Kardioloogi konsultatsioonid

[mart2]

Tere!
Peale haigust on tekkinud vajadus minna kardioloogi jutule.
Kas keegi oskab soovitada Tartus sellist südamearsti, kes kohe voodisse pikali ei pane ja sugulasi lusikaga söötma ei kamanda?
Mõistaks inimest kes tahab sportida ning aitab/nõustab?

Ette tänades.

[MK777]

Tallinnas julgen soovitada:
https://www.regionaalhaigla.ee/et/boris-lapidus

[S.S#34]

http://inromed.ee/
Dr. Priit Tammjärv
Dr. Sirje Kõvask.

Tartu Ülikooli Kliinikumis.
Dr. Valvo Piilberg.

Tartus.
Minu kolleegid soovitan!
S.

[mart2]

Dr. Priit Tammjärv
Dr. Sirje Kõvask.
Dr. Valvo Piilberg.

Huvitav on see, et kui minna Kliinikumi kodulehel olevale registreerimise vormile, siis neid nimesid kardioloogide all ei näita. Kuid struktuuris sees "sobrades" on kõik kolm ilusti töötajatena kirjas.
Kas peaks katsuma ise ühendust võtta?

[mikulaine]

Dr. Priit Tammjärv
Dr. Sirje Kõvask.
Dr. Valvo Piilberg.

Huvitav on see, et kui minna Kliinikumi kodulehel olevale registreerimise vormile, siis neid nimesid kardioloogide all ei näita. Kuid struktuuris sees "sobrades" on kõik kolm ilusti töötajatena kirjas.
Kas peaks katsuma ise ühendust võtta?

Point on selles, et eelnimetatud on kardiokirurgid. Kogemus on Kõvaskiga ja hetkel tegeleb minuga Tammjärv. Viimane tundub väga pädev doktor.

[S.S#34]

Tere. Need inimesed on Kardioloogid! Ei ole Kardiokirurgid! Ei tea miks seal kirjas kardiokirurgiId;) Võtke perearsti käest saatekiri kardioloogi juurde kindlasti. S.

[mart2]

Tere. Need inimesed on Kardioloogid! Ei ole Kardiokirurgid! Ei tea miks seal kirjas kardiokirurgiId;) Võtke perearsti käest saatekiri kardioloogi juurde kindlasti. S.

Saatekiri pole probleem, sest perearst peab mind nagunii saatma. Tahtsin lihtsalt teada, kes neist saab spordihuvilisest aru.
Kas perearst võib eelpool nimetatutega ise otse ühendust võtta ja aja kokku leppida?
Valvo Piilberg on neist ainuke, kellel on sportijana oluline märk maas Sportose registris.

[maxspeed]

...

[martr]

Kas keegi oskab soovitada sellist kardioloogi, kes on võimeline eristama arulagedast treenimisest tingitud kahjustusi näiteks alkoholist või milleski muust põhjustatutega?

Ei taha üldse nalja teha, aga kõlab, nagu ootad, et arst ütleks, et "sinu keha ei kannata sellist trenni välja. Trenniga võiksid tagasi tõmmata, aga tina võid rahulikult edasi panna".

[mart2]

Väike kokkuvõte minu suhetest kardioloogidega.

Peale seda, kui olin surijast tagasi õhkuahmijate juurde toodud, olid arvamused ikka VÄGA erinevad. Üks arst (selline ~35-40a. mees) imestas, et miks ma üldse rattaga sõidan, sest üle 20km korraga on tervisele kahjulik. Teine arvas (50-60a. naisterahvas), et tänu omaks lõbuks väntamisele ja sörgile muutus süda selliseks "diisliks", et üldse vastu pidas ning tasakesi peaks liigutamist jätkama.

Kui haiglast välja saadeti ja siit infot küsisin, siis peale seda sai ettenähtud ajal külastatud dr. Tammjärve. Ega ta eriti entusiastlik ei olnud ning määras kõigepealt isotoopuuringu ning arvas, et peaks mõne aja pärast tegema koormustesti südame kontrollimiseks.
Isotoopuuring näitas, et tänu diiseldamisele/suuremahulisele aeroobsele tööle oli südames umbes olnud soonte ümbrus täis uusi veresooni, mis tagasid täielikult verevarustuse ka ummistuse taga. kuna suurem punn "widowmakerist" oli eemaldatud, siis väiksemat soont enam ei torgitud - veri liikus kuhu vaja. Kardioverteri paigaldanud arst lubas sporti teha mõistlikult liigutades, tingimusel et ei hakka võistlema poodiumikoha ega punnitama isiklike rekordite nimel.
Sellest alates olen chillinud ürituste tagumises otsas oma lõbuks, vahel aidates neid, kel näiteks vaja moraalset või tehnilist tuge. Täitsa uus ja mõnus kogemus.
Vahepeal olen suutnud teha ka Otepää pooliku ja Tallinna täispika Ironmani ning viimaseks ei jäänud...

Sügisel tegin siis lõpuks ka ettenähtud koormustesti. Läbiviiv naisarst oleks ise äärepealt elektrišokki vajanud, kui kuulis et tegin Ironmanid ning ütles, et pool tundi rahulikku jalutust 3x nädalas oleks piisav. Ausalt?
Selliste soovituste pärast lähevadki enamus haigeid loojakarja, kuna niigi nõrk organism lastakse diivanil veel pehmomaks.
Aga koormustesti tulemus oli selline, et ma ei saanud veel korralikult nahkagi soojaks, kuna lõpetai selle pärast et - "Koormustaluvuse näitajad on üle keskmise selles vanusegrupis".
Kokkuvõtvad soovitused kõlasid - kontrolli pulssi, jälgi enesetunnet ja anna minna kuni tunned ennast hästi!

Praegu uurin seda, kuidas tegelevad spordiga teised südame probleemidega inimesed laias maailmas. Kõik nad konsulteerivad oma arstidega!
Mõned näited -
Infarkti põdenud kiiremad mehed (~50 aastased) jooksevad poolmaratoni 1:30 ja 1:40 vahel; parim südamehaige maratoni aeg 2:22:12.
On mehi ja naisi, kes on teinud ja teevad igal aastal mõned maratonid ja Ironmanid!

Pika jutu mõte on selles, et ükskõik mis ka ei juhtuks, siis ise ei maksa ennast maha kanda. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et arstid ei julge soovitada suuremat aktiivsust, sest muidu peavad nemad pärast vastutama. Keegi ei keela teil ise vastutust võtta ja mõistusega edasi aktiivset elu nautida!
Päikest!

P.S. Vabandan, kui jutt muutus kellelgi tüütavaks.

[Mati]

Hea kokkuvõte Kuigi see Ironman võib siinkohal olla küll kerge tulega mängimine - take it easy!

Spordimehed- ja naised peaks alati üritama pääseda mõne spordiga seotud (või harrastava) arsti jutule.
Nö reaarstid on ennegi täiesti jaburat juttu ajanud kas siis reaalselt teadmatusest või oma pe..e kaitsmise tõttu. Ja no ausalt, kui mu vastas istub nt selline selgelt ülekaaluline (pere)arst, siis mis mõtteid see ühes andunud harrastajas tekitab ...

[piffik]

OT - olümpiadistants punases (kuna seda jõudis täiega läbi lasta) on palju raskem seedida kui aeroobse läve kandis läbitud Ironman.
Ehk mõistliku pulsiga ratas/suusk nüüd küll midagi kahju ei tohiks teha, pigem ikka vastupidi. Lolluseid ei tee ja mahtu üle 10% ei tõsta.

[mart2]

Hea kokkuvõte Kuigi see Ironman võib siinkohal olla küll kerge tulega mängimine - take it easy! …

Lihtsalt täpsustus - Tallinna IM rattaraja keskmine pulss 112 ja jooksurajal (kõnniga vaheldumisi) 106.
Oluline oli täpne plaan vedeliku ning mineraalainete tasakaalu ja varude hoidmiseks ennem, kestel ja taastumisel.
Lõplik otsus starti mineku osas oli alles hommikul ja olin vaimus valmis igal hetkel kõrvale astuma.
Sellise asja juures on enesedistsipliin tähtsam kui uhkus.

[Henno]

kuigi algne küsimus oli kardioloogi kohta Tartus, siis kommentaar ka Tallinna kohta ...

mulle jäi tänasest koormustestist Sportmedis hea mulje - läbi viis seda Meelis Vainu, kes on Regionaalhaiglas kardioloog ja Sportmedis spordiarst ...

järjekorrad harrastajatele on Sportmedis koormustestile aga pikad ja tuleb arvestada korraliku rahalise väljaminekuga ...

ma eeldan täna räägitu põhjal, et sama härra juures Regionaalhaiglas saab hea konsultatsiooni ...

[mart2]

… ma eeldan täna räägitu põhjal, et sama härra juures Regionaalhaiglas saab hea konsultatsiooni …

Minu enda väljakujunenud arvamus on, et hea oleks otse küsida, kas ja kui palju lugupeetud arsti patsientidest tegeleb spordiga edasi.
Minu puhul siis dr. Roose (sügav kummardus) ja dr. Tammjärv olid positiivselt meeletatud ning sai ASJAST rääkida.

[mikulaine]

… ma eeldan täna räägitu põhjal, et sama härra juures Regionaalhaiglas saab hea konsultatsiooni …

Minu enda väljakujunenud arvamus on, et hea oleks otse küsida, kas ja kui palju lugupeetud arsti patsientidest tegeleb spordiga edasi.
Minu puhul siis dr. Roose (sügav kummardus) ja dr. Tammjärv olid positiivselt meeletatud ning sai ASJAST rääkida.

Dr. Tammjärv on praegu vist metsiku koormuse all, sest teda tabada on võimatu ning vabu aegu ka polnud suve lõpuni.

[mulkago]

Isotoopuuring näitas, et tänu diiseldamisele/suuremahulisele aeroobsele tööle oli südames umbes olnud soonte ümbrus täis uusi veresooni, mis tagasid täielikult verevarustuse ka ummistuse taga. kuna suurem punn "widowmakerist" oli eemaldatud, siis väiksemat soont enam ei torgitud - veri liikus kuhu vaja.

Kas võid öelda mis su sooned umbe ajas?

[mart2]

… Kas võid öelda mis su sooned umbe ajas?

Ei tea täpselt. Ametist lähtuvalt oli iga 3 aasta tagant tervisele täiskontroll ja kolesterool ning EKG olid korras.
Sondeerimisel avastati umbes sooned ja aastaid tagasi (mulle teadmata!) püstijala läbipõetud infarkt. Mõlema kohta ütles arst, et need on üle 10 aasta vanad asjad ja selle pärast organism nii palju uusi veresooni kasvatas. Tänu pidevale aeroobsele tööle!
Ainuke seletus oleks pärilik geneetiline iseärasus, mis aitas "settel" seintele ladestuda. Selliseid asju on ennemgi leitud.
Võimalik, et korralik koormustest oleks seda varem näidanud...

Ja nüüd kõik vutt-vutt kontrolli!

[Mati]

Võimalik, et korralik koormustest oleks seda varem näidanud...

Milline on kontekstis ja sinu info kohaselt see korralik? Pane nt mõni variant kuskilt lingina.

[mart2]

Lähtusin oma arvamuses (tuntavast-) kasutatavast koormusest.
Oluline vahe oli selles, kui mind testiti regulaarselt töötajana - koormust väga kõrgele ei aetud ja tehti üldine kontroll kõrvalekallete osas.
Isotoopuuringu ajal (juba põdenuna) oli koormus palju suurem ning kestis kauem.
Ilmselt oleks spordiarsti juures, kus kontrollitakse kas taluvuse piirini või ebaloomuliku näiduni, andnud varem tulemuse.

Nii ma arvan ja kindel on, et usu vastu teadusega ei saa...

[erikr]

Mardi toetuseks - tavaline meditsiiniline tervisekontrolli koormustest lõpetati vähemalt aastaid tagasi mingil etteantud suht madalal normkoormusel mitte ei testitud reaalset indiviidi koormustaluvust kogu tema võimekuse diapasoonis. Mul kunagi väga ammu taheti ka tervisekontrollis kas 150 või oli see 180 W peal ära lõpetada, et nemad (arstid) on ülesande püstitusest lähtuvalt oma andmed kätte saanud. Suure lunimise peale lasti siiski jätkata ja sai "lõpuni" sõita.