Eesti Täispikk Triatlon 2012

[joosep72]

Loen huviga, pulss on üleval, sülge nõrgub suhu ja uni on häiritud......

Urmasele jääb vaid 3 kaunist sõna lausuda:
Pane mind kirja
(Joosep Loopere, 1972, TriSmile)

[ToomasL]

Klõbistasin ka mõned tagasihoidlikud pildid ja videod. Piltide järjekord on natuke sassis, sest tegin neid nii video- kui ka fotokaameraga. Pilte näeb siit: https://plus.google.com/photos/11742665 ... fplm&hl=et

[Salmiakki]

Lugedes seda toitumise juttu tekib endalgi kange tahtmine järgmine aasta proovida ratast sõita ilma joogipunktis peatumata (nii oleks sel korral võitnud ajaliselt tervelt 15 minutit), samas kõht läks sel korral küll tühjaks ainult geeli (kokku läks 4 Endurosnacki geeli) ja vett tarbides ning pidi leiba ja banaani laualt juurde nosima. Nagu aru saan, siis müslibatoonid peaksid siin aitama või siis need energiakommid?

[dr Holden]

Ma tean, et geeliusklikud naeravad selle jutu peale, aga nii eelmisel aastal Ääsmäel kui sel aastal Kopi ja Helsingöri vahel sain ratta ca 100km peal abiliste käest fooliumisse pakitud toitva topeltvõileiva ja selle varal (lisaks jooksu ajal kokku üks banaan) liikusin lõpuni. Eelmisel aastal sain Ääsmäelt veel ka 150g juustu kangidena raamikotti ja siis nosisin seda juustu kuni viimase Kanama külastuseni. Ja kõik selle tavaari saab abilise käest kätte ilma peatumata, ainult kiirus tuleb veidi alla lasta.

Sel aastal Saku100-l olid samuti võileivad stardipaigas ootamas, ringi alguse siledal osal sai kaks neist nahka pandud.

Neli aastat tagasi Tahkos maastikul 192km sõites pakkisin peale teist ringi (128km, vaheaeg ca 9h) stardipaigas lahti makaronivormi pala ja pistsin selle koos poole liitri piimaga naha vahele.

Ühel hetkel (5-6 tundi peale starti) hakkab organism lihtsalt tahtma tavalist-harjumuspärast toitu, mitte kokkupakitud süsivesikuid. Mina olen proovinud ja mulle sobib.

[shalm]

Juust kõlab isuäratavalt, aga seda peab lihtsalt trennis proovima. Mu meelest on pingutuse ajal raske süüa, sest siis ei saa õhku kätte ja on oht kurku ka tõmmata.

[Alfonze]

Velol ei olegi süüa üleliia keeruline, aga vaat jooksul on küll ikka puhajama, batoonid ja vähegi tahkem on kohe kurgus ja ka soolakapsli kätte oleksin peaaegu lämbunud.

[serxx]

Mu meelest on pingutuse ajal raske süüa, sest siis ei saa õhku kätte ja on oht kurku ka tõmmata.

Ironmanil vist väga sellist tempot ei tehta, et õhu kättesaamisega raskusi. See ei ole väga jätkusuutlik tempo nii pikal võistlusel.
Ja ega siis sööma ei pea ka tippkiirusel, lased 5km/h tempot maha, teed paari minutilise "lõuna" ja tõstad uuesti tempo kõrgemaks.

Ajate siin mulle ka hirmsa tahtmise peale starti tulla... mine tea, ehk olen järgmisel aastal ka stardis, tagumise otsa meestele seltskonda ja/või konkurentsi pakkumas

[clx]

Mu meelest on pingutuse ajal raske süüa, sest siis ei saa õhku kätte ja on oht kurku ka tõmmata.

Ironmanil vist väga sellist tempot ei tehta, et õhu kättesaamisega raskusi.

On olnud kuulda, et Shalm läbis kõnealuse rattadistantsi ligi 39km/h keskmisega... Ma kadeda inimesena siiski loodan, et ta vähemalt veidikenegi hingeldas seejuures

[mahagon]

Klõbistasin ka mõned tagasihoidlikud pildid ja videod. Piltide järjekord on natuke sassis, sest tegin neid nii video- kui ka fotokaameraga. Pilte näeb siit: https://plus.google.com/photos/11742665 ... fplm&hl=et

Head pildid, Tom!

[shalm]

See üks lahedamaid.

[indrek36]

Tundub,et triatlonirahva sekka on tekkimas oma väike"nastja",kes enne võistlust ennustab,püüab ära arvata kuidas kellelgi läheb.Täitsa põnev,peaks järgmine aasta proovima midagi auhinnalise ennustusvõistluse laadset ,kus igaüks ennustab oma lõpuaega,kes lähemale saab või kes kui palju oma aega parandab.Aga muidu on Tom igati mõnus vend,kes sobiks igasse talusse oma tugevate jalgade ja kõva võhmaga hapukapsast tegema.Hea huumoriga ning kellele pole ka lusikaga suu pihta löödud.
Kuid mitte ainult sellest ei tahtnud ma rääkida vaid ikka oma kuuendast pikast.
Niisiis,kuna kahel eelmisel aastal jäi põlvetrauma tõttu jooksmine üsna napiks,siis sügisel ei jäänud muud kui tuli minna lõikusele.Mida seal lõigati,puhastati või veel tehti lõpuni aru ei saanud kuid kahe kuu pärast sai tehtud esimesed arglikud jooksusammud.
Mõned endapoolsed arvud enne väikest võistluskokkuvõtet.Ujumisest:maist kuni pikani sai iga kuu ujutud vähemalt 3km.Ratta üldkilometraaz tuli kokku 2580km,kuid see jagunes kuude lõikes väägagi erinevalt,parimal kuul oli see 800km,halvimal(töö tõttu piiri taga)180km.Joosta ma sain vist kõige rohkem oma täispika ajaloos,tervelt 345km, parimal kuul 96km,kehvemal 9km.Kuna töö viis mind Norrasse,kus üle poole kilomeetri siledat teed polnud,siis sai tehtud korralikke mäkkejooksu lõike.Nii tasapidi harjutades(mitte treenides)oligi aeg sealmaal,et minna vastu oma kuuendale raudmehele.
Toitumisplaan nägi ette 2geeli tunnis+magneesiumiampull iga kahe tunni tagant,see pidi tagama piisava energiavoo ning vältima krampide teket.
Ujumise start millegi poolest eriline ei olnud,keegi läks juhtima,keegi jäi maha,mina ujusin oma tempos püüdes teha pikka ja rahulikku tõmmet.Põhimõtteliselt ujusin üksi kogu distantsi,kedagi nägin natuke ees keegi vaikselt varbaid katsumas.Esimeselt ringilt tulles näitas kell 31ja pool min.mis oli täitsa ok.Teisele ringile minnes tundsin,et midagi nagu hõõrub vaikselt vastu kaela(pärast selgus,et lukk tõmmati küll kinni,aga krõps jäeti ripakile),mõtlesin Holdeni üleelamistele kopis ja et miks minuga ka.Siit kogemus järgmiseks korraks.Kõik tuleb üle kontrollida.Õnneks siiski midagi väga hullu polnud,püüdsin hingamist vähe korrigeerida ning suurem jama sai ära hoitud.Tundub,et ujumise trassi oli väheke muudetud,sest tempot nagu alla ei lasknud aga ujumist lõpetades näitas kell1.05.45,mis iseenesest ei olnud halb arvestades,et harjutada polnud kah palju saanud.Salmiakki vanasõnale lisades,et ujumisega saab kopsu rögast puhtaks(mitte et ma suitsumees oleks,aga "niit oli pidevalt suust väljas).Ujumisest tulles väga palju ei taarunudki,joostes ratta juurde ning esimese hooga kalipso seljast,teise hooga kohe number puruks.Suust lendasid nii mõnedki "sääsed".Lõpuks kõik hästi kuid aega kulus tiba palju 4min.Rattas oli selleaastane pikim sõit vaid 125km,kuna välja pakutud brevetid kahjuks ajaliselt ei sobinud ja üksi rohkem ei viitsinud,oli väike plaan sõita eelmise nelja aasta tasemele e.5h20min-5h30min.Alguses aru ei saanud kust kandist tuul siis rohkem puhub,kuid viaduktile jõudes oli selge ,et täna on n-ö halvem variant.Esimene Ääsmäe ots puhus korralikult vastu ning,et vältida jala kohest "jämedaks"sõitmist otsustasin sõita rohkem kerivalt,ikkagi 180km ju.Esimesed paar kolm ringi sai sõidetud kuivades oludes,viaduktilt sai laskuda" tuuri" asendis ja tagasiots oli pooltasuta.Ja siis hakkas vaikselt pihta,alguses väike tiba ning siis aina rohkem vett ülevalt alla tulemas.Kuid mulle see meeldis ja kohe väga,sest oli jahe ja jahutav.Ratast sõitsin ma lühikeses,võiks mainida.Rattas karstsin ma kõige rohkem mingit kummi jama,aga ka selle koha pealt olin ma oma taustajõudusid koolitanud. Õnneks siiski tehnika pidas.Nii edasi-tagasi sõtkudes tuli poole maa ajaks u.2h33min,keskmiseks 35,2km/h,mis oli üle ootuste hea arvestades ilmaolusid.Teises sõidupooles läks kiiruste vahe edasi-tagasi lõikudel väheke võrdsemaks ja nii olingi juba teel Keila poole,kus sain selle sõidu kõige kõvema saju,nähtavus heal juhul paarkümmend meetrit.Külm ei hakanud kordagi,isegi midagi sinnapoolegi polnud,lihtsalt veidi ettevaatlikum pidi olema.180km sõidetud,spidomeeter näitas 5h09min,olin ikka parajalt üllatunud,et sellise ilmaga nüüd selline aeg.Keskm.35,1km/h.Isiklik.Väga stabiilne sõit,peab ütlema.Ja siis jooks.Mitte midagi ei osanud arvata,mis tulla võib.Telgis riideid vahetades oli kõik üsna udune ja niiske.Tossud jalga ja minek läbi lompide „tähtede poole“.Plaan oli tempo hoida alla 170löögi minutis ja joosta ainult oma jooksu.Esimene ring läks tiba kiiresti 16.30min ,siis sai kohe rahulikumaks võetud ning järgmised ringid tulid sinna 18.30-19.30 kanti,seda koos munamisega vaheajapunktides.Kummaline oli see,et rattas mind piss ei häirinud,siis jooksu teisel ringil tuli teha väike metsapeatus.Tunne oli nagu oleks sõidu ajal kerge tripperi saanud,selline ilma surveta ja valulik teine.Õnneks teine metsakas oli juba normaalne.Söömisest niipalju,et kui ratas sai ainult geeli pealt sõidetud,siis jooksu ajal ma geeli näha enam ei tahtnud.Igal ringil ise isu,nagu rasedal naisel,kord kurki ,siis leiba ja banaani ning tagatipuks tekkis kartulikrõpsu isu,mida ma ka sain.Üldiselt kulges jooks kuni poole maani üsna mõnusalt,kes algul mööda uhas,see vaikselt selg ees vastu tulema hakkas.Poolel maal sai esmakordselt hakatud kalkuleerima lõpuaja suhtes,kuidas peaks ringe jooksma ,et tulemus alla 11tunni tuleks.Aga jalad hakkasid ka endast vaikselt tunda andma ning mida ring edasi seda tuimemaks nad muutusid.Kui kolm ringi enne lõppu oli mul veel u.7min varu 11tunni piiri alistamiseks olid mu jalad ikka sellised puutükid ,et midagi hullu.Kuid ma tedsin,et siin ma midagi enam ära ei muna.Finiš saabus minu jaoks ,kui aega oli kulunud 10h53min.Olin teinud isikliku.Kurat,küll oli hea tunne,kõigele vaatamatta.Kokkuvõtteks ütleks ikka ,et tuleb minna võistlema enesetunde mitte ajaga.Aeg oli lihtsalt boonus minusuguse jaoks.Samuti tänaks oma tublisid abilisi;sõbrants Jutsi,kes pidi taluma vihma,tuult ja minupoolset tujutsemist vaheajapunktides ning oma nooremat mugulat,kes vapralt päev otsa ühest „mõttetust mehest“ pilte tegi.Samuti kõiki kaasvõistlejaid ja kaasaelajaid.Oli tore spordipäev!

[indrekj]

Sai antud lubadus, et postitan ka enda poolt read. Eesmärk, siis anda mittesportlasele tõuge liituda selle toreda matkaga (minu puhul oleks liialdus nimetus sportlane).
Ettevalimistus hakkas pihta nii nagu tavaliselt. Peale suusahooaega jooksin/ sörkisin kuni Ümber Viljandi järve jooksuni. Seejärel lisandusid jooksutrennidele rattatrennid. Üritasin vähemalt kaks korda nädalas sõita rattaga ja ühel korral joosta. Enamasti sõitsin rattaga a' 60-80 km (keskmine kiirus 27- 30 km/h) ja jooksin a' 8-12 km (keskmine kiirus 10-12 km) . Suve keskel lisasin treeningkavasse mõned lõigud (neid tegin nii vähe, et tegelikult ei vääri isegi märkimist). Poolteist kuud enne raudmeest avastasin hirmuga, et olen vaid kahel korral ujunud peale viimast raudmeest ja needki korrad triatlonivõistluse raames (rohkematest triatlonivõistlustest ei võtnud osa, sest rahakott keeldus koostööst). Enne raudmehe starti jõudsin vette umbes 8 korral ja ujusin korraga 1-2 km. Põhirõhk oli pööratud tehnikale (see on nüüd naermise koht).

Umbes poolteist kuud enne raudmeest viis tee mind kokku ühe füsioterapeudiga. Ta tegi minu olematusse treeningkavasse näiliselt kosmeetilised muudatused. Need seisnesid suuremalt jaolt venitusharjutustes. Võtsin seda algul kerge muigega. Kuid tulemust vaadates peab tõdema, et sellest oli üle ootuste palju kasu. Päev enne võistlust venitas ta mul selja peal mõnda lihast laiali vms. (tänu sellele sain pea terve rattaraja lebada triatlonilenksul. Varasematel aastatel võisin vaid unistada sellest). Pakkus välja ka jalgadele mingi spets massazi, kuid ma arvasin, et seda pole vaja.

Hommik. 6:00 olin järve kaldal. Ilm oli paljulubav, kuid teadmine, et päeval tuleb sadu murjendas veidi meelt. Stardipaik oli justkui päris. Enam ei saanud startida kõrkjatest. Igal pool vaibad maas. Igati peen värk. Asjad paika, keha beebiõliga kokku (viimane lüke sai just ühe Taanist tulnud mehe piltide nägemist tõttu tehtud) ja starti. Stardipauk käis nii äkki, et ujumisprillid panin jooksusammul veega kohtudes pähe. Esimese ringi ujusin rahulikult. Vahepeal kippus siht kaduma ja tänu veidi udustele prillidele ei näinud täpselt kuju ujuda. Vahepeal nägin, et Urmas ujub kuskil minu tuules. Teise ringi alguses tundsin, et mul on veidi jahe ja tõstsin tempot. Keegi, kellele järgi jõudsin, kukkus samuti kihutama. Leidsin, et see pole nauditav ja lasin veidi tempot alla. Veest väljudes oli enesetunne hea. Telki. Kuivad riided selga ja rajale. Nägin, et minu ees kerib Urmas. Hoidsin stabiilset vahet, tahes näha, mis kiirusel ta kulgeb. Pulss kõikus 150 ja 160 vahel. Leidsin, et seda on palju ja lasin viaduktile minnes Urmasel oma tempos minna. Edasi järgisin kahte näitajat. Pedaalipöörded 75-85 ja pulss 130-140. Loomulikult peatusin iga ring baarileti juures ja sõin-jõin. Olin kindel, et kui ma seda ei tee, siis järgmisel aastal koondatakse baaridaam ja pean ise vaatama, kus midagi hamba alla saab. Seekord oli laual ka menüüs geel. Mäletan, et enne võistlust loeti mulle sõnad peale, et magneesium võib esimesel tarbimisel ja ületoosil lüüa põhja alt. Kuna selles geelis ei olnud magneesiumi, siis proovisin. Sõin neid vist rattarajal 3- 4 tk. Koos saiakestega oli see päris mõnus suutäis. Ilm oli küll selline, et vahepeal oli mõte loobuda. Pagan, iga külje pealt valab, siis sõidab mööda reka, mis käitub justkui kiirkaater ja lööb laine vastu külge selliselt, et lenda või teelt välja. 40 km enne lõppu sain aru, et olen rattarajal lasknud lulli. Tõstsin tempot ja hoidisin pulssi 140-145 juures. Keskmine kiirus tõusis 30,5 km/h vahetusalasse jõudmisel 30,8 km/h-ni. Kuivad jooksuriided selga ja jooksma. Enesetunne oli hea, kuigi põlved olid sellest tuulest ja vihmast veidi hellad. Jooksu aeg üritasin hoida pulssi 150 juures. Kui läbitud oli pool maad, siis muutusid jalad kangeks. Sain aru, et lihaste verevarustus on üsna kehv. Meenutasin tarku lauseid ja võtsin ette venitusharjutused, et parandada lihaste verevarustust. Umbes 2 min venituste järel jätkasin jooksu. Mingist hetkest hakkasin üksikutel lühikestel lõikudel (nendel olematutel tõusudel) jalutama, sest sain aru, et ma suudan sedasi liikudes kiiremini edasi saada. Viimasel jooksuringil olles vaatasin, et mul on väike võimalus jõuda 12:30 sisse, kuid nii see ei läinud. Paar minutit läks ikka üle. Lõpetamise järel sain teada, et olen eelviimane. Mõtlesin, et pagan.... kunagi ei näinud sellist aega isegi esimene mees ja peale veidi kehvema ajaga lõpetamist lebas mõni poolelutult maas, kuid nüüd pean pöialt hoidma, et viimane mees ei katkestaks, sest siis oleks mina see kõige viimane.
Võistlusest taastumine on olnud üllatavalt kiire. Hetkel meenutab võistlust vaid väike valu sääreluus.
Taaskord hea põhjus tänada korraldajaid ja kui osavõtumaks ei lenda lakke nagu enamus võistlustel, siis olen järgmine aasta vast jälle viimaste kohtade eest võistlemas.

[Salmiakki]

..
Päev enne võistlust venitas ta mul selja peal mõnda lihast laiali vms. (tänu sellele sain pea terve rattaraja lebada triatlonilenksul. Varasematel aastatel võisin vaid unistada sellest).
..

http://jaanus.smugmug.com/Sports/Triath ... 6595-M.jpg
Kui vähegi võimalik ja Ironman ehk pikk eraldistart rattas on hooaja peaeesmärk, siis soovitan küll aerolenksu asendit tublisti korrigeerida ehk tuua see ~5cm allapoole ja vähemalt ~5cm ka sadulale ligemale. Aeroasendi korrektseks paikasaamiseks tasub konsulteerida mõne kogenud triatleediga, nt Ain-Alar Juhansoniga. Samuti tuleks trenni teha peamiselt aeroasendis, muidu kael, õlad, selg ja muud lihased ei harju piisavalt selle alguses ebamugava asendiga.
Natuke lugemist:
http://www.slowtwitch.com/mainheadings/ ... kefit.html

[MeipMeip]

Panen kirja ka enda mälestuse sellest pikast vihmasest päevast. Minu jaoks oli see esimene täispikk ja praegune suvi esimene hooaeg triatloniga üldse. Alasid eraldi olen harrastanud nii kaua kui mäletan, jooksuga küll lühemaid maid - esimene maraton oli eelmisel sügisel. Otsus osaleda sai tehtud veebruaris, siis algas ka sihipärane treening - peamiselt ujumine (3-4x nädalas 4-5km korraga) ja kevade poole jooks (13-21km erinevad tempod + lühikesed taastus/tehnikaharjutused) ja jalgratas (peaasjalikult rahulik kulgemine 30-140km korraga). Üritasin peale pikemaid rattasõite teha lühema jooksu, et seda üleminekut harjutada, venitused ja painutused said palju põhjalikumad kui varasemalt. Treeningu teoreetilist poolt sai õhtuti Joe Frieli triatleedi treeningpiiblist loetud. Kuni juunini kulus treeningule umbes 10h nädalas. Siis algas korteriremont ja edasi tegin ilma konkreetse plaanita seda, mis vajalik tundus ja parasjagu muude tegemistega sobis.

Olulise õppetunni sain Valga poolpikal, kus ujumispükste väel starti asusin. Poole ujumise peal tekkisid seal külmavärinad ja hambad hakkasid ujudes plagisema. Alfonze kirjeldus ülal tekitab äratundmist ja respekti. Vahepeal leidsin kaltsukast enda mõõdus surfikalipso ja tuleb tõdeda, et selle eest makstud 20€ oli üks hästitasunud investeering. Ehkki pole just ujumiseks tehtud, hoiab see keha soojas.

See taktika, et enne täispikka teen nädala puhkust, ei vedanud välja. Tegin hoopis rattamatka saartele ja proovisin seal hästi rahulikult võtta. Tundub, et see võis kasuks tulla. Reede õhtul jõudsin Tallinna ja laupäev kulus ettevalmistustele. See tähendas põrandale laotatud varustuse kuhilate vahel täisteramakaronide, vorstivõileibade, magneesiumitabletijoogi manustamist. Magneesiumitablette panin joogipudelisse juba rattamatkal. Lõpuks oli kell 1 öösel ja toas ainult ratas, kiiver ja seljakott, kus omakorda kolm kilekotti järgnevaga:
1. kalipso, ujumismüts, prillid, rätik
2. jooksutossud, plaaster ühe vastiku villi jaoks, kuivad sokid, 6 müslibatooni, 1 hematogeenibatoon (suhkrulaks)
3. pakk piima, kakaopulber (pärast finishit tarbimiseks), 300g kebabi quiche'i, 7 müslibatooni, 1 hematogeen, sõidupüksid ja -särk

Hommikul panin pikad dressid selga, rattakingad jalga ja sõitsin rattaga Balti jaama rongi peale, et 7:24 Sakust stardi poole liikuda. Vahetusalasse jõudsin vast 7:40 ja sain parajasti kummid pumbatud, rattariided valmis pandud (quiche ja müslid taskutesse). Jätsin ratta juurde ka pikad dressid juhuks kui vahepeal ei hakka päike särama. Kui kalipso selga sain, jäi stardini 10 minutit. Nii ei jäänudki aega närvi minna ja külmetada. Start. Vette läksin viimaste seas, sest plaan oli väga rahulikke liigutusi teha. Ujujaid jäi ajapikku minu ümber vähemaks ja valdavalt olid nad kusagil paremal. Halb üllatus oli, et ma ei olnud iseenesest otse ujuma hakanud ja iga u. nelja hingamise järel tuli pea otse vaadata, kui palju vasakule ma tüürinud olin. Hingasin vajaduse järgi 5 või 3 tõmbe tagant kuni taipasin, et ainult paremalt hingates saab kallast jälgides natukenegi suunda hoida. Esimese ringi lõpuks hakkas veidi jahe ja mõtlesin end rohkem liigutada, et sooja saada. Ilmselt tegi jahedus siiski liigutused nurgelisemaks, sest esimene ring oli kiirem, ehkki teisel panin rohkem puid alla. Veest välja sain tund ja 25 minutit peale starti. Vahetusalas otsustasin ujumisel naha vahele pugenud jahedusest tingitult, et panen rattariiete peale ikka pikad dressid, ehkki siis lubas ilm veel kuiv tulla. Kanama viadukti poole sõites oli meeldiv üllatus, et jalad polegi nii lootusetult külmakanged kui Valgas ja Tartus. Liblikaring tehtud, sõin ära hematogeeni, et magusaga jahedust peletada. Esimesed kolm ringi olid vähe kangemad, keskmine kiirus 27 km/h pole minu jaoks halb, aga kui jalad päriselt liikuma said, paranes ka kiirus natuke. Neljanda ringi paiku oli vihm mu läbimärjaks sadanud, aga tuul ei jõudnud kehani ja õhk tundus suht soe, nii et täitsa hea oli kulgeda. Ühes pudelis oli mul Liptoni roheline jäätee ja teises kahe magneesiumitabletiga vesi. Iga ringi peal sõin ühe müslibatooni ja spordijooki võtsin tp-st 6. ringil. 7. ringi alguses lasin käiku oma top secret masterplani ja koukisin taskust kilekoti quiche'ga. Maitses ütlemata hästi, kõht sai parasjagu täis ja tuju tõusis. Edasi tegelesin enda tagasihoidmisega, et joosta ka jõuaks. Ratta aeg 6:11. Jooksu alguses sain jälle positiivse üllatuse, et jalad teevadki jooksuliigutusi. See tekitas natuke liigset optimismi, nii et läks meelest võetud põhimõte, et võistlus algab maratoni teise poolega, enne on soendus. Nii tuligi tempot alla lasta. Sõin iga kahe ringi peale ühe müslibatooni ja jõin igal ringil spordijooki ja vett. Kui vasak jalg tundus justkui veidi tihkem, võtsin soolaga leiba et krampi ennetada, töötas. Üsna tuim tegevus oli see jooksmine ja võtsin nõuks viimased kaks ringi tempot teha. Sinnamaani olin kuulanud igat vihjet, mida mu keha oma toimimise kohta avaldas, nüüd andsin ainult piitsa, las karjub. Kiirem samm tundus alguses isegi kergem, ju hakkasid mingid puhanumad lihased tööle. Viimase ringi lõpus ponnistasin veel lõpuspurdi ja tulin läbi kollase värava umbes 12 tundi ja kuus minutit peale ujumise algust.

Tulemusega jään rahule, alla 12 tunni oli rohkem nagu unistus, eesmärk oli lõpetada. Suurem eesmärk oli lõpetada ilma kõndimata. See sai täidetud. Ilmselt pean kaaluma ikkagi mingi ujumisülikonna varianti, sest praegusel kalipsol on õlad ja käed paljad ja vesi tuleb krae vahelt, nii et tekib kerge kotiefekt. Rattaga peab rohkem tegelema, ehkki ma ei osanud arvata, et pea 30km/h teistega võrreldes nii kehv kiirus on. Võimalik, et rattaga rohkem pingutades oleks tulemus parem saanud, ei riskinud enne jooksu jalgu ära vägistada. Joosta oleks saanud rahulikumalt alustades ja ideaalis ühtlaselt tempot tõstes kuskil esimese kolmandikuni, et siis viimase ponnistuseni tempot hoida, ehk oleks parema aja pigistanud. Samas jooksuga jään rahule, sest midagi üle ei jäänud, ressurssi oleks saanud lihtsalt paremini jagada. Paremini tuleks läbi mõelda ka toiduplaan, praegu läksin seda teed et sõin läbiproovitud kraami, aga ehk peaks läbi proovima ka midagi muud, sest need müslibatoonid olid maratoni lõpus juba kuidagi liiga isiklikult tuttava maitsega.

Lõpetuseks suured tänud korraldajale ja eriti seltskonnale rattaringi Ääsmäe otsas viadukti all, kes elas kaasa sellise hingestatusega nagu oleksin Havail esimeste seas, mitte halli kodumaa taeva all endale midagi tõestamas.

[Tonu250]

Mõnus lugemine Teie kõigi emotsioonidest ! Oli krdima hea oma koivad hommikul kodust välja vedada ja pedaalida see kilomeeter sillani. Tulla kaasa elama neile, kes seda tõeliselt väärivad. Terve päev vihmas ... ma ei kujuta ette. Aitäh Tom sulle hea vihje eest. Ma oleksin oma päeva maha maganud ja tõesti ei oleks teadnud, et sisuliselt koduõuelt nii vägev võistlus läbi käib. Kõigile suur kummardus ägeda päeva eest. Tõnu

[mahagon]

Tere, kuna enamus juttu juba treeningpäevikusse sisestatud siis teen väikeste kärbetega copy-paste ka siia. Aitab töönadalasse paremini "sisse minna"
Tegemist oli minu jaoks hooaja põhivõistlusega. Ja olin selleks valmis. Eelmine päev ja öö läksid rahulikult. Pabinat sees ei olnud, ikkagi teine täispikk. Natuke juba teadsin mida oodata. Võiks lausa öelda, et ebaharilikult rahulik olemine. Eesmärgiks olin pannud endale maksimaalse õnnestumise korral aja 10.15 või vähemalt eelmise aasta aja (10.31) parandamise. Ujuda ja ratast tahtsin lihtsalt kiiremini teha ja jooksus oli eesmärk 3.40. Vahetusalades tahtsin oluliselt kiiremini liigutada kui eelmisel aastal (kokku 12 min!). Stadialas käis asjalik ja rahulik sagimine. Ega kellegagi mokalaata ei olnud aega pidada. Asjad kottidesse, mutinahk selga, naisele paar käredat sõna (närv hakkas ikkagi vist sisse tulema - kõik teised on süüdi) ja oligi stardihetk käes.
Läksin ilusti rahulikult minema. Minek oli "veits" rahulikum kui Pühajärvel. Suuna hoidmisega oli natuke raskusi kuid väikeste jänesehaakidega jõudsin ikka õigete poideni. Vahepeal tahtis üks naisvõistleja selga ronida aga jätsin ta kus seda ja teist - vara veel! Esimese ringi keskel hakkas korralik põiekas vaevama. Eks ta ole - sai suht palju eelnevalt joodud ja kui tempo pole punases ning kõrvus pidevalt meeldiv solin, siis kipub mul ikka nii minema. Ega pikalt mõtlemist ei olnud - tuli lasta rõõsalt kalipsosse voolata. Teine ring oli juba puhas rõõm. 1-2 massohisti liikus ees kelle järgi oli hea suunda seada. Taha ei olnud mahti vaadata aga jalataldu vähemalt ei kriibitud. Veest välja ajaga 1.15.43 ja 18-ndana. Arvestades, et ujumisele pole sellel aastal rõhku pannud oli väga hea meel, et ca 2 min kiiremini ujusin kui eelmisel aastal. Oma osa on siin ka kindlasti uuel kalipsol mis "ujub" ikka oluliselt paremini kui vana. Siinkohal tänud Martinile, õigesse kohta paigutatud raha!
Vahetusala oli sellel aastal ikka väga mõnus - vaibad ja puha. Polnud probleeme liivaste jalgadega ja istuda oli mõnus ja soe. Nautisin seda siiski 5 min lühemalt kui eelmisele aastal, kõiges 3 min. Kui eelmisel aastal sai peale ujumist vahetatud kogu varustus, siis sellel aastal otsustasin ujuda rattapükste ja sääristega (eelmisel aastal sikutasin kopressioon põlvikuid ikka jupp aega jalga). Peale sai tõmmatud rattasärk ja vest. Kokkuvõttes õige valik, vahetusala aeg oli teistega võrreldav.
Rattaga sai ilusti minema ja ilm oli ka suht soe. Raskekaalulisena (92 kg) eelistan pigem jahedamat kui kuuma. Kanamale jõudes sai selgeks, et suht vastik tuul on Ääsmäele minekul vastu. Tagasi tulek oli selle eest "lauluga". Esimese tunni sai kuivalt läbi aga siis hakkas aina tugevamini sadama. Eriti valusalt tuli minu jaoks viimasel rattatunnil. Andre ja Urmas liikusid vaikselt-vaikselt eest ära ja veel mõned "motorollerid" läksid omas tempos. Head teed! 6-nda ringi lõpus hakkas tagumine jooks (tubular) äkki viskama nagu oleks mingi tükk kummis. Peatuda ei tahtnud ja ainult lootsin et äkki peab lõpuni vastu. 2 km hiljem selgus, et ei pidanud. Läks pauguga lõhki nagu kinnisvaramull. Peab ütlema, et katkestamise mõtet ei tekkinud kordagi. Ainuke küsimus oli, et kaua mul läheb abi saamiseks. Ettenägelikult olin tagavarajooksu autosse pakkinud. Paraku oli naine autoga ratta joogipunktis ehk ca 8 km kaugusel. Kus häda kõige suurem seal abi kõige lähem ja esimeset bussipeatusest leidin sõber Gerdi, kes lahkelt mu naisele kõne võttis ja "kohemaid" palus autoga kohale saabuda. Teisel pool teed ukerdas õnnetu lõunanaaber katkise esimese kummiga, kes oli kummivahetuse läbiviinud kuid pump tõrkus koostööst. Sai talle siis ühe hooga ka enda autos olevat esijooksu pakutud millega ta lahkelt ka nõustus. Nüüd jäi üle ainult oodata "taksot". See tuligi isegi üllatavalt kiirelt. Sealt edasi on juba ajalugu. Kokku kulus kummihädale 15 min. Ajalist eesmärki silmas pidades võttis see paus pinged maha, kuna näha oli, et enam kuidagi ei jõua soovitud aega. Tagantjärgi keegi teadis rääkida, et mingist autost olla enne Kanama viadukti lauaviina pudel teeäärde puruks visatud... Üldse oli väga palju kummipurunemisi. Pakuks välja vahemiku 10-15. Aeroasendis sai läbitud enamus rajast. Tagantuule otsadel sai natule ikka ülevalt ka hoida, et laia selga purjena kasutada. Hale vabandus Rattas sõin 1 batooni, 2 soolakapslit, 3 pirukat ja püreesupi. Jooki läks 2L. Eriti tänuväärne oli supp, mis oli jahedas ilmas mõnusalt soe. Vaadates rattaaegasid võib vist öelda, et vihm väga ei seganud, sest ikka megakiired ajad sõideti välja. Emotsionaalselt muutis vihm teekonna mitmekesisemaks. Üks vend pani küll hullu kui sõitis autode esimesel rajal suht piiratud nähtavusega. Vahepeal hoidsin hinge kinni, et kas autojihid jõuavad reageerida või ei. Õnneks jõudsid. Eniveis olin Keils 5.31.15-ga. Ratta pulss 136. Avg 32,76 km/h.
Teises vahetusalas nägin mööda tormamas Kadrit kes seal pikalt aega ei raisanud. Ise vahetasin korrektselt püksid ja särgi. Päris mõnus oli vahelduseks midagi kuiva selga saada. Jooksu algus oli kerge ja kiire. Eks selleks sai Kanamalt Keilasse ka omajagu ratta seljas võimeldud ja kerge rauga sõidetud. Esimene jooksuring ring tuli vist isegi alla 15 min. Kuna abiline ei olnud veel raja äärde jõudnud, siis igas punktis ainult jõin. Kiire algus ja puudulik söömine ladusid alusmüüri korralikule haamrile. Head tunnet kestis kuskil 3 ringi ja alates 5-ndast hakkas suur kannatamine. Siis oli "oma" ka raja äärde jõudnud ja sain jälle geele, batooni ja soola manustama hakata. Aga hiljaks ma tarbimisega jäin, sest edasi toimus pidev võitlus iseendaga kas käia või mitte. Ainuke argument jooksmiseks oli, et kui käima hakkad siis jäädki. Joogipunktides olid muidugi teenitud vaheopeatused. Sai lõõpida ja lihtsalt hülgemöla aetud. Väga toeks oli Toomas, kes kannustas kord soome naist jälitama, siis Urmasel "sabast" kinni võtma jne... See aitas! Demoraliseerivalt mõjusid käiad jooksurajal. Vaatasin mitu korda, et mõnus seltskond jalutab rajal. Kange tahtmine oli kampa astuda. Õnneks sain siiski kõikidest väikestest kuraditest võitu ja sain distantsi läbi sammugi käimata!
Kokkuvõttes aeg 10.41.47 ja puhas jooksuaeg ca 3.48. Polnudki nii paha. Joogipunktides võis kokku oma 5 min küll kuluda. Nii et 3.40 ei olekski nii utoopiline olnud vähe ühtlsema tempo ja korrapärasema söömise korral. Jooksurajal kulus 2 batooni, 5-6 geeli ja samapalju soolakapsleid. Ja jooki ette, taha ja pähe
Seltskond oli fantastiline. Nii rajal kui raja ääres. Ütleme nii, et oli pingutust väärt! Puht matemaatiliselt oleksin ka eelmise aasta aja ilmselt alistanud aga las see jääb siiski oleksite valdkonda. Järgmine aasta uuesti. Pika teekonnaga mõtlesin ka välja, et kasutatud 90 mm jooksud on minu talupoja jala jaoks ikka liiga vinged. Ei jõua neid ringi ajada. Peaks midagi madalamat muretsema. Üldse tuleb teekonnal ikka väga palju "huvitavaid" mõtteid ja emotsioone. Nagu ka jutu pikkusest näha.
Peale finišit valdas ainult rahulolu tehtu üle. Sõltumata ajast on läbimine omaette kogemus. Seda teiste võistlustega sageli ei koge.
Inimese kombel sai trepist alla alates kolmapäevast (kuigi jalad said peale võistlust massaazi). Kere on hetkel veel tühi aga küll ta kosub. 2 nädalat SEB-i maratonini. Kirjutamiseni!

[Alfonze]

Väga ok maratonitempo mahagon, ise küll ei kujutaks ette, et maratonil joostavale tempole kõigest 15-20min otsa tuleks IM distantsil, ma megarahul kui pool kuni kolmveerand tundi otsas oleks:-) Samas jooksu kohapealt suht algaja ka (esimene korralikum hooaeg) ja eks omajagu sai jalutatud ka seal, nii umbes 2-3km...

[mahagon]

Olen enda puhul täheldanud, et jämedalt 30 min tuleb puhtale jooksumaratoni ajale otsa. Aga raskem on küll kausa kordades

[ToomasL]

Väga vahvad ja harivad kirjatükid.
Nüüd on mõned videod nähtaval ka googlis
Kokku ei viitsinud ega tahtnud monteerida. Kui keegi tahab endast videot, siis olge lahked, võite vabalt kopeerida.

[shalm]

Tänud! Tore, et viitsisid filmida!
Õnnestus nüüd lõpuks end kõrvalt ka näha ja hinnata aega nõudnud asendi tuunimise tulemust, seni sai pimedas kobistatud.

[Salmiakki]

..
Nüüd on mõned videod nähtaval ka googlis
..

Nice work. Eriti hea on 86. video, kus on selgelt näha, kuidas 1 mees jookseb ja teised longivad .

[Jaaguar]

Olen enda puhul täheldanud, et jämedalt 30 min tuleb puhtale jooksumaratoni ajale otsa. Aga raskem on küll kausa kordades

Praktika kinnitab, et ühel juhul oli vahe vaid 3 sekundit puhta kasuks:).
PS: Ärge võtke treeningute aluseks, kuna argument on kontekstist rebitud:)

[dr Holden]

Kas järgmise aasta täispikk toimub 18. august???

Probleem siis nimelt selles, et kuna sel aastal külastatud KMD Copenhagen Challenge nihutas oma järgmise aasta kuupäeva nädala võrra edasi, siis ilmselt toimuvad need kaks üritust, millel järgmisel aastal tahaks kindlasti osaleda, samal päeval!

Ehk siis järgmisel aastal ei saa Keilasse isegi pealtvaatama tulla! Kahju-kahju....

[Salmiakki]

Kas järgmise aasta täispikk toimub 18. august???

Probleem siis nimelt selles, et kuna sel aastal külastatud KMD Copenhagen Challenge nihutas oma järgmise aasta kuupäeva nädala võrra edasi, siis ilmselt toimuvad need kaks üritust, millel järgmisel aastal tahaks kindlasti osaleda, samal päeval!

Ehk siis järgmisel aastal ei saa Keilasse isegi pealtvaatama tulla! Kahju-kahju....

Ma juba su blogis küsisin, aga vastust ei saanud, seega kas oled kaalunud ka mõnda muud piiritagust Ironmani peale Kopenhaageni oma, millised need arvestatavamad on, kus oleks reaalne osaleda kulude/kauguse/taseme mõttes? Vahelduseks võid ju järgmisel aastal midagi muud proovida ja saad ka Keilas osaleda.

[MargusH]

Roth on ilmselt üks odavamaid võimalusi. Paraku järgmine aasta juba välja müüdud.

[dr Holden]

Ma juba su blogis küsisin, aga vastust ei saanud, seega kas oled kaalunud ka mõnda muud piiritagust Ironmani peale Kopenhaageni oma, millised need arvestatavamad on, kus oleks reaalne osaleda kulude/kauguse/taseme mõttes? Vahelduseks võid ju järgmisel aastal midagi muud proovida ja saad ka Keilas osaleda.

Jah, oleks küll vaheldust tahtnud, aga ärkasin hilja - arvestatavamad ehk Roth, Frankfurt, Klagenfürth (AUT) müüdi välja tundidega. Poola, Tšehhi on liiga väiksed, samas aga odavad. Kalmar (SWE) müüdi kah tundidega välja.

Otsustasime oma pundiga, et teeme järgmisel aastal neljakesi Kopi oma, aga veel enne seda varasuvel oleme valmis ennast 2014 aastaks kirja panema kas siis Rothi, Frankfurti või Austriasse. Ehk siis hääl juhul naasen 2014 Keila radadele....

Roth on ilmselt üks odavamaid võimalusi. Paraku järgmine aasta juba välja müüdud.

Nad kõik on sinna 400 euro tuuri. Kopp 2013 läks maksma 393 eurot. Roth oli vist 380 + lisad, ehk umbes sama hind. Aga Rothi on kõige odavam kohale sõita!

[mahagon]

Kas järgmise aasta täispikk toimub 18. august???

Probleem siis nimelt selles, et kuna sel aastal külastatud KMD Copenhagen Challenge nihutas oma järgmise aasta kuupäeva nädala võrra edasi, siis ilmselt toimuvad need kaks üritust, millel järgmisel aastal tahaks kindlasti osaleda, samal päeval!

Ehk siis järgmisel aastal ei saa Keilasse isegi pealtvaatama tulla! Kahju-kahju....

Järgmine väljakutse: kahe nädalaga 2 täispikka?

[Jaaguar]

Kalmar on 17. augustil. Kui väga pikalt ei kohmitse ja kiirelt tagasi kihutada, jõuab veel ka Tammemäele starti...
Peab valima! Teisel juhul peaks Eesti oma keset teisi võistlusi nihutama. Pikk peaks jääma ikka hooaja lõppu ja samas ka mitte väga sügisesse. Augusti lõpp on enamasti jahedapoolne ikka olnud.
Järgmise aasta alternatiivid on:
11. mai - Hispaania
1. juuni - Hannover, Saksamaa ja Beltfort, Prantsusmaa ning Edinburg, UK
8. juuni - Saksamaa ja Prantsusmaa
9. juuni - Hampshire
15. juuni - Norra ja Berliin
22. juuni - Tšehhi
23. juuni - UK
30.juuni - UK
05.07 - iirimaa
06.07 - Šotimaa, Tšehhi, Prantsusmaa, Poola,
07.07 - UK
13.07 - UK
14.07 - Roth
27.07 - Ungari
3.08 - Slovakkia, Norra
4.08 - Saksamaa
10.08 - Tšehhi
11.08 - Soome ja Taani
15.08 - Prantsusmaa
17.08 - Hispaania
18.08 - Prantsusmaa, Iirimaa, Eesti
24.08 - Austria, iirimaa, UK
25.08 - Prantsusmaa
1.09 - Saksamaa, Poola
14.09 - UK
29.09 - Prantsusmaa
Peaks ju olema, mille vahelt valida...?!

[hwxeraldimees]

Teen ka siis oma teise läbitud Ironmani kokkuvõtte ära,tean et teatud inimesed,sõbrad,tuttavad on sellest huvitatud ja ehk süstin ka mõnele sisse "enda rohkem uskumise pisiku",et kõik on võimalik kui ainult tahta ! Parim lause oleks selle võistluse iseloomustamiseks Uhhuuduur raamatust-"Kõik on võimalik kuni pole tõestatud vastupidist" ! See ka ühtasi mu lemmik lause:).
Alustaks kõigepealt sellest kuidas ma üldse jõudsin mõtteni läbida täispikk triatlon(3,8+180+42,195 km).Enamus teavad,et ma olen üldiselt ratturi taustaga spordimees.Ratast alustasin 2003 suvel ja vahelduva eduga on seda tehtud.Kooli aeg sai tegeletud mõnda aega judoga,suusatamises olin ka mingi "nina" kooli peale,trennis küll siis ei käinud aga kehalise tunnis sai seda tehtud isuga.Sai ka teatud võistlustel käidud. Vähe teadlikumalt hakkasin trenni tegema aastal 2000 kui alustasin jooksu trennidega.Mäletan et alguses oli mul põhiline jooksuring 4,5km kruusateel+4,5km samat teed tagasi. Üsna pea said jooksuotsad keskmiselt 2h-2.30 pikkusteks mis tundus minu jaoks normaalne ja mulle sobis nii. Praegu ma enam nii pikki jooksuotsi ei teeks,kui siis väga harva,eks vanadus on ka kontidesse pugenud:d Aastal 2001 tegin esimese suusamaratoni(Mõedaku) ja viimase vist 2007(Tartu) Peale seda pole enam suuski puutunud,mõned üksikud korrad ehk. Üldiselt võib selle põhjuse kokku võtta nii,et vist sai ajutiselt isu täis sellest,pm terve elu oli suusatatud. Teine põhjus oli see,et kuna sai rattasõiduga suht hilja alustatud siis kujunes välja selline asi algus aastatel et sõitsin ikka enamus trennid raske rauaga,pedaalimis kiirusele liigvähe tähelepanu pööramata. Umbes 3-4 aastat olen nüüd eelkõige talvel õues või pukil üritanud seda puudujääki korvata ja tunnen iga aastaga et sellest hakkab kasu tõusma! Kahjuks olen ma enda süü tõttu selle kerimise arvelt kaotanud nüüd jõus,tunnen selgelt et pole enam seda jõudu ja kannatamisvõimet mis oli veel umbes 4 a tagasi. Õnneks pole asi katastroofiline ja seda saab paremaks muuta. Eks üks põhjustest ole ka see et ma olen talve perioodil jõusaalis suurte raskuste kasutamisest loobunud,2011 jäi üldse jõusaal pm vahele. Kõik see on teadlikult nii planeeritud. Nimelt mulle on hakanud meeldima jõusaali asemel(üldiselt pole kunagi meeldinud raskusi sikutada) talvel paksu lume sees käimine spets pikkusega keppidega. Mida paksem lumi seda mõnusam ja arendavam ja mida kõrgemale ja loogilisema amplituudiga jalgu tõstad seda paremini imiteerib see tegevus rattasõitu. Keskmiselt korraga 2-4h30min ja kasuks tuleb hingamise jälgimine.Ükskord kui ma 4h trenni lõpu poole paksus lumes jalga krambi sain kakspealihasele kommenteeris legendaarne treener Kalev Raudsepp selle peale umbes nii,et iga teine oleks selle tegevuse peale ära surnud ! Krambi põhjus oli arvatavasti vedeliku või teatud mineraalide puudus.Vahest kippus nelja tunni peale liitrist veest väheks jääma...Mõned "üli" üksikud jooksu trennid on ka saadud 2 viimasel talvel tehtud+ ujumas käidud 30min-1h-vahest natuke rohkem,1-3x nädalas. Ja loomulikult ratas,seda ma armastan ja aastaringi ! Maastiku rattaga sõidust olen 2 viimasel hooajal loobunud ja seda teadlikult,sest olen aru saanud et kui midagi teha siis teha 1 asja korralikult ! Mtb sõit ja võistlemine maastikul oleks lihtsalt seganud ironmani ettevalmistust ja seda igas mõttes...Praegusest Samsung sarjast rääkides niipalju,et on seal aastaid osaletud ja minu jaoks on ta end hetkel ammendanud. Muud ei ole kui sõida pidevalt "sita ralleid" ja sõna otseses mõttes põleta pappi ! Aga muidu iseenest on maastiku sõit fun,meeldib metsas sõita,laskumised,adrenaliin jne . Eriti kiidaks oma lemmik mtb võistlust Haanja 100 ja 100 miili(osaluskordi on vist 3+1) Üldiselt ongi nii,et kui augusti kuus on kippunud motivatsioon otsa lõppema siis Haanja 100 on see üritus mille nimel suudad 2 kuud rõõmuga veel õues mürada Eesti "ilusas suves".

Mainiks siis põhilise ka ära. Temposõit on minu põhiline "leib ja armastus". Sellega on lihtne-kas sa armastad seda või mitte ! Siin ka "asjatundmatutele" vihje miks mu rattasõidu aeg on praegu Eesti Ironmani rekord. Mina näiteks ei julgeks kunagi kommenteerida inimese kohta mingi konkreetse ala aega või kohta kui ma ei tunne seda inimest piisavalt

Mõte ironmani teha tuli 2010 aasta suvel ja ma olin juba siis igati valmis ja suuteline tegema see võistlus alla 10 tunni ! Isegi oli mõte sel aastal võistelda aga olin suvel Soomes tööl ja enne võistlust umbes 2 kuud sai treenitud vähe ja sedagi ainult ratast,seega otsustasin loobuda,mõttes juba 2011 a kindlalt alla 10 tunni teha! Olin isegi nii kindel selles et tuleb alla 10h,et sai sõlmitud päris korralikke kihlvedusi. Uskusin endasse koguaeg 100% sest teadsin mis ajaga ma suudan teha kõik 3 ala eraldi ja ma arvestasin sinna veel ajalise varu juurde.Teadsin ka seda et tulemus alla 10h peaks andma varasemat statistikat silmas pidades koha 2-3 hulgas,sest alla selle aja on teinud iga aasta ainult 1 mees.

Räägiks siis lühidalt kõigepealt eelmise aasta(2011) võistlusest. Ajaks tuli 9.48.13 Koht 3,vanuseklassis 2.
Ujumine oli suur pettumus. Aeg- 1h27min Aveveekogu ujumise eelnevad treeningud piirdusid 2 korda Viitna saareni ja tagasi ujumises+100m kalipso proovimisega Mustjärvel. Nimelt sain tellitud kalipso kätte võistlusnädala kolmapäeval. Ujumine ongi mul kõige nõrgem ala ja arvatavasti just selle põhjusega et pole regulaarselt ujutud,lisaks ei pidanud "ratturitel" ujumiseks vajalikud liigesed piisavalt normaalselt liikuma ja minu puhul vastab see ka tõele. Vahest tunnen end basseinis normaalselt,tehnika tundub ka headel päevadel enam vähem aga vähemalt pooltel kordadel kipub tehnika lagunema.Pole kasutanud ka ujumis treeneri personaalset juhendamist,olen olnud suht isepäine ja arvanud et eelkõige peaks arenemise võti peituma regulaarses ujumises.Kahjuks pole ma seda teinud,miks,see on juba teine ja pikem jutt. Algselt mõtlesin,et kui suudan selle võistluse raames teha aja 1h15min olen rahul ja ilusti varuga oma plaanitud ajalises graafikus aga nii kahjuks ei juhtunud. Avaveeujumine on ikka tunduvalt erinev bassus ujumisest ja algaja ujuja kipub just eksima suunatajuga ja kaldub teatud suunas ära,tehes isegi kogenud ujujatega lisa meetreid vees.
Võistluse aeg ma tundsin end tegelikult hästi ujumises,raskeid hetki polnud,kuigi aeg oli alla ootuste. Üheks suureks häirivaks teguriks oli kalipso seljas,mis oli teist korda seljas ja osutus väga häirivaks . Bassus ujumisega võrreldes oleks olnud vahe nagu öö ja päev,sest jalgade töö oli sellega praktiliselt olematu,võibolla sai pandud see lohakalt selga,ei tea täpselt. Igaljuhul paras kammajaa oli.

Ratas-läksin tegema aega 4h.30min,kindlasti mitte halvemat ! Ja suure tõenäosusega oleks ka teinud kui poleks teinud endale juurde lisakilomeetreid. Kolmel korral suutsin valesti sõita ja hinnanguliselt tuli umbes 2-3km lisa. Kõige suurem hävimine oli kui esimesel ringil põrutasin peale joogipunkti Haapsalu peale,mingi õnnelik juhus oli vist et keegi korraldaja sõitis autoga järgi ja andis teada eksimisest.Sealt tuli lisa umbes 2km,siis kiilus korraks peas kinni see alla 10 tunni plaan aga ei andnud alla. Võtsin riski ja tõstsin kohe paar km/h tempot ja kütsin nii umbes terve ringi,siis aga hakkasin tundma et niimodi kaugele lõppkokkuvõttes ei jõua ja tõmbasin tempo algseks tagasi.Lõpukilomeetritel oli vist nii kiire tahtmine poksi keerata,et keerasin ühe teeotsa võrra varem vasakule ehk Selveri juurde,seal sain aru et valesti ja ots tagasi ja umbes 500m edasi Keila tervisekeskuse peale.Ise mõtlen tagantjärgi et kartsin vist suunaviida puudumist ja seega peas tiirles ka mõte koguaeg kuhugi keerata. Lisaks sõitsin ma terve maa ilma kiiruseta ja teepikkuseta,sest laenasin tuttavalt Polari kella aga selle kiiruse/teepikkuse resiim oli mingil põhjusel Offi peale jäänud. Alguses üritasin sõiduajal seda muuta aga see osutus liiga aeganõudvaks kiirusel 40+ ja ei olnud soovi tempot oluliselt alla lasta ja otsustasin ringi aja järgi tempot valima hakata.Lõpetasin 180,6km ratast ajaga 4h.41min,alade arvestuses teine koht ja kaotust võitjale umbes 3 min,seekord oma vea tõttu ala võitu ei saanud. Kuigi esimene ring polnud seal teel kedagi kes suunda näitab ja puudusid ka suunaviidad,kuigi ikka oma viga,sest sõitsin eelnevalt korra raja läbi,no juhtub Läksin sõitma ringi 30 minutiga ehk 40km/h keskmist et saada aeg umbes 4.30 aga tegelikkuses olid kõik ringid 30,5-31 min vahemikus. Ühesõnaga kohati oli tunne nagu oleks mata tunnis,õnneks ringid enamvähem klappisid ja jooksule sai mindud norm tundega,kuigi üleminek minusugusel algajal oli piinarikas,umbes 1km liigud nagu tigu siis saad alles mootori käima ja samm hakkab natuke jooksu moodi olema

Jooks- Aeg 3.34 (koos umbes 2 min wc külastusega).
Enne võistlust olin jooksnud viimasel 2 kuul ja üldse kokku hooajal ainult 160km,mis on selgelt vähe sellist võistlust silmas pidades kui lähed võtma kohta kolme sees. Aga uskusin endasse et jooksen selle 42km umbes 3.30h ära(see aeg oligi plaanis).Kõige pikem jooksu trenn jäi 15km ja kui aegade mälestussse minna siis meenub et jooksu km rekord oli kuskil 25-30km vahel aga need kilomeetrid on juba ammu jalgadest kadunud. Lisaks tegin umbes 5-8 nö kiirkõnni trenni,eesmärgiga treenida oma nõrku kohti-pöiad ja puusad ja ka sääred,mõned harjutused ka sees. Minujaoks oleks olnud selle "treeningu" asemel jooksu tegemine võrdunud enda piinamisega sest algaja jooksja peaks ikka alustama oma treeninguid kõnd/jooks kombineerituna,ennem oma jooksu lihased ette valmistama ja alles siis hakkama tegema "õigeid" treeninguid ! Mõned korrad sattusin ka jõusaali. Ma ei hakanud vigastusega riskima ja ega polnudki mõtet pidevalt joosta,sest ega 2 kuuga imesid enam ei tee. Selle asemel ma sisendasin endale et ma suudan nagunii,sisuliselt oli tegemist medidatsiooni mingi variandiga millele seletust kindlat polegi. Teadsin et raske hakkab mingi aeg nagunii ja et maraton hakkab pihta alles alates 30km...ja nii oligi,viimased 4 ringi ehk 12km läks ikka asi juba peamiselt "motivatsiooni" peale ja teadmisele et tempos nüüd enne lõppu alla anda pole mingit mõtet. Õnneks polnud mingeid krampe ja muid raskeid häirivaid tegureid peale väsimuse mis kuhjus iga ringiga. Pole just meeldiv tunne kui enda arvates jooksed viimast 3km ringi ja sul on mingil põhjusel segamini läinud et tuleb joosta veel üks ja ringe on kokku 14. See tunne koos väsimuse ja tüdimusega pikast võistlusest on kirjeldamatu. Aga kui lõpuks jõudis kätte päästev finisi joon oli tunne MEGASUPER,kirjeldamatu...
Kontroll treeninguks osutusid maanteel kilomeetri postid samas plaanitud tempos millega läksin 42km jooksma. Kõik oli norm,et ennustada endale aega 3.h30-3.h40 (üle selle oleks pettumus olnud !) Teiseks kontroll ajaks võisin võtta enda sama aasta Viitna triatloni jooksu aja,milleks oli sealsel 3,1km pikkusel rajal umbes 12min 50 sek. Kahe sekundiga kaotasin seal harrastajate distantsi võidu lõpuspurdis eks sokolaadi tiimi sprinterile:D Prillid lasid räigelt läbi,13 sek kaotasin talle jooksu tossude jalgasaamisega ja vennal vedas et sai mulle rattasõidus tuulde,päeva kiireim ratta aeg oli

Kirjeldaks siis seda 2011 ironmani jooksu algusest lõpuni. Ei hakanud endale õhulosse looma ja läksin jooksma igat ringi arvestusega 15min ring,mitte rohkem,sest tegemist ikkagi maratoniga mida eelnevalt läbinud polnud ja kogemus puudus. Aga millegipärast juhtus nii,et esimesed 6 ringi olid ajad 14min kandis,siis tuli 6 ringi lõpus WC kasutada,sest põhi tahtis kohe alt lennata. Põhjuseks võisid olla eelnevatel päevadel tehtud "tankimine" ja võistluse ajal tarbitud geelid+3 batooni(1 neist suur proteiini batoon),lisaks võis põhjuseks olla võistluse ajal tarbitud päris korralik doos magneesiumi mida läks 3 pakki(Diasporal kraanulid)-väga hästi suus sulavad,väike mugav pakend kaasas kandmiseks,spets toodetega võrreldes odav ,ühesõnaga igati mõnus toode. Rattasõidu ajal tarbisin ühe(300mg) ja jooksul 2 pakki koos spordijoogiga. Lisaks tarbisin kahel eelneval päeval natuke Nutrendi "mineraali kapsleid" ja võistluse ajal rattasõidust alates igas tunnis 1kaps ja jooksu aeg iga 2-3 ringi tagant 1. Ei saa kurta...minu olematu jooksukilometraasi juures krampe ei tekkinud.
Peale 7nda ringi lõppu peldikust tulles langes järgmise jooksu ringi aeg 15 min peale. Seitsmes ring koos peldikuga 17min,konkreetne tegevus võttis aega umbes 1min 30 sek+riiete ära/selga panemine. Puhas nauding oli seal puhata veidi Tunnen kaasa kaasvõistlejale kes ukse taga tahtis sisse saada,ei tea mis ta tegi,sittus metsa ehk Alates 9 ringist(27km) hakkas raskem ja ringi aeg läks 16 min peale,õnneks lõpuni välja sarnaste aegadega,tempo langust enam ei tulnud.
Kui rattalt tulin vahetusalasse oli alla 10 tunni tegemiseks aega täpselt 3h 50min ja juba siis olin endas kindel et täna tuleb alla 10 ära ja täidan oma eesmärgi. Kindel olin selles et ei hakka järsku tempos hävima kui ei teki mingil põhjusel krampe,kõhujamasid või midagi muud jama. Panin ju omale selle halvima jooksu aja mõttes paika mis võib tulla-3h.40min Lõpp koht ei olnud seekord oluline,hakkasin oma koha vastu huvi tundma alles 4-5 ringi enne lõppu ja siis ka ei saanud selgeid vastuseid. Rattaga suutsin end sõita läbi suure jama kiuste kuskilt tagant kuuendaks ja sealt positsioonilt joosta end kolmandaks. Kui alasid eraldi arvestada siis oli mul teine jooksu aeg,ei osanud seda küll oodata.
Toitumisest jooksu ajal-iga ringi ajal sain vennalt spordijoogi pudeli kus vähe rüüpisin,iga 2 ringi ehk umbes poole tunni tagant 1 Powerbar geel,lõpu poole coffeini variandiga,varem küll ei julgenud võtta,sest kohvi ma üldse ei joo ja ükskord Haanja 100- l lõppes enne võistlust tarbitud koffeiini tablettide(300mg) manustamine sellega et energiat oli täpselt tunniks,peale seda tuli haamer,jõud kadus jm jutud. Enne seda olin ilusti 10 hulgas. Sain olulise õppetunni eluks ! Lisaks andis jooksuringil 1 hea inimene mulle mingi energia ampulli(Nutrend vist) mis polnud mul plaanitud aga käiku ta läks 3 ringi enne lõppu ja aitas ikka suht hästi. Lisaks tarbisin Nutrendi mineraali kapsleid jooksu ajal umbes 5-6 tükki distantsi jooksul võrdselt jaotatuna.

2012 aasta Ironman(19.aug)-
Kui nüüd lühidalt kokku võtta see võistlus siis ütleks nii- Liigne joomine keeras võistluse tuksi+niiske ehk vihmane päev mis pole mõeldud minu nina jaoks !"
Head emotsioonid jäävad meelde ainult rattasõidust,kus ma suutsin endaga võidelda ja seda igas mõttes,teine ja ka viimane hea tunne oli üle joone tulla aga see emotsioon kestis ka ainult hetke,polnud põhjust kauemaks särama jääda. Läksin ju stardijoonele mõttega lõpetada esi kolme sees ja ajaga 9.35-9.50. Kõikidest konkurentidest olin teadlik ja esikuuik umbes sellises järjestuse ka lõpetades mis ma arvasin. Millegipärast arvasin ma et teise ja kolmanda koha mehed jooksevad kiiremini kui mina eelmine aasta ja teevad lõpp aja sinna 9.30 kanti aga nii ei juhtunud. Üks statistika näitab et kui oleksin jooksnud vähemalt sama aja mis eelmine aasta siis oleks saanud koha kindlalt 3 hulgas ! Rattasõidu lõpetades olin ma täpselt samasuguses ajalises graafikus nagu eelmine eelmine aasta samal võistlusel ehk aega oli 3h50min alla 10h tegemiseks. Selleks ajaks olin ma end sõitnud viiendale kohale.Mäletan,et Alost sõitsin mööda umbes 20km enne lõppu ja jooksu aeg me üksteist "piilusime" silmanurgast" kui vastu üksteisele jooksime. Umbes 5 ringi olin ees temast,kuigi teadsin juba et seda pidu täna kauaks pole. Seoses ilmaga toimus kehas selline efekt,et ei higistanud seda vedeliku kogust välja mis sai kõik eelnevatel päevadel ja võistluse aeg sisse joodud ! Ja ma ei joonud üldse vähe,sama palju kui eelmisel ironmanil palava ilmaga ! Suur viga ! Esimese korra ma lasin välja juba esimesel ujumise ringil läbi kalipso,teise korra esimest korda elus rattasadulas püsti sõites(jummala pohh oli,sest taevast kallas ikka mõnuga) ja kuskil kolmandast jooksu ringist sai ikka lõpuni välja regulaarselt metsa servas lastud...Viimased 5 ringi kui juba ainult kõndisin(umbes 25-30 min ringi peale) kergendasin end igal ringil. Ikka liiga palju oli joodud eelnevatel päevadel eelkõige Vytautast ja rattasõidu aeg iga 40km peale(1h) 750ml spordijooki,kokku 4 pudelit ja peale ujumist ka umbes 250ml,iga jooksu ringi aeg umbes 200-300ml spordijooki. Tagantjärgi mõtlen et oleks pidanud ehk coca peale üle minema sellise ilmaga,alles siis suvatsesin toidulauale vaadata kui käima hakkasin ja seda seal jagus vist. Magneesiumi ma lisaks juurde ei võtnud see aasta,mõtlesin et riskin see aasta ja vaatan kuidas ilma võistlus välja tuleb. Powerbar batoonides oli seda niigi aga ei tea kas piisas sellest. Lisaks otsustasin see aasta vähe enda peal viimasel hetkel katseid teha. Nimelt eelneva aastaga võrreldes otsustasin ratta peal söödava süs/proteiini batooni asendada selle vedelal kujul(400ml vett+mu lemmik taastusjook Lean Gain+juurde Fasti maisipulber(aeglane süsivesik). Kui eelmine kord ma sõin selle Nutrendi batooni(80g) ära umbes 130km peal siis seekord otsustasin teha niimodi et esimese prot/aminohappe annuse võtan 80km joogipunktis ja teise võtsin Fasti Recovery Feed näol(2/1 süsikate kasuks). Otsustasin seda võtta seepärast et selles sees vajalikud mineraalid ja samas saan ka oma toidu annuse kiirmeetodil kätte.
Põhiline põhjus miks ma otsustasin asendada prot batooni vedeliku kasuks oli see,et lootsin et ei pea "liigse tahke toidu" pärast minema käimlat külastama ja aega raiskama selle tegevuse peale mis oli eelmine aasta. Tuli välja et ei pidanudki aga selle eest pidi korralikult kusemas käima Nimelt valgurikas toit põhjustab urineerimise suurenemist...ja vihmase ilmaga ka see juhtub kui higistamine on mitmekordselt aeglustunud...
Teiseks suureks võistluse ebaõnnestumise põhjuseks oli 6.juulil rattatrennis kukkumine,mille tagajärg oli käeluu mõra küünarnuki(kodarluu vist) juures,täpselt 15 päeva hoidsin kipsi peal siis võtsin enda loal selle maha,sest tundsin et ilma kipsita paraneb käsi lõppkokkuvõttes kiiremini,ei jää liigesest veel pikemaks ajaks valusaks kui ta sund asendis pidevalt on. Ega arstid poleks vist lubanud seda nii vara maha võtta,seda oli ka näha,et nad panevad su ainult jooksutama. Ei näinud mõtet sellel ! Poleks ise varakult kipsi maha võtnud siis selle aastane ironman oleks minu osavõtu poolt ära jäänud. Ei kahetse üldse,et seda tegin. Peale kipsi maha võtmist taastusin veel 2 nädalat ja alles siis andsin käele kerget koormust. Selleks ajaks oli käes augusti algus juba. Nendeks koormusteks olid enne võistlust 3 basseini ujumist(umbes 1h.30min kokku) ja 3 järves ujumist kalipsoga(kokku umbes 2km). Pigem kalipso proov,sisseelamine...Minu jaoks harjumatu asi siiani,ei tunne end normaalselt selles,soe on küll...Lisaks mõned jõusaali treeningud.
Ujumine oli ikka täis õudukas see aasta minu jaoks,lootsin küll et saan eelmise aasta aja üle tehtud aga nii ei läinud seekord. Esimene ujumise ring tundus veel normaalne aga teine oli ikka täielik häving. Esimese ringi lõppu sain tuldud veel mingi seltskonnaga ja isegi korraks sain ära tunda tuules ujumise efekti,tõesti toimib see ! Aga pole harjunud sellega,et nähtavus ees on piiratud ja näed ainult mingeid vee mulle Tõmbasin tuulest natuke välja ja üsna pea jäin ka eesujujast maha. Lisaks oli mul teisel ringil suured raskused suuna hoidmisega. Vahepeal vaatasin tagasi,et näha kas ujujaid mu taga üldse on veel,ei näinud kedagi ja siis hakkas tunduma et ujun teatud lõiku juba kaks korda,nagu oleks tiirutanud kuskil ühe koha läheduses ! Ulme peaks ütlema selle peale,siiani ei tea palju ma lisa võisin ujuda ! Aitab nüüd ujumisest muliseda,pole sellest midagi erilist rääkida. Ahjaa,see jäi ka meelde et kohati oli vesi nii madal et käega tõmbasid taimi kohati üles. Fakt on aga see,et kui ujumise ära õpin ja näitan vähemalt esikümne aega siis lõppkokkuvõttes ma teen ka korraliku lahingu esikoha nimel !
Ratas- 180,6km
Läksin tegema aega vähemalt 4.30,isegi 4.25 kui tingimused selleks soodsad on ! Tunne oli ok,tavaline minu päev,ei midagi erilist tunnet ega ka halba. Sõiduvahend-armsaks saanud Bianchi,pm sirge triatloni lenks,laenatud kõrgemad jooksud,ülekanne 42/54-11-23.
Ääsmäe/Haapsalu teel oli tuul vastu(pool ringi) kus sõitsin varuga ja allatuule lõigu("minu leib ja armastus") panin ikka suht mõnuga,kuigi mitte sellise tempoga mil oleks ainult eraldistarti sõitnud. Kiirus oli vastutuule lõigul 37-43km/h ja allatuulega 43-51km/h. Keskmiseks siis tuli 40 keskmist ära,mis oli ka miinimum eesmärk mul ! Kui ilm oleks lubanud võiks see aeg ka parem olla,umbes 100km sadu,tuult,lompide vahel laveerimist samas tagant tulevaid autosid jälgides/kuulates pole päris naljategu. Paljudel konkurentidel hakkas rattasõidul külm,mul seda muret polnud,kusjuures sõitsin ainult triatloni kombega millel varukaid pole. Sõitsin oma sõitu täpselt nii,et vaatan esimese ringi ära et mis aeg tuleb ja üritan sama teha igal ringil. Isegi teise ringi aeg on adekvaatsem ! Esimese umbes 10km võtsin ka teadlikumalt rahulikumalt. Kõik toimis ja ringi ajad(20km) olid alati 30 min peal. Kuskil peale pooli ringe hakkasid juba tulema tuttavad näod ja esikuus hakkas paistma,kõik oli kontrolli all veel. Viimane ring möödusin veel Alost ja siis juba umbes teadsin et peaks esikuues olema. Samas üritasin oma edu tema ees veel kasvatada,sest eelnevalt lugedes ja "salainffi" kuulates oli teada et eelmine aasta pani ta vist rattas üle,ei sobinud ilm ja jooksus hävis.See aasta kuulsin et ta tuleb vigu parandama ja on rohkem valmis. Mul oli jälle vastupidi,eelmise aasta ilm sobis ideaalselt,mida soojem seda parem mulle,sest mu allergiline nina ei tooda õhku peale vihma ja vähegi niiskema ilmaga. Ninavahesein liiga kitsas ja aastaringi allergia lehtpuudele. Kui on niiske ilm on 100% kindel et nina tilgub,kui mitte hullem ja kui soe,päikseline siis on enamvähem(kuigi mitte sama hingamine mis tavainimesel kel ninaga probleeme pole). Korra (2006.a) on vaheseinaga opil käidud aga seda on vähe. Plaan on see sügis/talv sama asjaga uuesti opile minna. Niinimetatud "poksija" nina oleks vaja siis võiks hakata ka tulevikus lammutama !
Jooks- 42,195m
Seoses käeluu ja kipsiga sai joostud ainult umbes 100km kokku ! Plaanis oli mitu korda rohkem. Enne aprilli talvel jooksin umbes 100km,siis vahepeal ei teinud jooksu,siis läksin pm nullist Tartu jooksukale lippamis vormi testima,et näha kus ma reaalselt olen ja palju ma vaeva pean nägema ironmani võistluse jooksu nimel et oma eelmise aasta jooksu aega parandada. Reaalsus oli karm,kerge ei olnud ja sain teada et jooksu jalad on hetkeseisuga omadega nullis. Plaan nägi mul ette selline,et poolitan hooaja ära-esimene pool rattasport ja teine triatlon,ehk teen järelejäänud umbes 2 kuuga 3 ala. Plaanitud jooksu km olid esialgu päris suured,eesmärk oli joosta aega 3.20 ümber. Minu jaoks lõppes rattahooaeg 10.juuni kui toimus Pandivere rattaralli-selle arvestuses Lääne-Viru MV mis õnnestus ära võita. Siis puhkasin plaanitult jaanipäevani ,kuigi see puhkus läks nädala jagu pikemaks Samas teadsin et eelmine aasta valmistusin ka ainult umbes 2 kuud ja olin vana rahu ise,uskusin ja teadsin,et suudan oma jooksu vormi viia tasemele mis lubab kaasa rääkida esikolme kohtadele. Siis tuli aga vigastus ja jooksu teha ei saanud,selle asemel käisin kõndimas ja jõusaalis jalgu suurte korduste arvuga ja kerge raskusega treenimas+kõht,selg.
Juuli algusest sai siis kõnnitud kuni võistluseni umbes 250km ja augusti kuust alates mõned jooksu trennid tehtud(umbes 70km).Viimasel võistlusnädalal sai tehtud veel 20km kontroll treening mis lubas aega vähemalt eelmise aastaga võrreldes sama. Lihased olid ka ok,tänu oma massöörile kelleta ei saaks vajalikel hetkedel.
Ühesõnaga võisin võistlusele minna tundega,et peaksin suutma vähemalt eelmise aasta sarnast aega näidata ja hea tunde/päeva korral isegi sinna 9.30 ümber. Ujumist sai talvel ju tehtud ja ega mahud umbes samad mis eelmisel aastal. Kuigi vigastusega seoses ei julgenud ma seekord "kõva häälega" välja öelda millist aega ja kohta saama lähen ja õieti ka tegin !
Tegelikkus osutus aga selliseks,et otsustas sadama hakata ja ilma niiskeks muuta. Sellega ma seekord kahjuks arvestanud polnud. Jooksus oli tunda,et süda sees ei tee normaalselt tööd,õhku peale ei tule,pulss kõrge jne. Kusjuures mul on niigi jooksuga see kümneid lööke kõrgemal võrreldes näiteks rattaga. Eelmine aasta oli minu jaoks väga hea näitaja 168 lööki keskmist jooksu aeg,see aasta ma ei suvatsenud peale kolmandat ringi enam pulsikella vaadata,sest tundsin niigi et asi ei ole normaalne enam ja toimub pidev hingamise jälgimine ja kannatamine. Võtsin isegi pulsivöö ära peale pooli ringe. Esimene jooksu ring tuli umbes 15 min ja siis oli juba näha et midagi head siit tulla ei saa. Lisaks oli magu liigsest vedeliku joomisest nii täis et see häiris normaalset jooksmist. Võtsin pähe siis selle et kui Alo mööda jookseb ja 6ndaks langen siis annan alla(mida ma üldjuhul ei tee),sest ees ei terendanud enam ühtegi eesmärki mille nimel end piinata ! See südame töö jooksu ajal oleks ka võinud halvimal juhul lõppeda millegi väga halvaga... Lisaks olid ka tekkimas krambi tunnused,lisareservi ei näinud kuskilt tulemas,ka energiat andev ampull ei teinud olemist kergemaks. Aega alla 10h enam ei näinud ja 6 koha eest poleks ka mingit autasu saanud,samamoodi nagu ei saanud ka viies(kui ta just vanuseklassi auhinda ei saanud aga minuteada mitte).Mul polnud seekord isegi vanuseklassi koha eest mõtet tõmblema hakata. Põhimõtteliselt oleks ju suutnud koos Aloga joosta lõpuni aga tõesti see 5 koht ei motiveerinud ! Ütlesin vennale 6 ringi enne lõppu,et kõnnin lõpuni,ei näe eesmärki enam,sellega ta loomulikult nõus polnud ja otsustasin ühe ringi veel kannatada ja vaadata mis tunne teeb. Peale energia ampulli erilist ei muutunud ja otsustasin lõpuni käia ! Ehk siis umbes 4,5 ringi jalutasin lõpuni. Suva oli mis koha ja aja saan ! Oleks viitsinud nendest kõnniringidest kasvõi ühe jooksu moodi sammuga läbida oleks lõpetanud esikümnes aga no milleks,mille nimel !! ?
Statistikat- enne jooksu olin samas ajagraafikus mis eelmine aasta ehk 3h.50min aega alla 10h tegemiseks ja 5ringi ehk 15km läbimise peal olin veel 10.05 ajalises graafikus ja sellise aja tempo oleks suutnud ka lõpuni kannatada !!! Aga ei näinud mõtet ja seekord ei hakanud tervist tapma! Lisaks olin ma millegipärast arvanud et noorte,seenioride,sportklassi eestikad tulevad nädala pärast peale ironmani ja poole jooksu ajal mõtlesin juba sellele,et oleks aeg kiiremale taastumisele mõelda eestikate kulla nimel. Tegelikkus oli aga 2 nädala pärast.
Hetkel rohkem ei lobise,kui tahtmine tekib siis vb kriban midagi juurde.

Sõbrad konkurendid,kui tagasi tulen sinna rajale siis tugevamana kui kunagi varem,rohkem nagu polegi midagi lisada ! Hetkel ei tea veel millal ja kas üldse teen "ironmani" comebacki,tõenäosus on suur olemas,sest kripeldama jäi ju nii mõndagi !

Kõigile neile kes mõtlevad et kas teha ironman läbi või mitte,siis minu kindel soovitus on JAH ! Minu selle aasta 2 ala väga nõrk tulemus räägib iseenda eest.....
Raimo.

[Salmiakki]

Uurides erinevaid 2013. a Ironmani võistlusi Euroopas jäi praegu sõelale Ungaris Nagyatád'is 27. juulil 2013 toimuv Extrememan:
http://www.k226.com/events/eventitem.aspx?id=34
Osalustasu oli sel aastal 120EUR ja osalejaid ligi 1000, kaugus Tallinnast ~2000km ehk igati sobiv väikseks suviseks autotripiks, toimumise aeg ka igati sobiv (ei ole kuskil juunis ehk liiga vara) ning teoreetiliselt peaks suutma ka 3 nädalaga taastuda, et Eesti Ironmanil osaleda.

[Raix]

Ise alles unistan täispikast, kuid Nagyatad täispika kohta võid siit muljeid lugeda:
http://www.ccrotamobilis.ee/nagyatad-ironman/

[Martin K]

Laupäeva õhtul siis suur pidupäev: http://ironmanworldchampionship.com/

Marko Albert nr 12. Üritab vähendada kaotust võitjale. Tänase seisuga parim tulemus Ain Alar Juhansonil 2008a- kaotus ca.29min. Albert kaotas eelmine aasta ca. 31min.