Nähes mis kiirustega mehed seal rajal lendavad, oli esimene emotsioon iseenda tasemele mõeldes, et...ahh...kurat..p....e kõik...minusugusel oleks targem ratas maha müüa ja kabespordiga tegelema hakata....ma ei jõuaks seal elusees poolt ka nii kiiresti kedrata.
Pikapeale muidugi rahunesin maha ja kasutades ErikR-i väljendit - unustasin oma haiged mõtted ja nautisin võistlust ja ilusat ilma.
Ja õhtul päevastest kohustustest priina võtsin ratta ja tegin suurima mõnuga oma tavalise 70km. rahuliku ringi.
