Keto dieet (ülimadal süsivesikute tarbimine) ja rattasõit

[hybro]

Tere,

Olen alates novembri algusest püüdnud toituda teisiti kui varem lähtudes lihtsast loogikast: suhu ei lähe midagi, kus üle 5g süsivesikuid 100g kohta (tegelikult teatud mööndustega aga põhimõte ei muutu). Sinna kõrvale olenevalt nädalast 0-5x BodyPumpi (keskmiselt 3x). Tulemuseks -14 kilo [pikkus 188.5cm, kaalu oli 101kg, nüüd 87kg], suurepärane enesetunne ja ilusam elu mingisugust näljatunnet pole sellel perioodil lasknud kordagi tekkida, ehk tegemist pole dieediga vaid toitumisstiiliga. Tahan seda jätkata.
Nüüd suvi on (õnneks, lõpuks) tulemas ja saab jälle ratta selga.
Minu küsimus on, kas süsivesikuid mitte tarbides mul võistlustele asja on või mitte? Kas tuleb kohe haamer peale või saab keha energiat ka kuidagi teisiti peale glükogeeni varude? Bumpis energia probleemi polnud, aga tõsisemat kardiotrenni pole talvel teinud.
Kellel kogemust võiks jagada.

Tänan.

[Mati]

Vastus on lihtne - kui kütus otsas, siis masin seisab! Organismis on ainult teatud piiratud glükogeenivaru - pakun, et raskeks läheb alates 2h pingutustest. Põhimõtteliselt võib ka rasva peal edasi lasta, aga siis on tegu matkaga heal juhul.

Suht elementaarne reegel on, et kaalu langetamine ja võistlemine ei sobi kokku! Kui kaal langetatud, siis tuleb seda lihtsalt hoida, mis ei ole probleem kui koormus ka taga. Räägib kogemus.

[hybro]

Kui keegi on proovinud, jagage kogemusi Annan varsti teada, kui esimene korralik sõit tehtud

[erikr]

Suht elementaarne reegel on, et kaalu langetamine ja võistlemine ei sobi kokku! Kui kaal langetatud, siis tuleb seda lihtsalt hoida, mis ei ole probleem kui koormus ka taga. Räägib kogemus.

Pole küll meiesuguste sepikutega ehk kõige võrdluskõlbulikum näide, aga Tyler Hamilton räägib oma raamatus päris pikalt, kuidas Fuentes & Co teda põmst nälgima sundisid enne tippvormi häälestamist.
Kui kanni pealt oli viimanegi pehme kude kadunud, särgivarrukad lipendasid ümber makaronideks kärbunud käte ning rasvaprotsent oli alla 3 langenud, tuli tal oma jutu järgi selgelt teine minek sisse. Jah, Edgar, punased munad ja vereülekanded kuulusid ka muidugi dieedi hulka, aga ainult nende pealt ka ei sõida. Mingi point selles rämedas näljutamises pidi olema.

[urmo]

Pikaaegsel nälgimisel tekib organismis sarnane seisund ketogeensel dieedil oleva inimese organismiga, st. aju ja muude kudede energiaallikaks saavad peamiselt ketokehad. Põhiline info siit kenasti saadaval: http://en.wikipedia.org/wiki/Ketogenic_diet

Teatav füsioloogiline põhjendus ketogeensel dieedil muidugi on, aga enamiku inimeste, sh. minu jaoks tähendaks selle järgimine nii põhjalikke elumuudatusi, et ei hakka isegi kaaluma selle peale mõtlemist

[Cyonara]

Selle kohta väga hea artikkel http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=531

Kui palju süsivesikuid tarbida siis siin tabel :

ja

[Mati]

Suht elementaarne reegel on, et kaalu langetamine ja võistlemine ei sobi kokku! Kui kaal langetatud, siis tuleb seda lihtsalt hoida, mis ei ole probleem kui koormus ka taga. Räägib kogemus.

Pole küll meiesuguste sepikutega ehk kõige võrdluskõlbulikum näide, aga Tyler Hamilton räägib oma raamatus päris pikalt, kuidas Fuentes & Co teda põmst nälgima sundisid enne tippvormi häälestamist.
Kui kanni pealt oli viimanegi pehme kude kadunud, särgivarrukad lipendasid ümber makaronideks kärbunud käte ning rasvaprotsent oli alla 3 langenud, tuli tal oma jutu järgi selgelt teine minek sisse. Jah, Edgar, punased munad ja vereülekanded kuulusid ka muidugi dieedi hulka, aga ainult nende pealt ka ei sõida. Mingi point selles rämedas näljutamises pidi olema.

Ei saa hästi võrrelda vast jah. Ma arvan, et siin on tegu puhtalt ideaalkaalu teemaga. Sama juttu räägib nt Vader, et nt pole hetkel oma ideaalkaalus (st võistluskaalus!), vahe nii 2-3 kg. Eks ta ole paks vahe kui kütad Alpe d'Huez'i üle 20 km/h keskmisega! Ja eks selle kaliibriga vennad lükkavad sõidu käigus ikka päris mitu geeli ka sisse.

[hybro]

no ma olen seal 50g peal umbes, sest lihasmassi kadunud ei ole.

[Priit Raudla]

Minu kogemus keto-ga (enda puhul LCHF - low carb high fat) on järgmine:

Peale süsivesikute piiramist (eriti gluteeni sisaldavad toidud - pasta, leib, sai jne...), hakkas kohe langema ka kaal. Tol ajal tegelesin aktiivsemalt ka jooksmisega, mis rasvapõletust ka kiirendas. Minu tähelepanekud: kuna jooksmine oli kehale väga kurnav, siis ülimadala süsivesikute kogusega polnud piisavalt energiat, st. trennid liialt loiud. Hetkel teeksin selliselt, püüaks leida sellise SV koguse, millega treenimine poleks nii loid, kuid samas SV-st saadud energia oleks piisavalt madal. Paar päeva enne võistlusi tõstaks SV osakaalu suuremaks, eelkõige tarbiks gluteenivabu süsivesikuid - tatar, riis, amarant, quinoa (kuna süsivesikud seovad vett, siis peab seda ka rohkem tarbima).

Hetkel, kui tegelen aktiivsemalt jõusaali ja korvpalliga, siis mulle piisab täiesti u. 20-30g süsivesikuid päevas, mis tulevad peamiselt aedviljadest, juurviljadest ja pähklitest. Kogused oleksid sellised: süsivesikuid 10%, valgud kuni 20% ning ülejäänud osa rasvadest (siin kohal ei sobi mitte kõik rasvad!). Boonus selle juures on, et enam pole mul mingisusgustki uimasust, mis eelnevalt oli tingitud süsivesikute rikkast tarbimisest.

Aga pikk jutt s*tt jutt lisan parem mõned lingid:

- Tsükliline ketogeenne dieet: http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=531
- LCHF: http://www.dietdoctor.com/lchf allpool on olemas link eestikeelsele tekstile
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/toi ... on/1120027
http://www.fredantson.com/?p=282
http://www.raudnetervis.com/blogi/

[indrek56]

Mis BodyBump-i puutub, siis olen seda ka kergelt nuusutamas käinud. Minu hinnangul seal tervisespordi ja kaalulangetamisega küll ei tegelda. Peenikesed naised niigi, vähamealt minu jaoks rämedate raskustega vehivad punnitada, näost punased. Polnud harv juhus kus mõni pidi katkestama, sest enesetunne ei vedanud välja. Treener ees innustab veel takka, ise veel mitu korda suuremate raskustega. Vaid väga üksikud, kes komplekse ei põe, olid valinud jõukohased raskused ja nautisid treeningut.

[hybro]

Priit, aitähh info eest.
Tundub, et sinu toitumine on väga sarnane sellega mida ma ise olen viimased ca 4 kuud harrastanud, seega ilmselt saan ma ka kestvussporti tehes suhteliselt sama tulemuse (ehk siis oleks ikka vaja aeglaselt imenduvat süsikat hakata ettevaatlikult juurde võtma trenni ajaks).


BodyPump on mulle hästi sobinud, kuna mulle sobib lihasvastupidavustreening paremini kui puhas jõutreening (väiksem raskus aga suurem korduste arv paremini kui suur raskus väike korduste arv).
Mis puutub "õrnema" soo esindajatesse seal trennis siis on see tõepoolest müstika. Mul veel ei ole õnnestunud teha kükke suurema raskusega kui tugevaimad tüdrukud. Ja ratturil peaksid ju jalad tugevad olema!
Punnitamise kohta. Ma arvan, et kõige olulisem on teha alati korralikult ja aegamööda suurendada raskusi. Näost tomat olla on minu arvates OK, muidu pole efektiivne trenn. Ja meie trennis on mehed need kes on näost punased, mitte naised.

[mikulaine]

Tere,

... suhu ei lähe midagi, kus üle 5g süsivesikuid 100g kohta (tegelikult teatud mööndustega aga põhimõte ei muutu)...

Lihtsalt huvi pärast küsin, et mida sa sööd üldse põhiroaks või vahepalaks?

[hybro]

liha,
kala,
muna,
juustu,
hapukoort, jogurtit,
maa peal kasvavad köögiviljad: tomat, kurk, muu "roheline" kraam.
mandlid,
Aga põhiline "söök" on mingi liha/kala (vahest muna) + valitud köögiviljad.

[PRO66]

Minu kogemus keto-ga (enda puhul LCHF - low carb high fat) on järgmine:

Peale süsivesikute piiramist (eriti gluteeni sisaldavad toidud - pasta, leib, sai jne...), hakkas kohe langema ka kaal. Tol ajal tegelesin aktiivsemalt ka jooksmisega, mis rasvapõletust ka kiirendas. Minu tähelepanekud: kuna jooksmine oli kehale väga kurnav, siis ülimadala süsivesikute kogusega polnud piisavalt energiat, st. trennid liialt loiud. Hetkel teeksin selliselt, püüaks leida sellise SV koguse, millega treenimine poleks nii loid, kuid samas SV-st saadud energia oleks piisavalt madal. Paar päeva enne võistlusi tõstaks SV osakaalu suuremaks, eelkõige tarbiks gluteenivabu süsivesikuid - tatar, riis, amarant, quinoa (kuna süsivesikud seovad vett, siis peab seda ka rohkem tarbima).

Hetkel, kui tegelen aktiivsemalt jõusaali ja korvpalliga, siis mulle piisab täiesti u. 20-30g süsivesikuid päevas, mis tulevad peamiselt aedviljadest, juurviljadest ja pähklitest. Kogused oleksid sellised: süsivesikuid 10%, valgud kuni 20% ning ülejäänud osa rasvadest (siin kohal ei sobi mitte kõik rasvad!). Boonus selle juures on, et enam pole mul mingisusgustki uimasust, mis eelnevalt oli tingitud süsivesikute rikkast tarbimisest.

Aga pikk jutt s*tt jutt lisan parem mõned lingid:

- Tsükliline ketogeenne dieet: http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=531
- LCHF: http://www.dietdoctor.com/lchf allpool on olemas link eestikeelsele tekstile
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/toi ... on/1120027
http://www.fredantson.com/?p=282
http://www.raudnetervis.com/blogi/

Ise ka üritan antud elustiili juurutada ja kõik need raamatud /artiklid läbi loetud, aga mõnest asjast ma ei saa aru. Kas õhtune kolmas toit vabal päeval sarnaneb eelnevate toidukordadega(valk+palju rasva+süsikad köögi viljadest). Ja milline näeb välja toitumine välja kui õhtul on 2-3tunnine rattatrenn. Kas juba hommiku ja lõuna üritad rohkem süüa. Või alles peale trenni rohkem kui vabal päeval. Kas peale trenni rohkem süsikaid(nt.tatart) ja rasva vAhem. Või sööd lihtsalt rohkem rasva kui vabal päeval, nii kuidas enesetunne annab, et kõht täis oleks.

[liixa]

Vastupidavus sport on kehale juba igal juhul suur koormus. Kui sa oled oma keha viinud teatud seisundisse , et tarbid minimaalselt süskareid, siis teed iseendale karuteene. Kaua sa sellise taktikaga ei kesta

Selleks, et mingit tulemust teha on vaja kütet=glükogeeni ehk süsivesikuid. Seega soovitan mitte tugeva koormuse ajal sellist komejanti teha , tervis võib selle all tugevalt kannatada.

Edu!

[Priit Raudla]

Minule sobis selliselt, et peale trenni süsikad (tatar jms.), mis aitas piisavalt, et järgneval päeval lihased trenniks laetud saaks. Peale treeninguid sa nagunii väga rasvast midagi süüa ei taha ja sundida pole ka mõtet, ehk siis proovi oma keha vajadusest aru saada ning vastavalt sellel ka kujundada oma toitumine.
Ainuke, mille ma tõesti välistaks on gluteeni sisaldavad toidud.

[SK]

Tere,

Olen alates novembri algusest püüdnud toituda teisiti kui varem lähtudes lihtsast loogikast: suhu ei lähe midagi, kus üle 5g süsivesikuid 100g kohta (tegelikult teatud mööndustega aga põhimõte ei muutu). Sinna kõrvale olenevalt nädalast 0-5x BodyPumpi (keskmiselt 3x). Tulemuseks -14 kilo [pikkus 188.5cm, kaalu oli 101kg, nüüd 87kg], suurepärane enesetunne ja ilusam elu mingisugust näljatunnet pole sellel perioodil lasknud kordagi tekkida, ehk tegemist pole dieediga vaid toitumisstiiliga. Tahan seda jätkata.
Nüüd suvi on (õnneks, lõpuks) tulemas ja saab jälle ratta selga.
Minu küsimus on, kas süsivesikuid mitte tarbides mul võistlustele asja on või mitte? Kas tuleb kohe haamer peale või saab keha energiat ka kuidagi teisiti peale glükogeeni varude? Bumpis energia probleemi polnud, aga tõsisemat kardiotrenni pole talvel teinud.
Kellel kogemust võiks jagada.

Tänan.

-14kg, tubli! Aga edasi? Tahd 45kg peale jõuda? Olümpiamängud? Dieedid on tavaliselt vahendid, mitte eesmärgid ning piir edu ja järsult halveneva tervise vahel õhkõrn. Ära üle völli pane...

[hybro]

Siiralt hea meel, et kaasratturite tervise pärast siin nii südamega muretsetakse aga muretsemiseks pole (vähemalt tänaseni) põhjust. Mu enesetunne on suurepärane. Mulle meeldib, et suudan rohkem mõttega tööd teha. Enam pole olukorda, et pärast sööki on kaks tundi uimane olla ja enne sööki tund aega nälg.

Muid tervisenäitajaid välja tuua ei oska, aga vererõhk on normis, suhkur normis (ei tea miks ). Head ja halba kolesterooli mõõtnud pole, sest ei tea kus seda tehakse (kui keegi teab kus LDLi/HDLi eraldi osatakse mõõta, palun andke teada).

Buchenwaldiks saada ei taha, aga 80kg võiks olla optimaalne, saaks Vomaxi sinna ~65-70 vahele, millega äkki julgeks Hawaii ühistrennidessegi minna

Ahjaa, olen oma algelise koduse rasvaprotsenti mõõtva kaaluga ka progressi jälginud. Tulemus on see, et Rasvaprotsent on tulnud 25.6 pealt alla 19.9 peale see on olnud põhiline kaalu langemise allikas, kuigi ka 1.5kg lihasmassi ja 1.7kg vedelikke on kadunud.

Kui mätas ära kuivab, saab proovida, kuidas sõita on.

[erikr]

Head ja halba kolesterooli mõõtnud pole, sest ei tea kus seda tehakse (kui keegi teab kus LDLi/HDLi eraldi osatakse mõõta, palun andke teada).

Perearsti juures võetakse sul proov ja viiakse laborisse analüüsimiseks. Vastuse saad perearstilt.

[Rain]

Vastus on lihtne - kui kütus otsas, siis masin seisab! Organismis on ainult teatud piiratud glükogeenivaru - pakun, et raskeks läheb alates 2h pingutustest. Põhimõtteliselt võib ka rasva peal edasi lasta, aga siis on tegu matkaga heal juhul.

Suht elementaarne reegel on, et kaalu langetamine ja võistlemine ei sobi kokku! Kui kaal langetatud, siis tuleb seda lihtsalt hoida, mis ei ole probleem kui koormus ka taga. Räägib kogemus.

Mati, asi ongi selles, et kütus ei saa organismist otsa, kui kasutad õiget kütust. Seda, et ka ilma glükogeenivarudele lootmata on võimalik võistelda on tõestanud päris mitmed kestvussportlased. Kui Björn Ferry, Jonas Colting või Kari Martens tegelevad matkamisega, siis ma sooviks et Eestis oleks rohkem sellisel tasemel matkamehi.

Suhkrusõltlastel on muidugi keeruline rasva peal võistelda, aga üsna lühikese ajaga on võimalik seda muuta nii, et rasvu põletades saab liikuda ka üsna särtsakalt. Testitud.

[Henno]

Mati, asi ongi selles, et kütus ei saa organismist otsa, kui kasutad õiget kütust. Seda, et ka ilma glükogeenivarudele lootmata on võimalik võistelda on tõestanud päris mitmed kestvussportlased. Kui Björn Ferry, Jonas Colting või Kari Martens tegelevad matkamisega, siis ma sooviks et Eestis oleks rohkem sellisel tasemel matkamehi.

Suhkrusõltlastel on muidugi keeruline rasva peal võistelda, aga üsna lühikese ajaga on võimalik seda muuta nii, et rasvu põletades saab liikuda ka üsna särtsakalt. Testitud.

Mõistlik diskussioon lõpeb seal, kus vastaspoolt hakatakse sildistama

Muidu, Jonas Colting oli train low, compete high põhimõtte järgija

Low carb dieet iseenesest ei tähenda, et organismi glükogeenivarud on madalad, vähese süsivesikute peale andmise käigus organism saab aru, et varusid on vaja hoolikamalt talletada, umbes nii nagu näljaaja üle elanud inimesed peavad vajalikuks toitu tagavaraks koguda

Train low on täiesti võimalik kui suure osa treeningutest moodustavad suhteliselt madala aktiivsusega mahutreening, suurema aktiivsuse korral aga jääb rasvadest energia tootmise protsess lihtsalt liiga aeglaseks. Ka seda rasvadest energiatootmise tõhusust saab kasvatada train low käigus, aga mitte lõpmatuseni, samas rattasõidus võib tihti ette tulla situatsioone, kus on vaja spurtida, näiteks rebeneva grupi peale järgi jõudmiseks, või siis suure aktiivsusega sõidetavad tõusud ... rasvadest energiatootmisest ei ole siin abi

ma ise kaldun arvama, et train low, train high, compete high on see õige

[hybro]

Siin on link ühe tüübi kodukale (ise arst muide), kes on enda peal teinud inimkatseid ja jõudnud järeldusele, et ketoosis olles organismi võime rasvast energiat ammutada paraneb oluliselt. St. Kehal ei jää muud üle, kui glükogeenivarusid pole, tuleb kompenseerida.

http://eatingacademy.com/nutrition/the- ... sis-part-i

[PRO66]

Ma ka veidi katsetanud enda peal ja ei tea kui tõesed need on, aga olen teinud sellised järeldused. Et isegi kui kaalu langetan, siis peale tugevat trenni(jõusaal, kõrge pulsiga ratas vms, kus ikkagi on vaja ka kasutada glükogeenivarusid) tuleb tarbida süsivesikuid(mitte suhkruid ja mitte tärklist), et taastada varud. Ja kuna mu töö on istuv, siis muul ajal mul neid ei kulu ja need varud on täitsa olemas järgmine treening. Vabadel päevadel piisab suurest kogusest rasvadest ja nendest vähestest süsikatest mida saan köögiviljadest. Enne võistlusi muidugi teen ka laadimist väheke, st vabadel päevadel ka õhtuti süsikaid rohkem, kuna võistluseks peavad kõik varud olema täis.
Kokkuvõtteks, et ma päris null süsivesikuga pole toitunud, kuna taastumine tundub pikem olevat ja lihased ei ole nii toonuses. Et peale trenni ikka olen söönud süsikaid, isegi kui kaalu langetan ja kui ei ole vaja langetada, siis julgemalt. Enne võistlusi kindlasti julgemalt, aga õhtuti ainult, hommik ja lõuna ikkagi ainult rasv, valk ja köögiviljad.
Aga kindlasti ma ei tao käega vastu rinda, et see ainuõige tee. Aga mulle sobib rohkem, kuna SV rikas toitumine 5 korraga päevas on liiga palju tegemist(kõik need vahepalad ja mu selline tekitab tunde, et peabki ainult toiduga tegelema.) Ja kõhult sulab rasv ka paremini, ilma et peaksin kannatama näljatunned.

[Rain]

Mati, asi ongi selles, et kütus ei saa organismist otsa, kui kasutad õiget kütust. Seda, et ka ilma glükogeenivarudele lootmata on võimalik võistelda on tõestanud päris mitmed kestvussportlased. Kui Björn Ferry, Jonas Colting või Kari Martens tegelevad matkamisega, siis ma sooviks et Eestis oleks rohkem sellisel tasemel matkamehi.

Suhkrusõltlastel on muidugi keeruline rasva peal võistelda, aga üsna lühikese ajaga on võimalik seda muuta nii, et rasvu põletades saab liikuda ka üsna särtsakalt. Testitud.

Mõistlik diskussioon lõpeb seal, kus vastaspoolt hakatakse sildistama

Olles ise samuti suhkrust energiat ammutav, siis on keeruline end vastandada ja kui ma kedagi sildistasin, siis eelkõige iseennast. Vabandan, kui see kedagi pahandas. Pigem proovisin avaldada arvamust, et saab ka teisiti edukalt sportida ja hetkel laialt levinud arusaam, et kiire olemiseks peab sööma pastat, pastat ja pastat ei pruugi olla ainuke võimalik variant.

Mina usun, et edukas saab olla nii suhkrut kui ka rasva põletades.

Pole aga nõus sellega, et low carb high fat toitudes pole võimalik kõrgel intensiivsusel toimetada. Björn Ferry on näide vastupidisest- laskesuusatamine on ala kus enamus ajast ollakse punases, selgelt kõrgema intensiivsusega ala kui grupisõit.

[trancefan]

Üks väga hea artikkel, kestvussportlane Greg Parham räägib enda kogemusest paleo dieediga. Mina nimetaks seda pigem siiski elusstiiliks:)
http://www.livingpaleo.com/guest/Greg-P ... mance.html

[Henno]

Üks väga hea artikkel, kestvussportlane Greg Parham räägib enda kogemusest paleo dieediga. Mina nimetaks seda pigem siiski elusstiiliks:)
http://www.livingpaleo.com/guest/Greg-P ... mance.html

see lugu kinnitab vaid üldtuntud fakti, et võid pidada igasuguseid dieete, aga loodusseaduste vastu ei saa - madalal pulsil ammutad energiat peamiselt rasvadest ja kõrgel pulsil peamiselt süsivesikutest (tegelikult kogu aeg käigus energia ammutamine erinevatest allikatest, millest üks on valdav)

suures osas see rasvade pealt sõitmine põhineb heal treenitusel, sügavalt kahtlen, et enamik harrastajaid võistlustempos allpool aeroobset läve viibivad, eriti maastikusõitudel pigem panevad enamuse aega punases ... maanteesõidus grupi tuules on muidugi võimalik treenitud harrastajal rasvade peal liikuda

kuna aeroobne lävi põhineb baasvastupidavusel, mis omakorda areneb aastatepikkuse mahutreeningu tagajärjel, siis sõltumata dieedist ei ole kiiresti võimalik sellele tasemele jõuda, kus võistlustempos rasvasid põletatakse

[Genry]

Ma uurisin päris põhjalikult seda toitumiskava mõni aeg tagasi. Ise otsisin lahendust tegelikult sellele, et kuidas hoida veresuhkru taset stabiilsena, et ei oleks tervist kahjustavat suhkru kõikumist üles-alla (tavainimesel ei ole see väga suur kõikumine (teisalt on päevade, aastate ja aastakümnete lõikes) aga ma uurisin kogu teemat diabeediku silme läbi, ehk et per toidukord suhtes). Ja ma olen ise üsna kindlal veendumusel, et tuleb leida alternatiive toitumises süsivesikutele. – „Fact: Two slices of whole wheat bread raise blood sugar higher than six teaspoons of table sugar. Judged from the perspective of glycemic index, whole wheat is among the worst of all foods—worse than sucrose (table sugar), worse than ice cream, worse than a Snickers bar. The high blood sugar and insulin that result follows a typical two-hour pattern: high blood sugar followed by a precipitous drop. The drop in blood sugar is experienced as shakiness, mental “fog,” and powerful hunger. (Thus, the unwitting dietitian’s advice to “eat many small meals every two hours.”) You become a slave to the blood sugar-insulin effects of wheat, having to eat every couple of hours just to stave off the effect.” - http://www.wheatbellyblog.com/2013/02/c ... 1481237582


Spordi poole pealt konkreetsemalt:

To cut to the chase, the answers to these questions are probably as follows:
1. Does ketosis enhance aerobic capacity? Likely
2. Does ketosis enhance anaerobic power? No
3. Does ketosis enhance muscular strength? Unlikely
4. Does ketosis enhance muscular endurance? Likely

Pärineb allpool olevalt leheküljelt:
http://eatingacademy.com/dr-peter-attia

kui kõike ei viitsi läbi lugeda, et spordi teemadeni jõuda, mida ta lahkab ka päris põhjalikult raku tasandilt alates, siis siin kiirem viide üldistustele - http://eatingacademy.com/how-a-low-carb ... erformance
Mõned nopped:
Implication: My aerobic efficiency improved dramatically (in the words of the person who tested me, “Like nothing I’ve ever seen before.”)
Post ketosis – At this same level of energy output, I was now only 22% dependent on glycogen, and therefore able to get nearly 80% of my energy from fat. Another example of improved aerobic efficiency, illustrating that I can now rely on much more fat, rather than glycogen, during prolonged exertion. This frees me up from needing to be constantly eating on long swims and bike rides.




ja laiemalt neile, kes on huvitatud sellest teemast tervise seisukohast siis siin 17 erinevat saiti:
http://authoritynutrition.com/17-low-ca ... ith-blogs/

[hybro]

Kuna nüüd on juba saanud natuke sõita, siis mõtlesin, et vastan Muhvi kombel endale ise...

Arvan, et võistlustele on asja küll, isegi kui süsivesikuid mitte süüa. Sai eile proovitud eraldistarditrenni ja kokku tuli ca 40km pulss rohkemal või vähemal määral punases sõitmist (minu mõõdetud max on 202 ja viimase 8km sõitsin 180-195 vahel). Minek oli hea, jalg oli tugev ja mingisugust energiatasemelangust (võrreldes varasemaga) ei tunnetanud. Seega väide, et rattaga kiiresti sõitmiseks peab kõvasti makaroni näost sisse ajama on minu jaoks ümber lükatud, keha oskab ka ilma süsivesikuteta max pingutust energiaga varustada. Ahjaa, ja -15kg ka väga aeglasemaks pole teinud

[clx]

/.../ kiiresti sõitmiseks peab kõvasti makaroni näost sisse ajama on minu jaoks ümber lükatud, keha oskab ka ilma süsivesikuteta max pingutust energiaga varustada.

Ja kui kiire see kiire sõit siis oli? Ma ise olen tähele pannud, et kõrge pulsi ja suure kiiruse vahel pole kahjuks tihti erilist seost

[Oliver]

Buchenwaldiks saada ei taha, aga 80kg võiks olla optimaalne, saaks Vomaxi sinna ~65-70 vahele, millega äkki julgeks Hawaii ühistrennidessegi minna

OT: Kas oled nüüd oma maksimaalset hapnikutarbimist testinud? 65-70 kõlab päris tõsine väljakutse, kui sa just algkaalus 64 peal ei olnud. Maksimaalne hapnikutarbimine ei ole ainus näitaja, kuid 70 on nii kõva number, et nii maanteel kui ka maastikussõidus eesti tasemel aegajalt esikolmikus käia. Hawaii ühistreeningus käib probleemideta ka alla 45 mehi.

[hybro]

viimatimõõdetud Vomax 100kg kaalu juures oli 55 (see oli mõõdetud mingi kaudse meetodiga viru myfitnessis veloergomeetri peal - seda õiget kallist testi pole teinud). See hawaii trenni jutt oli pigem naljana mõeldud - seal on ikka eelmistel aastatel käidud suhteliselt regulaarselt, hea seltskond ja hea tempo.

Kiirust ei mõõtnud. Eks peab mõnel temposõidul ära käima, siis objektiivne võrdlus olemas.

[Karts22]

Raske koormuse all mõne keeli võtmine ketoosist välja ei lükka. Aga kogus süsikaid, mida võid tarbida oleneb inimesest. Võid uurida.
Ja ketoosis saab võitelda ka. Üks Rootsi tippsuusataja kelle nii meelde ei tule tegi tulemusi küll nii.