velo.clubbers.ee

Kuidas kogemused on? Kas see on lubatav, kasulik või kahjulik?

Osalesin Tallinna Rattamaratonil mullu väikese palavikuga (külmetus) stardis. Hoidusin ülipingutusest aga peale finisheerimist oli nagu haigus kadunud. :) Kadunuks jäigi.

selle kohta on siin küll varasemaid teemasid. palun otsi.

Esimene reaktsioon ongi selline,et haigus kaob,aga mis jälje südamele jätab seda ei tea.Olen ka varem palavikuga igasuguseid pingutusi talunud ja iga kord sellest lahti saanud,pealegi näitab ultraheli,et mingeid komplikatsioone südamele pole tekkinud.On läinud õnneks.Samas üks halva enesetundega võistlus võib su hiljem jalalt nii maha rebida,et vaata et hakkad "ära minema".Omal kogemused õnneks puuduvad.

Alguses kaob ja hiljem tuleb hullemini tagasi

kui tahad oma rekordkeskmist pulssi yletada siis on palavikuga starti ronimine vast parim idee

Mis mõte sellel on? Oma tipptulemust ei saavuta sa niikuniii. Ja vähemalt mulle on mu tervis kallim kui ükskõik missugune võistlus.

Sama hästi võib oma voki külge riputada plakati "selle jalgratta sadulas surrakse mehena"

Surm rattasadulas on küll ilus surm.

Kui tunde järgi sõita, siis vast midagi ei juhtu. Palavikuga on ju halb sõita, kardad külma ja pulss läheb kiirelt üles ja külm higi on vastik.

Kuidas kogemused on? Kas see on lubatav, kasulik või kahjulik?

Kindlasti kahjulik, sest keha võitleb palavikuga või palavikku põhjustava haigusega ning siis sina viid veel keha füüsiliselt kah piirseisundisse. Paratamatult ei suuda organism kõigega korraga hakkama saada.
Võistleva inimese kehatemperatuur võib tõusta 40 kraadini, võib eeldada, et kui sul juba võistluse alguses on 38 kraadine palavik, siis ehk tõuseb ka 41 kraadini ... pole hea.