velo.clubbers.ee

10a söitsin ainult ratast, nüüd olen üritanud ka 3a. joosta, vahelduva eduga önnestub, aga midagi head ei ole, lööb köige tavalisema sörgi peale tagasäär 1km läbimisel katki. Kas kellegil midagi sarnast olnud ja mida teha. Vöhma poolest vöiks joosta kaugele ja pikalt, aga ei ole vöimalik.

Raam tahab pikka harjumist jooksmisel.Sama asi oli mul

Jooksma tasub hakata tasapisi, koormust järk-järgult tõstes. Samuti soovitan soojalt massaazi. Minu kogemus ütleb, et jooksus on seda rohkem vaja kui rattas.

Säärevalu (äkiline?), mis tekib ühtlaselt joostes viitab teatud ülekoormusele. Minu jooksjakarjääris läbitud etapp. Õnneks välditav järjepideva lihashoolduse abil.

Need teravad valud sääres, reeglina kõõluse ja lihase kinnituskoha juures peaks olema mikrorebendid. Tüüpiline, kui hea mootoriga (ja kuldses keskeas) rattur järsku jooksma hakkab. Head ja kiiret ravi ei ole. Enne ja peale jooksu korralik võimlemine ja venitamine. Soovitav kasutada ka sääriseid (kompressioon ja hoiab lihase soojas). Lisaks aitab kindlasti asjatundlik massaaz. Veenduda, et mineraalide ja vitamiinide tase paigas (Mg).

Mati kirjutas: ↑

23. 11. 2020. 22:32

Jooksma tasub hakata tasapisi, koormust järk-järgult tõstes. Samuti soovitan soojalt massaazi. Minu kogemus ütleb, et jooksus on seda rohkem vaja kui rattas.

Säärevalu (äkiline?), mis tekib ühtlaselt joostes viitab teatud ülekoormusele. Minu jooksjakarjääris läbitud etapp. Õnneks välditav järjepideva lihashoolduse abil.

ka teipimine võib aidata leevendada. Otsi "taping achilles tendon" vms

UrmasL kirjutas: ↑

24. 11. 2020. 09:30

Need teravad valud sääres, reeglina kõõluse ja lihase kinnituskoha juures peaks olema mikrorebendid. Tüüpiline, kui hea mootoriga (ja kuldses keskeas) rattur järsku jooksma hakkab. Head ja kiiret ravi ei ole. Enne ja peale jooksu korralik võimlemine ja venitamine. Soovitav kasutada ka sääriseid (kompressioon ja hoiab lihase soojas). Lisaks aitab kindlasti asjatundlik massaaz. Veenduda, et mineraalide ja vitamiinide tase paigas (Mg).

Mati kirjutas: ↑

23. 11. 2020. 22:32

Samuti soovitan soojalt massaazi. Minu kogemus ütleb, et jooksus on seda rohkem vaja kui rattas. Säärevalu (äkiline?), mis tekib ühtlaselt joostes viitab teatud ülekoormusele. Minu jooksjakarjääris läbitud etapp. Õnneks välditav järjepideva lihashoolduse abil.

Ei pruugi olla mikrorebend/kramp. Minu juhtum, hästi labaselt seletatuna oli järgnev. Valu "sääremarja" piirkonnas. Konsultatsiooni ja uuringute (sh ultraheli) käigus selgus, et tegu miski lihasesisese "kile" pingega, mis omakorda tingitud ülekoormusest (toonusest). Selles olukorras väljendus valu just siis kui lihas sai soojaks, st eelnev soojendus ei puutu asja, ega leevenda. Soojenedes lihas paisub ja kui too "kile" enam ei veni käibki "plõks" ja terav valu. Niisama hoides läks ca nädalaga üle. Peale lihashoolduse regulaarsemaks muutmist (min kord kuus) on see teema kadunud - ptui-ptui-ptui.
Kannakõõluse/ahhilka piirkonnas on asi keerulisem. Kui seal midagi läheb, siis on see teema oluliselt hullem ja pikema taastumisega.

Üks oluline asi veel - jooksujalanõud See võib tunduda triviaalne, aga paljud probleemid saavad alguse valedest jalanõudest. Mina jooksen vaid testi alusel soovitatud tossudega. St, et tossu värv ja firma pole absoluutselt olulised Eriti valus on vaadata poes värvi järgi tosse valivaid naisi.

Üldises plaanis soovitan selle lühimaterjaliga tutvuda - http://www.sportmed.ee/wp-content/uploa ... stused.pdf

Mati kirjutas: ↑

24. 11. 2020. 11:53

Konsultatsiooni ja uuringute (sh ultraheli) käigus selgus, et tegu miski lihasesisese "kile" pingega, mis omakorda tingitud ülekoormusest (toonusest).

See kile on perimüüsium või epimüüsium. Esimene neist seob lihaskiudusid kimpudeks ja teine seob lihaskiudude kimbud omakorda lihaseks. Hullematel juhtudel sekkutakse kirurgiliselt ja lõigatakse sellesse kilese pilud, et teda veidi laiemaks teha ja lihas sinna kitsasse kanalisse paremini ära mahuks. Olen ise seda "kilevalu" tundnud suusatades aga mitte sääre tagaosas vaid eesmises sääreluulihases. Jalg lihtsalt ei ole talve alguses harjunud pöida nii intensiivselt tõstma (vabatehnikas suusatades) ja sääre esiosa muutub väljakannatamatult valusaks. Valu taandub suhteliselt kiiresti peale koormuse lõpetamist. Kui on ahhilka ja lihase ühenduskoha probleem, siis see valu nii kergelt kohe ära ei lähe.

KaupoR kirjutas: ↑

24. 11. 2020. 13:02

Mati kirjutas: ↑

24. 11. 2020. 11:53

Konsultatsiooni ja uuringute (sh ultraheli) käigus selgus, et tegu miski lihasesisese "kile" pingega, mis omakorda tingitud ülekoormusest (toonusest).

Olen ise seda "kilevalu" tundnud suusatades aga mitte sääre tagaosas vaid eesmises sääreluulihases. Jalg lihtsalt ei ole talve alguses harjunud pöida nii intensiivselt tõstma (vabatehnikas suusatades) ja sääre esiosa muutub väljakannatamatult valusaks...

See on jooksjatel rahvakeeli tuntud kui luuümbrise põletik. Tüüpiline teema koormuse äkilisel suurenemisel või pikajalisel ülekoormusel. Suht süütu, kuid tüütu asi.

Minu suusatamise häda ei ole luuümbrise põletik. Nagu ma kirjutasin, siis on tegemist sama lihase perimüüsiumi kitsikusest tingitud valuaistinguga. Lihase perimüüsium ja luuümbris ei ole sama.

Rattahunt, kuidas selline igav, pikaajaline ja räigelt konservatiivselt ilma ravita skeem tundub:
-järgmine kord, kui aeg on jala valuvabaks teinud ja nädal-kaks-kolm juba valuvaba, proovid jalutamisega saada sellisesse vormi, kus kahetunnised tempokad jalutuskäigud (soovitatav kaasatakünklikku maastikku ja pehmet/ebatasast pinnast) ei valmista tugielundkonna häireid kahe kuu vältel
-järgmises etapis proovid lisada jalutuskäikutele kõnd-jooksu, alguses kõnni-jooksu suhe 9:1, sj jooksu järjest mitte rohkem kui minut; kaebuste puudumisel mitme nädala või kuu järel suhet jooksu poole kallutades, aga esimestel aastatel mitte rohkem kui 20 minutit jooksu korraga; sealjuures joosta erinevate tempodega ja erinevatel maastikel, kaasates jooksuharjutusi; valuaistingute puhul alati jooksu suhet oluliselt vähendades; hoida oma parimat kõnni-jooksu vormi aasta läbi ilma rohkem kui nädalaste katkestusteta, sh ka kõige põnevamal rattahooajal, välja arvatud haigestumiste puhul
-järgnevatel aastatel mitte joosta kunagi korraga rohkem kui 30-40 minutit selle ajani, kui tempo 5:15-5:45 juures saab raske hingelduseta vestelda ja ei ole mitme kuu või aasta jooksul kaebusi; üldmaht muudelt aladelt; jätkata aastaringse (osalise) jooksukoormusega

Tänud köigile vastajatele.
Juba sain jalad liikuma, aga nüüd paar korda pole üle 1 km minna saanud jälle, täpselt sääre keskkoht. Alati olen peale ratast venitanud jalgu ja vöimelnud. Kui jalg läheb, siis nädal aega pole mötet jooksu üritada. Alustan nüüd massaziga ja püüan ise ka venitada. Huvitav, noorusajal oli kergejöustik leivanumber.
Sellist kannatust küll pole, et cm haaval uuesti alustada.

Taoliste teemade puhul tuleb mul alati see lugemine meelde:
https://www.aripaev.ee/uudised/2016/01/ ... rek-tustit