Haanja Jala100, 30.10.2010
Foorumi reeglid
Võistluste osaluste müügifoorum asub: viewforum.php?f=152
Võistluste osaluste müügifoorum asub: viewforum.php?f=152
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
18,5 tundi stardini. Kirjas 66 osalejat ja neist uskumatu küll - 18 naisterahvast. Minuarust päris hea hulk . Au neile. Mis präänikuga see küll õnnestus?!? Vastab see korraldaja ootustele (osalejate arv) või olid ootused veel suuremad?
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Nähtus hakkas juba mõni nädal tagasi silma, et ei tule vist jooksust asja, kui on võimalus naistega sauna minna
Alustuseks äkki ikka püüab mõne ringi...joosta muidugi
Alustuseks äkki ikka püüab mõne ringi...joosta muidugi
Stardis on alati tunne, et täna teen kõigile pähe, aga läheb nagu tavaliselt
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Tere,
lugesin juhendit ja pisut arusaamatuks jäi kaks punkt.
Esiteks - paremusjärjestuse selgitamine (mitte et see mind väga puudutab, aga kedagist ikka). Mille põhjal see käib kui üldse käib? Kas kiirema aja või finisheerimise aja põhjal (100km läbinutel)? Segadust tekitab just see, et starte on ju mitu. Ilmselt käivitub kõigile ametliku stardi ajal (6.00) kell ja asi jokk. Aga igaksjuhuks tahtsin üle küsida.
Teiseks - kontrollaeg on 16 tundi, kas selle aja jooksul peab püsima rajal või on õigus ka näiteks vahepeal pubis/baaris söömas-puhkamas käia ja siis naasta rajale? Keeruline, aga toon lihtsustamiseks näite: jooksen hommikul 3-4 tundi, siis lähen söögikohta sööma, pikutan paar-kolm tundi ja siis naasen rajale - kas nii tohib?
lugesin juhendit ja pisut arusaamatuks jäi kaks punkt.
Esiteks - paremusjärjestuse selgitamine (mitte et see mind väga puudutab, aga kedagist ikka). Mille põhjal see käib kui üldse käib? Kas kiirema aja või finisheerimise aja põhjal (100km läbinutel)? Segadust tekitab just see, et starte on ju mitu. Ilmselt käivitub kõigile ametliku stardi ajal (6.00) kell ja asi jokk. Aga igaksjuhuks tahtsin üle küsida.
Teiseks - kontrollaeg on 16 tundi, kas selle aja jooksul peab püsima rajal või on õigus ka näiteks vahepeal pubis/baaris söömas-puhkamas käia ja siis naasta rajale? Keeruline, aga toon lihtsustamiseks näite: jooksen hommikul 3-4 tundi, siis lähen söögikohta sööma, pikutan paar-kolm tundi ja siis naasen rajale - kas nii tohib?
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Paremusjärjestuse teema on ju loogiline - läbitud distants + võrdsuse korral kiireim aeg. Simpel.
Kuna võistlus on distantsi peale eelkõige, siis on su oma valik palju sa aega ohverdad muudeks tegevusteks.
Kuna võistlus on distantsi peale eelkõige, siis on su oma valik palju sa aega ohverdad muudeks tegevusteks.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Kui starte oleks üks, siis teema oleks tõesti loogiline. Kuid starte on ju mitu ja see jätaks ruumi taktikaga mängimiseks (mitte et see halb oleks ), sest olgem ausad kell 6.00 startides tuleb esimesed 2-3 tundi läbida pimeduses, aga kell 9.00 startides vast seda probleemi kohe pole. Nõus, et õhtul läheb jälle pimedaks ja siis kell 9.00 alustanutel tuleb pikemalt pimedas liikuda. Kuid 95% osalejatest läbivad esimese 2-3-4 tundi selgemalt kiirema tempoga, kui näiteks tunnid 5-6-7-jne. Selle loogika põhjal oleks ju eelis kell 9.00 startinul.Mati kirjutas:Paremusjärjestuse teema on ju loogiline - läbitud distants + võrdsuse korral kiireim aeg. Simpel.
Kuna võistlus on distantsi peale eelkõige, siis on su oma valik palju sa aega ohverdad muudeks tegevusteks.
Samas nõustun, et võistlus on distantsi peale ja ilmselt ma seda täies mahus ei läbi. Ilmselt on läbijaid marginaalne arv. Kuid need tugevad, kes läbivad - neid vast huvitab ka paremusjärjestuse küsimus.
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Infoks:
Ringvaate saade kutsus paar inimest täna õhtusse saatesse homsest Haanja Jala100 hullusest rääkima. Kellel huvi siis - kell 19.00 ja ETV.
Ringvaate saade kutsus paar inimest täna õhtusse saatesse homsest Haanja Jala100 hullusest rääkima. Kellel huvi siis - kell 19.00 ja ETV.
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Hää, et Anu kedagi saatesse leidis - leiab meie ettevõtmine ka veidi suuremat meediakajastust, kui Haanja poe ümbruse jutud. Ise ei osanud talle kedagi soovitada, eks ta siis kodukalt stardinimekirjast kedagi leidis! Kes need siis on, kui võib küsida?
Juhendi ja paremisjärjestusega on nii, et kui näiteks kodanik X stardib kell 6:00 ja suudab 16 ringi läbida näiteks kella 19:05-ks (tulemus siis 100km ja aeg 13:05) ja kodanik Y alustab kell 8:00 ja tuleb 16 ringi järel tagasi kell 20:59 (tulemus 100km ja aeg 12:59), siis paremusjärjestus on selline:
1. koht - kodanik Y
2. koht - kodanik X
Rajalt võib ära käia, aga kes soovib lõpetada, peab sellest ringikohtunikule teatama. Siis läheb aeg kinni. Kui lõpetaja jätab kohunikule oma lõpetamisesoovist teatamata, sulgeb tema aeg automaatselt kell 22:00
Ma ise küll salamisi lootsin, et tuleb 100 osalejat (kui ma paaris kohas selle kõva häälega välja ütlesin, vaadati mind kaastundliku pilguga), aga hetkel on siis 72 nime stardikas kirjas.
100km teeb ära ca 10-12 tegijat!
Juhendi ja paremisjärjestusega on nii, et kui näiteks kodanik X stardib kell 6:00 ja suudab 16 ringi läbida näiteks kella 19:05-ks (tulemus siis 100km ja aeg 13:05) ja kodanik Y alustab kell 8:00 ja tuleb 16 ringi järel tagasi kell 20:59 (tulemus 100km ja aeg 12:59), siis paremusjärjestus on selline:
1. koht - kodanik Y
2. koht - kodanik X
Rajalt võib ära käia, aga kes soovib lõpetada, peab sellest ringikohtunikule teatama. Siis läheb aeg kinni. Kui lõpetaja jätab kohunikule oma lõpetamisesoovist teatamata, sulgeb tema aeg automaatselt kell 22:00
Ma ise küll salamisi lootsin, et tuleb 100 osalejat (kui ma paaris kohas selle kõva häälega välja ütlesin, vaadati mind kaastundliku pilguga), aga hetkel on siis 72 nime stardikas kirjas.
100km teeb ära ca 10-12 tegijat!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Minule laekus info ÄP maratonitiimilt ju siis keegi neist.holden kirjutas:Hää, et Anu kedagi saatesse leidis - leiab meie ettevõtmine ka veidi suuremat meediakajastust, kui Haanja poe ümbruse jutud. Ise ei osanud talle kedagi soovitada, eks ta siis kodukalt stardinimekirjast kedagi leidis! Kes need siis on, kui võib küsida?
ühinen kaastundliku pilguga vaatajatega 100km (ja veel Haanjas) ei ole siiski jooksu maraton ja mullu oli meil Eestis maratoniläbijaid palju? 300-400?holden kirjutas:Ma ise küll salamisi lootsin, et tuleb 100 osalejat (kui ma paaris kohas selle kõva häälega välja ütlesin, vaadati mind kaastundliku pilguga
Üsna optimistlik prognoos. Samas mine tea.holden kirjutas:100km teeb ära ca 10-12 tegijat!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Vast ikka rohkem? http://sygisjooks.jooks.ee/index.php?id=2010riku42k kirjutas:mullu oli meil Eestis maratoniläbijaid palju? 300-400?
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Pigem pessimistlik.riku42k kirjutas:Üsna optimistlik prognoos. Samas mine tea.holden kirjutas:100km teeb ära ca 10-12 tegijat!
Kahe aasta eest (september 2008) toimus Karulas 24h WRC rogain, sisuliselt siis "võistkondliku valikorienteerumise MM". Läbitud trassid olid tiimidel ka 100 km kandis - aga seda mitte tee peal, vaid läbi võsa, raba ja muda ja üle küngaste, nagu orienteerudes ikka. Ilm oli umbes samasugune nagu praegu. Jalad olid kogu aeg märjad. Jalatsite/riiete/sokkide vahetamise või iga ring söömas käimise võimalust pigem ei olnud, kogu 24h jaoks vajalik oli seljakotis kaasas. (24h rogainidel on võistluskeskuses söökla küll kogu aeg avatud, aga see oli siiski MM ja enamik võistkondi planeeris raja nii, et jõudsid keskusesse alles finishis.)
OK, kontrolliaeg oli 24h ehk rohkem kui Haanjas, aga maastik + orienteerumine on ka miskit muud kui metsateel sörkimine. Kohati arvutasin ma meie kiiruseks 1 - 1.5 km/h...
Lõpetajate seas oli paarsada eestlast (võite ise üle lugeda, http://8wrc2008.rogain.ee/failid/results.htm). Ja sama võimekusega orienteerujaid on Eestis kindlasti veel palju-palju.
Ehk, 100 km lihtsalt läbida on jõukohane päris paljudele.
100 km järjest joosta.. või isegi sörkida... on raske. Mina ei suudaks.
Aga 100 km kontrollaja sisse peaks mahtuma ka puhta kiirkõnniga, 9.5 min / km.
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Neil veab, et perekond Vennikased stardis pole. Vennikastele oleks H100 muidugi kerge walk in the park või lihtsam ennelõunane treening.holden kirjutas:
100km teeb ära ca 10-12 tegijat!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Tutvu lähemalt osalejate nimekirjaga, seal tervelt 4 Vennikast kirjas!tarmo kirjutas:Neil veab, et perekond Vennikased stardis pole. Vennikastele oleks H100 muidugi kerge walk in the park või lihtsam ennelõunane treening.holden kirjutas:
100km teeb ära ca 10-12 tegijat!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Esimene mees on päral - Ranno Erala ajaga 9:19:59!!!
Ka naiste liider arendab 3 ringi enne lõppu marulist tempot - ca 38-40 min ringi kohta!
Ka naiste liider arendab 3 ringi enne lõppu marulist tempot - ca 38-40 min ringi kohta!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Ei imesta, siiski käesoleva aasta Eesti maratoni edetabeli 5. mees (2:34:27) ja oma vanuseklassi esimene.holden kirjutas:Esimene mees on päral - Ranno Erala ajaga 9:19:59!!!
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
kes siis naiste ürituse kinni pani?
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Hetkel siis selline seis, et:
1. Ranno Erala 9:19.59
2. Ailar Nirgi 9:32.05
3. Urmas Peiker 9:43.45
Naised:
1. Janika Ardel 10:38.15
2. Monika Irves 11:14.47
ülejäänud veel rajal!
1. Ranno Erala 9:19.59
2. Ailar Nirgi 9:32.05
3. Urmas Peiker 9:43.45
Naised:
1. Janika Ardel 10:38.15
2. Monika Irves 11:14.47
ülejäänud veel rajal!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Tule Mati ja tutvu rajaga, äkki siis imestad rohkem!Mati kirjutas:Ei imesta, siiski käesoleva aasta Eesti maratoni edetabeli 5. mees (2:34:27) ja oma vanuseklassi esimene.holden kirjutas:Esimene mees on päral - Ranno Erala ajaga 9:19:59!!!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Ei oskagi midagi muud öelda kui, et kuradi hullud.
Millal teiste tulemusi näha saab?
Millal teiste tulemusi näha saab?
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Väga vabandan, aga õhtul koju jõudnuna hakates protokolle üles laadima jäin masina taha magama. Pool viis arvuti taga ärgates ei suutnud muud, kui uploadida ennast voodisse.
Aga siin need tulemused on!
Aga siin need tulemused on!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Tervelt 21 isikut tegid 100 ära, panin oma ennustusega üle 2,5 korra puusse. Respect!
Respect ka sünnipäevalapsele eesmärgi täitmise puhul!
Respect ka sünnipäevalapsele eesmärgi täitmise puhul!
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Tänud korraldajatele! Väga mõnus üritus oli!Mati kirjutas:Respect ka sünnipäevalapsele eesmärgi täitmise puhul!
Sünnipäevalaps oli tõesti väga tubli! Vara hommikust alates oli rajal aktiivselt liikumas, oli momente, kus pidin Haanja mägisel maastikul pingutama, et tema tempot hoida
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Mis ajaga sünnipäevalaps 69km läbis?
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Kas lihtsam ja otsem ei oleks küsida, kes on sünnipäevalaps?zorro kirjutas:Mis ajaga sünnipäevalaps 69km läbis?
Tegelikkuses sai mu isa eile 69-aastaseks, tegi ära 50km ajaga 8:27.02!
Ja maratoni vaheajad said kah valmis: 42,195m läbimise edetabel!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Üritus oli super! Tüüpiline Haanja100 (kui rattavõistlusi silmas pidada) - ilm soe ja päikseline, rada piisavalt mudane, korraldus viimasepeal
Ise alustasin väga ettevaatlikult, sest pikim joostud distants oli seni 52km. Kuna trennis oli vasak põlv ka valutanud, siis otsustasin kohe algusest ka kepid kätte võtta, et tõusudel jalgadele langevat koormust vähendada. Kuigi põlv andis end juba 10km järel pisut tunda, läks see kerge valu peagi üle ja ei tulnudki enam tagasi. Keppidega liikudes oli mahv ikka päris hea - juba esimesest ringist alates lahmas higi nii et vähe polnud. Energiakulu oli kindlasti oluliselt suurem, kui ilma keppideta liikudes oleks olnud. Samas lootsin et jalgade säästmine kättetööga tasub end lõpu poole ära. Maratoni aeg vaid natuke alla viie tunni pani lootma et nii madala tempoga liikumine peaks lubama ka lõpu poole liikuda mitte palju aeglasemalt. Kuna juba esimesel ringil said jalad märjaks, siis 50km järel oli talla all volte ja hõõrumist tunda. Otsustasin sokke vahetada. Kuna aga niiske jala otsa kuiva soki tõmbamine pole eriti efektiivne, siis istusin soojapuhuri ette ja kuivatasin jalatallad korralikult ära. Kuivad sokid jalga, õhukesed kilekotid sokkidele peale ja märjad tossud jalga tagasi. Järgnevaks 5-ks ringiks võis selle probleemi unustada. Tuleb muidugi tunnistada et kohati sai lastud end teiste tempost mõjutada. Nii et natuke tegin endale liiga ja saingi kerge haamri, jäädes energiapuudusesse. Selle tulemusena pidin loobuma esialgsest plaanist läbida kaks maratoni jutti joostes. 60km järel tuli tõusudel kõnnile üle minna, et taastuda. Et vennaga ühtlases tempos liikusime, otsustasin et liigun temaga koos lõpuni. Kahjuks oli ta suhteliselt alguses jalga väänanud ja et jalg üles paistetas, läksime üle kõnnile. Esmaabist hoolimata läks valu aina hullemaks ja kui olime terve ringi ainult kõndinud, teatas ta et kahjuks sellise jalaga lõpuni välja ei hea, kui ei taha pikalt haiguslehele jääda. Ma siis otsustasin et jätan ta kulgema ja üritan veel joosta. Hämmastav et pärast kõndimist olid jalad nii palju taastunud et kogu kangus oli kadunud. Viimased 3 ja pool ringi läksid nii ludinal, et oli lausa raske uskuda et nii palju kilomeetreid selja taga. Ilmselt oligi viimane ring mul päeva kiireim, sest kuigi kell enam aega 13tunni sisse loota ei lubanud, otsustasin siiski kõik jõu ära kulutada ja vähemalt üritada. Kuna üritus on "luhtunud katse", siis nii läkski - 5,2sekundit läks üle 13tunni Kokkuvõtteks sai üle 90km läbitud joostes, keppe kasutasin algusest lõpuni ja asi polnud pooltki nii hull, kui olin endale ette kujutanud. Suurepärane jooksuelamus ihatahes!
Suured tänud Holden&Co-le!
Ise alustasin väga ettevaatlikult, sest pikim joostud distants oli seni 52km. Kuna trennis oli vasak põlv ka valutanud, siis otsustasin kohe algusest ka kepid kätte võtta, et tõusudel jalgadele langevat koormust vähendada. Kuigi põlv andis end juba 10km järel pisut tunda, läks see kerge valu peagi üle ja ei tulnudki enam tagasi. Keppidega liikudes oli mahv ikka päris hea - juba esimesest ringist alates lahmas higi nii et vähe polnud. Energiakulu oli kindlasti oluliselt suurem, kui ilma keppideta liikudes oleks olnud. Samas lootsin et jalgade säästmine kättetööga tasub end lõpu poole ära. Maratoni aeg vaid natuke alla viie tunni pani lootma et nii madala tempoga liikumine peaks lubama ka lõpu poole liikuda mitte palju aeglasemalt. Kuna juba esimesel ringil said jalad märjaks, siis 50km järel oli talla all volte ja hõõrumist tunda. Otsustasin sokke vahetada. Kuna aga niiske jala otsa kuiva soki tõmbamine pole eriti efektiivne, siis istusin soojapuhuri ette ja kuivatasin jalatallad korralikult ära. Kuivad sokid jalga, õhukesed kilekotid sokkidele peale ja märjad tossud jalga tagasi. Järgnevaks 5-ks ringiks võis selle probleemi unustada. Tuleb muidugi tunnistada et kohati sai lastud end teiste tempost mõjutada. Nii et natuke tegin endale liiga ja saingi kerge haamri, jäädes energiapuudusesse. Selle tulemusena pidin loobuma esialgsest plaanist läbida kaks maratoni jutti joostes. 60km järel tuli tõusudel kõnnile üle minna, et taastuda. Et vennaga ühtlases tempos liikusime, otsustasin et liigun temaga koos lõpuni. Kahjuks oli ta suhteliselt alguses jalga väänanud ja et jalg üles paistetas, läksime üle kõnnile. Esmaabist hoolimata läks valu aina hullemaks ja kui olime terve ringi ainult kõndinud, teatas ta et kahjuks sellise jalaga lõpuni välja ei hea, kui ei taha pikalt haiguslehele jääda. Ma siis otsustasin et jätan ta kulgema ja üritan veel joosta. Hämmastav et pärast kõndimist olid jalad nii palju taastunud et kogu kangus oli kadunud. Viimased 3 ja pool ringi läksid nii ludinal, et oli lausa raske uskuda et nii palju kilomeetreid selja taga. Ilmselt oligi viimane ring mul päeva kiireim, sest kuigi kell enam aega 13tunni sisse loota ei lubanud, otsustasin siiski kõik jõu ära kulutada ja vähemalt üritada. Kuna üritus on "luhtunud katse", siis nii läkski - 5,2sekundit läks üle 13tunni Kokkuvõtteks sai üle 90km läbitud joostes, keppe kasutasin algusest lõpuni ja asi polnud pooltki nii hull, kui olin endale ette kujutanud. Suurepärane jooksuelamus ihatahes!
Suured tänud Holden&Co-le!
2010 tehtud 135 võistlust - ehk aitab nüüd juba?!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Haanja Jala100 oli minu viimase 10 aasta esimene jooksuvõistlus ja ma jäin sellega väga rahule. Samal õhtul voodisse jõudes olin juba valmis 2011 100'le regama
Startisin koos sõbraga kell 8:00, seega polnud lisa valgust vaja. Kuna olen ainult kaks kuud jooksmisega tegelenud, siis võtsin algusest peale rahuliku tempoga ja jälgisin pulssi. Minimaalne eesmärk oli läbida neli ringi ja väga optimistlik eesmärk oli läbida maraton, mis tundus alguses täiesti ulme.
Endale suureks üllatuseks jõudsin esimese raske kohani alles 28 - 33 kilomeetril, kui läks tõesti raskeks. Võtsin tempot maha ja läksin tahtejõul edasi, enam polnud ju maratoni distantsi täitumiseni palju jäänud. Seitsmes ehk maratoni ring oli kohe kuidagi kerge, kuigi maratoni aeg läks kaks minutit üle kuue tunni oli väga õnnelik selle üle. See, et mina suutsin Haanjas maratoni distantsi läbida oli täitsa uskumatu. Tõenäoliselt andis see positiivne elamus mulle nii palju lisa energiat, et ma jooksin ühe ringi kogemata veel pealegi ja sain 50 km kirja
Suur tänu korraldustiimile, meeldiva nädalavahetuse eest!
Kas enne Suusa 100 on veel mingi 100 plaanis?
Startisin koos sõbraga kell 8:00, seega polnud lisa valgust vaja. Kuna olen ainult kaks kuud jooksmisega tegelenud, siis võtsin algusest peale rahuliku tempoga ja jälgisin pulssi. Minimaalne eesmärk oli läbida neli ringi ja väga optimistlik eesmärk oli läbida maraton, mis tundus alguses täiesti ulme.
Endale suureks üllatuseks jõudsin esimese raske kohani alles 28 - 33 kilomeetril, kui läks tõesti raskeks. Võtsin tempot maha ja läksin tahtejõul edasi, enam polnud ju maratoni distantsi täitumiseni palju jäänud. Seitsmes ehk maratoni ring oli kohe kuidagi kerge, kuigi maratoni aeg läks kaks minutit üle kuue tunni oli väga õnnelik selle üle. See, et mina suutsin Haanjas maratoni distantsi läbida oli täitsa uskumatu. Tõenäoliselt andis see positiivne elamus mulle nii palju lisa energiat, et ma jooksin ühe ringi kogemata veel pealegi ja sain 50 km kirja
Suur tänu korraldustiimile, meeldiva nädalavahetuse eest!
Kas enne Suusa 100 on veel mingi 100 plaanis?
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Viimasepeale korraldus, tõsine pingutus, edev rada, võrratu ilm... kunas järgmise aasta registreerimine avaneb
Ehk lisab keegi ka pilte tõsisest katsumusest!
Ehk lisab keegi ka pilte tõsisest katsumusest!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Esmaste Dr Holdeni patsientidena panen ka meie saaga lühidalt kirja
Me otsustasime Kaisaga, et teeme puhtalt kepikõndi ja eesmärgiks enne võistlust oli vähemalt pool maad ära teha. Kell 8 startides tundus alguses seegi eesmärk võimatu - uni oli ja rada tundus paras mülgas. Esimesed 2 ringi venisid, kuid siis hakkas organism tööle ja järgmised 4 läksid juba mõnusamalt. Alates 4ndast ringist tegime ka veidi pikemad pausid, sirutasime-venitasime 5 minutit ja sõime-jõime rahulikult. Kui maratoniring tehtud sai (aeg 7:15 on küll protokollist puudu ), siis hakkasime juba 10 ringi peale mõtlema. 9. ringil tekkis esimest korda tunne, et piir hakkab ette tulema ja otsustasime, et maksimumiks jääb 11 ja siis me ka lõpetasime. Aega oleks veel 12. jaoks olnud, kuid hilisem jalgade analüüs näitas, et mul oleks see väga raskelt tulnud.
Tegime kõik ringid rahulikult kõndides, keppidest oli väga palju kasu ja ilmselt nende (ning ka pehme raja) tõttu ka nii kaua vastu pidasime. Tõsiselt hea oli toidupunktis leiba ja koolat manustada, äratas kohe ellu
Suur tänu kaasvõistlejatele ja kummardus kõigile 100km läbijatele. Olen küll varem rogainidel osalenud, kuid poleks iial arvanud, et inimene on võimeline nii pikka distantsi läbima ilma spetsettevalmistuseta. Järgmine aasta oleme kindlasti stardis ja siis enam vähemaga ei lepi!
Aitäh, Ivar!
Me otsustasime Kaisaga, et teeme puhtalt kepikõndi ja eesmärgiks enne võistlust oli vähemalt pool maad ära teha. Kell 8 startides tundus alguses seegi eesmärk võimatu - uni oli ja rada tundus paras mülgas. Esimesed 2 ringi venisid, kuid siis hakkas organism tööle ja järgmised 4 läksid juba mõnusamalt. Alates 4ndast ringist tegime ka veidi pikemad pausid, sirutasime-venitasime 5 minutit ja sõime-jõime rahulikult. Kui maratoniring tehtud sai (aeg 7:15 on küll protokollist puudu ), siis hakkasime juba 10 ringi peale mõtlema. 9. ringil tekkis esimest korda tunne, et piir hakkab ette tulema ja otsustasime, et maksimumiks jääb 11 ja siis me ka lõpetasime. Aega oleks veel 12. jaoks olnud, kuid hilisem jalgade analüüs näitas, et mul oleks see väga raskelt tulnud.
Tegime kõik ringid rahulikult kõndides, keppidest oli väga palju kasu ja ilmselt nende (ning ka pehme raja) tõttu ka nii kaua vastu pidasime. Tõsiselt hea oli toidupunktis leiba ja koolat manustada, äratas kohe ellu
Suur tänu kaasvõistlejatele ja kummardus kõigile 100km läbijatele. Olen küll varem rogainidel osalenud, kuid poleks iial arvanud, et inimene on võimeline nii pikka distantsi läbima ilma spetsettevalmistuseta. Järgmine aasta oleme kindlasti stardis ja siis enam vähemaga ei lepi!
Aitäh, Ivar!
Viimati muutis erkki, 01. 11. 2010. 14:25, muudetud 1 kord.
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Tervitused kõikidele sportlastele ja spordi sõpradele!
Teiste meenutusi on hea vaadata ja võrrelda, siis lisan ka enda omad:
Alustuseks on täiesti harjumatu olla juba kl 6 valmis ennast pingutama. Kuid stardikäskluse peale on ikkagi mõistus läinud, töötab ainult programm "Täna teen kõigile pähe" ning põletad minema nagu suvalises stardis ikka.
Sellisel aastaajal ei tõuse päike väga vara, mis tähendab, et paar tundi jooksin kompimise teel - kui paremas ääres astusid vette, libisesid, komistasid, väänasid jalga või said oksaga vastu silmi siis järgmisel ringil proovid vasakult või keskelt.
Võtsin ideaalplaaniks 10 km/h e 6 min per km. Maratoni lõpuks oli aeg 4:04 ehk 8 min ees. Mõni km hiljem toimuski omamoodi murdumine - järsku muutus kõik valusaks, kohati külmaks, kohati kuumaks ja mott sai otsa nagu haamrieelses olukorras ikka.
Sisuliselt peale 45 km läbimist on juba ükskõik. Teravamad valuaistingud muutuvad tuimaks, mis tähendab, et enam oluliselt hullemaks ei lähe!
6 ringi enne lõppu teatas Dr Korraldaja, et 5 ringi on veel jäänud. Loomulikult alguses kahtlesin natuke, kuid selline endapoolne eksimus oli ainult värskendus kogu maailmavaatele. Samuti sain teada, et olen komandal kohal ja võimatu ei ole ka teist püüda. Kohe kadusid kõik valud, mott tuli tagasi ja üleüldse tundus, et jäänud on vaid formaalne pool. Järgmisel ringil siiski kontrollisin, kas saadud info on ikka kindel. Loomulikult oli see sama kindel, kui kõige kindlamad asjad, mda teame olevat. Lisasin hoogu, teades, et mõni hiljem startinud võib ka lõpus ennast koguda. Viimasel ringil enam tõusudel ei kõndinudki, vaid kihutasin tubli jooksusammuga. Peale viimast ringi selgus mõningase arutlemise järel siiski tõsiasi, et tuleb päris viimane ka teha. Jõudu ei andnud enam isostar, vaid teadmine, et mul oli ikkagi õigus:). Sinna läks see vajalik minut, et üldjärjestuses üks aste kõrgemalt vaadata. Võtsin natuke rahulikumalt ja teises pooles jaksas jälle kõik tõusud joosta.
Loomulikult käib asja juurde paar kadunud küünt, hellad tallad, mõned villid ja valusad vööst allpool asuvad liigesed, kuid tundub, et midagi olulist katki ei länud
Positiivne on lisaks asja juures emotsioon, et peale ca 60 km kohtas veel vaid kahte-kolme jooksusammul liikuvat inimest, kuna ise siiski veel püüdsin kuitahes koledat sörgisammu hoida. Tähendab, teistel oli ka ikka ebamugav:)!?
Täispika triatloni läbimine on Hjala100 ga võrreldes täiesti mugav võistlus, kus 1 h ei põruta üldse miski põlve pihta, 5 - 6 h saab sekka ka tirri lasta, ehk isegi, kui ei liiguta, natuke ikka edasi liigud ning jooks on alla poole H100 st:) ja rada on ikka mõnus, tasane.....mmm!:)!
Kokkuvõtteks siis taaskord kinnitus vanale tarkusele, et selliseid üritusi ei pea kartma, ega ründama - tuleb käituda mõistlikult. Piiraeg 16 h e 9:35 per km on suhteliselt kõndimise kiirus ja kindlasti jõukohane peaaegu kõikidele.
Kuna hiljem startijatele jäi ikkagi väike eelis info ja valguse osas, siis ettepanekuna pakuksin siiski ühte starti....vähemalt 100 km läbimise sihiga võistlejatele!?
Tänud asjaosalistele sellise unikaalse eneseületamisevõimaluse raviseansina pakkumisel ning kui ma paari päeva pärast mingit tõrget kehast ei leia, võib järgmiseks korraks nime kirja panna. Ravi oli efektiivne - eneseusk on jälle mitu astet kõrgemal!
Teiste meenutusi on hea vaadata ja võrrelda, siis lisan ka enda omad:
Alustuseks on täiesti harjumatu olla juba kl 6 valmis ennast pingutama. Kuid stardikäskluse peale on ikkagi mõistus läinud, töötab ainult programm "Täna teen kõigile pähe" ning põletad minema nagu suvalises stardis ikka.
Sellisel aastaajal ei tõuse päike väga vara, mis tähendab, et paar tundi jooksin kompimise teel - kui paremas ääres astusid vette, libisesid, komistasid, väänasid jalga või said oksaga vastu silmi siis järgmisel ringil proovid vasakult või keskelt.
Võtsin ideaalplaaniks 10 km/h e 6 min per km. Maratoni lõpuks oli aeg 4:04 ehk 8 min ees. Mõni km hiljem toimuski omamoodi murdumine - järsku muutus kõik valusaks, kohati külmaks, kohati kuumaks ja mott sai otsa nagu haamrieelses olukorras ikka.
Sisuliselt peale 45 km läbimist on juba ükskõik. Teravamad valuaistingud muutuvad tuimaks, mis tähendab, et enam oluliselt hullemaks ei lähe!
6 ringi enne lõppu teatas Dr Korraldaja, et 5 ringi on veel jäänud. Loomulikult alguses kahtlesin natuke, kuid selline endapoolne eksimus oli ainult värskendus kogu maailmavaatele. Samuti sain teada, et olen komandal kohal ja võimatu ei ole ka teist püüda. Kohe kadusid kõik valud, mott tuli tagasi ja üleüldse tundus, et jäänud on vaid formaalne pool. Järgmisel ringil siiski kontrollisin, kas saadud info on ikka kindel. Loomulikult oli see sama kindel, kui kõige kindlamad asjad, mda teame olevat. Lisasin hoogu, teades, et mõni hiljem startinud võib ka lõpus ennast koguda. Viimasel ringil enam tõusudel ei kõndinudki, vaid kihutasin tubli jooksusammuga. Peale viimast ringi selgus mõningase arutlemise järel siiski tõsiasi, et tuleb päris viimane ka teha. Jõudu ei andnud enam isostar, vaid teadmine, et mul oli ikkagi õigus:). Sinna läks see vajalik minut, et üldjärjestuses üks aste kõrgemalt vaadata. Võtsin natuke rahulikumalt ja teises pooles jaksas jälle kõik tõusud joosta.
Loomulikult käib asja juurde paar kadunud küünt, hellad tallad, mõned villid ja valusad vööst allpool asuvad liigesed, kuid tundub, et midagi olulist katki ei länud
Positiivne on lisaks asja juures emotsioon, et peale ca 60 km kohtas veel vaid kahte-kolme jooksusammul liikuvat inimest, kuna ise siiski veel püüdsin kuitahes koledat sörgisammu hoida. Tähendab, teistel oli ka ikka ebamugav:)!?
Täispika triatloni läbimine on Hjala100 ga võrreldes täiesti mugav võistlus, kus 1 h ei põruta üldse miski põlve pihta, 5 - 6 h saab sekka ka tirri lasta, ehk isegi, kui ei liiguta, natuke ikka edasi liigud ning jooks on alla poole H100 st:) ja rada on ikka mõnus, tasane.....mmm!:)!
Kokkuvõtteks siis taaskord kinnitus vanale tarkusele, et selliseid üritusi ei pea kartma, ega ründama - tuleb käituda mõistlikult. Piiraeg 16 h e 9:35 per km on suhteliselt kõndimise kiirus ja kindlasti jõukohane peaaegu kõikidele.
Kuna hiljem startijatele jäi ikkagi väike eelis info ja valguse osas, siis ettepanekuna pakuksin siiski ühte starti....vähemalt 100 km läbimise sihiga võistlejatele!?
Tänud asjaosalistele sellise unikaalse eneseületamisevõimaluse raviseansina pakkumisel ning kui ma paari päeva pärast mingit tõrget kehast ei leia, võib järgmiseks korraks nime kirja panna. Ravi oli efektiivne - eneseusk on jälle mitu astet kõrgemal!
Stardis on alati tunne, et täna teen kõigile pähe, aga läheb nagu tavaliselt
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Võistlusest on paar päeva möödas. Korraldus ja muu oli kõik suurepärane. Tundub, et isegi ilm oli tellitud võistluspäevaks. Veendusin, et see üritus oli tõesti ainult hulludele. Meenusid laulusõnad: Hullud lasti lahti. Kes nad lasi lahti?... Kuidas siis seletada seda, et massipsühhoosis ei suutnud ma kahte esimest ringi (pimedas) kõndida (nagu varem olin plaaninud), vaid jooksin nagu hull kõikidega kaasa? Need matkasaapad, millega plaanisin pimedas kõndida, ei olnud mõeldud jooksmiseks, mistõttu põlveliigesed otsustasid minuga koostööd teha juba 5. ringil. Tahtejõuga sundisin end veel 5 ringi kõndima ja tõeliselt kahju on, et 100 km täis ei saanud. Sellisel võistlusel pole varem käinud ja kogemused puudusid. Õnneks ei olnud ühtegi villi ega muud vigastust, ainult mäest alla tulemine oli põlvede pärast problemaatiline. Aga järgmisel aastal olen targem ja kindlasti stardis.
Suur aitäh korraldajatele!
Suur aitäh korraldajatele!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Ingrit, äkki puhkad veel mõne päevakese. Jutt põlveliigeste otsusest koostööd teha 5.ringist alates, kõlab kuidagi huvitavalt Tavaliselt räägitakse selles võtmes koostöö lõppemisest või koostööst loobumisest... Tõsi ta on, ega mul on ka täna veel pea suhteliselt uimane. Samas, jalgade poolest võiks lausa jooksma minnaIngrit kirjutas:Võistlusest on paar päeva möödas... ...mistõttu põlveliigesed otsustasid minuga koostööd teha juba 5. ringil...
2010 tehtud 135 võistlust - ehk aitab nüüd juba?!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Ei hakka siia kõike ümber kirjutama, aga minu muljed Haanja Jala100'st on pikemalt kirjas aadressil http://kaisakruiisid.blogspot.com/
Väga lahe üritus oli, au ja kiitus korraldajatele!
Väga lahe üritus oli, au ja kiitus korraldajatele!
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Hetkel tundub, et ebamugavust valmistas ainult mõni hõõrutud koht talla all. Tänaseks on see kadunud ja mujal ei ole ühtegi ilmingut, mis murelikuks võiks teha. Nagu oleks ühe korralikuma trenni teinud:)
Seega, Hr Doktor, palun kohta järgmise aasta seansile!!!
Homme hakkan trenni tegema....november tuleb muidugi rohkem ujumisekuu...
Seega, Hr Doktor, palun kohta järgmise aasta seansile!!!
Homme hakkan trenni tegema....november tuleb muidugi rohkem ujumisekuu...
Stardis on alati tunne, et täna teen kõigile pähe, aga läheb nagu tavaliselt
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Minu poolt samuti kestvad ovatsioonid korraldajatele. Ei mäletagi Eestist nii ägedat jooksu/jala võistlust. Kohe näha, et korraldajad olid hingega asja kallal ja ega ei oskagi neile tuleviku tarbaks midagi muud soovitada kui - jätkake samas vaimus!
Laupäevase seikluse muljeid ka.
Minu plaan oli lihtne - hooaeg tuleb lõpetada külma õlle, rohke sauna ja hea seltskonnaga. Ja nagu rusikas silmaauku sobis selle läbi viimiseks HJ100. Nädal enne sai ÄP-tiimiga (enne polnud au tunda:-) kokkulepitud ühine minek ja reedel kahe autoga alustatud teekonda Haanja poole. Haanjas, "Köögis" tegime enne starti viie tunnise uinaku ja poole tunnise pudrukeetmise. Paarkümmend minutit enne starti (6.00) oli lõpuks puder keres ja sai stardiks valmistuma hakata - riided, tossud, vaseliin, soojenduskreem vigastele kohtadele, lamp, toit, kepid . Starti jõudsime oma seltkonnaga ikka õigeks ajaks.
Kuna võistluse suhtes mul plaanid puudusid (okei ringi paar tõsisemat tõusu oli plaan käies võtta), siis stardist sai mindud eesmärgiga rahulikult harjuda pimedusega, soojaks saada ja seejärel jätkata/kulgeda endale sobivas rahulikus tempos. 100k lõpetamist ei tahtnud endale eesmärgiks võtta ja võibolla oli nii ka parem. Esimene pool distantsi oli mulle suhteliselt ig... vabandust tavapärane - ringiajad suht samad, söögid-joogid ka samad, tõusud-laskumised ikka samad, jalad ikka märjad, iga ring mõtted kas nüüd oleks õige aeg lõpetada jne. Muidugi oli ka vähe elevust tekitavaid asju - korraldajate esimeste ringide joogi-söögi sekeldused, soo lõigus ukerdamine, uute konkurentide stardid täistunnil. Ühesõnaga esimesed 50 tundus liiga lihtne olema.
Kuna selleks ajaks olid riided üsna märjaks saanud ja natuke hakkas ka jahe, siis vahetasin poolel maal kogu varustuse - riietest tossudeni (mis tagantjärele tarkusena tundub et oli viga). Märgade riiete seljast saamine polnud kuigi lihtne, paus kujunes ca kaheksa minuti pikkuseks. Järgmised poolteist ringi jätkus rutiin. Ja siis nad saabusid - krambid. Vasak tagareis tahtis mingi omasoovitud lihakuju võtta. Kuna enne neid polnud jooksuvõistlustel esinenud, ei teadnud seda ka oodata. Aga nohh ega varem polnud ka pikemalt kui 42k jooksnud. Esimene venitus paus metsas venis viie minutiliseks, seejärel käisin/lonkisin paar kiltsa toidupunktini ja endale tundus õige aeg lõpetamiseks. Ütlesin seda ka korraldajatele, aga pagan küll nad ei tahtnud mind maha lasta . Peale 10 minutilist tankimist, venitamist ja korraldajatega "vaidlemist" otsustasin siiski ringile nr.11 minna. Käies ja kepikõndijatega muljeid vahetades kulges paar kiltsa. Siis tundus juba olukord vähe parem ja jätkasin uue rutiiniga - kõik tõusud käies, allamäge ja tasane sörkides. Selline tore elu jätkus ringine neliteist - jälle krambioht. Seekord tegin kohe varakult oma kümne minutilise venituspausi ära ja kulgemine jätkus. Viimased poolteist ringi tuli eluvaim jälle sisse suutsin vähe tempot tõsta ja krambiohtu vältida. Ja siis ta tuli - 100k
Ütlen ausalt, ilma korraldajateta oleks ma sinna 62,5 kildi toidupunkti jäänudki ja sauna siirdunud. Niiet veelkord suured tänud nõuannete ja sundimise eest
Ja teadagi mis edasi järges ... .
Lõppu paar üllatust ka, minu jaoks - uskumatult palju 100k läbinuid (21?); mitte ühte nr.1 ja nr.2 hädapausi kogu raja jooksul; jõin-sõin iga ring kahes kohas ja krambid tulid sellegipoolest, mis küll teha
Laupäevase seikluse muljeid ka.
Minu plaan oli lihtne - hooaeg tuleb lõpetada külma õlle, rohke sauna ja hea seltskonnaga. Ja nagu rusikas silmaauku sobis selle läbi viimiseks HJ100. Nädal enne sai ÄP-tiimiga (enne polnud au tunda:-) kokkulepitud ühine minek ja reedel kahe autoga alustatud teekonda Haanja poole. Haanjas, "Köögis" tegime enne starti viie tunnise uinaku ja poole tunnise pudrukeetmise. Paarkümmend minutit enne starti (6.00) oli lõpuks puder keres ja sai stardiks valmistuma hakata - riided, tossud, vaseliin, soojenduskreem vigastele kohtadele, lamp, toit, kepid . Starti jõudsime oma seltkonnaga ikka õigeks ajaks.
Kuna võistluse suhtes mul plaanid puudusid (okei ringi paar tõsisemat tõusu oli plaan käies võtta), siis stardist sai mindud eesmärgiga rahulikult harjuda pimedusega, soojaks saada ja seejärel jätkata/kulgeda endale sobivas rahulikus tempos. 100k lõpetamist ei tahtnud endale eesmärgiks võtta ja võibolla oli nii ka parem. Esimene pool distantsi oli mulle suhteliselt ig... vabandust tavapärane - ringiajad suht samad, söögid-joogid ka samad, tõusud-laskumised ikka samad, jalad ikka märjad, iga ring mõtted kas nüüd oleks õige aeg lõpetada jne. Muidugi oli ka vähe elevust tekitavaid asju - korraldajate esimeste ringide joogi-söögi sekeldused, soo lõigus ukerdamine, uute konkurentide stardid täistunnil. Ühesõnaga esimesed 50 tundus liiga lihtne olema.
Kuna selleks ajaks olid riided üsna märjaks saanud ja natuke hakkas ka jahe, siis vahetasin poolel maal kogu varustuse - riietest tossudeni (mis tagantjärele tarkusena tundub et oli viga). Märgade riiete seljast saamine polnud kuigi lihtne, paus kujunes ca kaheksa minuti pikkuseks. Järgmised poolteist ringi jätkus rutiin. Ja siis nad saabusid - krambid. Vasak tagareis tahtis mingi omasoovitud lihakuju võtta. Kuna enne neid polnud jooksuvõistlustel esinenud, ei teadnud seda ka oodata. Aga nohh ega varem polnud ka pikemalt kui 42k jooksnud. Esimene venitus paus metsas venis viie minutiliseks, seejärel käisin/lonkisin paar kiltsa toidupunktini ja endale tundus õige aeg lõpetamiseks. Ütlesin seda ka korraldajatele, aga pagan küll nad ei tahtnud mind maha lasta . Peale 10 minutilist tankimist, venitamist ja korraldajatega "vaidlemist" otsustasin siiski ringile nr.11 minna. Käies ja kepikõndijatega muljeid vahetades kulges paar kiltsa. Siis tundus juba olukord vähe parem ja jätkasin uue rutiiniga - kõik tõusud käies, allamäge ja tasane sörkides. Selline tore elu jätkus ringine neliteist - jälle krambioht. Seekord tegin kohe varakult oma kümne minutilise venituspausi ära ja kulgemine jätkus. Viimased poolteist ringi tuli eluvaim jälle sisse suutsin vähe tempot tõsta ja krambiohtu vältida. Ja siis ta tuli - 100k
Ütlen ausalt, ilma korraldajateta oleks ma sinna 62,5 kildi toidupunkti jäänudki ja sauna siirdunud. Niiet veelkord suured tänud nõuannete ja sundimise eest
Ja teadagi mis edasi järges ... .
Lõppu paar üllatust ka, minu jaoks - uskumatult palju 100k läbinuid (21?); mitte ühte nr.1 ja nr.2 hädapausi kogu raja jooksul; jõin-sõin iga ring kahes kohas ja krambid tulid sellegipoolest, mis küll teha
-
- Rattur
- Postitusi: 1
- Liitunud: 01. 11. 2010. 17:14
Re: Haanja Jala100, 30.10.2010
Leidsin Urmase ja kõigi teiste abistamise kõrvalt aega paar pilti klõpsida võistlusest:
http://nagi.ee/photos/Kadri-Anna/sets/291673/
Rada oli huvitav, korraldus oli hea, seltskond oli tore - kõik mida ühelt võistluselt ootad.
Kui Urmas (Paejärv) järgmine aasta ka võistleb, mida ta suure suuga juba lubas, siis proovin ise ka ametliku aja kirja saada mõne ringiga.
http://nagi.ee/photos/Kadri-Anna/sets/291673/
Rada oli huvitav, korraldus oli hea, seltskond oli tore - kõik mida ühelt võistluselt ootad.
Kui Urmas (Paejärv) järgmine aasta ka võistleb, mida ta suure suuga juba lubas, siis proovin ise ka ametliku aja kirja saada mõne ringiga.