velo.clubbers.ee

niisiis, eile said minu mandlid minevikuks, mis olevat juba päris kehvas seisus olnud kuigi tüüpilisi mandlihaiguse tunnuseid tegelikult ei olnudki (angiini pole kordagi olnud)
aga teema mõtteks oleks siis kuulda teiste sama saatusega inimeste kommentaare kuidas ja mis toitudega te selle neelamisvalu üle elasite ilma väga palju kehakaalu kaotamata ja millal esimene trenn pärast oppi oli ja kas oli liiga vara või liiga hilja jne. Kuna hooaeg niikuinii läbi siis väike puhkus niikuinii ära teenitud, aga arsti soovitatud 4 nädalat tundub ikka päris palju, 4 nädalat lubas ta mulle ka neelamisvalu

Endal kestis neelamisel valu umbes 1,5-2 nädalat. Tarvita aga ohtralt jäätist ja muid külmemaid ning vedelamaid toite/jooke. Usun, et mõõdukat trenni võid paari nädala pärast juba teha küll, eks enesetunne ise ütleb, millal õige aeg on.

velosipedist kirjutas:niisiis, eile said minu mandlid minevikuks, mis olevat juba päris kehvas seisus olnud kuigi tüüpilisi mandlihaiguse tunnuseid tegelikult ei olnudki (angiini pole kordagi olnud)
aga teema mõtteks oleks siis kuulda teiste sama saatusega inimeste kommentaare kuidas ja mis toitudega te selle neelamisvalu üle elasite ilma väga palju kehakaalu kaotamata ja millal esimene trenn pärast oppi oli ja kas oli liiga vara või liiga hilja jne. Kuna hooaeg niikuinii läbi siis väike puhkus niikuinii ära teenitud, aga arsti soovitatud 4 nädalat tundub ikka päris palju, 4 nädalat lubas ta mulle ka neelamisvalu

Welcome to the club. Mul lõigati välja mingi 5 aastat tagasi. Esimesed päevad olid vastikud, neelata oli valus (mingit 4 nädalat neelamisvalu küll ei olnud). kaalu kadus mingi 3-5 kilo. Esimene söök ca 36 tundi peale lõikust. Esimene jalutuskäik, kus pulss veidi kõrgem, umbes 4 päeva peale OPi. Minu meelest käisin võistlemas juba umbes 7 päeva pärast (kaaslased usaldasid mulle orienteerumise teatevõistluse lühima otsa - see oli miski 40 minutit ja selle ma läbisin püüdes jägida et pulss üle 140 ei läheks). Ainsaks ohuks räägiti haavade lahtirebenemine ja verejooks. See ei realiseerunud.

Võta nädalalks aeg maha, siis tee mõni veidi kiirema tempoga jalutamine (katsu kuidagi maha suruda soov jalgratta selga istuda). Võimalik et ratta seljas istumise asend mõjub kurgule kurnavamalt kui jooksmine.

Show must go on

a ja antibiootikumi(duracef) kirjutas arst ka mulle ja teistel oma mandli "klientidele" välja, siukest asja pole teistelt opil käinud inimestelt veel kuulnud

Omal oli lõikus neli nädalat tagasi ja sellest tulenevalt jäi kahjuks see aasta Tartu ja Haanja sõitmata. Valu püsis umber 1,5-2 nädalat aga nagu arst ütles tund enne söömist valuvaigisti sisse ja toit läks alla nii mis lubinal. Tahkemat ei soovita esimesel nädalal eriti proovida kuna on oht ,et hakkab veritsema. Üldiselt käib asi rohkem tunde järgi. Mul viskas küll paari päevaga jäätisest kopa ette. Provi süüa vedelamaid putrusid ja supid on väga heaks vahelduseks magusale . Kindlasti jahuta toidud enne söömist maha. Kaalust alla võtad niikuiniii.
Ronisin ratta selga paar nädalat peale lõikust ja kui hingamist niiväga ei seganudki siis joomise ajal tundus kurk küll jube paks olevat , andis ikka neelata vedelikku.
Soovin kiiret paranemist ja asi pole üldse nii hull kui alguses tundub

mulle anti ainult valuvaigisti retsept kaasa. antibiotsi osas pole kelleltki kuulnud.
ise talun opi- ja traumavalusid hästi, pole valuvaigisteid kasutanud neil puhkudel. hommikul 9.30 oli op, kl 16 paiku läks jogurt alla, teisel päeval putru ka juba, kolmandal koju, naine tegi vist püreesuppi, rääkimine ei olnud ikka veel just meeldivaim tegevus, viiendal päeval tuli tööle minna sest maakera pöörlemine oleks muidu lakanud. algul käis kõige rohkem närvidele pinksipallisuurune kurgunibu mida kangesti välja tahtsin rögastada. sauna ei lubatud vist 2 nädalat minna (verejooksu teema). mingi jäätise ja külmaga küll eriti ei jebinud, sõin ikka normaalset sööki juba esimese nädala teises pooles.

Minul lõigati umbes aasta tagasi mandlid ära. Tõenäoliselt ei läinud operatsioon kõige paremini ning tõsisemad valud kestsid umbes nädala. Kaotasin vist oma 7 kilo kuna söömine oli tõsine piin ning ülim pingutus. Peale jogurti, jäätise ja keefiri midagi erilist menüüs polnud.
Suppide ning kuumade asjadega, aga ole üldiselt ettevaatlik, väike teelusikatäis soola või pipart võib kurgu ikka põrgulikult valusaks teha. Sama lugu oli minu puhul ka kõiksugu saadustega mis C-vitamiini sisaldasid.
Paranemine on küll individuaalne kuid üldiselt on soovitatav vähemalt 4 nädalat puhata ning alguses koormustega ülimalt ettevaatlik olla. Peale kuu pikkust sunnitud "puhkust" hakkasin endise intensiivsusega treenima. Paraku peale mõnda trenni (siis veel jooksmine) tuli meeletu kurguvalu tagasi, ega läinud enne ära kui koormused väga madalale lasin.
Samas kui tuttav võis juba vabalt neljandal päeval peale oppi, soolast praadi vitsutada nii, et ei teinud teist nägugi.

Verejooksu ohu tõttu pole füüsiline koormus pärast mandlioppi 10-14 päeva jooksul soovitav. Eks iga mees ise teab kui tõsiselt ta seda võtab. Eks selle verejooksu saame kinni kah aga see on lisakoormus eelkõige patsiendile endale. Antibiootikumi andmine on OK. Paraneb kiiremini, aitab ära hoida tüsistusi.

Ka siin üleelatud asi. Küll juba kuus aastat tagasi, aga selgelt on meeles, et esimesed viis päeva pidin enne mõtlema hoolikalt, kas neelatada v. mitte. Kümnendal päeval oli opp unustatud. Söökidest sobisid jogurtid ja muud külmemad toidud, kuuma suppi küll süüa ei saanud, rääkimata kohvist, teest.

velosipedist kirjutas:niisiis, eile said minu mandlid minevikuks, mis olevat juba päris kehvas seisus olnud kuigi tüüpilisi mandlihaiguse tunnuseid tegelikult ei olnudki (angiini pole kordagi olnud) :!:

Aga kuidas siis aru saadi et mandlid? :)
Mul on mandlid alles ja kurk on raudne, aga mingid pisikesed pidevad jamad on (vahest pidev väike palavik), et mine sa tea. Ma olen siin küsinud nendelt kellel ära lõigatud - kõik ikka räägivad et kurguga mingi jama oli.

Kirsa kirjutas:

velosipedist kirjutas:niisiis, eile said minu mandlid minevikuks, mis olevat juba päris kehvas seisus olnud kuigi tüüpilisi mandlihaiguse tunnuseid tegelikult ei olnudki (angiini pole kordagi olnud)

Aga kuidas siis aru saadi et mandlid?
Mul on mandlid alles ja kurk on raudne, aga mingid pisikesed pidevad jamad on (vahest pidev väike palavik), et mine sa tea. Ma olen siin küsinud nendelt kellel ära lõigatud - kõik ikka räägivad et kurguga mingi jama oli.

Kirsa, soovitan pöörduda TÜK Kõrvakliinikusse

Kirsa kirjutas:

velosipedist kirjutas:niisiis, eile said minu mandlid minevikuks, mis olevat juba päris kehvas seisus olnud kuigi tüüpilisi mandlihaiguse tunnuseid tegelikult ei olnudki (angiini pole kordagi olnud)

Aga kuidas siis aru saadi et mandlid?
Mul on mandlid alles ja kurk on raudne, aga mingid pisikesed pidevad jamad on (vahest pidev väike palavik), et mine sa tea. Ma olen siin küsinud nendelt kellel ära lõigatud - kõik ikka räägivad et kurguga mingi jama oli.

aso näit oli püsivalt kõrge, enne seda tehti veel ka otsmikukoopa loptus 2 aastat tagasi (röntgen näitas et on umbes, aga ühtegi minupoolset haigusetunnust ei olnud...) ja kuna see ka ei aidanud, siis jäi üle mandlid ära lõigata, sest nad kõige paremad just välja ei näinud nagu arst ka ütles. Dr Muza Lepik soovitas juba 2002 sügisel mandlid ära lõigata, aga lor arst esialgu ei tahtnud.

priidik kirjutas:

Kirsa kirjutas:

velosipedist kirjutas:niisiis, eile said minu mandlid minevikuks, mis olevat juba päris kehvas seisus olnud kuigi tüüpilisi mandlihaiguse tunnuseid tegelikult ei olnudki (angiini pole kordagi olnud)

Aga kuidas siis aru saadi et mandlid?
Mul on mandlid alles ja kurk on raudne, aga mingid pisikesed pidevad jamad on (vahest pidev väike palavik), et mine sa tea. Ma olen siin küsinud nendelt kellel ära lõigatud - kõik ikka räägivad et kurguga mingi jama oli.

Kirsa, soovitan pöörduda TÜK Kõrvakliinikusse

... või las perearst saadab vereanalüüse tegema. Väike pidev palavik on tõsine põletikusignaal. Forever young and strong on meie kliimas pelgalt laulusõnad.

äge ajage hirmu mulle peale - endal on ka lõikus ees - aastaid on räägitud arstide poolt, aga pole asja kuigi tõsiselt võtnud, olen ikka läbi saanud, aga nüüd hakkab asi tõsiseks kiskuma, nii et soovige edu

Kuldar kirjutas:

priidik kirjutas: Kirsa, soovitan pöörduda TÜK Kõrvakliinikusse

... või las perearst saadab vereanalüüse tegema. Väike pidev palavik on tõsine põletikusignaal. Forever young and strong on meie kliimas pelgalt laulusõnad.

Vereanalüüse tehtud mitmeid setmeid. Ei ole nagu midagi viga.
Eelmine kevad kui oli sama jama ja lisaks ka süda või midagi sealkandis natuke valutas, siis arst leidis ainult et kaaliumit on veres natuke vähevõitu. Sõin panangini ja puhkasin. Süda enam sealt ajast valutanud pole, aga väike palavik käib vahete vahest.
Ja mitte just rattasõidust vaid pigem kui olnud stressirohke tööpäev ja/või öösel kaua üleval.

Sain kah 10 päeva tagasi lahti nendest mürgikolletest,mis keerasid mitu väga mõnusat võidusõitu peesse.Eriti kahju oli,et Finlandia jäi käimata(nosisin antibiootikume raisk).
6-ndal päeval oli korralik verejooks,mis jäi ise kinni.
7-ndal oli tugev pea ja kõrvavalu,mida leevendas väga hästi eferalgan vees lahustuv.
8-ndal oli järsku hea olla ja sealt edasi söön kõike(mitte kuuma ja väga karedat)
Nüüd on lihtsalt kergelt valus neelata aga see on köömes.
Voibolla kõige vähemmeeldiv selle muidu vähemeeldiva asja juures on see ööpäev haiglas,kus ümberringi oiatakse,rögisetakse ja köhitakse verd.Aga sealt kaabid ju kohe hommikul minema.

Astusin ka klubisse. ajalooliselt:
Esm 12:00 haiglasse;
15:00 vist pilt eest ära;
ca 16:00 pilt tagasi, 2h nö. ärkamispalatis ehk intensiivis
18:00 omal jalal palatisse. Jätkasin vee joomist, mida alustasin juba intensiivis. + kuna oli jogurt laual ajasin seda ka alla. Tellisin jäätise. Tundub suht müüt, ei andnud oodatud tulemust, jätkaisn vee joomist. Kogu see asi vaheldus väikeste uinakutega.
Teisipäev
Kell 02:00 öösel ei suutndu enam magama jääda, kell 04:00 oli kogu palat (sama opp kõigil) üleval ja vahetas kogemusi suuliselt ja üsna ladusalt, kuigi vaikselt.
11:15 saime antibiootikumid ja valuvaigistid kätte.
12:00 jõudsin tööjuurde, söögiks jooks, jogurt ja kohupiimakreem
Õhtul koeraga välja + alustasin hoolikalt läbinäritud pihvide tarbimist.
Kolmapäev
Hommikul soe tee meega
Lõunaks supp
Õhtul Nordea raja läbijalutamine + proovib makarone

Ütleks nii, et olukorral pole väga viga, ainult väga palju ei räägi. Nädalavahetusel istun ratta selga, sest arsti soovituste järgi võib kuni 120 pulsiga mida iganes teha. Kurku millegi pihustamine või kuristamine ei ole lubatud. Süüa võib kõike, mis sisse läheb

Lõikama sai mindud pigem seetõttu, et hullemat ära hoida, kuna mandlid ei olnud just väga ilusad ja samas oli ka selline püsiv nohu. Ära ei tohi sõnuda aga peale oppi tundub nohu kuidagi harjumatult vähe olevat. Vist aitas
Igal juhul jõudu kõigile, kel sama asi plaanis!

Mina toitusin esimestel päevadel peamiselt küpsistest, mida tampisin pudrunuiaga peeneks ning tegin piimaga ühtlaseks kördiks. Lisaks veel värskekapsa supp lihaga, mille asisem osa sai pudruks tehtud kahvli abil...

Harles sai mingi lukspaketi vist?

Mina marssisin ise kohale, istusin tooli, tehti valuvaigistavad süstid, mis ei ole üldse meeldivad, siis läks veel mingi asi sinna, nii et kurk tundus kui vatti täis topitud ja siis hakati neid maha lõikama seliste vahvate ... mmm ... tööriistadega, mis endast traadist silmust vist kujutavad?

Kuna esimene eemaldamine oli neetult valus ja ma ka häälekalt protestisin, siis jäeti proteduur hetkeks pooleli ja laksati veel ühed süstid kummalegi poole, mis lasid asja lõpule viia ja siis lohistati mind sealt minema ... seda hetkel enam ei mäleta, kas omal jalal või toolis. Tooliga võidi mind ehk ninalõikuselt ka viia ... Igatahes särk oli seljas märg ja kuigi arst küll palus lõdvestuda, siis ikkagi jäid minust sinna tooli käetugedesse ka käpajäljed maha

Esimene päev oli selline zombi kombel verise vahu välja ajamine ja mõmisemine, õhtul läks vesi kuidagi alla. Neelamine oli valus veel mõnda aega ja menüü koosnes peamiselt jogurtist ja püreesupidest.

Aga asi oli kannatamist väärt. Hetkel ma pakun, et minu perearst arvab, et ma olen kusagile ära kolinud - korra olen vist peale seda tema juures käinud.

See 'lukspakett' maksab lisaks ca 3000 su oma raha. Opipäeva lepid arstiga ise kokku. Arvan, et kuu jooksul leiab igal juhul mõlemale sobiva päeva. Lisaks arsti mobla taskus, et vajadusel saaks helistada
Aga jah, kurk on siiski endiselt valus, mõni hommik parem, mõni nac halvem. Selline korralik kurgukülmetuse tunne on Homme peab ikka vist natuke kerima minema. Rattaralli 69km vaja ju teosammul läbi kulgeda

harles kirjutas:See 'lukspakett' maksab lisaks ca 3000 su oma raha.

Viimsi Fertilitases üldnarkoosi all tehtava mandliopi hinnaks 1500 + 500 siis ühe haiglapäeva eest.

Võimalik. See sõltub arstist vast ka. Mind lõiguti ka seal ruumes aga arst ei ole Fertilitase arstide nimekirjas, need tunduvad seal mustamäe omad vist olevat.
Kas õnneks või kahjuks ei ole võimalik mitu korda mandlioppi läbi teha ja seetõttu ka isiklik võrdlusmoment teiste arstide osas puudu. Igal juhul kogu teenindus oli Fertilitases minu arvamust mööda küll hinne 5. Palati soli telekas, ukse taga külmkapp. Seltskond palatis ka v.hea
Mul õmmeldi kõik haavad kõris kinni ja korrigeeriti suulage ka, sest väidetavalt pidi mandlilõikus põhjustama vahest suulae allavajumist, mis on üheks norskamise põhjustest.

Kirsa kirjutas:Vereanalüüse tehtud mitmeid setmeid. Ei ole nagu midagi viga.
Eelmine kevad kui oli sama jama ja lisaks ka süda või midagi sealkandis natuke valutas /.../

Soovitan minna TÜK Kõrvakliinikusse - ise vaevlesin mitu aastat pideva nohu ja mingi pisikese palavikuollusega. Perearsti jaoks olin nagu simulant, kes tuleb ja kurdab kogu aeg, et on kehv olla ja midagi ei jaksa teha. Liigesed juba valutasid ning südame kandis pistis, kui pingutus käsil oli. Vereproovist ei saadud kah(või ei viitsitud) mingit toetavat abi. Siis sattusin juhuslikult kõrvakliinikusse sõpra vaatama ning mitme juhuse koosmõjul sattusin ühe toreda arsti otsa, 10 minuti pärast olin simulandi seisusest sattunud mandliopi järjekorda. Nüüd juba mitu aastat pole mingit kurgu-nohujama olnud.

väike küssa teile, et kas on kuidagi võimalik seda verejooksu mis võib pärast opi tulla 100% liselt ära hoida.
On räägitud et see kinni kõrvetamine pidi päris räige olema

tsuky kirjutas:väike küssa teile, et kas on kuidagi võimalik seda verejooksu mis võib pärast opi tulla 100% liselt ära hoida.
On räägitud et see kinni kõrvetamine pidi päris räige olema

neid verejookse ei tekiks vahetevahel kui oleks võimalik 100% ära hoida. järelikult vastus on ei.

no aga kui need paarnädalt rahulikult puhata siis ju ei peaks küll midagi olema või ma eksin

tsuky kirjutas:no aga kui need paarnädalt rahulikult puhata siis ju ei peaks küll midagi olema või ma eksin

loomulikult. seal paberis on kirjas mis enne-peale oppi saab. saun, füüsiline pingutus jne...

tsuky kirjutas:väike küssa teile, et kas on kuidagi võimalik seda verejooksu mis võib pärast opi tulla 100% liselt ära hoida.
On räägitud et see kinni kõrvetamine pidi päris räige olema

100% kindlad on surm ja maksud
Niipalju kui ma oma arsti jutust aru sain on siin olulisel kohal:
a) kirurgi kogemus;
b) haava sulgemise tehnika. Ntx. minul õmmeldi ja nii pidavat verejooksu tõenäosus hirmväike olema.
See aga ei tähenda seda, et kirurg mulle õpetussõnu ei lugenud võimaliku verejooksu puhul käitumisest.

tänan vastuste eest
endal lihtsalt reede mandli op ees ja kui räägiti kuidas see kinni kõrvetamine pidi käime tuli väike pabin sisse

Jah, kui olukord on väljakannatamatu, siis tuleb tõesti mandlid ära lõigata ( üks arst ütles, et mandlid on Eesti kliimas nii mõttetud ja sageli tervistkahjustavad asjad, et need tuleks kõigil eestlastel ära lõigata). Aga kui karjuvat vajadust ei ole, siis võiks ise ravida. Mõnikord määravad arstid liiga kergekäeliselt opi. Kui paljudele on öeldud, et hiljem (nt. 40 ringis) tekivad küllaltki tihti komplikatsioonid, armid hakkavad haiget tegema jne. Siis pole arstil peale kätelaiutamise enam midagi teha. On kellelgi hiljem peale operatsiooni probleeme olnud?

Sid kirjutas:On kellelgi hiljem peale operatsiooni probleeme olnud?

minul vähemalt peale operatsiooni teatud probleemid kadusid. vanus 42, lõigati 4 aastat tagasi.

Sid kirjutas:On kellelgi hiljem peale operatsiooni probleeme olnud?

mul küll 40-ni veel 5a aega ning opi tegin 1,5 a tagasi. ja probleeme on ka. enne sai haigena kodus istutud ja oma tegemata asjade kallal nokitsetud, nüüd aga enam sellist aega pole. lihtsalt pole enam kordagi haige olnud peale seda...
see et peale oppi paranesid koormustaluvus ning võistlustulemused pole vist mainimist väärt...

pärast oppi vist 2 korda väga kergelt haige old ja vbolla ka tervelt 3 trenni vahele jäänud selle tõttu, enne sai ikka pikalt vaeveldud ja antibiootikume võetud jne. Mandlid maha kõigil

Peale mandlilõikust on nohud palju kergemad. Angiinid jms antibiootikume nõudvad vaevused on kadunud. Nohude arv samas vähenenud ei ole. Naiivne oli lka ootus, et kurk enam ei valuta:-) Koos nohuga kaasneb reeglina ka siiski kurguvalu. Isiklik soovitus on lasta lõigata (julgen soovitada dr Margus Luht'i) sümpaatne ja asjalik (selline meeldib olla arst tüüp)

mbk kirjutas:... Nohude arv samas vähenenud ei ole. Naiivne oli lka ootus, et kurk enam ei valuta:-) Koos nohuga kaasneb reeglina ka siiski kurguvalu.

siis tasub tegeleda ka igasuguste nina- , põsk- jne koobastega. meiesugused mittespetsialistid liigitame tihti ka tavanohu kategooriasse raskemad põletikud.

Aitäh, kõigidele kommenteeride eest, mida ma olen lugenud.
Mul tuleb varsti mandli operatsioonile.
Nii on parem, et saaksin edasi spordi tegeleda.
Koguaeg jätan trenni vahele, et mul on kurku haige.
Käisin jooksu võistlemas mai kuus ikka jälle tagasi kurku haige, uih

Olin hästi väike kui minu mandlid maha mõeti ja ma veel küsisin, kas nad söövad need nüüd ära? Aastaid hiljem kui moodi tulid perearstid küsis perearst minu käest kas sul pole kunagi neid lõigatud? Lihtsalt on tagasi kasvanud. Aga nüüd olen tagasi kolimas sünnikohta ja lasen oma uuel perearstil põhjalikult läbi vaadata ja edasiseks soovitused anda! Olen astmaatik ja vaevlen talve jooksul kord kaks kindlasti köha nohu käes ja kõik on tavaliselt alanud angiinist (perearst väitis et säästavad hingamisteid)! Nii ka see aasta mai kuus peale Mulgi Rattamaratoni mats kodus pikali haigena ja nüüd juba 5 päeva!

PudruKuul kirjutas:Aga nüüd olen tagasi kolimas sünnikohta ja lasen oma uuel perearstil põhjalikult läbi vaadata ja edasiseks soovitused anda!

Lase perearstil anda saatekiri mõne tunnustatud nina-kõrva-kurgu arsti juurde Tartus või Tallinnas.

erikr kirjutas:

PudruKuul kirjutas:Aga nüüd olen tagasi kolimas sünnikohta ja lasen oma uuel perearstil põhjalikult läbi vaadata ja edasiseks soovitused anda!

Lase perearstil anda saatekiri mõne tunnustatud nina-kõrva-kurgu arsti juurde Tartus või Tallinnas.

Täpselt nii.
Ise käisin täna Tamme erakliinikus südant kontrollimas. Arst ütles et vaatame siis kurku kaa - ma jõudsin vaevalt suu lahti teha, kui südamearst ütles et need tuleb väga suure tõenäosusega ära võtta. Nimelt pidi nii olema, et haiged mandlid võisid tekkida juba lapsepõlves ja organism on nendega ajapikku kohaldunud, kuid et organism sellest võitluse koormast vabastada, aitab ainult väits. Ja oi kui palju mul perearst on kurku uurinud, aga midagi tarka pole kostnud. Seega tasub pigem natuke maksta ja asjad korda saada.

5 päeva peale opi sai sõjaväkke mindud ja kõike kaasa tehtud...metsas kordagi haigeks ei jäänud. Nohust mandlite eemaldamisega lahti ei saa, kuid kui on kroonilised köhad siis võiks ikka tõesti mõne normaalse arsti juurde minna ennast näitama. viimased 2 aastat pole talvel enam salligi kandnud