SAKU 100 , 5.mai.2018

[janerik]

Sihiks sai võetud 100 ja väga rahulik tempo, et igal juhul veaks lõpuni, siiani pole seda suutnud.
Esimene ring oli väga mõnus, teisel ringil hakkas keha midagi juba tundma, kolmas oli pigem neutraalne, neljas oli kahe kõrva vahel raskeim, viienda alguses oli selge, et tunne on hea ja saab lõpuni mindud. Viies läks nagu lupsti ja kuues sai veel enda päeva parim aeg sõidetud.
Endale tundus rada kergem, kui eelmine aasta aga see võis olla ka petlik.
Igal juhul kehtis vana kuld - tapab tempo, mitte rada.
Uhkelt lõpuni ja jäi veel natuke reservigi, järgmine aasta võiks siis juba aega parandada püüda. Pole küll kindel, kas enam hardtailiga tahak seda teha.

Üritus ise korralduse poole pealt mega, nagu alati. Porteri ees kummardus!
Jääme põnevusega järgmist aastat ootama!

[kollane öösärk]

Kuna saan taas enam-vähem normaalselt toolil istuda, siis mõningad meenutused esimesest Saku100 kogemusest. Seda va Haanja sadat on kõik korrad eluga lõpuni veeretud ja muidki kenasi kohti Eestis ja piiri taga väisatud aga nagu kiri ürituse kodukal ütleb, peab tõeline maastikurattasõber Saku100 ära sõitma. Noh, tehtud. Taktika oli rahulikult kulgeda, kiirema ja aeglasema ringi vahe oli 9 minutit. Esimesed 2 ringi olin ettevaatlik, kohanesin, iga silla peale ei kihutanud ja pommiaugu serval juhtusin enne alla vaatama ja seega tuli kanastuda. Kiviaeda ka pelgasin. Aga alates kolmandast ringist oli juba suva, peaasi oli hooga peale minna siis polnud aega enam üle mõelda. Seega sõitsin kõik kohad ära peale punkri dropi kuhu ma isegi proovima ei läinud, lapsed ikka vajavad veel isa. Raskematest singlitest meeldis Kraavivall ja Oja, ei istunud kohe esimene, Pokumaa. Telegraafi oli õnneks suht lühike aga pärast seda kohe oli paras nikerdamine. Sammalhabe oli puhas flow. 4 ringi oli mõnus, viies oli kannatamine ja kuues oli vormistamine. Süüa anti hästi, juua ka, aga saunabussi ei jõudnudki enam.
Kas on raskem kui H100? Mnjaa... Saku on aeglasem kuid teravaid tippe ei ole, muudkui keri ja kannata. Haanjas on tõusu ja muud aga saab ka kruusal puhata. Ilmselt oli see aasta ka kuiv, see päästis, muidu oleks palju raskem olnud... Omaette ooper on muidugi motivatsiooni küsimus uuele ringile minna, see on Sakus ilmselt raskeim tegur, katsu sa õllepurgi tagant suu vorsti täis mingile pagana Pasa singlile või Muda põigule tagasi minna... Nii et kes tahab teda tõde, peab ise selle kõik ära kannatama.
PS Põdra singlil (kas keegi on seal põtra näinud?) nägin rästikut, napilt pääsesime, pidin lausa põike tegema...

[Apraim]

Tänud Porteri naistele, meestele, noortele ja kõigile, kes seda hüva maiuspala korraldada aitasid!
Kuna eelmine aasta tegin 4 ringi siis sel aastal oli plaan täisvõistlus.
Kahjuks oli mul rajatutvustuse päeval ninalõõrid nii umbes, et veel reede hommikul plaanisin oma stardikoha õiglase hinnaga loovutada.
Mingil põhjusel jäi see siiski tegemata ja laupäeva hommikul avastasin ennast, varustus autos, Saku poole veeremas.
Kaheks ringiks mind seekord jätkuski, siis olid akud tühjad.
Tundub, et see on võistlus mida lihtsalt ei saa vahele jätta!

[tim]

Kuna pidin ise samal ajal Siili raames MG3'e metsas ringi vedama, siis jäi Saku100 see aasta vahele. Kas kellelgi oleks raja kaarti jagada? Läheks sõidaks mõnipäev paar ringi. Kusjuures reedel oli kogunemine Saku metsas Skoda lintide vahel. Nii mõnigi rattur pidi seal proovi tehes sõjaväe masinate vahel manööverdama...

[TONN]

Tänan Porterlasi järjekordse legaalse suitsiidivõimaluse eest, aga seekord lasin sadomaso sujuvalt üle.
Väike pärdik mu peas oli seadnud kaks toredat eesmärki: jõuda hommikul kohale parkimiskorraldajast varem ja läbida üle pikkade leboaastate jälle kõik ringid. Tehtud mõlemad. Esimese ringi alguses üritasin küll äkksurma esile kutsuda, vältimaks tropis tammumist, kuid ilmselt oli Surmal mujal tegemist. Järgnes puhas tšilli ja harrastusspordi kompromiss. Peale avaringi ei õnnestunud puhvetis pidama saada, aga kõigil järgnevatel kordadel sooritasin korraliku stopi: eemaldusin rattast, toetusin kuivale mättale, nautisin päikest, kofeiini, nikotiini, sardelle saiakestega, kauneid baaridaame (visuaalselt) ja jälgisin imestusega kuidas Kirsal pole peatudes aega isegi sadulast lahkuda (hiljem sain teada arsti käsust sõita alla 7-e tunni, muidu saab hiljuti seljatatud tõbi ta jälle kätte - küllap vedeleb hetkel haigemajas). Õnneks magasin nautlemise käigus maha esineidude möödumise, muidu oleks mu loll pea käskinud neile järgneda, mingit iba ajada ja selle käigus oleks Vend Haamer minuga kindlasti kohtunud.
Rajal seevastu ei toimunud midagi erilist: esiviisik alandas mind viisaka möödumisega, praktika tõestas Pukridropi ajavõitu ringimineja ees, Hardrock võttis andamiks lenksuotsa, silmasin Elavat Klassikut palumas Pikipalgijumalal end üle aidata, selle sama jumala viha tabas mind riivamisi viimasel ringil Ojal, kõik inimesed olid ilusad ja head ning Kanna Petsi polnud kusagil. Korraks tundus, et Rajameister oleks hajameelsusest võinud ära kaotada Oja, Oja põigi ja Telegraafi, aga mis Saku 100 see siis enam olnuks. Rada tundus hästi balansis olevat kuna pervomad lõigud asendusid kiirelt toredamatega. Ja seda igaaastast "ai mu kann, ai mu käbarad, ei iial enam, müün velo maha ja hakkan teivast hüppama" üllatuseks ei saabunudki. Äge!

Suur aitäh alamakstud tipptasemel mahutrenni eest!
Tunne on, nagu oleksin Porterile võlgu.

[raikzz]

Loe mida arvasid CC Rota mobilise mehed saku100st !

http://www.ccrotamobilis.ee/tookas-nadalavahetus/

[redboss]

Esimene geelipakk vedeles juba esimesel ringil ca 400m enne ringi lõppu! Vahetult enne finshit korra metsa vahele pöörates. Ja ei olnud see mitte eelmisest päevast jäänud, kui just keegi seda südaöösel sinna ei pillanud. Järgmist nägin Pokumaa keskel teisel ringil, ca 5 min peale teenindusalast väljumist. No ikka juhtub, et väga kiiresti kulutatud energiat vaja väga kiiresti taastada, aga kui keeruline on geelipakki tagasi taskusse pista? Või nt.püksisäärde, ja siis teenindusalas prügisse visata. Aga tühjade geelipakkide rajale loopimise probleem on üldine suhtumise probleem, mitte üritusepõhine.