velo.clubbers.ee

mida ette võtta krampide vältimiseks? just võistluse lõpufaasis, umbes 2tunni pealt hakkavad räiged jalakrambid. Kas on miingi hea spetsiaalne toidulisand selle vastu olemas, või peab lihtsalt hakkama pikemaid trenne taguma

riku kirjutas:mida ette võtta krampide vältimiseks? just võistluse lõpufaasis, umbes 2tunni pealt hakkavad räiged jalakrambid. Kas on miingi hea spetsiaalne toidulisand selle vastu olemas, või peab lihtsalt hakkama pikemaid trenne taguma

1. Pikemad trennid
2. Pärast trenni venitused ja taastusjook
3. Piisav puhkus
4. Regulaarne spordijoogi joomine nii trennis kui võistlustel (on ka spets krampidevastase toimega jooke, nt see )
5. Enne võistluseid ja võistluste ajal krampidevastase toimega tablettide/vedelike tarbimine (nt Born Magnesium 300, MDY Liquid Magnesium, Nutrend Anticramp, Nutrend Magneslife)


Olin aastaid tagasi krampidega hullult hädas ja see aitas. Aegajalt tekivad krambid ikka, aga ca 10-20 korda harvemini kui enne. On vendasid, kes trennis joovad vaid moosivett, võistlustel ununeb seegi ja kes ei tea üldse mis asi see kramp on. Nii et see "krambiravi" on väga individuaalne. Võib olla minu poolt pakutud tooted ei sobi Sulle. Teistel tootjatel on analoogseid tooteid, proovi phte ja teist, otsi enadle sobivaimad.

Kõik õige mis Riho räägib. Mul on aastas vaid üks võistlus, kus mul lõpuosas krambid on. See on Tartu RR. Põhjendus lihtne. Sõidan TRR lõpuajaga kusagil 3:30-3:40. Nii pikki trenne pole ma kunagi teinud. Selge see, et sisemised varud ei oska arvestada nii pika pingutusega.

UrmasL kirjutas:Kõik õige mis Riho räägib. Mul on aastas vaid üks võistlus, kus mul lõpuosas krambid on. See on Tartu RR. Põhjendus lihtne. Sõidan TRR lõpuajaga kusagil 3:30-3:40. Nii pikki trenne pole ma kunagi teinud. Selge see, et sisemised varud ei oska arvestada nii pika pingutusega.

Sõitsin läni H150 ca 10 tunniga ja ilma ühegi krambita. Nii pikki trenne ma ei tee. Isegi enamuse nädalate maht jääb sellele alla. Usun, et aitasid:
1. Kella pealt söömine joomine. Enne võistlust tegin endale toitumiskava ja pidasin sellest 95% kinni.
2. Oma tempo hoidmine. Enne sõitu määrasin pulsi maksimumi pulsi maksimumi millest ma esimeses pooles üle ei läinud ja millest teises pooles üle ei läinud.

Teist punkti on muidugi lühemal võistlusel raskem täita.

Mina, kel krambid väga harv nähtus olen teinud järgmised puht isiklikud järeldused.
1. Pikalt suure rauaga kangutades krambioht suurem - kerida vaja.
2. Juua ja süüa vaja piinliku täpsusega, sest lisaks vedelikule väljuvad higistades ka mineraalid!
3. Jahe ilm soodustab krampide teket, eriti väsind lihasel. Soojendav kreem peale.

Mõnel pikal sõidul (nt Tahko 120, H100 jne) olen profülatktika mõttes toidupunktis ka veits soola maitsnud.

Olen ka eelmised aastad pea igal võistlusel eriti just lõpuosas vaevelnud krampide käes. Erinevate
inimkatsete tulemusena sai enda jaoks välja arendatud järgmine skeem, mis eelmise aasta teisest poolest
siiani edukalt toiminud (sh. H100, TRM):
1. kolmepäevane MagnesLIFE kuur enne võistlust + 1 võistluse teises pooles või esimeste krambitunnuste ilmnemisel
2. mõned soolakurgid võistluseelsel õhtul ja võistluspäeva hommikul
3. 2 Saku Kulda võistluseelsel õhtul
4. Värska joomine võistluseelsetel päevadel
5. spordijoogi sisse natuke soola (niipalju et juua ikka kannatab!) ning tarbida seda võimalikult sagedasti kohe võistluse algusest peale!

lisaks juba eelnevalt mainitud trenn, venitused, taastumine, toitumine ja puhkus.

Olen proovinud ka toidupunktides soola manustamist kuid see jäi üldjuhul siiski hiljaks või lihtsalt ei toiminud.

Üks asi on veel mis on aidanud krampide vastu, Lactat Puffer. Toimib laadimisjoogina, nii süsivesikute kui sooda(naatriumisoolad) laadimiseks. Lisaks süsivesikutele saab sealt naatriumisoolasid, mis aitavad neutraliseerida tekkivat piimhapet. Prooviti Saku 100 võistlusel, ratturi poolt kellel on samuti pidevalt võistluse teises pooles krambid, temal toimis.
Juuakse 3-4 päeva iga päev 1 liiter, lisaks 0,5 liitrit võistluspäeval enne sõitu.
Rohkem infot www.freesport.ee spordijookide alajaotus.

Kas see kvalifitseerub ka krampide alla, kui jalad pakuks muutuvad, või et poob jalad kinni? St rattarallil kogesin esimest korda seda, et vasak sääremari ja reie pealmised lihased lõpetavad töölepingu, just mäkke minnes ja püsti sõites. Tundus, et lihased jäid kokkutõmbund asendisse ja keeldusid vaatamata minu tõsistele püüetele pikemaks venimast. Varem olen arvanud, et krambid on ikka midagi tulivalusat mis paneb su ikka rattalt maha "kargama" (on juhtund) ja mõnikord ka valust ulguma .

Tänu nimetatud "fenomenile" jäigi üks lauge Tartueelne tõus minu jaoks liiga pikaks, sest jalga pundis sõitmiseks oli, aga mäkke minnes muutusid jalad järjest aeglasemaks ja gupi saba möödus minust enne, kui tõus otsa sai. Siis sõitsingi 12km üksi lõpuni. kaotasin solot tehes grupile 5 minutit ja võitsin järgmist gruppi 1,5 minutiga.

Kramp on lihasspasm, ehk lihas tõmbab järsku kokku (lühikeseks). Kui nii olesk olnud, siis oleksid sa seal tõusu peal seisnud ja krimasse teinud. Sinu puhul on tegu pigem kas vähese trenniga või nõrga lihasega. Omal olid sarnased tundmused mõned aastad tagasi. IMHO aitab selle vastu vaid lihase treenimine pika tugeva koormusega (nt pikad/kiired punditrennid) või väiksed jõuharjutused. Ja muidugi kui lihas nõrk, siis ei tasu kangutada vaid kerida. Efekt on imeline.

Gunnar, sinu üle elamised tõusudel peaks ikka treeningute teemasse mahtuma.
Seda nähtust, mis mäge kangutades lihastes kangestumisena tundub, nimetatakse piimhappe kõrgeks tasemeks sinu nendes lihastes, mis parajasti vetti ja vilet saavad.
Ilmselt pead sellise probleemiga paremaks kohanemiseks nats korrigeerima oma treeningplaane.
Lohutuseks niipalju, et kõnealusest "fenomenist" vabanemiseks võimalused puuduvad, või siis vähemalt on minimaalsed! Ja see treeningplaani korrigeerimine liigitub rohkem tarkuse alla: inimene harjub kõigega, ka poomisega!
Nii et, kangutamist treeningutel!

Eks seeaasta sattus kaks asja kokku. Eelmiste hooaegadega võrreldes ½ vähem treeningtunde rattal + esimene kord MNT rattaga, st oli võimalus kangutada suure rauaga :) Muidu nagu 7.-s TRR, seega ei tohiks miskit uut olla.
Piimhappet tean ja tunnen, aga kordagi pole selle mõju nii mastaapne olnud.

Kummaline eelmisel aastal kui ratta treeningute võistlustega alustasin ei teadnud krampidest midagi. Esimene kord oli hoopis sel kevadel Mulgi Elionil kus viimastel tõusudel tuli eesolevate eeskujul maha hüpata ja siis enam käia ei saanud, lausa ulu valust. Üleeile Kuremaal aga 10km enne lõppu lõi reie pealmisesse lihasesse ja sääremarja sihuke valu ,et näri või lenksu. Eelmisel päeval jõin vedelat magneesiumi, sama ka enne starti ja kusagil poole võistlusmaa peal aga tolku ei miskit ja kramp tekkis hetkel kui kruusakal aeglasemale grupile järgi sain ja tirri lasin. Ainuke mis lõpuks valu leevendas oli just koormuse tõstmine, kergema käiguga kerimine tegi asja hullemaks...

Minu ainus kramp oli just siis kui ma eelmisel päeval vedelat mageneesiumi jõin. Ei enne ega peale seda pole isegi tunnet olnud, et võiks krampi minna. Seda magneesiumit soovitatakse minu mälju järgi pruukida päris mitmel päeval enne võistlust. Äkki oligi probleem sellest, et liiga hilja ja liiga vähe jättis keha mingisse imelikku olekusse?

Arne

Mul oli laupäval sama lugu nagu Tonydata´l. Samuti jõin magneesiumit eelmisel õhtul ja enne starti. Tavaliselt joon 3 päeva enne võistlust, seekord läks meelest ära. Krambid tulid 10 km enne lõppu, tänu millele kukkusin ka peale seda lahedat laskumist Õnneks, viga eriti ei saanud, aga sõit finishini oli ebameeldiv. Enne seda krampe kunagi pole olnud, ainult ujumisel veidi. Ma ise arvan, et mul tekkis mingi imelik vedelikupuudus, sellest vbla tulidki krambid. Peale võistlust õhtul ja öösel oli meeletu janu, kuigi jõin võistluse ajal 4,5 liitrit spordijooki+vett. Anyway nüüd teen ühe Mg-kuuri ära.

Kummaline on see ,et järgmisel päeval olid reielihased jube valusad ja nüüd kus 3 päeva on sõidust möödas ei taha lihasvalu ikka järgi anda...Mis teha?

Mul on jalg krembi eelsesse seisundisse jõudnud kui ma ikka täiega mägesid võtan aga siis laskumise peal on jälle kõik korras. järsud kiirendused võivad krampe ja lihasrebendeid põhjustada.

.

Pole proovinud, aga olen kuulnud, et kui nõelaga krampis lihasesse torgata, siis see lööb krambi lahti. Ise vaevlesin Otepää maratoni ajal viimased 7 km krampide käes. Ei saanud seistagi. Viskasin külili porri ja lihtsalt masseerisin pisaratega võideldes.

Igasugused nõelaga torkimised võiks küll kohe ära unustada. Esiteks, see ei tööta ja teiseks muda sees endale nõelu lihastesse torgates on korralik infektsioon garanteeritud.

Cly/Suva kirjutas:Igasugused nõelaga torkimised võiks küll kohe ära unustada. Esiteks, see ei tööta ja teiseks muda sees endale nõelu lihastesse torgates on korralik infektsioon garanteeritud.

Olen kuulnud mitmest eri allikast, kuidas Pikkuus oli krampide puhul võtnud seljalt numbrit hoidva haaknõela ja krambi ära lahendanud. Verd oli lennanud ja see oli konkurente samuti demoraliseerinud.

Olen kuulnud sama juttu (pikamaa-?)ujujate kohta. Siiski ma ennast nõeltega torkima ei torma.
Kui on aega külili mudas vedeleda, siis on ka aega see kramp välja venitada. Olen küllalt rajaservas vaevlejaid õpetanud, kuidas seda teha.
Ja venitamine on nagunii kasulik ka muul ajal, kui ainult krampides vaeveldes.
Enese masseerimine IMHO krambi korral tulemust ei anna.

Jah, eks kõik on seda kuulnud. Ei julge öelda ka, et tegemist linnalegendiga oleks, aga niipalju kui ise seda lõbu harrastamist oma silmaga näinud olen siis see tulemusi ei ole andnud kuid infektsioone küll.

Tere,


omalt poolt soovitaksin ma Enerviti GT tablette. Mis on Spetsiaalselt tehtud krampide vastu. Kaaliumi magneesiumi tabletid, sidruni maitselised. Asi on kerge, hoiad tabletti keele all seni kuni pingutus läbi on. Ise olen kasutanud seda ja tõsi see toimib.

Selle suure higistamise ja pingutuse tulemus.Magneesiumil on väga oluline roll lihaste lõõgastumisel, mistõttu selle puuduse korral tekivadki lihasjäikus ja -krambid.
Kui rohkem kulutad,siis võta rohkem magneesiumi sisse et lõpuni vastu pidada.

Trenni peab tegema ei siis kramp maha murra

Maxim kirjutas:Tere,


omalt poolt soovitaksin ma Enerviti GT tablette. Mis on Spetsiaalselt tehtud krampide vastu. Kaaliumi magneesiumi tabletid, sidruni maitselised. Asi on kerge, hoiad tabletti keele all seni kuni pingutus läbi on. Ise olen kasutanud seda ja tõsi see toimib.

mitte et ma toimeaines kahtleks, aga anaeroobses mingi tableti keele all hoidmine on küll hüpoteetiline, et mitte öelda kaunismöla.

metslane kirjutas:Trenni peab tegema ei siis kramp maha murra

kusjuures täiesti õige väide ja sellega võiks selle teema lõpetada. kui krambid tulevad juba trennis, siis oled valesti toitunud. ja kuigi on levinud arvamus, et õige toitumine tähendab erinevate toidulisandite tarvitamist:), siis õige toitumine on tegelikult valik sinu söögilaual. ja muidugi joomine.
kui võistlustel kummitavad tihti krambid, siis sa ei ole koormusteks valmis. siin jälgi metslase sõnu ja vaata oma treeningplaan (kui sul selline asi muidugi on) hoolikalt üle. valet või puudulikku toitumist ja ettevalmistust ei saa korvata ühegi magneesiumi ampulli ja tabletiga ja on minu meelest mõttetu raharaiskamine.

tarmo kirjutas:

metslane kirjutas:Trenni peab tegema ei siis kramp maha murra

kusjuures täiesti õige väide ja sellega võiks selle teema lõpetada. ... kui võistlustel kummitavad tihti krambid, siis sa ei ole koormusteks valmis. ...

Kinnitan värske kogemuse põhjal. Kuna mul tavaliselt krampe ei esine, siis andis viimatine hea õpetliku kogemuse. Üleeila HaanjaVinter100 suusaüritus jäi mul 100% täitmata, kuna ei jaksanud enam valuga igat jumala tõusu sõita (neid sal mõni oli). 50km oli ok ja siis hakkas vaikselt koputama ja 5 ringi hiljem läksin õllele üle. Tagantjärgi pean eelkõige peamiseks põhjuseks viimase 2-3 nädala kaootilist ja selgelt liiga väikest treeningkoormust. Sõin ja jõin võistlusel piisavalt, liigagi kaua passisin puhvetis . Närvi ajas, kuna mootor oli kenasti kruiisi peale läinud.

Ehk siis IMHO veelkord - normaalne toitumine, regulaarne trenn (ületrenn mõjub vastupidiselt) ja taastumine.

valet või puudulikku toitumist ja ettevalmistust ei saa korvata ühegi magneesiumi ampulli ja tabletiga ja on minu meelest mõttetu raharaiskamine.[/quote][/i][/i]


Ma vaidleks veidi vastu üldise vitamiinide/mineraalainete osas.Treenival sportlasel on suuremad vajadused ja ainult tavatoidust ei ole võimalik kõike(100%) aineid saada.
Teine teema on:milline on objektiivne kogus?Sõltuvalt arstiteadusega,on kogused ajajooksul erinenud ja tulevikus jätkavad muutumist.
Igal inimesel on midagi puudu ja kui võtta näiteks meie pime talv,siis iga Eestimaalane kannatab D vitamiini vaeguse all,mida pole võimalik "normaalse" söögikorraga saada.Samuti kannatab suur osa inimesi cja magneesiumi puuduse all.Magneesiumi võib julgelt tarbida,seda pole võimalik üle doseerida,kõht läheb lahti ja üleliigne väljub.

trenni kirjutas:valet või puudulikku toitumist ja ettevalmistust ei saa korvata ühegi magneesiumi ampulli ja tabletiga ja on minu meelest mõttetu raharaiskamine.

[/i][/i]


Ma vaidleks veidi vastu üldise vitamiinide/mineraalainete osas.Treenival sportlasel on suuremad vajadused ja ainult tavatoidust ei ole võimalik kõike(100%) aineid saada.
........Magneesiumi võib julgelt tarbida,seda pole võimalik üle doseerida,kõht läheb lahti ja üleliigne väljub.[/quote]

Siinsed foorumikasutajad ei ole paraku treenivad sportlased ja minu meelest ei pea nad normaalse toitumise juures lisa magneesiumi tarvitama. Välja arvatud muidugi juhul kui on tehtud vastav analüüs ja selleks on arsti soovitus. Magneesiumi on meie tavatoidus väga palju ja õigesti toitujal defitsiiti ei teki.
Pole võimalik üle doseerida? Magneesiumi ohtukuks koguseks ööpäevas peetakse 600...700 mg. Üle selle võivad tekkida toksilised nähud, mis paraku ei pruugi piirduda ainult kõhulahtisusega.

Siinsed foorumikasutajad ei ole paraku treenivad sportlased ja minu meelest ei pea nad normaalse toitumise juures lisa magneesiumi tarvitama. Välja arvatud muidugi juhul kui on tehtud vastav analüüs ja selleks on arsti soovitus. Magneesiumi on meie tavatoidus väga palju ja õigesti toitujal defitsiiti ei teki.
Pole võimalik üle doseerida? Magneesiumi ohtukuks koguseks ööpäevas peetakse 600...700 mg. Üle selle võivad tekkida toksilised nähud, mis paraku ei pruugi piirduda ainult kõhulahtisusega.[/quote]


Toksilised nähud tekivad ikka haigel inimesel,kellel neerud haiged.Normaalsel inimesel seda ei teki,sest keha eritab ülejäägi.Varem kannatasin(ei ole üle-keskmise sportlane) talla ja reie krampide all,samuti stressi all.Pärast magneesiumi võtmist olid krambid kadunud.Et normaalset magneesiumi taset taastada,pean tegema kuni 4-6 kuulise kuuri.

kahjuks Eestis ei ole võimalik magneesiumi proove koest võtta,tavaline vereproov seda adekvaatselt ei näita(keha hoiab veres "õiget taset ja petab"),tähtis on kudedest võetud näitajad.Vereproov ja kudedest võetud näitajad erinevad aga tunduvalt.

Magneesiumi puudust seostatakse:tromboosi oht(vereliblede kleepuvus),südame infarkti oht,migreeniga, maohaavadega, soolte krampidega, astmaga, ärritatavusega, unehäiretega, väsimusega ja depressiooni kalduvusega,rahutuse ja keskendushäiretega (ADHD),kõrge vererõhuga,osteoporoosi,lihaste tõmbluste ja krampide,unehäiretega.

Alkohol on üks süüdlane,mis viib kaltsiumi ja muu vedeliku kehast välja.Lihaste tõmblused ja krambid on selle esimesed märgid .
http://www.mgwater.com/conseq.shtml#OBESITY siin on veidi kirjandust.
http://eesti.info/uudised/uudis.php?uud ... uid=735272

Ärge siis D-kolekaltsiferooli samuti unustage,sest kõik Eestlased 99;99% kannatavad selle puuduse all.Päikese käes suvel,tekib see nahasja see on hea enesetundele ja paljule muule.Isegi kui sul on erakokk,koos piiramatu eelarvega,ei saa sa kõike aineid norm-söögikorraga kätte.

hea trenni, kas sa oled vastava haridusega või lihtsalt palju lugenud?

Mati kirjutas:hea trenni, kas sa oled vastava haridusega või lihtsalt palju lugenud?

Hoian end kursis uuemate meditsiiniliste andmetega,pean aru erinevate arstidega,teen koormusteste ja analüüse.Viimane test näitas mg puudust,mida omal nahal kogesin.Õpin hetkel ülikoolis.

trenni kirjutas:

Mati kirjutas:Hea trenni, kas sa oled vastava haridusega või lihtsalt palju lugenud?

Hoian end kursis uuemate meditsiiniliste andmetega, pean aru erinevate arstidega, teen koormusteste ja analüüse. Viimane test näitas mg puudust, mida omal nahal kogesin. Õpin hetkel ülikoolis.

Selge. Paljud siin teevad sama, ülikool ainult ammu seljatatud ning eluülikooliski doktorantuur käsil.

trenni kirjutas: Toksilised nähud tekivad ikka haigel inimesel,kellel neerud haiged.Normaalsel inimesel seda ei teki,sest keha eritab ülejäägi.Varem kannatasin(ei ole üle-keskmise sportlane) talla ja reie krampide all,samuti stressi all.Pärast magneesiumi võtmist olid krambid kadunud.Et normaalset magneesiumi taset taastada,pean tegema kuni 4-6 kuulise kuuri.

Minu väited tuginevad Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer raamatule "Inimorganismi biomolekulid ja metabolism." See on Tarti Ülikooli arstide õppematerjal. Tarbija 24-s avaldatud Hiina ülikooli artikleid ma tõsiselt ei võtaks. Sellist kontekstist välja tiritud infomüra on terve internet täis. Paraku on sellised infoallikad paljudele ainukesed ja kiiresti meeldejäävad teadmised ja sellest lähtutakse hiljem. Toksiliste nähtude kirjelduse osas usaldan siiski ülaltoodud raamatut. Väike tsitaat sealt: "Magneesiumi päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on 600...700 mg. Toksilise toime varajased sümptomid on oksendamine, kõhulahtisus, kuumalained, bradükardia, hüpotensioon, punetus, unisus, nõrkus, kahelinägemine, kõnehäired. Toksilisuse järgmine aste on kõnelemisvõimetus, hüporefleksia (põlverefleks kaob), hingamispeetus ja südameseiskus."

Sul on siis kogemus Mg puudusega olemas. Nagu ma eelmises postis ütlesin, tuleb Mg juurde võtta siis kui arst seda määrab. Sinul nii juhtus ja hea, et probleemi jälile saadi. Ilmselt oli viga toitumises, kuidas muidu defitsiit tekib? Minu eelnevate postide point oli selles, et iga krambinähuga ei tasuks kohe tormata omale Mg-d sisse kallama.

Tore et inimesed loevad.Samuti juhiksin tähelepanu teadusväljaannete aastanumbritele.Olen tähele pannud,et vanemate aastakäikude kirjandus erineb uuematest väljaannetest.Ja mitte niivõrd fundamentaalsete või põhimõttelise ravi osas,aga just patsiendile antavate koguste osas.Samas juhtub ka seda viimast.

Ja ma ei alahindaks eliitülikoolide teduslike väljaandeid,isegi kui see aasias asub.Ka Tartu Ülikool asub nn ida-euroopas,mis pehmelt öeldes paras kolgas,kuid tema potensiaal,positsioon,samuti TÜ seotud inimeste enim tsiteeritud väljaanded on kõrges hinnas.Kui mälu mind ei peta,oli neid vist 16 inimest. Silmas peaks pidama tedusasutust ja selle projektiga seotud töötajaid,mitte vaatama tsiteeritud tedusasutusi üldises geograafilises võtmes.Seda on kõike võimalik kontrollida,kes mida teeb,või mida on avastanud.

"Inimorganismi biomolekulid ja metabolism" on suhteliselt vana,2006.a raamat ja selle koostajad kindlasti pädevad ja ma ei sooviks sellel teemal vaielda,kuid mainiks,et arstiteduses ei ole garantiisid ja reeglina öeldakse vähem kui rohkem(kuldne kesktee).See on ka koht,kus saab sobimatu ravi või ravimata jätmise korral kohtusse pöörduda ja tõendamisel meeletut kahjutasu kasserida,sest tervisel ei ole hinda.Võrdleksin teemat geneetiliselt muundatud toiduga,kus otseselt tervist ei kahjustata,kuid mitte keegi
ei tea lõplikku tulemust,milleni see kõik välja võib viia.Seda enam,et iga inimene on erinev ja reageerib ainetele erinevalt.Inimeses toimub iga päev tuhandeid mutatsioone.
Siit järeldus:kas on Eestis on kliendil võimalik Mg koesisest analüüsi võtta,vastus on,et ei ole.Järelikult kui Eestis ei saa korralikult tervist diagnoosida,siis ei saa kaadekvaatset ravi määrata.

Kui Eesti üldine arstiabi üldiselt kehv,erakliinikutes on positiivsemad kogemused,kuid isegi neil ei ole kalleid aparaate,siis jääb üle piiri lennata.Ja kui vestlesin seal ühe arstiga,kes oma vähihaigest patsiendile 200000mg C-vitamiini sisse tilgutas,siis minu üllatusena oli see neil tavaprotseduur.Eestis c-vitamiini kogus on näiteks 60mg.Eesti normide kohaselt ületati seda üle 3333 korra ja mitte ükski Eesti arst ei oleks julgenud seda isegi mainida!Loomulikult ei ole see igapäevane,kuid asja mõte on selles,
et inimene peaks saama terveks,vahendeid/valimata ranges 24h valvatavas keskkonnas.Ja kui protseduur on jälgitav 24h,siis tahes-tahtmata luuakse uusi standarte,mis on loomulikult visad tulema,sest mitte keegi ei soovi olla see patuoinas,kes viimase raamatu "valesti" kirjutas.Ma ei vihja "Inimorganismi biomolekulid ja metabolism",see on iseeneset väga hea ja kompleksne raamat.

Kui midagi on juhtunud ära ühte arsti usalda,räägi mitmega,loe kirjandust,siis saad endal pilti selgemaks ja saad kaasa rääkida.
Toon ühe näite põlveliigese vigastusest,kus ma käisin 4 ortopeedi läbi,milles 3 andsid valediagnoosi.Viimane arst oli pädev ja ma imestasin,kui erinev võib olla nii diagnoos kui ka suhtumine.

Lühidalt väidaksin,et eilne arstiteadus on juba vana ja homne saab vanaks ülehomme.Samas kui andmeid napib,toetuksin ikka vanadele protseduuridele,sest nii on kindlam.
Ja loomulikult on igal inimesel vabadus oma tervisega nii käituda,nagu tahab ja kuidas rahakott kannatab.

Reeglina aktiveeruvad sarnased teemad peale esimesi võistlusi, kus ei olda saavutatud soovitud tulemust. Kas ei ole siis ratas korras, või ei ole sisse kühveldatud keemia kogus piisav ega õige. Arstiteadus võib ju aastatega muutuda, aga see ei muuda oluliselt treeningute vajadust !

Et siis vähe ot, aga kuna teist aastat järjest sunnitud ära viskama pool purki nutrendi anticramp pille(nende säilivusaeg ikka nyridalt lyhike) siis äkki siin leiduks mõni tallinnas baseeruv kaaskrambitaja kellega kahasse soetada see purk-lihtsalt nyri tundub see igakevadine äraloopimine...
Purgis 60 pilli see teeb siis 30pilli per nase
toode ise kah siia
http://www.hobisport.ee/index.php?page= ... 53&lang=et

väike kokkuvõte (lisage juurde, kel veel mõni nipp varuks):

1. kolmepäevane MagnesLIFE kuur enne võistlust + 1 võistluse teises pooles või esimeste krambitunnuste ilmnemisel; värska joomine võistluseelsetel päevadel;
2. maratoni ajal oma tempo hoidmine - sõidu jooskul jälgida, et ei ületaks omale seatud maksimupulsi suurust;
3. maratoni ajal piisav söömine ja joomine (spordijoogi sisse natuke soola (niipalju et juua ikka kannatab!)) ning tarbida seda võimalikult sagedasti kohe võistluse algusest peale!;
4. Pikalt suure rauaga kangutades krambioht suurem (krambisõltlastele);
5. Jahe ilm soodustab krampide teket, eriti väsind lihasel. Soojendav kreem peale;
6. TP soola manustamine üldjuhul pole lahenduseks;

lisaks peaks jägima termineid: venitused, taastumine, toitumine ja puhkus.

Antti kirjutas:Olen kuulnud sama juttu (pikamaa-?)ujujate kohta. Siiski ma ennast nõeltega torkima ei torma.
Kui on aega külili mudas vedeleda, siis on ka aega see kramp välja venitada. Olen küllalt rajaservas vaevlejaid õpetanud, kuidas seda teha.
Ja venitamine on nagunii kasulik ka muul ajal, kui ainult krampides vaeveldes.
Enese masseerimine IMHO krambi korral tulemust ei anna.

nõelaga ennast mitte torkida , ent Antti võiks oma õpetust (oskust) siin pikemalt lahti seletada.

Varem vaevlesin ka võistluste viimastel 10-20 kilomeetriltel krampide käes. Nüüd olen oma spodijoogile juurde lisanud veerand tl rose soola. Tavaline sool on samamoodi toimud, aga rose soola eelistan tema rikkalikuma mineraalide koostise pärast. Krampe pole pealesoola kasutusele võttu enam esinenud.

Rose soolas olevate ainete loetelu siis järgmine:
Essential Minerals Per 100 grams
Iron 3.3 mg
Potassium 432 mg
Calcium 477 mg
Magnesium 125 mg
Copper .05 mg
Zinc <.01 mg
Sodium 386 mg

Olen kuulnud ka seda, et 50 grammi konjakit aitab krampide vastu, aga see on seni veel proovimata jäänud. Talvel mõnel pikemal suusamaratonil kohvi kõrvale võib see aga päris tõhus olla

Ja keegi eespool rääkis ka D vitamiini puudusest talvel. Selle vastu aitab vana hea kalamaksaõli.

[quote="Lapeteus"]Varem vaevlesin ka võistluste viimastel 10-20 kilomeetriltel krampide käes. Nüüd olen oma spodijoogile juurde lisanud veerand tl rose soola.

Kas jood siis sõidu ajal soolast spordijooki?

trenni kirjutas:valet või puudulikku toitumist ja ettevalmistust ei saa korvata ühegi magneesiumi ampulli ja tabletiga ja on minu meelest mõttetu raharaiskamine.

[/i][/i]


Ma vaidleks veidi vastu üldise vitamiinide/mineraalainete osas.Treenival sportlasel on suuremad vajadused ja ainult tavatoidust ei ole võimalik kõike(100%) aineid saada.
Teine teema on:milline on objektiivne kogus?Sõltuvalt arstiteadusega,on kogused ajajooksul erinenud ja tulevikus jätkavad muutumist.
Igal inimesel on midagi puudu ja kui võtta näiteks meie pime talv,siis iga Eestimaalane kannatab D vitamiini vaeguse all,mida pole võimalik "normaalse" söögikorraga saada.Samuti kannatab suur osa inimesi cja magneesiumi puuduse all.Magneesiumi võib julgelt tarbida,seda pole võimalik üle doseerida,kõht läheb lahti ja üleliigne väljub.[/quote]

Igal inimesel nüüd kindlasti midagi puudu ei ole - normatiivid on arvestatud teaduslikult selle alusel, et võeti kamp matse, mõõdeti kõigil mingid piirväärtused ära ja sellest tulenevalt tuletati referentsväärtused. Aga see ei tähenda, et mõnel inimesel see või teine ei võiks füsioloogiliselt madalam olla. Või kõrgem. Minul endal on näiteks hemoglobiin pisut üle normi enamasti. Aga see on minu kere iseärasus ja nii olnud ammu.
Nõus olen väitega, et treeniv inimene vajab pisut suuremaid mineraalainete koguseid. Samas annab ka menüüd korrigeerida, et saaks toidust. Enamasti nii sügavad toitumisalased puuduvad ning seetõttu on lihtsam võtta toidulisandeid. Mis puutub magneesiumi, siis eelnevalt tuli välja lause, et seda võib võtta praktiliselt piiramatult, kuna ülejääk tuleb lahtise kõhu näol välja? Mis ajast? Lahtine kõht küll soodustab magneesiumi kiiremat väljutamist, kuid ei ole põhjendus, et võiks piiramatult tarbida. Reeglipäraselt väljutatakse magneesiumi teadupoolest uriini kaudu - mõtle ise, mis koormuse annad oma neerudele kui pidevalt magneesiumi lahmid? Magneesiumi ületarbimisel võivad olla erinevad tervisehädad, alustades nägemishäiretest, lõpetades surmaga.
Muidu ei leia ma, et magneesium oleks kõige saatanlikum asi, mida võtta, arvestades tema tähtsust ATP-s ainevahetusele ja mõju närvirakkudele. Kuid mõistuse piires. Ise võtan nt kuuridena, st 10p võtan ja siis pean vahet kuni tekib vajadus. Ahjaa. Neile, kes veel ei tea, siis kaltsium ja magneesium on teineteise antagonistid. Koos võttes väheneb mõlema toime. Ja ka liiga rasvane toit pärsib imendumist.
Aga noh, mida ma ka tean, mul kõigest eriala selline. Ja töö.

melkom kirjutas:

Lapeteus kirjutas:Varem vaevlesin ka võistluste viimastel 10-20 kilomeetriltel krampide käes. Nüüd olen oma spodijoogile juurde lisanud veerand tl rose soola.

Kas jood siis sõidu ajal soolast spordijooki?

kergelt soolast jooki jah, aga ainult võistlustel. soola olen pannud spordijoogile lisaks nii palju, et maitse väga ei häiriks. magusatele geelidele hea veits soolasemat peale võtta.

Isiklikust, harrastaja kogemusest. Kestvusalad koostöös võistlusmomendiga võtavad ikka kehast mingil momendil viimast. Ilmnevad nad siis kui muutub hüppeliselt koormus või füüsiline ressurs saab lihtsalt "otsa". Seda viimast ei tohiks küll juhtuda lasta kuna taastumine võtab siis n-korda kauem aega. Selleks, et seda täpsemalt jälgida, peaks oma keha kohta päevikut pidama, et leida endale sobivaim koostöövariant, et saavutada maksimaalne võimalik tulemus (kui see on eesmärk!). Hea tulemuse eelduseks on mitmekesine toitumine ja piisava vedeliku resursi olemasolu ning psühholoogiline häälestatus. Krampide vastu jalgrattaga sõitmisel on minul aidanud pikemad koormussõidud ja kõrgema käiguga sõitmine. Näiteks kestvusujumisel olen märganud, et pean enam vedelikku tarbima, kuna ca 1h tunni möödudes ehk ca 3km läbides võivad tekkida krambid (ai-ai. Teinekord teen ka lühikese pausi sisse.) Kestvusmatkadel kasutan soolasemat menüüd (jook+söök). Vastasel korral lähevad põlved rivist välja.

Kas olukord, kus krambi mõiste on ainult seletuste põhjal arusaadav ja omaenda kogemus selles osas üldse puudub, vajaks ka tähelepanu? Sesmõttes et ma võin ennast üsna viimase piirini ajada aga isegi lihasvalu liigutamise ajal lihtsalt on tundmatu teema. ei toidulisendeid ega muud teadliku profülaktilist tegevust selles valguses.
Tundub et enamvähem kõik teised on karmpi kogenud...

indrek56 kirjutas:Kas olukord, kus krambi mõiste on ainult seletuste põhjal arusaadav ja omaenda kogemus selles osas üldse puudub, vajaks ka tähelepanu? Sesmõttes et ma võin ennast üsna viimase piirini ajada aga isegi lihasvalu liigutamise ajal lihtsalt on tundmatu teema. ei toidulisendeid ega muud teadliku profülaktilist tegevust selles valguses.
Tundub et enamvähem kõik teised on karmpi kogenud...

Õnnelik inimene Mina ei muretseks.

indrekk kirjutas:1. kolmepäevane MagnesLIFE kuur enne võistlust + 1 võistluse teises pooles või esimeste krambitunnuste ilmnemisel
2. mõned soolakurgid võistluseelsel õhtul ja võistluspäeva hommikul
3. 2 Saku Kulda võistluseelsel õhtul
4. Värska joomine võistluseelsetel päevadel
5. spordijoogi sisse natuke soola (niipalju et juua ikka kannatab!) ning tarbida seda võimalikult sagedasti kohe võistluse algusest peale!

Katsetasin seda värki ja toimis. Nüüd SEC rakkes oli kaasas 2 magneslife ampulli. Ja mõlemad manustasin ära, aga siiski lõpu poole hakkas väike kramp tulema. Jäin seisma ja tõstsin sadulat kõrgemale ja krambid kadusid. Seega peaks vist 3-4 ampulli kaasa võtma järgmisele võistlusele.

Magneesiumi imendumine erinevatest allikatest on väga erinev. Kui loed sildilt a la sisaldab 350mg siis omaks võtate näit. 50mg. Tõsi-spets toidulisandite omastavus on üldjuhul parem kui mg. rikastest toiduainetest. Seepärast tasub proovida erinevaid allikaid, mitte miksida-saate teada mis parim on, mis teile sobib. Ise soovitan proovida mineraal vett-organism omastab sellest küll umbes veerandi, aga vedelikuga laadimine enne võistlusi on vajalik nii või naa-miks mitte siis juba mg. rikast vett juua, tuleb ka soodsam. Ja Vytautas-võrreldes Värskaga ei pea seda ämbriga jooma, et doos täis saada.

metslane kirjutas:Trenni peab tegema ei siis kramp maha murra

Jutt jumala õige aga trenni peab tegema õigesti Minu krambiprobleem enam-vähem ajalugu ja ruulib tegelikult lihtne loogika.
Võistlustel krampide vältimiseks peavad trennid kestvuselt olema vähemalt sama pikad kui võistlus. Võimalusel peaks trennid jaotama 3 või 4 päevasteks tsükkliteks, millede vahel oleks konkreetsed puhkepäevad. Oluline on kuulata oma keha, kui on ikka s**t enestunne või väsimus, siis ei maksa kangutada, pigem puhka. Puhkama peab, et nii öelda "august välja tulla" ja saaks tekkida "superkompensatsioon" ehk ületaastumine, see ju tegelikult ongi kogu trenni mõte ja u nädal enne võistlust ei tohiks enam väga pikki koormavaid trenne teha. Ja muidugi toidulaud peab olema mitmekesine, rohkem aedvilju, kaunvilju, salateid, valget liha, muna, vähem punast liha, veel vähem igasugu valmistooteid ja ka nisu tasuks vältida, pigem eelistada rukkist või kaera. Sõltuvalt treeningute mahust võib-olla kõike vajaminevat söögist ei saa ning vitamiinid/mineraalid käivad siis selle kõige juurde, mitte vastupidi