velo.clubbers.ee

Kas näiteks kolemagusa maasikageeli asemel on mõtet äkki võtta lõuatäis maltoosat?
Juhtusin täna üle mitmete aastate maitsma seda ja tundus täitsa neelatav kraam. Äkki on tasuv energiavaru enne võistlust võtmiseks?
Maksab 32.- / 1200g mis on isegi karamellkommist odavam.

Või tasuks nö. maltoosat rohkem taastumisel vajaminevate süsivesikute saamiseks kasutada... maltodekstriin vist annab aeglasemalt süsivesikuid välja kui glükoos, nagu kauem kestev või nii.

Äkki keegi teab kui suur on üldse maltodekstriini energeetiline väärtus, mul küll netist leida ei õnnestunud, ammugi siis selle eesti õlle tegemise maltoosa oma. (Miskit 400k kanti?)

Kõik süsivesikud annavad 4 kcal energiat 1 grammi aine lõhustamisel.

T6nis kirjutas: Äkki keegi teab kui suur on üldse maltodekstriini energeetiline väärtus, mul küll netist leida ei õnnestunud, ammugi siis selle eesti õlle tegemise maltoosa oma. (Miskit 400k kanti?)

Osta parem normaalset sportlastele mõeldud maltot. Näiteks fast.ee müüb seda hinnaga 1kg 95kr. DE väärtus 6. Ise kasutan seda peale trenni taastusjoogi ühe komponendina. Samast kohast saab ka kvaliteetset dekstroosi. Poodides müüdav jooksja pildiga punane karp ei ole seda mitte.

Ühesõnaga (maasika)geeli ainsaks eeliseks on tegelikult pakend, kui sellest üle saaks siis säästaks oma 30.- per maraton:
----------------------------------------------------------
During the past few years a research team based in Memphis have been investigating the effects of various types of carbohydrate gels on performance. One of their most recent studies focused on honey, which has been found to have a carbohydrate profile and glycaemic index response almost identical to those of a popular sports gel. The study compared the effects of ingesting honey, dextrose or placebo (in gel form) on blood glucose, insulin and endurance cycling performance. The participants were nine cyclists, who performed three 40-mile time trials after ingesting each of the three supplements.

When the results of the three time trials were compared, it was clear that the cyclists were significantly faster, with higher power outputs, after consuming a dextrose or honey gel than after placebo.
The bottom line? If you don?t have money to burn, the Memphis team suggests using honey as a cheap and effective alternative to a carbohydrate gel.

Idee on piisavalt ahvatlev, et järele proovida. Tuleb kaubandusvõrku minna puistama, et sobiv anum leida.

Teine variant oleks kohalike Tatikate eeskujul näiteks hambapasta tuub tühjaks teha (selline klapiga korgiga, mitte keeratav) ja siis seda kasutada. Saaks ilmselt nii mõnegi konkurendi võssa ehmatatud, kui keset rada hambapasta taskust rabad ja näost sisse hakkad ajama!

Antti kirjutas:Idee on piisavalt ahvatlev, et järele proovida. Tuleb kaubandusvõrku minna puistama, et sobiv anum leida.

Teine variant oleks kohalike Tatikate eeskujul näiteks hambapasta tuub tühjaks teha (selline klapiga korgiga, mitte keeratav) ja siis seda kasutada. Saaks ilmselt nii mõnegi konkurendi võssa ehmatatud, kui keset rada hambapasta taskust rabad ja näost sisse hakkad ajama!

tee meest "kissell", st pane niipalju vett juurde, et pudelist juua saab. kusjuures seda pole üldse palju vaja panna. jääb leida vaid väike, ca 0,4-0,5l joogipudel mida tasku saab panna.

Tõstaks veidi ürgvana teemat just dekstroosi/maltodekstriini pärast. Nimelt hiljuti oli juhus, kus plaanisin teha ~viietunnise rattaotsa. Taskus siis kaasa lisaks banaanile ja šokolaadile ka mingist Tartu Maratoni üritusest alles jäänud poolik pakk asja nimega Dextro Energy, mille peamine koostisosa dekstroos. Ja jumal tänatud, et selle nänni kaasa võtsin. Nimelt peale ~tundi aega sain totaalse haamri, ilmselt puhkuseaja vale toitumis- ja unerežiimi tõttu. Kuna kusagilt oli meelde jäänud dekstroosi kiire mõju, lükkasin kiirelt neli-viis tabletti põske, paar lonksu jooki peale ja tiksusin vaikselt edasi. Ja ennäe imet- peale kahte-kolme minutit tuli elujõud tagasi ning kannatas plaanitud sõit lõpuni teha. Siit tekkiski mõte kusagilt neid Dextro Energy nimelisi tablette juurde muretseda. Aga küsimus- kas on vahet, kas minna just sellesama nänni peale välja või muretseda tavalisi glükoositropse? Mõte just selles, et peale haamrit enesetunne võimalikult kiiresti jälle normaalseks saada, dekstroosi mõju avaldas küll muljet, ilma selleta oleks kohapeale ilmselt ära koolend.

Raix kirjutas:Tõstaks veidi ürgvana teemat just dekstroosi/maltodekstriini pärast. Nimelt hiljuti oli juhus, kus plaanisin teha ~viietunnise rattaotsa. Taskus siis kaasa lisaks banaanile ja šokolaadile ka mingist Tartu Maratoni üritusest alles jäänud poolik pakk asja nimega Dextro Energy, mille peamine koostisosa dekstroos...

Banaan - imendub kauem, shokolaad - loob lihtsalt korraks veresuhkru üles. Kui lähed 4-5 tunnisele sõidule, siis võiks ikka midagi tõhusamat kaasas olla - batoon(e), geel(e). See Dextro Energy on minu arusaam akohaselt tavaline suhkur tegelt. Eks ta lõi sul veresuhrku üles kiirelt ja tundsid end hästi. Kui pikk sõit sul veel ees oli peale seda haamri kohta? Pakun, et mitte väga pikk, sest see tabletike kaua kesta ei tohiks.

Jäi mainimata esimese hooga jah, et lisaks dekstroosile kütsin ka ühe banaani naha vahele. Kusjuures peale haamrit tegin oma sõidu lõpuni- ehk siis ~neli tundi. Edasi tarvitasingi vaheldumisi banaani ja šokolaadi ning kestsin probleemideta lõpuni. Geele ma tavaliselt trennides ei tarvita, esiteks ei raatsi ning teiseks asun linnast väljas ja igal hetkel pole võimalik muretseda. Batoonidega jälle see häda, et need mulle väga ei meeldi- et siis kärss kärnas ja maa külmand Muidu võiks siis kaasas olla banaan ja batoon tõhusamaks toiduks ning šokolaad ja mingi suhkrulaadne asi selleks puhuks, kui paneel peaks pähe kukkuma? Dekstroosi nimi (-oos lõpuga) viitab jah suhkrule- glükoos, fruktoos, sahharoos jne on suhkrud, aga tahakski teada, kas on vahet dekstroosi, sahharoosi (tavaline suhkur, mida võiks siis magusates asjades olla) ning glükoositropside toime vahel? On kellelgi kogemusi jagada või mingeid viiteid anda?

Siin peaks kõik olema öeldud
http://en.wikipedia.org/wiki/Carbohydrate

Kui eesti keeles puust ja punaselt tahad, siis 10. klassi keemia õpikus oli vist ka omaette teemana.

dekstroos ongi glükoos, lihtsalt kaubamärgina on DEXTRO ENERGY palju ägedam See on kiire süsivesik, sul ilmselt kukkus veresuhkur tunniga nii nulli, et olid kooma piiril ja see tablett tõi sind siia ilma tagasi. Edasi toimis juba banaan. Tervet trenni (eriti veel 4h) ei maksa glükoosidropsidele küll üles ehitada. Pikas trennis võid kasutada maltodekstriini, mis on pika ahelaga süsivesik, imendub kauem. Dekstroos on lühikese ahelaga, imendub kiiresti. Aga nagu öeldakse, kiirelt tulnud, kiirelt läinud

Ma üritangi nüüd enda jaoks juhtunust mingit moraali leida Et siis- enne kõht täis süüa normaalselt, aga mitte üle pingutada ja tagataskusse banaan, batoon ning igaks petteks ka glükoos, kui peaks rajalt kogemata haamri leidma?

kui oled juba haamri saanud, siis mingit imerohtu pole. Pead tempot alla laskma või suisa puhkama, sööma ja siis mingi aeg tuleb eluisu tagasi. Tühja kõhuga trenni minna ei ole üldse mõistlik, seda enam, et 4h-sele.

Võtame asja isikliku näite varal.

Tegin 150 km pikkuse trenni. Aega läks 5:22 ja Polar annab kalorikuluks 4832 kcal (900 kcal/h), keskmine pulss oli 150. Kuigi kõik eelnev on tugevalt personaalne, siis ikkagi on see kalorite hulk ca 2,5 päeva normkulu Puudub igasugune loogika minna sellisele (või ka lühemale) sõidule tühja kõhuga ja ühe banaani ning mõne elustustableti toel

Arvuta. 1g süsivesikuid = 4 kcal. Banaani võid ise ära kaaluda (süsivesikute sisaldus ca 20%) ja glükoos on 100% süsivesik. Peast ei mäleta kohe kui suur oli organismi glükogeeni varu (eeldades, et on laetud) inimesel keskmiselt, kuid üldjuhul ammendub see kestvuspingutusel ca 2,5 tunniga (seda näeb tihti ka pikematel võistlustel vähemkogenute ärakukkumistena). Mida kõrgem pulss, seda kiiremini glükogeenivaru väheneb. Rasva pealt käib energia hankimine ainult väga madala pulsi korral (ca 50-60% maxist).

Raix kirjutas:Ma üritangi nüüd enda jaoks juhtunust mingit moraali leida Et siis- enne kõht täis süüa normaalselt, aga mitte üle pingutada ja tagataskusse banaan, batoon ning igaks petteks ka glükoos, kui peaks rajalt kogemata haamri leidma?

Mitte "enne" vaid kogu aeg pead korralikult sööma, siis ei tohiks tunnise trenniga midagi erilist juhtuda (oleneb muidugi trennist aga kui plaan oli 4 tundi siis võib ühtteist oletada). Vahetult enne ja trenni ajal tarbitavale ei tasuks plaane rajada.

Tugevalt personaalne tõesti, sest vaatasin just üle- distants 133 versta, aeg 5:17 (selle hulgas ka ca 15 minutit jutupausi, mil unetasin kella peatada), keskmine pulss 132 ja kilokaloreid kulus- behold- 1603. Ja seda siis KOKKU, mitte tunnis Samas muidugi mul maksimaalseks pulsiks pandud 176, mis kunagi sai koormustestiga määratud- tegelikkuses on näitaja 190+. See ilmselt mõjutab ka kalorite arvutamist suht tugevalt, aga Mati näitajateni ilmselt ikkagi kaugeltki ei küüni. Süüa oli mul ka tegelikult veidi rohkem kaasas kui üks banaan, aga siiski oma järeldused vaja teha sellest. Mis puudutab rasvade põletamist, siis sellega mul niikuinii raskusi, sest kuigi ma päriselt mõõtnud pole, peaks mind vaadates üsna selge olema, et rasvaprotsent jääb sinna ümmarguse nulli kanti Lisaks vist ei maksa väga oodata selle söömisega ka, vaid on mõistlik aeglaseid süsivesikuid varsti peale alustamist tarvitama hakata?

Raix kirjutas:... distants 133 versta, aeg 5:17 ... keskmine pulss 132 ja kilokaloreid kulus- behold- 1603...

Ma julgen 95% kindlusega väita, et see kalorinäit on äärmiselt kahtlane. Nii personaalne see ka pole, midagi on settingutes valesti! Isegi kui su maxpulss on 190, kujuneb 132 keskmine ca 70% maksist - selgelt süsivesikute peal minek (176 maxi puhul üldse ei mainigi). 1600 kcal on 400g süsivesikuid, mis peaks olema norm toitumise korral ka glükogeenina organismis olemas.

Raix kirjutas:on mõistlik aeglaseid süsivesikuid varsti peale alustamist tarvitama hakata?

Miks peale? Nt enne võistlust on laadimine täiesti normaalne. Kui kardad, et kõht läheb tühjaks aga liiga palju süüa trenni ei taha kaasa võtta, siis enne trenni viil leiba hambusse (1 viil leiba on ca 15g süsivesikuid ehk ca 60kcal).

Mainime siis ka selle fakti ära, et keskmiselt suudab organism tunnis omastada kuni 60g süsivesikuid! Kui paned üle, siis on oht blokeerida üldse omastamine (sh vedeliku) kuni ropsimiseni välja.

Ehk kõike ikka mõistusega

Mati kirjutas:Nii personaalne see ka pole, midagi on settingutes valesti!

No ma ei tea, kaal 74, pikkus 192- klapivad. VO max 44- nüüdseks loodetavasti veidi rohkem juba siiski. Maksimaalne pulss võiks olla jah seal ~190+ juures. Vanust 28. Aktiivsus liikumisel ka täitsa olemas. Midagi veel, mis kalorikulu määrab? Seadistused pigem õiged, kui, siis Polaril mingi viga küljes, et valesti arvutab

Raix kirjutas:

Mati kirjutas:Nii personaalne see ka pole, midagi on settingutes valesti!

No ma ei tea, kaal 74, pikkus 192- klapivad. VO max 44- nüüdseks loodetavasti veidi rohkem juba siiski. Maksimaalne pulss võiks olla jah seal ~190+ juures...

No jah. Kaalu-pikkuse kontekstis sa just paks poiss nüüd pole, vanaema kindlasti muretseb pidevalt . Aga kui asjast, siis on siisn tõenäoliselt üks konks see sama max pulss. Minu kogemus ütleb, et kui pole kodeeritud digiülekanne, siis ma väga ei usaldaks kella max näitu. Ma pole korduvatel koormustestidel saanud lähedalegi nendele numbritele, mis mul vanasti kell näitas vahest. Nüüd kodeeritud digiülekandega kellal on max täiesti loogiline.

Ja fakt on see, et sa haamri said. Ma julgen sellest siiski järeldada, et reaalne energiakulu oli suurem.

Kellaks siis Polar S725X- et ikka on kodeeritud ülekanne. Mis maksimaalsesse pulssi puutub, siis minu vanuse ja aktiivsuse juures võiks see ikkagi 190+ olla ma julgen arvata, mitte 176 nagu koormustestil öeldi. Oleneb muidugi alast ka, rattasõidus 190+ kätte saada on õnnestunud suhteliselt harva, aga suusatades või joostes on keskmine mõnikord sinna 180 kanti.
Aga see kõik kisub juba väga teemaväliseks ka.

Raix kirjutas:... kodeeritud ülekanne...

... ei võrdu digitaalne (kodeeritud) ülekanne! Omal peksis analoog 625X vahest segast küll.

Kuna teema taandus sisu poolest energia vajadusele ja tarbimisele, siis on selle alusena kasutatav analüütiline inf (kalorikulu) tegelikkuses olulise tähtsusega.

Mati kirjutas:
Arvuta. 1g süsivesikuid = 4 kcal. Banaani võid ise ära kaaluda (süsivesikute sisaldus ca 20%) ja glükoos on 100% süsivesik. Peast ei mäleta kohe kui suur oli organismi glükogeeni varu (eeldades, et on laetud) inimesel keskmiselt, kuid üldjuhul ammendub see kestvuspingutusel ca 2,5 tunniga (seda näeb tihti ka pikematel võistlustel vähemkogenute ärakukkumistena). Mida kõrgem pulss, seda kiiremini glükogeenivaru väheneb. Rasva pealt käib energia hankimine ainult väga madala pulsi korral (ca 50-60% maxist).

Rasvavarusid tarvitab organism ka kõrgema pulsi korral kui 50-60%maxist. Lihtsalt madala pulsiga on rasvast saadava energia hulk kõige suurem. Intensiivsuse tõustes hakkab suurenema vajadus kiiremini põletatava energia järele ja selle võrra väheneb ka rasvade tähtsus organismi energiavahetuses. Seega suureneb vajadus süsivesikute järele. Mida kõrgem intensiivsus, seda suurema osakaalu energiavahetusest moodustavad süsivesikud.

See tunne, kui organism kasutab energia saamiseks ainult rasvu, on ilmselt tuttav kõigile, kes on saanud "haamri". Liikumise kiirus kukub kolinal, tahtmine edasi minna on olemas, aga käed-jalad ei ole võimelised enam tempot tõstma, sest glükogeeni varud lihastes ja maksas on ammendunud. Aeglasemini põleva energia (rasva) tarvitamiseks on vaja rohkem aega ja selle teosammul edasiliikumisega me seda aega organismile annamegi.

Rain kirjutas:... Rasvavarusid tarvitab organism ka kõrgema pulsi korral kui 50-60%maxist. ...

Jah, kuid suhe on ca 80/20 ja väheneb.

Rain kirjutas:
See tunne, kui organism kasutab energia saamiseks ainult rasvu, on ilmselt tuttav kõigile, kes on saanud "haamri". Liikumise kiirus kukub kolinal, tahtmine edasi minna on olemas, aga käed-jalad ei ole võimelised enam tempot tõstma, sest glükogeeni varud lihastes ja maksas on ammendunud. Aeglasemini põleva energia (rasva) tarvitamiseks on vaja rohkem aega ja selle teosammul edasiliikumisega me seda aega organismile annamegi.

Peale "haamrit" liigud aeglaselt ja põletad rasvu küll, aga samaaegselt lagundad vaikselt ka lihast, ehk siis arengu asemel toimub taandareng. Olgu see siin kah veelkord hoiatuseks/teadmiseks välja toodud uutele pikamaa-meestele.