Ehk oskate soovitada millist neist tootjatest eelistada ja milline maitse kellelgi paremini kurgust alla läheb?

Valikus oleks:
Dextro Energy
PowerBar
Multipower
Xenofit
Nutrixxion
Värska veits vastikult ilma gaasita maitse?arnea kirjutas:Talvel suusarajal on hästi toiminud sidrunitee mee ja soolaga. Suvel Värska millest gaas välja loksutatud on. Pikkadel võistlustel, kui energiat ka vaja on, olen joonud Sponseri maitsetut Competition jooki. Päris maitsetu see ei ole, aga enamvähem. Kui vahepeal lonksu Värskat saab võib seda päris pikalt lürpida.
Miks te seda gaasi välja loksutate kui on olemas karboniseerimata värska:aksel kirjutas:Ma ei tea, mulle meeldib gaasita värska palju rohkem kui gaasigaAlati gaasi välja raputanud.
Igasugu teed ja moosivett kokku seganud aga kunagi pole proovinud neid valmis pulbreid.
Tellisin nüüd Powerbari mingi sidruni maitselise energia joogi. Vaatame kui keemia maitse on, kas kõlbab üldse juua. Vahelduseks just.
Kusjuures maitse on erinev. Ise eelistan ka nn tava Värskast mulli välja ajada ja seda sõitudel juua. Muul ajal sobib mulliga ka.siim_s kirjutas: Miks te seda gaasi välja loksutate kui on olemas karboniseerimata värska:
Samas siin. See naturaalselt mullita Värska ei maitse. Väikese jääkmulliga originaal-Värska on parem. Kohutavalt peps rahvas siin teemas ühesõnagakalev kirjutas:Kusjuures maitse on erinev. Ise eelistan ka nn tava Värskast mulli välja ajada ja seda sõitudel juua. Muul ajal sobib mulliga ka.siim_s kirjutas: Miks te seda gaasi välja loksutate kui on olemas karboniseerimata värska:
hambad hammasteks, aga miks peaks sportlane üldse süsihappegaasi sisse ahmima kui see on organismi tegevuse jääkprodukt, mida veri rakkudest kopsudesse viib, kust see välja hingates eraldub, mida rohkem süsihappegaasi veres, seda suurem hingamissagedus selle väljutamiseks
CO2 mitte, sest teda sisaldub ka ümbritsevas keskkonnas ja on alati mingis koguses meie organismis. Probleemiks on CO ehk vingugaas, mis on organismi poolt oluliselt kergemini omastatav kui hapnik. Punased verelibled seovad CO ära ja O2 jääb omadega kõrvale.Henno kirjutas: hambad hammasteks, aga miks peaks sportlane üldse süsihappegaasi sisse ahmima kui see on organismi tegevuse jääkprodukt, mida veri rakkudest kopsudesse viib, kust see välja hingates eraldub, mida rohkem süsihappegaasi veres, seda suurem hingamissagedus selle väljutamiseks
ma ei ole peensusteni kursis selle mehhanismiga, aga kas süsihappegaasi tase veres mitte hapniku hulka ei vähenda?
Väga hea variant. Kasutan ise treeningul pidevalt Põltsamaa värskelt pressitud õunamahla ja vee segu. Väga maitsev. Ei näe põhjust treeningute puhuks ühtegi pulbrijooki segada. Kodune õunamahl veega segatuna on veel parem kui leidub käepärast.Villem T kirjutas:Või ise teha - maitse järgi (õuna)mahla, vett ja/või (rohelist) teed + noaotsaga soola näiteks.
Ma kahtlen tugevalt selle loogika füsioloogilises paika pidavuses. Küsimus võib olla pigem juba sõltuvuses kui harjumises.Rivo kirjutas:Kasutan ka trennis neid samu spordijooke, mida võistlustelgi. Põhjus tegelikult väga lihtne - organism harjub sellega ! Üks põhjus, miks võistlustel mõnel "põhja lahti lööb" ja väljuma hakkab igas võimalikust august ongi see, et organism pole selle kraamiga harjunud. Segu teen nii või teisiti suht lahja.
AndreK kirjutas:Mina joon kasemahla.
Vahur Ööpik kirjutas:Erineva osmolaalsusega
jookidest vee omastamise kiirus:
Isotoonilise joogi joomisel imendub
vesi soolestikust verre ligikaudu
kaks korda kiiremini kui puhta vee
manustamise korral, hüpotoonilisest
glükoosi ja elektrolüütide lahusest
aga veelgi kiiremini. Kõrge
osmolaalsusega õunamahla joomine
stimuleerib aga esmalt vee liikumist
vastassuunas – verest soolde
– vastavalt osmootse rõhu erinevusele
vere ja soolesisaldise vahel.
Loomkatsed iseenda peal läbi tehtud ja Rivo versiooniga nõus. Sõitsin ise ka alguses aastaid nii moodi "ökonoomitades", et trenni tegin veega ja võistlustel kasutasin spordijooki ja kõik toimis, kuni mõned aastad tagasi hakkasid kõhujamad võistlustel pihta. Võistlusel 2 metsapeatust teha oli tavaline tax, katsetasin erinevaid spordijooke, aga tulemus ikka sama. Nüüd juba 2 aastat sõidan trennis ka spordijoogiga ja enam ei ole olnud ainsatki kõhujama. Organism lihtsalt peab selle magusa joogiga pingutuse ajal harjuma.Mati kirjutas:Ma kahtlen tugevalt selle loogika füsioloogilises paika pidavuses. Küsimus võib olla pigem juba sõltuvuses kui harjumises.Rivo kirjutas:Kasutan ka trennis neid samu spordijooke, mida võistlustelgi. Põhjus tegelikult väga lihtne - organism harjub sellega ! Üks põhjus, miks võistlustel mõnel "põhja lahti lööb" ja väljuma hakkab igas võimalikust august ongi see, et organism pole selle kraamiga harjunud. Segu teen nii või teisiti suht lahja.Kui organismil on mingi aine osas vastureaktsioon, siis harjutamine pole lahendus. Või oleks nt pidanud Vader ka gluteeniga ikka veel "harjutama" ja mitte loobuma ... Pidev tarbimine võib mõne komponendi mõju ka vähendada - nt kofeiin.
Ehk põhi läheb alt või kaas pealt tavaliselt ikka liigtarbimisest või täiesti võõra aine manustamisest (st esimest korda tarbides).
Oskad, ehk mõnda "puhast" jooki soovitada, ise olen arusaanud, et kõik tööstuslikult toodetud joogid/pulbrid sisaldavad keemiat. Aspartaam nendest muidugi kõige ohtlikum, atsesulfaam-K kohta ei ole midagi negatiivset kuulnud - põhjus võib olla ka selles, et ei ole veel jõutud piisavalt uurida.marion kirjutas:jälgida tasub ka kunstlike magusainete sisaldust, mõnes on kunstlikke magustajaid (atsesulfaam-K, aspartaam jne), teised on puhtad
Ma ise kasutan näiteks Borni ja vähemalt neid kahte magustajat seal sees ei ole. Tavaliselt on pakenditel ikka märgitud, mis seal sees on. Kui netist tellida, siis ettevaatlikult suhtuks neisse jookidesse, kus tootja kodulehel ei ole pulbri sisaldust välja toodud.Marek000 kirjutas:Oskad, ehk mõnda "puhast" jooki soovitada, ise olen arusaanud, et kõik tööstuslikult toodetud joogid/pulbrid sisaldavad keemiat. Aspartaam nendest muidugi kõige ohtlikum, atsesulfaam-K kohta ei ole midagi negatiivset kuulnud - põhjus võib olla ka selles, et ei ole veel jõutud piisavalt uurida.marion kirjutas:jälgida tasub ka kunstlike magusainete sisaldust, mõnes on kunstlikke magustajaid (atsesulfaam-K, aspartaam jne), teised on puhtad