velo.clubbers.ee

Kas keegi toitub igapäevaselt menüü järgi, milles on välja arvutatud süsivesikute / rasvade / valkude sisaldus ehk õige vahekord?
Kuidas see enesetundele ja kaalule on mõjunud?
Kas see tähendab, et sööd suhteliselt üheülbaliselt või saab palju varieerida (ilma, et peaks palju arvutama selleks)?

Teoorias on suhteliselt lihtne ju õigesti toituda, aga kui külmkapi ukse lahti teed või toidupoes riiulite vahel seisad, kas ka siis on võimalik seda jooksu pealt teha?

Kui pikemalt ette ei mõtle, siis üleliia lihtne see minu arvates siiski ei ole (eeldusel, et tahad vaheldusrikast toitu ja spontaansust toidutegemisel).

Või mis on teie kogemus?

http://she-marathon.blogspot.com/2011/1 ... -oige.html

Kas see on küsitlus, soov vestelda või reklaam?
Aga vastan:

Toitun väga tervislikult,
ja LISAKS SELLELE tarbin veel suures koguses šokolaadi, saiakesi ja musta kohvi.

tripp kirjutas:Kas see on küsitlus, soov vestelda või reklaam?

Mul tekkis täpselt sama küsimus. Mulle jäi mulje, et tegemist on blogi reklaamiga

Nii ja naa, reklaam kindlasti ka, aga küsimus on ikkagi - kui me teame, kuidas tervislikult ja õigesti süüa, siis miks suhteliselt vähesed inimesed seda siis tegelikult ka jälgivad?

Kas õigete vahekordade arvutamine on keeruline või ei suuda / taha me oma isusid talitseda?

Mina sain sellest blogi postitusest vajalikku infot.
Kiidame heaks.

Milleks teha oma elu keeruliseks igasuguste numbrite arvutamise, kaalumise ja tagaajamisega?
Piisab täiesti sellest kui on endale selgeks tehtud toitumise põhitõed ja põhimõtted ning neid ka
suures plaanis igapäevaselt järgitakse. Eriti kui poodiumile pole asja ja eesmärk on naabrimehele
ära teha või lihtsalt hea enesetunne. ise pole kunagi midagi kaalunud ja arvutanud. Õllekõhtu pole olnud,
sangad kadusid ka ilma igasuguse teadliku eesmärgita iseenesest ära Trenni olen viimased aastad vahelduva
eduga samas mahus teinud. Enesetunne on ainult paremaks läinud. Sama ka füüsilise vormi osas. Samuti ei
kurda toidu üheülbalisuse üle. Meie poodides on materjali küllaga ja kui endal vähegi viitsimist ja oskust
siis annab seda piisavalt varieerida, et söömine vastu ei hakkaks. Tänapäeval on ka hulgi erinevat lugemist,
mis on kogu selle asja juures abiks. Tuleb lihtsalt vajalik endale kahe kõrva vahele talletada ja neid
teadmisi ka kasutada!

Seega väidan, et kui toitumispõhimõtted, liikumine ja puhkamine paigas, puudub igasugune vajadus arvutamiseks.

Ehk elu tuleb nautida ka süües ja mitte numbreid taga ajades

reinpoldk kirjutas:Nii ja naa, reklaam kindlasti ka, aga küsimus on ikkagi - kui me teame, kuidas tervislikult ja õigesti süüa, siis miks suhteliselt vähesed inimesed seda siis tegelikult ka jälgivad?

Enamik suitsetajaid teab ka, et suitsetamine on kahjulik. Aga miks nad siis ikka suitsetavad? Olgu, pole just ideaalne paralleel, aga siiski. Pigem on siin asi motiveerituses, sihiklindluses ja ensedistipliinis kui selles, et ma teadmatusest valedel aegadel valesid asju söön.

AndreK kirjutas:Mina sain sellest blogi postitusest vajalikku infot.
Kiidame heaks.

Et siis tuleks õlut mitte palju korraga juua ja üks kord, vaid 3 korda päevas ja 2 vahepala.

Mina sain küll vihjest aru:
Samas ei tohi südame treenimise (vastupidavuse) kõrvalt ära unustada jõutreeninguid ehk vähemalt kerelihaseid, mida on vaja toonuses hoida, et soodustada ilusa lihase tekkimist.

UrmasL kirjutas:

reinpoldk kirjutas:Nii ja naa, reklaam kindlasti ka, aga küsimus on ikkagi - kui me teame, kuidas tervislikult ja õigesti süüa, siis miks suhteliselt vähesed inimesed seda siis tegelikult ka jälgivad?

Enamik suitsetajaid teab ka, et suitsetamine on kahjulik. Aga miks nad siis ikka suitsetavad? Olgu, pole just ideaalne paralleel, aga siiski. Pigem on siin asi motiveerituses, sihiklindluses ja ensedistipliinis kui selles, et ma teadmatusest valedel aegadel valesid asju söön.

Täpselt nõus.

reinpoldk kirjutas: Teoorias on suhteliselt lihtne ju õigesti toituda, aga kui külmkapi ukse lahti teed või toidupoes riiulite vahel seisad, kas ka siis on võimalik seda jooksu pealt teha?

aga kui sa seal riiulite vahel või külmkapi ees juba seisad, kuidas siis samal ajal seda kõike jooksu pealt teha?
aga proovi vastupidi, et jooksed riiulite vahel ja jooksu pealt rebid külmkapilt ukse ning samal ajal võtad flegmaatilise aeglusega riiulil seisva Saku Porteri...

Küsimusele vastamise teeb keeruliseks see, et kahjuks ei oska öelda milline on tervislik toitumine. Samuti pole ma kindel, kas teemaalgataja teab milline dieet on tervislik ja õige? Minu arvates on küsimus nii keeruline, et kahtlen kas keegi teab õiget vastust.

Blogipostituses välja käidud teooria (süsivesikute-valkude-rasvade vahekord, söögikordade arv) on vaid üks võimalikest teooriatest tervisliku toitumise kohta. Ilmselt on see suhteliselt paikapidav teooria meiesugustele suhkrusõltlastele. On loogiline, et tarbides soovitatud koguses suhkruid oleme sunnitud sööma 5 korda päevas, et hoida veresuhkru tase talutaval tasmele (erinevalt rasvast ei ole meil depood säilitamaks suhkru varusid organismis)

Tuletan meelde, et oleme süsivesikuid toiduks tarvitanud suhteiselt lühikest aega ja võimalik et see 5000-10 000 aastat, mil põldu oleme harinud pole olnud piisav selleks, et meie geenid harjuksid uut tüüpi kütusega. Enne põlluharimist olime korilased ja elasime väga-väga pikalt vaid rasvast ja valkudest toitudes. Alles tööstusrevolutsiooniga 100-200 aastat tagasi tekkisid tehased, mis hakkasid tootma suurtes kogustes puhast suhkrut ja valget jahu. Äkki on see põhjus, miks meil on nii palju toidu talumatust, ülekaalulisi, diabeetikuid jne?

Oponeerides blogipidajale ja tekitamaks diskussiooni pakun välja, et märgatavalt tervislikum on visata menüüst välja kõik süsivesikud ja asendada need rasvaga. Söödav toit peaks sisaldama: 70% rasva, 20% valku, 10% süsivesikuid

Tänu sellele kaotame kehakaalus, saame parema enesetunde ja meil on tulevikus vähem diabeetikuid.

Rain kirjutas:Tuletan meelde, et oleme süsivesikuid toiduks tarvitanud suhteiselt lühikest aega ja võimalik et see 5000-10 000 aastat, mil põldu oleme harinud pole olnud piisav selleks, et meie geenid harjuksid uut tüüpi kütusega. Enne põlluharimist olime korilased ja elasime väga-väga pikalt vaid rasvast ja valkudest toitudes.

Lõhnab paleo-dieedi järele. Sellest kui eluviisist on näiteks sääne blogi: http://hunter-gatherer.com/
A kütt/korilasest see korilase osa ju korjas marju, milles on suhkrut?

Rain kirjutas: Oponeerides blogipidajale ja tekitamaks diskussiooni pakun välja, et märgatavalt tervislikum on visata menüüst välja kõik süsivesikud ja asendada need rasvaga. Söödav toit peaks sisaldama: 70% rasva, 20% valku, 10% süsivesikuid

Sellisel juhul peaksime me toidu ise hankima - metsas küttides(joostes-kõndides päevas 10-20km), marju korjates või põldu harides, mitte aga autoga Prismasse kott transrasvu täis ja koju betoonkuubikusse.

Topsik kirjutas:

Rain kirjutas: Oponeerides blogipidajale ja tekitamaks diskussiooni pakun välja, et märgatavalt tervislikum on visata menüüst välja kõik süsivesikud ja asendada need rasvaga. Söödav toit peaks sisaldama: 70% rasva, 20% valku, 10% süsivesikuid

Sellisel juhul peaksime me toidu ise hankima - metsas küttides(joostes-kõndides päevas 10-20km), marju korjates või põldu harides, mitte aga autoga Prismasse kott transrasvu täis ja koju betoonkuubikusse.

Topsik, miks sa arvad et rasvu süües peab 20 km jalutama? Kusagil pole juttu olnud kalorite hulgast. Juttu oli sellest kuidas jagada saadav energia erinevate toitainete vahel. Oletame et mõlemal juhul on saadav energia hulk 2000kcal, miks siis rasvu süües peaks jalutama ja süsivesikuid tarbides võid autoga prismat külastada?

Villem, sinu mõttekäik tabas ka mind. Aga tehes kiire arvutuse sai selgeks et marju süües on keeruline tarbida oluliselt rohkem süsivesikuid kui 10%.
1. Marjad kasvavad lühikese perioodi jooksul aastast.
2. Sisaldavad vaid 5-7% suhkruid(maasikad,mustikad)
3. Selleks et saada 10% energiast tuleks tarbida 1-2 kilo marju päevas ja seda iga päev. See teeks 350-700 kilo aastas. Kes suudaks endale ja perele selle koguse koguda lühikese vegetatsiooni perioodi jooksul?

Rain kirjutas:

Topsik kirjutas:

Rain kirjutas: Oponeerides blogipidajale ja tekitamaks diskussiooni pakun välja, et märgatavalt tervislikum on visata menüüst välja kõik süsivesikud ja asendada need rasvaga. Söödav toit peaks sisaldama: 70% rasva, 20% valku, 10% süsivesikuid

Sellisel juhul peaksime me toidu ise hankima - metsas küttides(joostes-kõndides päevas 10-20km), marju korjates või põldu harides, mitte aga autoga Prismasse kott transrasvu täis ja koju betoonkuubikusse.

Topsik, miks sa arvad et rasvu süües peab 20 km jalutama? Kusagil pole juttu olnud kalorite hulgast. Juttu oli sellest kuidas jagada saadav energia erinevate toitainete vahel. Oletame et mõlemal juhul on saadav energia hulk 2000kcal, miks siis rasvu süües peaks jalutama ja süsivesikuid tarbides võid autoga prismat külastada?

Millises toiduaines on 70% rasva ?

seapekk - 89%
või/võided/margariin - 65-82% (1 noatäis - 5 grammi)
majonees - 65-85%
hallitusjuust - kuni 60%
pähklid kuni 70% , kõige rammusamad on pekaanipähklid 10tk 60grammi - 413kcal

Kui lubatud kalorite hulk tavainimesel on 2000 kcal päevas, siis laias laastus ja väga piinlikult arvutamata on päevane toit 2 viilu leiba, 200grammi seapekki ja midagi veel näpuotsaga peale.
Ei pretenteeri absoluutsele tõele, lihtasalt see on liiga jabur ...

Topsik, oled kahjuks teistkordselt natuke rappa sattunud. Pole viga, ikka juhtub. Proovin sind rajale tagasi aidata:)

Pane nüüd hästi tähele:
Selleks, et saada 70% vajaminevast energiast rasvadest ei pea rasva sisaldus toitaines olema 70%. Sa ilmselt oled unustanud, et rasv sisaldab pisut üle kahe korra rohkem energiat, kui valgud ja suhkrud?

Vastuseks sinu poolt pakutud seapekist koosnevale "näidismenüüle" pakun välja omapoolse variandi:

100gr pardiliha (nahaga)
100gr lillkapsast
100gr brokkoligratääni juustu, muna ja koorega

Selline portsjon sisaldab: 567kcal, 8,4 grammi süsivesikuid, 50 grammi rasva, 21 grammi valku.
Saadav energia jaguneb: 6% süsivesikuid, 79% rasva, 15% valkusid.

Ikka on liiga jabur?

Rain kirjutas:Topsik, oled kahjuks teistkordselt natuke rappa sattunud. Pole viga, ikka juhtub. Proovin sind rajale tagasi aidata:)

Pane nüüd hästi tähele:
Selleks, et saada 70% vajaminevast energiast rasvadest ei pea rasva sisaldus toitaines olema 70%. Sa ilmselt oled unustanud, et rasv sisaldab pisut üle kahe korra rohkem energiat, kui valgud ja suhkrud?

Vastuseks sinu poolt pakutud seapekist koosnevale "näidismenüüle" pakun välja omapoolse variandi:

100gr pardiliha (nahaga)
100gr lillkapsast
100gr brokkoligratääni juustu, muna ja koorega

Selline portsjon sisaldab: 567kcal, 8,4 grammi süsivesikuid, 50 grammi rasva, 21 grammi valku.
Saadav energia jaguneb: 6% süsivesikuid, 79% rasva, 15% valkusid.

Ikka on liiga jabur?

Kõik need ained ei lähe ju kehas täiel määral energiana kasutusse. See protsent, mis valkudest energiana eraldub on päris väike (valkudel palju tähtsamaid ülesandeid, näiteks kaitseülesanne) ja ka rasvadel ja süsivesikutel on veel lisaülesandeid (nt struktuurne).

No siis ongi hea, saab seapekki ka

Rain kirjutas: Pane nüüd hästi tähele:
Selleks, et saada 70% vajaminevast energiast rasvadest ei pea rasva sisaldus toitaines olema 70%. Sa ilmselt oled unustanud, et rasv sisaldab pisut üle kahe korra rohkem energiat, kui valgud ja suhkrud?

ja eelmises kirjas:

Rain kirjutas:Söödav toit peaks sisaldama: 70% rasva, 20% valku, 10% süsivesikuid

Kumb siis?

Küttidel ja korilastel polnud piima, juustu ja searasva kuskilt võtta. Nad pidid metsikute loomade, kalade ja lindude lihaga läbi ajama. Vähemalt tänapäeval on nood üsna rasvavaesed, küllap olid toona ka. Küttide ja korilaste menüüs oli valku tõenäoliselt oluliselt rohkem kui see 20%.

Arne

Väike repliik arutelule - mina olen kuulnud sellist ütlemist, et "tasub ikka tervislikult toituda - siis sureme vähemalt tervelt!"

arnea kirjutas:Küttidel ja korilastel polnud piima, juustu ja searasva kuskilt võtta. Nad pidid metsikute loomade, kalade ja lindude lihaga läbi ajama. Vähemalt tänapäeval on nood üsna rasvavaesed, küllap olid toona ka. Küttide ja korilaste menüüs oli valku tõenäoliselt oluliselt rohkem kui see 20%.

Kütid ja korilased unistasid kõik võistlemisest SEN 2 klassis, paraku räägiti sellest valdavalt vaid legende. Osa ei jõudnud SEN 1 klassigi.

Kütid/korilased ka ilmselt ei hakanud enam lillkapsaga jändama kui pärt juba käes. Dr Levin kiitnuks heaks.

arnea kirjutas:

Rain kirjutas: Pane nüüd hästi tähele:
Selleks, et saada 70% vajaminevast energiast rasvadest ei pea rasva sisaldus toitaines olema 70%. Sa ilmselt oled unustanud, et rasv sisaldab pisut üle kahe korra rohkem energiat, kui valgud ja suhkrud?

ja eelmises kirjas:

Rain kirjutas:Söödav toit peaks sisaldama: 70% rasva, 20% valku, 10% süsivesikuid

Kumb siis?


Arne

Vabandan, olin end väljendades ebatäpne. Pidasin mõlemal juhul silmas seda, kui suures osas peaks rasv katma energiavajaduse. Minu must!

Mati kirjutas:Kütid ja korilased unistasid kõik võistlemisest SEN 2 klassis, paraku räägiti sellest valdavalt vaid legende. Osa ei jõudnud SEN 1 klassigi.

Kui peaks jaheda ilmaga palja persega ringi loivama ja kõike liikuvat ja liikumatut suhu sobitama, sööks kindlasti rohkem rasva, et külm ei oleks. Ja jätaksin veiniklaasi rahule, sest veini pole olemas Ja rääkimata pensionisammastest ei tundnud ürg-ratturid isegi keskeakriisi.

Toitumine jah igavene teema. Aegade jooksul läbi lapatud vast paarkümmend toitumisteost. Kui nüüd mõelda, kas mõni asjalik ka oli...soovitan eesti autorite raamatut; Normaalne söömine.

Silmaringi laiendamiseks väike video:

http://www.youtube.com/watch?v=FSeSTq-N4U4