Läbi ta sai, ma arvan et sellest nädalavahetusest on nii mõndagi pajatada.
Tihemetsa teenis seekord täiega oma kuulsa aura tasa. Voka aj eestikate järel raudselt raskeim XC sõit Eestis. Alates keskpäevast kallanud vihm tegi raja ikka üle keskmise põnevaks. Nooremad said veel sellises suhtkoht heades tingimustes panna, viimased kaks starti olid mudaneelajate pärusmaa.
Seeniorite start oli rahulik, sest oli suht vähe osalejaid. Kuna esimene pool kilomeetrit oli raja kõige tehnilisem osa otsustasin mitte taha munema jääda ja sain teisena liiklusesse. Üllatuseks oli see, et mõni mees meie ülikogenud õllenimelisest XC tiimist äpardus seal ikka mitusetu korda..... Enda sõit jätkus väga ladusalt ja paari ringi läbimise järel ei suutnud ikka veel uskuda, et eest ära on vaid kolm meest, nina ees ukerdab Lasse ja seljataga on Kaups, Meeme ja teised tegijad.
Siis algas Kolgata. Kahe ringiga oli klotsid omadega otsas. Laskumisel vajutasin lingid vastu grippe, aga ei midagi, täiega rukkisse. Tõusu lõpus stop - väänasin neid "kruve" külmunud näppudega pool minutit ja oligi seltskond möödas. Lisaks järgnes mingil hetkel ka sõidu ainus?! kukkumine, aga pikali oskasin visata just kaamerasilma ees, JÄLLE. Ketid mahad, chainsuck ja jälle said Kaups ja Sen0 võitja ninaeest putket. Kannatasin lõpuni, tasuks teine koht.
Karjäär - valgustage mis toimus eliidis. Meil sealt sõideti vist paar korda alla, aga ikka ja ainult nilplisse. Karjääri ülemine osa oli pasastunud ja libe kui tatt. Ei hakanud proovimagi.
Männisild. Sõitsin sealt trennis ja esimesel kolmel ringil. Mõni Porter ja Kaups hakkasid jalutama, see demoraliseeris. Ei hakanud ka enam pangestama. Libedaga oli ikka vääriline koht - kahemeetrise raadiusega 90 kraadine kurv, astmega pealekitsas männiokstest sild. Kes soovib see proovib, Harku sillad on nohu selle kõrval.
Täname - THallopit ennastsalgava töö eest ilmaolude ja ülemõistuse kasvanud osavõtjate arvu ohjamisega. Rikkalikku auhinnafondi. Mõnusaid kohtunikke. Aget, kes hüüatas valjusti poe ees "KAKS ÕLUT??!!", kui Kirsa oli talle ette antud normist ühe õlle rohkem ostnud, mida ta ikka ära ei jaksanud juua
. Ja kindlasti lahedat sportlast Kaidot, kes ühe sekundi nimel sprindirajal oli nõus mulle rattasse sõitma ja vända kõveraks väänama, ole sa tänatud (PS - pedaalivõll oli ikkagi sirge).