Tartu Neliküritus

[Mati]

Niipalju siis kallitest osalustasudest ja nende mõjust osalusele!! OK tegu küll omamoodi juba kulutsliku üritusega ka.

Sportneti uudis:

"8. veebruaril 2004 toimuva 35. Tartu Maratoni esimene registreerimisvoor näitas, et juubelimaraton on osutunud väga populaarseks. Novembri lõpuks oli end kirja pannud 2760 suusahuvilist, mis on 939 inimese võrra enam eelmise maratoni sama perioodiga võrreldes. Soodushinnaga registreeris end 63 km pikkusele põhisõidule 2206 osavõtjat ja 31 km rajale 554 sõitjat. Kasv võrreldes eelmise maratoni esimese registreerimisvooruga on 51%.

2003. aasta veebruaris toimunud 34. Tartu Maratonile registreerus kokku 3330 osavõtjat, seega on kaks kuud enne maratoni toimumist jõutud juba 82% mullusest registreerunute arvust..."

[Ruuno]

Kuna osalemistasud samad mis eelmisel aastal, siis ju seekord "suhteliselt" odavam

[KristjanS]

ehee.võtan ka siis sellel teemal korrax sõna.regasin ennast täiesti mõtlematult ära.olin sõjas ja siis mõccin et teex midagi pöörast.ocustasin siis et teen järgmine aasta selle pulli ära.saan seda aga teha kahjux vist kaiceväe esinduses, aga suva sellest.enivei loodan kõige paremat kohta saada jooxus mida olen viimasel ajal plju teind-nii umbes15-17km päevas (seda siis nädalavahetustel),nyyd kui noortaeg läbi on siis saab rohkem teha.enivei-neliküritusel näeme.

[AH]

Arvan, et kui üldfüüsist vähegi on ei ole vaja ühtegi neist 4 üritusest karta, olenemata mis ala mees peamiselt oled. Ise sai ka eelmine aasta esimest korda elus murdmaad suusatama hakatud ja kohe ka tartu maraton läbisõidetud, kui seda tehnika mõttes just sõitmiseks sai nimetada . Enne maratoni olin sõitnud ainult uisku, klassikat sai vahetult enne ainult kaks korda proovida (~50km kokku) aga noh, maratoni lõpuks tekkis ka juba mingigi tehnika
Igaljuhul väga fun oli ning kohaga 900 hulgas jäin ka esimest korda arvestades täitsa rahule. Igaljuhul seeaasta ka juba neliküritusel kirjas.

[Ray]

Stradiprotokoll nüüd üleval!

http://www.tartumaraton.ee/tm/index.html

[oddo]

Tartu Suusamaraton toimub sel aastal esmakordselt ChampionChip ajavõtusüsteemiga Meeldiv progress iseenesest Huvitav kas kusagil vaheaegu ka fikseeritakse

[charlie]

Kas kedagi on minemas 1. veebr ka avatud rada sõitma? Endal oleks huvi kuid seltsis ehk segasem

[valdek]

Mina tahan minna, aga pole veel ei transat ega majutust- peaks vist ikka ööbimisega minema, mugavam.
On siin veel minejaid vendasid?

[Madis]

Täiesti kindel mineja.Ainult,et mis kell minna,sõltub ilmast.Koopereeruks hea meelega,just finishi järgse transpordi pärast.

[valdek]

asjatundjad jälle soovitavad juba 2 nädalat enne koormuse maha võtta, et täisdistants olevat liiast, taastumisega läheb jamaks. Mis siinsed asjatundjad ütlevad?

[Mati]

Olen jälle kuulnud nn tühjendustrennist nädal enne võistlust ja kas sama pika või nati lühema distantsiga (ajaga). Tühjendustrenn siis ses mõttes, et sõidad end energiast tühjaks ja hakkad nädal enne võistlust siis energiat laadima. Koondsõna - TEIPER.

[mnorman]

ei ole sellele mingit ühest soovitust, mis alati ja kõigi kohta käiks. Kõik sõltub eelnevast treenitusest. Paarisajase kilometraazhi pealt ei soovitaks küll sellist asja teha. Kui eelmistel aastatel on kevade poole need maratonid nii nädalaste vahedega olnud, siis mina küll pole korralikult ära taastunud. Iseasi muidugi see ka, mis tempoga sõidad. Rahulikult 60km nädal enne maratoni pole hullu midagi, aga võistlustempos tapab ikka ära.

[Ray]

Kindel plaan Avatud Rada sõitma minna. Aga veel ei tea kas sõita 63 või 33km. Eelnevatel aastatel olen 33km sõitnud, seekord tahaks proovida 63km ennem põhivõistlust. Probleem selles, et ei tea kas taastun ära. Sel laupäeval sõitsin 55km mööda maratoni rada 6 tunniga ning ensetunne oli väga hea ning järgmisel päeval tegin veel 30km. Eks nädalalõpus ole näha kui palju sõidan.

[charlie]

mul plaanis sõita avatud rajal kuid mitteametlikult. arvatavasti otepäält arula poole või arulast elvasse. oleneb kuidas keegi soovib kampa lüüa.
soovijad saaksid transpordi tartust otepääle või soovi korral ka arulasse, elvast ka tartusse.
kellaaja võib kokku leppida maili teel või helistades 051 00311. kütuserahaks võiks olla 50 eeku tartust starti ja finisist tartusse.

[Ray]

Nii, sai siis AVl 63km ametlikult sõidetud. Mega lahe sõit oli. Tohutu tuisk ja lumesadu hävitasid kogu 3/4 rajast. Seega tuli sõita mööda lume hangesi ja see kurnas päris ära. Rada sai läbitud rahulikult, aega kulus 7 tundi.

Nüüd tuleb loota head ilma ning nädala pärast uuesti

[Lauri]

Eile käisin see aasta esimes korda suusatamas Muidu olen alati vabat stiili sõitnud ja eile läksin klassikat sõitma. Käik mu pingutused suuska pidama saada läksid nurja. Iga 3 km järel pidin korra suusad alt võtma ja määrdega üle tõmbama, aga siis ka ei saand korralikult pidama. Pärast viskas üle ja hakkasin uisku sõitma (klassika suusa ja klassika saapaga+ mingi pidamismääre oli ka all) ja rajal kõige aeglasemalt ei liikunudki. Aga nüüd (kas see just see õige koht abi küsimiseks on...) aga mida ma tegema peaksin, et ma suusa pidama saaks???

[ain]

Eile käisin see aasta esimes korda suusatamas Muidu olen alati vabat stiili sõitnud ja eile läksin klassikat sõitma. Käik mu pingutused suuska pidama saada läksid nurja. Iga 3 km järel pidin korra suusad alt võtma ja määrdega üle tõmbama, aga siis ka ei saand korralikult pidama. Pärast viskas üle ja hakkasin uisku sõitma (klassika suusa ja klassika saapaga+ mingi pidamismääre oli ka all) ja rajal kõige aeglasemalt ei liikunudki. Aga nüüd (kas see just see õige koht abi küsimiseks on...) aga mida ma tegema peaksin, et ma suusa pidama saaks???

Kõige pealt alusta sellest, et vaata kas su suusk on ikka sinu kaalule mõeldud, äkki on liiga jäik ja sa ei suuda tõukel pidamisala vastu maad suruda. Kuis uusk õige, siis määra paberitestiga või spets atribuudi abil poes pidamisala ja märgi see markeriga suusa küljele. Siis pidamisalale vastavale ilmale sobiv pidamismääre alla ja minek. Selline on teooria. Kui sa aastas vaid paar korda klassikat sõitmas käid, siis vaevalt sa kunagi pidamise määrimist selgeks õpid, lihtsam on spetsialistidelt abi küsida, st. lasta kellelgi papi eest määrida. Aga tänase ilma ja rajaga ongi suuska suht raske pidama saada- ilm nullilähedane, värske lumi ja pehme rajapõhi- pole ju sellist pinda, mis kindlalt peaks. Aga selleks, et ise pidamise määrimisest mingit tolku saada tuleb lihtsalt proovida ja veelkord proovida. Ise alustasin nii, et libisemise panin kodus, siis rajale koos 5- 6 pidamismäärde purgiga ja esimesel laugel tõusul siis testima, mis sobib, mis mitte. Nüüdki võtan rajale alati ühe pidamismäärde purgi kaasa, mis on aste pehmem kui kodus alla panin, igaks juhuks kui ei peaks pidama. Kui omast arust õige pidamine all, aga ikka ei pea, siis kaks võimalust- pikenda sama määrdega pidamisala või võta järgmine, aste pehmem määre. Aga mõlemal juhul kannatab libisemine- nii, et kompromisside asi.

[oddo]

Nii on väga raske öelda, põhjus võib paljudes asjades olla. Kõigepealt oli lugeda, et rada oli suht olematu. Kui see veel selline tuisanud peen pehme lumi oli ilma korraliku jäljeta, siis on kõige muu klappimise korral ka raske hästi pidama saada.
Siis muidugi määre, kas oli ikka sobiva ilma ja lume oma? See on vast kõige suurem kunst asja juures. Sõltub paljudest pisidetailidest. Üldiselt maratoniks peaks mitu õhukest kihti panema, ise olen nii 4-5 kihti pannud. Praeguste prognooside järgi ei tundu kliistri ilm tulevat, aga seda niipalju ei panda. Kõige alumiseks kihiks olen mina sinist kliistrit pannud või ka kõige külmema ilma tavalist määret. See püsib hästi suusa all ja on heaks siduvaks kihiks. Sinna peale siis vastava ilma määre. Esimese kihi panen alla kuumalt, nii saab kiht piisavalt õhuke ja ühtlane. Siinkohal veel pisike hint, kui ei ole eraldi pidamismäärde triikrauda ja ei taha parafiini oma ära mäkerdada. Selleks puhuks käib rauale alla tükk fooliumit, saadaval igas marketis. Ennem iga järgmist kihti tuleks suusk maha jahutada.
Ning muidugi kui klassikat üldse vähe sõitnud oled, kuidas tehnikaga lood on? Kui korralikku tõuget pole, ei aita ka parimad määrded.
Ja lõpuks kas suusk on vastavalt kaalule valitud? Klassika juures palju olulisem kui vabatehnikas.

[Tõnis M]

siin ka esialgsed tulemused

[charlie]

endalgi eilsest avatud raja lühike distants selja taga, mitteametlikult küll
sellises lumetuisus pole mul olnud küll varem võimalust sõita, aga kõik mis ei tapa, teeb ehk tugevaks

[Madis]

Olin minagi üks neist segastest kes avatud rajale klassikat proovima läks.Aega kulus 5 ja pool tundi,esimene pool rajast meenutas küll rohkem "Erna retke".Aru ma ei saa,miks ei oleks võinud rajatraktor ees lund kinni pressida ,sumpasime 15-20cm lahtises lumes,ka uisusõitjad olid hädas.Õnneks oli raja teine pool vähe normaalsem ja kokkuvõttes jäin sõiduga rahule.Pidamisest ei saa muidugi rääkidagi,sest läksin raha säästma ja määrisin suusad ise Õpime vigadest,ikka enda omadest.

[mnorman]

Selle pidamisega on nii, et määrimine ja õigete parameetritega suusa valik on kindlasti väga olulised, kuid väga tähtis on ka tõuke tehnika. Suur osa inimesi lihtsalt jookseb suuskadel sellise lohiseva sammuga ja nii on väga raske suuska pidama saada.

Selleks, et suuska pidama saada, on vaja teravat tõuget TÄISTALLA pealt ja sel hetkel kui tõukejalg on keha all ehk siis keha raskuskeskme projektsioon langeb tõukejalale. Niimoodi surud suusa pidamismäärdega osa tugevalt vastu lund ja suusk peab. Peale tõuget tuleb jalg jällegi lükata ette keha alla või tiba ettepoole. Kui tõuked tulevad kuidagi päka pealt ja nii, et jalad on kehast tagapool, siis ei saagi kunagi suuska korralikult pidama (ok, ainult pidama ehk saaks, aga mitte libisemist ja pidamist mõlemat)

[charlie]

mnorman, kas seda kõike praktikas saaks ka ette näidata?

[mnorman]

vaata telekast MK võistlusi, võta mõned sellise ilusa sõidutõusuga lõigud videosse ja siis vaata. edasi ja tagasi ja aegluubis ja kaadrikaupa.
Siis lase kellelgi enda sõitu videosse võtta ja vaata ja võrdle.

[Mati]

Oo jaa see klassika tehnika on pähkel. Omal õnneks hea sõber ja suusapartner vana suusahai ja annab mulle kasulikke näpunäiteid ja vaatab mis viga, eks ma nii nati arenenud olen. Aga palju olen ka just teisi (st parema tehnikaga) jälginud ja üritanud snitti võtta. Lihtsaim soovitus on üritada lükata suusk tõuke pealt libisema (mitte astuda nagu mart mainis), kusjuures siin peab shefilt liikuma puus ja libisemine peaks algama varvaste pealt, mitte talla pealt (viskad nagu sujuvalt libistades jala ette). Kinnitan väidet, et kui tehnika laabub, siis suusk peab. Aga täiendav häda ka selles, et minul ntx Tartu Maratonil lõpupoole puht väsimusest see tehnika kipub lagunema.

[kalev]

http://www.postimees.ee/050204/esileht/125820.php

[Tõnis M]

kurat noh! faking vihm ja kliima soojenemine


küsiks siis teemasse kah, et mis sellest nelikürituse koondarvestusest saab?

[Ray]

Meeletult kahju. Ei oska kudagi olla. Oijah . . .

Nelikürituse arvestus tuleb kolme ala põhjal.

[vic]

seda rohkem peaks ju sobima ratturitele nüüdne "kolmikvõistlus" ju

[tuisk]

Üritame Haanjas 7. märtsil. 40 km ja ka klassikalises tehnikas. odav registreerimisaeg lõppeb alles nädal enne üritust.

[Mati]

Siis kõik see mees Finlandiale 21.02.04. Veel ei ole hilja. Seal eilse seisuga 80% rada valmis ja lund 40 cm.

[KristjanS]

niih. kahe päeva pärast siis see Tartu Nelikürituse esimene alavõistlus-23 km jooku.UUH jube.Teab äki keegi kuda sealne trass on,võiks ka mõned muljed vbla kribada

[Ray]

Rada on enam-vähem. Midagi rasket küll pole. esimesed kolm km on asfaldil, siis on päris palju kruusateid, on ka heinamaad ja metsarada.


Ajavõtust:
http://www.sportnet.ee/uudis.php3?id=56750

[valdek]

Noores eas polnud sihuke distants probleemiks, sai 10 a. joostud, suusatatud, suurtes mägedes ronitud ja raske seljakotiga matkatud. Siis tekkis aga vahepeale nii 8 aastane paus aktiivsest spordist.
Mõne aasta eest tuli spordivaim uuesti peale, MTB ja murdmaasuusk, veel üht-teist ja tegin ka nelikürituse kaasa.
Ei olnud kerge see jooksmine, võhma jätkub, aga jalad, just liigesed, ei taha järgi tulla. Tegelikult isegi kuradi valus ja raske oli see viimane pool, kasutasin "jäneseid", see aitas. Leiad mingi sobiva kiirusega venna, kes no natuke vaid kiiremini jookseb, võtad sappa ja ei vaata enam kedagi ega midagi muud peale tema kandade. Lülitad mõistuse välja, ei mõtle muule, kui et hoida seda meetrist vahet, muidugi lubatava pulsi raames. Läheb vend mäes minema, tuleb tagant järgmine. Aitas, sest muidu hakkad seal jalgu- liigeseid veel haletsema ja tuled maha.
Aga muidu töötab ikka vaid vana tarkus, et ära mine alguses stardihullusega ja rabinaga kaasa, jookse OMA pulsi järgi, jookse OMA jooksu. Küll need mõttetult rabistajad hakkavad poolel maal ja lõpu eel tagurpidi vastu jooksma. Ja joo raudselt igas punktis.
Kui on eeldusi rakkude tekkimisele, siis tasub juba enne jalad- varbad õrnadest kohtadest hästi kleepiva plaastriga ära teipida. Mul kipuvad pikal maal tulema villid varvaste sisekülgedele ja alla, sõltumata sokist (need on head, Lorpenid, hästi elastsed, ei lähe kortsu ega volti) vot ma siis tõmban eraldi igale varbale plaastriringi ümber. Aitab.

[KristjanS]

Aga muidu töötab ikka vaid vana tarkus, et ära mine alguses stardihullusega ja rabinaga kaasa, jookse OMA pulsi järgi, jookse OMA jooksu. Küll need mõttetult rabistajad hakkavad poolel maal ja lõpu eel tagurpidi vastu jooksma. Ja joo raudselt igas punktis.
Kui on eeldusi rakkude tekkimisele, siis tasub juba enne jalad- varbad õrnadest kohtadest hästi kleepiva plaastriga ära teipida. .

mõtlesin isegi seda et katsuks stardis rahulikult võtta ja mitta uljaspead mängima hakata, sest nagu raja profiili vaadates selgub on kohe algul pikad tõusud . Eesmärgiks võtangi lihtsalt rada läbida orjenteeruvalt ajaga 1.40-1.45.Õnneks villidega probeele ple. Ja juua vist jah vaja aga trennis ei joo üldse jooksu ajal (isegi mitte pikemate distancide puhul 15-16km) sest ple seda jooki millegagi kaasas kanda.vbla saab siis TJM'il selle võrra lihtsam olema et jook olemas.Enivei on suur kartus hetkel selle jooksu ees ja L öösel vastu P näen kindlasti õudukaid unes.Aga eks P vaatab mis saab. Edu kõigile osavõtjatele.

[Lauri]

Algus võta jah rakulikult, sest, isegi kui tundub, et on rahulik tempo, see seda ei ole. Esimesed km võivad tulla km sinna 3 min lähedale (ja see ikka rahulik tempo ei ole) ja siis oledki õhtal

[mart2]

Eriti ettevaatlik soovitan olla kuni esimese joogipunktini, sest algul asfaldil on trügimist ja võib kukkuda. Möödajooksudel võib ka jalad/liigesed asfaldil ära põrutada. Paremale pinnaseteele pöörates läheb rada kitsaks ja on rööpad - jälle trügimist ning lisaks võimalus hüppeliigest nikastada. Kui sealt välja saad (~4 km stardist), siis edasi on tee normaalne ja võib jooksu nautida. Ise plaanin 'jalutada' nii 2 - 2:10 vahele ja elust mõnu tunda.

[Tõnis M]

homne võistlus on põhimõtteliselt esimene treening pärast haigust
ma ikka suudan nii metsa kõike ajada


aga jah, tore oleks umbes saada aeg kuskil seal kahe tunni juures.

[Andrus K]

kasutasin "jäneseid", see aitas. Leiad mingi sobiva kiirusega venna, kes no natuke vaid kiiremini jookseb, võtad sappa ja ei vaata enam kedagi ega midagi muud peale tema kandade. Lülitad mõistuse välja, ei mõtle muule, kui et hoida seda meetrist vahet, muidugi lubatava pulsi raames. Läheb vend mäes minema, tuleb tagant järgmine. Aitas, sest muidu hakkad seal jalgu- liigeseid veel haletsema ja tuled maha.

see on jah väga hea trikk. Töötab.

[KristjanS]

niih.läbitud siis see põrgulikult pikk trass Kõik algas kuidagi liiga aeglaselt.käis stardipauk ära ja kui jooksin siis oli küll selline tunne et kohe-kohe jään seisma.Esimese kilomeetri aeg oli 4.27.Ei tahtnud liiast kiirustama ja rabelema ka hakata sest see oleks vbla hiljem kõik kätte maksnud.Siis kui sai juba 5 km joostud hakkas põrgu pihta.Kõhus hakkas jubedalt pistma ja mõtsin et nüüd on lõpp lähedal (et katkestus vms).Kuni järgmise joogipunktini langes tempo sedavõrd et kilomeetrite ajad langesid lausa 5.18 peale.Rahvas jooksis kõik selga ja endal oli jube tunne.Pärast TP'd aga tuli kusagilt nagu imeväega eriline jõud ja jaks.Ees ootasid mind pikad tõusud kus tundsin end väga hästi.Kiirus kasvas.Igal sammul läksin kellestki jälle mööda.Kaiff tunne, kui endas äkitsi sellist jõudu leiad.Kilomeetrid möödusid.Kui lõpuni oli jäänud veel kolm kilomeetrit siis iga meeter oleks oleks justkui veninud 10 meetri võrra.Lõppu ei tahtnud ega tahtnud tulla.Siiski see saabus.Viimased 300 meetrit sai endast antud maksimum mis on võimalik.Ja nii jätsin seljataha veel kümekond kodanikku.Kõik-jooks oli läbi
Startidumber 552 (viimane koridor).Jooksu aeg 1.48.27.Keskmine kiirus 12.74 km/h ja koht lõpuprotokollis 295.Võib vist rahule jääda sest tegu esimese jooksuvõistlusega ja veel nii pikal distantsil. Kasutatud sai ka jäneseid Neid aga nii kaua kuni tempo liiga aeglane hakkas tunduma
Sõnaga võib üritusega väga rahule jääda.Järgmine aasta jälle.

[pootsman]

Siis said ka mind viimastel kilomeetritel kätte, sest väänasin jala ja mõlemas reielihases oli kramp.Viimased 3 km-i läbisin ainult tahtejõu najal,sest kahju oli katkestada,langesin 250-ne pealt 353-ndaks,aga hea et ,ültse lõpuni jõutsin,sest ega jooksutrenni polnud nagu teinud kah. Täna liigun nagu puuhobune,jalksi,hea et ratas olemas onn,kergendab olukorda.Aga Viljandiks ajan ennast vonksu.