Kuidas avatud raja sõitjatel muljed olid? Kas vastupidi rada oli huvitavam ja parem kui vanasti?
Ja kuidas hinnata raja olukorda kolme-astme-süsteemis: Dirty Dan - Racing Ralph - Furious Fred ?

PS. Pikem ilmateade vihmasid vahepeal ei luba.
Enne esimest TRMi põhidistantsi oleks soovitav sõnaraamatu abil ennast kurssi viia mõistega "kaitslik sõidustiil".Kaido002 kirjutas: lugedes eelmiste TRMide järelkajasid, jääb mulje, et võib kohati minna parajaks isaste võistluseks. Tuleb igatahes põnev pühapäev.
Tartu EMO on 2 korda aastas kõrgendatud lahinguvalmiduses- TRR-i ja TM-i ajal ja räägitakse, et rattapulkade müüjatel pidi peale nimetatud üritusi käive tõusma kordades.Kaido002 kirjutas:EAga lugedes eelmiste TRMide järelkajasid, jääb mulje, et võib kohati minna parajaks isaste võistluseks. Tuleb igatahes põnev pühapäev.
Siin ei sa keegi soovitusi anda, kuna see sõltub lenksu ja sadula vahelisest tihendist. Aga rada skaalal FFmart2 kirjutas:Ja raja tingimused Schwalbe-skaalal - Dirty Dan / Racing Ralph / Furious Fred ?
Tänud!madmax001 kirjutas:Siin ei sa keegi soovitusi anda, kuna see sõltub lenksu ja sadula vahelisest tihendist. Aga rada skaalal FF...mart2 kirjutas:Ja raja tingimused Schwalbe-skaalal - Dirty Dan / Racing Ralph / Furious Fred ?
Parsekites mõõdetakse teadupärast pikkust, mitte kiirust...Prommar kirjutas:Naised saunas rääkisid et 12 parsekit olla ära tulnd.
Midagi Rehvimandrossimeestelepeetertarvis sen kirjutas:Väga mõistlik jutt! Ainult, insiderina, võin öelda, et ka esikümne mehed ei tekita ka endale kummiteemaga stressi.Kui kevadel said Fredid alla, sõidetakse Fredidega, kui sattusid Burtid, siis nendega.Sama jutt amortisaatori puhul.Tarvis jr pole isiklikult sellist asja kunagi omanudki.
kaitz kirjutas:Midagi Rehvimandrossimeestelepeetertarvis sen kirjutas:Väga mõistlik jutt! Ainult, insiderina, võin öelda, et ka esikümne mehed ei tekita ka endale kummiteemaga stressi.Kui kevadel said Fredid alla, sõidetakse Fredidega, kui sattusid Burtid, siis nendega.Sama jutt amortisaatori puhul.Tarvis jr pole isiklikult sellist asja kunagi omanudki.
Juba 3 hooaega, ei kurda üldseJLansa kirjutas:ise Aspenitega iga ilmaga
"rehv peab olema sobilik Eesti maastikule ja vastama oskustele"Klots kirjutas:Mul hetkel rehvivalikus Schwalbe Hurricane või siis Michelin Wild Grip'R. Ei suuda otsustada. Kuna kruusateed on enamus, siis Hurricane veereb paremini, kui aga libedam tõus siis Hurricanega ei tee ka väga palju.
meetodimees kirjutas:Kas kuskilt on võimalik leida eelmiste aastate vaheaegade tulemusi?
http://www.myttajad.eu/analysaator/ - kahjuks enam ei toimi, super rakendus oli (Y)
Hea teada! Et kui jõuan veetakistuseni, siis võib kergemalt hingata-läks õnneks!martaas kirjutas:Rajal on ka yks veetakistus:), aga mitte sellest ei tahtnud kirjutada, enne seda on mõnusad juurikad, sõidusuunale vastu ca 10 cm maapinnast. Hea rehvilõhkumise koht. Kui hoiduda paremale, saab mööda.
Kas ma sattusin lõunakas libapiletimüüja otsa et viiekaga hakkama sain? bussisõit ja puha sees..KaupoR kirjutas:Veetakistus ja juurikad on maastikudõidu loomulik osa aga 10€ parkimise eest ... Olemegi juba seal rikaste top5-s
300+ kohtade peal ei osanud lätlased üldse sõita,trügivad mõttetult vahele, et saaks oma klubikaaslase tuules sõita.PKT kirjutas:Mõned muljed võistlusest. Super ilm, super korraldus. Tänusõnad arstibrigaadile ATV-l, kes andsid pärast möödumist eespool sõites märku, et ohtlik koht tuleb. Ees oli kiirel laskumisel sagimisest niisugune tolmupilv, et ette midagi ei näinud kui järsku läks liivaseks, tänu neile olin ootamatuseks valmis. Aga ootamatusteks tuleb alati valmis olla. Paar korda taheti lenks käest ära sõita, üks laskumisel kui lihtsalt sõideti lenksu kui üks pooletoobine üritas tagant mööduda(mööduski, sest automaatselt muutus trajektoor, hea et kedagi teisel pool kõrval polnud) suht absurdsest kohast ja teinekord siledal rajalõigul. Kui viimane oli viisakas ja vabandas, siis esimene vaatas lolli näoga korraks taha kui häält tegin, et wtf! Teine asi, mis tähele panin oli see, et dressipükstes mehed spordiklubist "Jõud ilma oskuseta"(nimetame neid nii) ronivad igal takistusel rattalt maha. Ja kui kitsas rada, siis ei jää teistel ka midagi muud üle kui sama teha. Ning ongi pikk ussrida moodustunud kus kõik käivad ratas käekõrval, selle asemel et sõita. Äkki teeks mõne tehnilisema trenni ka enne maratonile tulemist? Aga kõik need jutud on siin juba mitmed korral räägitud ja lihtsalt tuleb konstateerida fakti, et midagi ei ole muutunud. Aga kuna see on sõidu loomulik osa, siis selleks peakski valmis olema. Järgmine kord peab lätlastega ees võidu sõitma, siis need probleemid puuduvadSee lätlaste ülekaal see aasta on päris mõru pill alla neelata, nagu oleks pool Eestit ära vallutatud. Ehk see oligi võistluse kõige halvem osa.
viidatud filmiga, TRM-i ja üldiselt ka teiste meie maratonidega seondub vast enim see tsitaat: "Siin Te juba olite, professor!"jaanusj kirjutas:Vaatasin eile kinos 19. korda filmi „Mehed ei nuta“. Kujutate ette, ikka meeldis! Kuigi jah, kunstiliste parameetrite järgi jääb see „Ristiisast“ kaugele maha. Aga ikkagi oma ja juba harjunud ka. Kõik naljad on peas, ühtegi ootamatust ei ole (samas algust, lõppu ja mõnda kohta filmi jooksul ootad ikka erilise värinaga), tead alati, mis järgmiseks stseeniks on, aga ikka meeldib. Saalis märkasin hulgaliselt tuttavaid, aga oli ka uusi nägusid. Huvitav, et see film isegi lätlastele nii meeldib! Minu lähedal istujad käitusid kõik väga kenasti ja viisakalt (isegi lätlased). Kohe filmi alguses, kui käis paremate kohtade valimine, üks kukkus tooli pealt maha, aga midagi hullu sellest ei juhtunud, sai kohe toolile tagasi. Saali kõrval viibijatele suured tänusõnad! Ergutasid , andsid kätte popcorni ja Coca Colat, teatasid palju on filmi lõpuni jäänud (nagu ma ise ei teaks, aga tänud ikka!) – see andis filmielamusele palju juurde. Olud saalis olid seekord väga head (kunagi sattusin sama filmi vaatama kinno, kus katus lasi läbi. Aga ikka vaatasin lõpuni!) ja aeg läks kuidagi eriliselt kiiresti. Tänusõnad ka kõigile filmi- ja kinomeestele (naistele)!
Oli ka neid, kes vaatasid filmi algusest lõpuni juba mitmendat korda ja ikka imestasid, et alati samad killud, ikka need samad teed, puud ja mäed ning sama meri ja ikka see sama vana sara. Ja lubasid, et rohkem enam ei vaata. Aga järgmisel korral on suurem osa neist ilmselt ikka kohal! Klassika!