velo.clubbers.ee

Palju on räägitud EEC, TRM ja ka TRC olemusest ja tulevikust. Minu küsimus on see, kas ei oleks ikkagi lõpuks aeg midagi konkreetset ära teha. Minu arvates on Eesti mtb areng jõudnud sinnamaale kus, ei tasuks enam põdeda osalejate arvu vähenemise üle, kuna rahva tase ja tahe on piisavalt arenenud.

Seega kas tasuks korraldajate poole isegi pöörduda ja mida arvavad foormulatest korraldajad, kui võetaks asi tõsiselt käsile. Või mis on korraldajate huvi - suurendada massi ja kaotada tasapidi osa inimeste huvi?

Minu ettepanek on teha lõpuks maratonid maratonideks ja XC XC-ks.
EEC sarjas võiks raja raskusastet muutmata põhidistantsi pikkuse nt 1,5-2 kordistada. Matkasõit kas jätta samaks või viia praegusele põhidistantsi tasemele.
XC-sarjade osas oskan kõige vähem kaasa rääkida kuna pole osalenud. Samas on kõrvalt vaatajana jäänud mulje, et rajad tuleks raskemaks teha ja üritada kas kalendri muudatustega või muud moodi rahvast juurde saada.
TRM puhul aitaks kas raja pikendamine ilma raskusastet muutmata, mis ei tohiks probleem olla või raja raskemaks tegemine (nt kasvõi kekkose rada sisse).

Oskan selle kõige taustaks tuua paralleele ntx suustamisest, kus Tallinna maraton on pea sama pikk kui Kõrve sõit, mis on omamoodi absurd arvestades alade raskuse vahet. Ok osalejaid on vähem (samas 2004 512 lõpetajat

), kuid suustamine pole ka nii pop kui rattasõit. Samas pole asi lootusetu.

Kui järgmine aasta veel ntx jätkata vana rada, aga teha üks kaks katsevõistlust muudetud kujul, annaks see osalejatele võimaluse proovimiseks. Kui ei prrovi, siis ei tea ka. Ülejärgmine aasta siis juba tõsiselt muuta asju. Alguses toimub kindlasti osalejate arvus tagasilöök, kuid usun, et see taastub paari aastaga. Haanja 100 ka siin omamoodi näitajaks vast (arvestades muuhulgas EEC-ga mittevõrreldava reklaamiga, hirmutavate juttudega jne).

Jutt tundub vana ja tuttav, kuid jutuks on see siiani ju ka jäänud. Minu ideaal oleks näha foorumi poolt mingit väga konkreetset üksmeelt, mille lõppväljenduseks võiks ju siis ka olla avalik pöördumine korraldajate poole. Kriitilist massi meil vast on.

Seega materdage mõtet või kiitke heaks, aga tundub, et muidu jäämegi siin omakeskis vinguma.

igal üritusel ka finantspool ja ei võta sõna eec kohta, mis kõrvaltvaatajale tundub eduka projektina.
küll aga teeb muret xc olukord ja tulevik. viimastel aastatel on ntx harrastajates seeniore rohkem, kui nooremaid ja ilmselt see trend jätkuv. ka nooremate seas, m16 ja 18 on osavõtt väga hõre, kust need uued xc tipud, kes konkureeriksid praeguse suht vana eliidiga tulevad?
spordis on seis veel nooremate kasuks, kuid enamik osalejaid ka varsti vanemad. uusi sõitjaid xc-le tuleb praegu peale vääga vähe. miks on nii, et igati tasemel sõitja, kes maratonidel nühib esimese 50 sees, teeb panuse ainult maratonidele, a xc, mis peaks emotsionaalselt sõitjale rohkem pakub, ning mille rajad tänavu ka paremad, kui ntx mullu, jätab tahaplaanile?
probleemid kindlasti xc korraldusega, mis siin võiks teisiti ja paremini olla.

Endale hetkel EEC etapid meeldivad. Kui teha radu veel pikemaks ja raskemaks, siis hakkab väsitama. Kalender ikkagi liiga tihe. Kuid samas aastas tahaks korra ühel või kahel tõeliselt rakel võistlusel osaleda. Ja järgmine nädal selleks ideaalne võimalus.

Iga nädal suvi läbi H-100 taolist üritust ka ei jaksaks sõita. Eriti kui laupäeval on TRC või midagi taolist.
Et 2x pikemaks distantse ei tasuks minu arust teha. Küll aga umbes 1.2x pikemaks ja 1.2x raskemaks. Sedasi et võitja aeg tuleks praeguse 1:40 asemel 2:30. Tavakodaniku aeg tuleks 3h kuni 3:30 - just selline paras maraton.

XC rajad on hetkelgi päris rasked - pigem siis sõite ajaliselt pikendada.

prükkel cup kui üleriigiliselt nr. 1 xc sari ja estonian cup kui üleriigiliselt nr. 1 maratonisari peaksid tegema kartellikokkuleppe, et nad pane omi võistluseid samadele nädalavahetustele.

Mõlemad oma ni??is domineerivad sarjad ei tohiks teha rohkem kui 5-6 etappi milledest arvesse võiks minna 4-5 paremat. Kui sarjad on liiga paljude osavõistlustega siis punktikogujad ei jõuagi külamaratonidel ja küla-xc võistlustele.

Las TRM jääb nagu on. See on traditsiooniliselt uute tulijate elu esimene võistlus. Ei tohi neid kohe ära ehmatada.

Veel on turul ruumi hooaja jooksul max. kahele Haanja100 laadis üritusele. ja ongi sügis käes.

Etappide arvust rääkides.

1. Arvesse ei pea ju minema iga etapp nagu praegugi on. Seega ei pea ilmtingimata igast sõidust osa võtma.

2. Miks meil sisuliselt algab hooaeg mais ja lõpeb septembris (sügiskrosse antud juhul ei arvesta)

Miks ei võiks EEC etapid alata aprillis ja lõppeda oktoobris, täiesti sõidetavad kuud

. Siis poleks ka võistlusi nii tihedalt, ideaalis 1 maraton kuus - oleks seda palju

Siia vahele jõuaks ka XC-d ilusti sõita.

3. Valikutest ei pääse.

PS! Kas mitte Läti maratonidki pikemad ole?

XC-st rääkides.

Ei oska siis muud pakkuda, kui vaja leida tõsine sponsor ja tõsine korraldaja. Asja on vaja atraktiivseks teha ja kõvasti reklaamida ja promoda. Seega vist rohkem korraldajate ja tegijate teema.

Fakt on see, et ellu jäävad tugevamad. Võib-olla on eestlaste saatuseks määratud maratonid

Siis tuleb ka sellega leppida.

Mati kirjutas:2. Miks meil sisuliselt algab hooaeg mais ja lõpeb septembris (sügiskrosse antud juhul ei arvesta) Miks ei võiks EEC etapid alata aprillis ja lõppeda oktoobris, täiesti sõidetavad kuud . Siis poleks ka võistlusi nii tihedalt, ideaalis 1 maraton kuus - oleks seda

no aprillis, kui vormi veel polegi ja suusamehed veel hooajast taastumata, ikka eriti tõsiseid sõite ei tahaks. oktoobris on sügissarjal täiesti hea fiilinguga ja olematu osavõtutasuga üritused, mis harrastajale ka täiesti jõukohased - miks sa neid ei arvesta?

Mati kirjutas:Etappide arvust rääkides.
PS! Kas mitte Läti maratonidki pikemad ole?

Väike väljavõte Läti suurimast sarjas Unibankas Latvijas MTB Maratons etappidest:
I Cesis 2.05, pikkused 62/42km, põhisõit üks ring
II Sigulda 23.05, pikkust ei lugenud välja, Zviedris 1. ja Massa 2., ajad mõlemal 2.19 kanti
III Kandava 06.06, 67,2/21km, põhisõit 1+2 ringi
IV Kuldiga 17.07, 60/30km, põhisõit 2 ringi
V Ergli 8.08, 74/32km, põhisõit üks ring
VI Smiltene tulekul 26.09 (kahjuks H100 samal päeval, seepärast ka H100-l ainult üks lätlane seni kirjas), 58/29km, 2 ringi.

Meil ainukesena Elva küünib lähedale oma pikkusega ja Haanja-Rakke oma raskusega (võitja ajad napilt kahe tunni alla). Samas on Lätis näiteks ka ca 200 põhisõidu lõpetajat. Jälgige veel maratonide graafikut, vist EEC alusel tehtud, et ei kattuks. Meie ässad käivad seal ka sõitmas, Erglis said Kana, Massa, Oras ja Kodar 4-võidu.

Info: http://www.velo.lv

Ereliukas kirjutas:
Mati kirjutas:2. Miks meil sisuliselt algab hooaeg mais ja lõpeb septembris (sügiskrosse antud juhul ei arvesta) Miks ei võiks EEC etapid alata aprillis ja lõppeda oktoobris, täiesti sõidetavad kuud ...
no aprillis, kui vormi veel polegi ja suusamehed veel hooajast taastumata, ikka eriti tõsiseid sõite ei tahaks. oktoobris on sügissarjal täiesti hea fiilinguga ja olematu osavõtutasuga üritused, mis harrastajale ka täiesti jõukohased - miks sa neid ei arvesta?

no julgeks väita, et suusamehed on ka taastund, viimane kohalik maraton neil ju märtsi alguses. ja kes talvel trenni kuidagigi teeb sõidab aprillis vast rattamaratoni ka läbi, no mingi vorm ju ikka on. kui paljud reaalselt sellest EEC rahvast Mulgi ajakski "vormis" on? ja no mis siis kui esimene sõit tuleb saiavormi pealt.

sügiskrosse ei taht antud juhul arvestada selle pärast, et rääkisin maratonidest. a selle ühe septembri või oktoobri maratoni ümber mahuvad need krossid vast ilusti ära kah. usun, et need krossid on vahvad.

Mati kirjutas:[
2. Miks meil sisuliselt algab hooaeg mais ja lõpeb septembris .

pakun, et need enamvähem plussipoolel lumevabad kuud

pikendada-raskendada võiks sarjas paar sarja L-Eesti etappi- muidu sõidad pool päeva kohale, sõidad sutsti 2,5h, ja pool päeva koju tagasi.
selg autosõidust kange

Radasi raskemaks ja pikemaks tehes, peaks küsitlema neid, kes on lõpetanute keskmikud ehk siis 1000 lõpetaja korral 500. arvamust. Maratonid loodigi selleks, et saaksid osaleda ka need, kes muudel etappidel ei julge/jõua osaleda. Kunagi rattaralli oli ka esisõitjate arvamuse kohaselt paras (171 km), aga tulemuseks oli see, et osalejate arv järjest langes ning tuligi vastu võtta otsus lühendada peadistantsi. MTB maratonidel on minu meelest toredam kui pikalt distantsilt võtab osa 2/3 rahvast ning need päris nõrgad lähevad lühikesele, mitte nii, et pikka sõidab 1/3 ja ülejäänud 2/3 läbib lühikest. Siis tekib küsimus, millisel distantsil peaks esimesi autasustama. Kas sellel, kus väike seltskond omavahel mõõtu võtab või sellel, kus enamus võistleb.

xc probleem on täiesti olemas. ja seda isegi eliidi tasemel. kes luges tänas tartu maratoni erilehte, sai lugeda, et nii mõnedki sõitjad pole rahul praeguste radadega. eriti ilmekas oli sigvardi jutt, kes ütles, et poel kuskil välismaal näinud sellist kruusateedel kihutamist nagu siin. ning ütles, et kohalik eliit, kes siinsetel kruusarallidel (just seda sõna ta kasutas) kimavad, ei suuda välismaistel xc võistlustel konkurentsi pakkuda

minule meeldiks kui martatonide põhidistants oleks 80 - 120 km. xc rajad võiks olla vähe põnevamad. paljud vanad head rajad on kõrvale jäetud(iisaku, siimusti näiteks) või kasutusele võtmata (rakvere?), sest praeguste radade linnad/vallad maksavad sarjas olemise eest ning muud kohad ei pääse niigi tiheda kalendri tõttu löögile. aitaks vist kui oleks üks suur sponsor, siis ei peaks maakondadest saadav raha enam nii oluline olema.

tsainik kirjutas: pikendada-raskendada võiks sarjas paar sarja L-Eesti etappi- muidu sõidad pool päeva kohale, sõidad sutsti 2,5h, ja pool päeva koju tagasi.
selg autosõidust kange

Selle asjaga on nii, et pikem etapp tähendab suuremaid kulusid (raja ettevalmistus, toitlustamine rajal ja fini?is, turvajate arv, turvajate ja kohtunike tööaeg jne.) Lõuna-Eesti (eriti Haanja) ei hiilga suure osalejate arvuga, seega võib etapi lihtviisiline pikendamine ja raskendamine korraldajaile majanduslikult negatiivselt mõjuda. Ka sel aastal oli Haanja etapi teadmata raskus sõidueelsetele hirmujuttudele aluseks ning see mõjutas omakorda viimase hetke otsustajate osalemist. Nii et mõtlemist on.

Mati kirjutas: ja no mis siis kui esimene sõit tuleb saiavormi pealt.

risk kogu järgneva hooaja esimene pool p-sse keerata

Mati kirjutas: sügiskrosse ei taht antud juhul arvestada selle pärast, et rääkisin maratonidest. a selle ühe septembri või oktoobri maratoni ümber mahuvad need krossid vast ilusti ära kah. usun, et need krossid on vahvad.

miks on nii, et laiem ring peab ainult maratoni nimelist üritust mehe vääriliseks, tule proovi vahelduseks 1 sügissarja xc- tihemetsa, otepää ja ehavere ntx on tõelised maasikad, ühtlasi saad ka hooaega pikendada okt teise pooleni.

lisaksin gallupisse veel ühe variandi:
"rajad tehnilisemaks"

surfar kirjutas:Radasi raskemaks ja pikemaks tehes, peaks küsitlema neid, kes on lõpetanute keskmikud ehk siis 1000 lõpetaja korral 500. arvamust. ... Kunagi rattaralli oli ka esisõitjate arvamuse kohaselt paras (171 km), aga tulemuseks oli see, et osalejate arv järjest langes ning tuligi vastu võtta otsus lühendada peadistantsi. ...

Kõiki ei jõua küsitleda ja mida tagant poolt arvamust küsid seda rohkem kardetaks pikendamist ja raskendamist. Ja nii me jäämegi ootama äkki muutusi. Arvan, et otsus tuleb teha lihtsalt ära, elu on näidanud, et ka tagumine pool harjub aja jooksul. Tegelikult ei läheks ju asi metsikult raskemaks.

TRR-l on juba 136 km puhul sõiduaeg alates 3 tunnist, mina ntx 4h. Seega on selge, et 171 puhul lööb sõitmatagi silme eest mustaks. Mtb maratoni pikendamisel jääks sõiduajad TRR praegusele ajalegi alla.

tarmo kirjutas:xc probleem on täiesti olemas. ja seda isegi eliidi tasemel. kes luges tänas tartu maratoni erilehte, sai lugeda, et nii mõnedki sõitjad pole rahul praeguste radadega. eriti ilmekas oli sigvardi jutt, kes ütles, et poel kuskil välismaal näinud sellist kruusateedel kihutamist nagu siin. ning ütles, et kohalik eliit, kes siinsetel kruusarallidel (just seda sõna ta kasutas) kimavad, ei suuda välismaistel xc võistlustel konkurentsi pakkuda

Sigvard Sigvardiks. Eesti XC probleemi ärge ajage maratonide kaela. See on rahvasport ja on ülitore, et meil on niipalju rahvasportlasi, kes viitsivad 7x hooaja jooksul end välja ajada, mitte osaleda kord hooaja jooksul kas siis TRM-il või Birkebeineril ja sellega rahva sportlikus lõpeb. Eliit osaleb kui tahab, kui ei osale, siis pole ka midagi katki. Las see lühi-maratonide kui nii võib öelda olla Eestimaa eripära - ja mis seal halba on. Ütlen veelkord - ärge ajage XC ikaldust siin vabariigis maratonide süüks.

holden kirjutas:Selle asjaga on nii, et pikem etapp tähendab suuremaid kulusid (raja ettevalmistus, toitlustamine rajal ja fini?is, turvajate arv, turvajate ja kohtunike tööaeg jne.) ...

aga kui sõit on kaheringiline, siis langevad osad probleemid ära.

Ereliukas kirjutas:miks on nii, et laiem ring peab ainult maratoni nimelist üritust mehe vääriliseks, tule proovi vahelduseks 1 sügissarja xc- tihemetsa, otepää ja ehavere ntx on tõelised maasikad, ühtlasi saad ka hooaega pikendada okt teise pooleni.

pole seda väitnud, et XC on kuidagi jama. miks räägin maratonidest eelkõige - sest enamus sõidab neid, see on see mass mille kaudu mtb taset tõsta (teadvustada, et mtb on midagi oluliselt muud kui kruus). küll sealt ka rahvast rohkem XC peale tuleks. samas kas sa kujutaksid ette 500 matsi XC rajal, kahjuks tore unistus vist juba üksi XC raja olemuse tõttu.

SL kirjutas:...Las see lühi-maratonide kui nii võib öelda olla Eestimaa eripära - ja mis seal halba on. ...

kas seda võib lugeda EEC peakorraldaja (Proklubi) ametlikuks seisukohaks

. et muuta poleks vaja midagi

Lisan veel juurde. Kui maratonide sarja (rõhutan sarja, mitte üksikürituse) rajad teha pikaks ja tehniliseks (võitja aeg 2,5h, siis nn 300 mehe aeg 4h, või rohkemgi), siis oleme varsti omadega soomes, kus suurimal võistlusel osalebki 300 inimest.

Mehed - kui teil on aega, tahtmist etc. Maas vedeleb kaks äri (ehk turul on kaks tühja kohta):

1. tehke TRMile konkurent üksiku ürituse näol - pikem, raskem, paremini organiseeritud etc. Loodan, et Haanja 100 selleks ka saab.

2. korralik XC sari - me oma klubiga oleks selle juba mõnda aega tagasi käima pannud, kui oleks olnud aega. EECi, EOSi ja klubi kõrvalt paraku aega lihtsalt pole.

Kolmas tühi koht oli ka millele mõni aasta tagasi tõsiselt mõtlesime - maantee sari - selle on õnneks nüüd CFC ära teinud. Ja tuult neile tiibadesse.

SL kirjutas: ärge ajage XC ikaldust siin vabariigis maratonide süüks.

kas nüüd tingimata on vaja süüdlast otsida, aga oma mõjutused maratonide levikul xc ikalduses kindlasti on. nii siin kui ka mujal euroopas, soome välja arvatud, sest seal ei viitsita üldse rattavõistlustel käia

tegelt pole siin ka midagi imestada, sest maraton on ikkagi rahvasõit, mida xc ei ole. aga nii poole rohkem osalejaid võiks xc-s ikkagi olla.

2001. a Maximuse 1. etapil oli harrastajates 77 lõpetajat. Kaugemale minevikku EJL protokolid ei ulatu.

Mis oli siis (2001) teisiti Eesti jalgrattamaastikul kui täna et nii palju oli Maximusest osavõtjaid ?

Üksikud maratonid olid esimest aastat TECiks koondatud ...

Vanemad olijad ehk oskavad meenutada.

Andrus K kirjutas:2001. a Maximuse 1. etapil oli harrastajates 77 lõpetajat. Kaugemale minevikku EJL protokolid ei ulatu.

Mis oli siis (2001) teisiti Eesti jalgrattamaastikul kui täna et nii palju oli Maximusest osavõtjaid ?

Üksikud maratonid olid esimest aastat TECiks koondatud ...

Vanemad olijad ehk oskavad meenutada.

Jah, eks osaliselt pean ka Tarmoga nõustuma - 2001 polnud veel tekkinud maratonide psühhoosi. Eks sellepärast oli ka Mynthonil rohkem osalejaid. Kuid minuarvates (teine põhjus) oli ka Mynthoni orgunni tase tol ajal (ja enne seda parem kui praegu).

Kuid hoolimata maratonide edust on XC ebaedu peamine põhjus peitub korralikus promos ja orgunnis.

Annaksin ka oma poolt hääle radade mõnevõrra pikemaks venitamist. Praegu on ka minuarvates see kaalukauss raja raskuse ja distantsi osas natuke liiga pühapäevasõitjate (loe pühapäevasõitjate mitte harrastajate) kasuks kaldu. Kui eesmärk on, et igaüks kes korra suvejooksul rattaseljas on istunud suudaks põhisõidul osaleda siis milleks veel üldse see lühike matkasõit?

Teiseks mina hästi ei usu, kui põhisõitu mõnevõrra pikendada (65 - 80km), et see siis paljudele kohe ülejõu käima hakkaks. Võrdluseks kasvõi suusamaratonid mida sõidetakse 4 kuni 8 tundi siin eestimaal (ntx. tartu maraton) aga osavõtjate arvu poolest nüüd rattasõidule küll kuidagi alla ei jää (lisaks veel, et suusa treenitus keskmisel (rahva)sõitjal meie vabariigis on kliimaolude tõttu märksa nadim rattatreenitusest - see on küll minu hinnanguline arvamus).

Kokkuvõttes usun, et distantside pikendamine on nõrgemale seltskonnale rohkem psühholoogiline kui tegelik füüsiline probleem - kui ollakse harjunud, et PÕHImaraton on 50km siis 80km tundub numbrte järgi tõesti ekstreemsõiduma. Samas tullaksegi ju tegelikult kokku sellepärast, et ennast proovile panna ning natuke pingutada. Arven, et igaljuhul katsetama ning sinnapoole liikuma peaks.

Üks asi on sari ja teine asi on üks pikem võistlus. See on põhiline probleem, miks EEC ei saaks olla 80 või enamgi pikkune.

Efekt on see, et erinevaid osalejaid jääb ca samapalju kui täna, kuid nad ei jõua enam võistluselt võistlusele käia ja valivad endale 1-2 võistlust välja. Mis tähendab, et keskmine osalejate arv etapil kukub meeletult. Ja olemegi ikkagi omadega soomes

Eesti on eriline

eestlane on ahne, ta tahab kõike, kohe ja korraga. eestlane on mugavaks ja nõudlikuks läinud, arvab, et peab oma 150-200 eeguse osalemistasu eest kõike saama mis pähe tuleb. eestlane on ihne, peab osalemistasusid ikkagi liiga kõrgeks. eestlane on kade, arvab, et korraldajad saavad juba osalemistasudest ühe raksuga püstirikkaks. eestlane on laisk, ei viitsi mõelda ega arvutada.

eesti väike nii territooriumilt kui rahvaarvult.
igale võistlusele mandri piires jõuab max 3 tunniga. mõnel pool mujal sõidad linnast välja juba 3 tundi. seega võistlustele on lihtne ja kerge minna.
rattavõistlustel osalejate suhtarv kogurahvastikku on ilmselt suurimate hulgas maailmas.

hoolimata eestlase iseloomust on maraton praegusel kujul talle hetkel sobivaim võistluste vorm. see on enamusele, sisuliselt kõigile osalejatele jõukohane. maraton lubab vahepeal puhata, haamrist taastuda, raskemad lõigud vahelduvad ühtlase sõiduga siledal kus saab pulsi taas normi. saab teise eestlase seljas liugu lasta ja ei pea kogu aeg rajal tööd tegema.

XC võistlus on tavaratturile pidev vajutamine hapnikuvõlas, vere maitse suus ja süda kurgus. liiga raske, et sellest mõnu tunda. keskmisele maratoniosalejale on XC arusaamatu - mis tähendab, et ei tea kui pikk rada on?, mis tähendab, et peale esimest ringi saan alles teada palju mul sõita tuleb? rajad on rasked ja laskumised ohtlikud. rajad on kitsad ja tuusadele jääd paar korda sõidu jooksul jalgu just kõige keerukamal ja kitsamal rajalõigul.

eestis on vähe elanikke. sponsorite leidmine on raske, kellelgi pole raha loopida. pole võimalik teha eraldi "kinnist" maratonisarja tippudele ning friikidele, eraldi noortesarja ja peale selle rahvasarja. hea, et see ükski sari korralikult toimib.
mulle tundub, et rajad on praegu optimaalse pikkusega keskmisele sõitjale. on 2 distantsi. kõik kes peavad end tegijaks, sõidavad moraalsest kohustusest egot upitavat põhisõitu. matkasõitu võtab enamus pingevabalt väikese enese tagantsundimisega.
oleks ebaõiglane väita, et pole midagi tehtud rajapikkuste osas. sel aastal olid kõik rajad peale rakvere pikemad. 40-42 km rada oli veel aasta-kaks tagasi täitsa norm. nüüd umbes 50-52. kes kasvu protsentides oskab võtta saab täitsa suure numbri.
kui panna põhisõidule 30-50% veel pikkust/aega juurde siis on keskmise osaleja poolt hull kisa lahti. pakume kisajale võimalust matkasõitu sõita? ehhee, tema ego pole sellega nõus. matkasõidu pikkuse kasvatamine tooks kaasa seal praeguste osalejate õigustatud rahulolematuse - neilt võetakse ära ainuke jõukohane distants.
olen mitu korda juba espordi kaootilises laksimises pakkunud varianti lisada kolmas distants. kui vaatame enamust euroopa maratone, siis on seal korralikul maratonil 3-5 võistlusdistantsi. igaüks valib endale sobiva. mingi 70-90 km olenevalt maastikust, et võitja aeg jääks teisele poole 2:30. kuid nüüd tuleb mängu jälle raha. kui nimetaksime viisakuse pärast ikkagi keskmise pikkusega distantsi ka võistluseks siis läheb ju kohe poole rohkem auhindu, kulub rohkem rajaturvajaid, linti, aega (sest ega siis kõik ei tule 2:30-ga, viimased oleksid siis ca 4-6h vahel ja kogu infrastuktuur stardi-finishialas peab pöörlema ikka ka viimaste jaoks). ja hoogne kisa, et vanuseklasse ei tohi vähendada ja peab veel juurde tegema, eriti naistele. H100 korraldajad tegid normaalse otsuse - klassideks M ja N ning kogu moos. minu meelest pigem olgu autasustatavaid uhes klassis rohkem kuid pole vaja iga 5-10 aastase vahega rohkeid seenioride klasse. motiveerida tuleks pigem noori pingutama. täiesti narr olukord kus pidevalt on pjedestaalidel 30-40 aastased mehed. kuigi jah, rattasõit on ju kestvusala ja sportlik küpsus saavutatakse suhteliselt hilja.

olen kirsaga täitsa nõus, et samal nädalavahetusel XC + maraton on niigi kurnav ja pikemat maratoni ei kesta enamus mitme jumala teenreid.

XC koha pealt olen 100% nõus, et EMV sõidule lastakse peale vaid litsentsiga sõitjaid. veidi võõrastav oli sel aastal talikrosside litsentsinõue.

sügissari on äge kuid managemendi poolt täielik underground. puuduvad korralikud teavitus, PR, sponsorid ja auhinnad. sisuliselt on tegu kohalike spordikoolide korraldatud omavaheliste võistlustega kus ka eliidi ja masters klassid. iseenesest ülivajalik võistlussari sest sealt saavad treenerid ja noored anda hinnangu terve hooaja tööle.

loodetavasti saab H100 traditsiooniliseks ja hooaega tuleb veel üks 100 km ning 24h sõit.

eesti on väike, siin on vähe inimesi, võistlustele on kerge sõita. mtb-le sarjadele on veel lisaks maanteesõidud. ja kohalikud maratonid. kalender rebeneb mitmelgi nädalavahetusel, ja üha kõvemaks muutub kisa, et see või teine võistlus tuleks ära muuta sest siis see või teine suusa-, jooksu-, multispordi- või kuratteabmisvõistlus. sest harrastaja on ahne, ta tahab kõik saada. korraldajad peavad talle vastu tulema sest ta tahab kõike saada ja valida võistluste vahel ta ei suuda või ei taha.

aga nüüd hingakem korra sisse ja välja ning mõelgem:
1. kelle asi on rattasporti juhtida ja arendada? pakun argliku vastuse - soprdialaliidu asi, ehk eesti juhtumil EJL.
2. kellest koosneb alaliit? minu meelest klubidest.
3. kes korraldavad võistlusi? vist ka mingid klubid

seega need, kes soovivad midagi reaalselt mõjutada peavad järelikult klubistuma ja demokraatia meetoditega oma erakondlikku huvi ellu viima. erakonnatud artiklikirjutajad on küll ühiskonnas vähem või rohkem tuntud, aga nad suudavad vaid tõmmata endale tähelepanu ja parimal juhul mõjutada vaid ühiskondlikku arvamust kuid mitte suunata protsesse.
selle, et narvas loobivad vennad põlevkivi ahju ka selleks, et oleks traatides piisavalt elektrone selleks, et umbisikuline sõnum "TEHKE MEILE" jõuaks iga internetikasutajani peaks asendama ise millegi tegemisega.

nüüd võite mind kõik juba pühapäeval kraavi sõita sest kõik mis ma siin öelnud olen on mõeldud äärmiselt isiklikult kõigile rattasõitjatele ja muidu asjapulkadele kelle pildid olen sügavama isiklikkuse saavutamiseks kõik enda ette lauale ritta seadnud. ehk on see ka hea võimalus kogeda kiireid ja käegakatsutavaid tagajärgi millegi ärategemisest.

Need kes TRM erilehte lugesid, panid kindlasti Grete jutu juures tähele seda, et Birkebainerit ei pruugi ühe jutiga sõita. Kui oled väsinud, võta pool tunnikest, viska jalad sirgu, võta päikest. Siis sõidad jälle edasi. See teeb üritusest fun-i. Ma hea meelega võtaksin nt. Vätternrundanist osa. vahepeal lööd telgi üles. Siis sõidad edasi

kes mu eelmisest aru ei saanud lugegu Ermo allkirja. või korraldagu ise võistlus.

erikr kirjutas:
loodetavasti saab H100 traditsiooniliseks ja hooaega tuleb veel üks 100 km ning 24h sõit.

klubistuma ja demokraatia meetoditega oma erakondlikku huvi ellu viima. ............, et umbisikuline sõnum "TEHKE MEILE" jõuaks iga internetikasutajani peaks asendama ise millegi tegemisega.

õige erik, me teeme. saku 100 toimub ka järgmisel aastal.

Ok, kuigi senise foorumi juttude järgi võis nagu eeldada, et mtb võistluste tase on teema, siis peale senist mõttevahetust nagu ei olekski teema. Kõik nagu rahul või asjaga leppind (XC võibolla on teema). Seega, kas paneks teema kinni ja lähtuks Ermo allkirjast (ka edaspidi)

PS! Isiklikult ei võta midagi

.

Mati kirjutas:Seega, kas paneks teema kinni ja lähtuks Ermo allkirjast (ka edaspidi)

mitte mingil juhul.
"Sõida ja mölise" on palju õigem.
Käi võistlustel ning avalda julgelt (argumenteeritud) arvamust.
Siinsetes vaidlustes selguvad sõitjate soovid. Ning õnneks on siin foorumis ka juba mitmeid võistluste korraldajaid lugemas ja ka arvamust avaldamas.

Ma kah korralduslikul poolel osalejana siis paar sõna:

Maratonide pikkused suurenevad, aga tasapisi. Vaevalt, et keegi korraldajatest julgeks teha miski otsuse distantsi hüppelise suurendamise kohta. EEC maratonid saavad küll hakkama, aga finantsvahendeid jagub parasjagu korralduseks ja korraldaja, kui ta üritust ikka ka jätkuvalt tahab korraldada, peab arvestama ka 500-800 koha inimeste arvamustega.

Matkasõitudega on aga vastupidi. Rakvere Rattasõidul on tõsine plaan järgmise aasta matkasõidurada hoopis lihtsamaks teha (pikkus võib olla isegi suureneks pisut). See aasta oli väga palju tagasisidet just raja raskuse ja matkasõiduks sobimatuse kohta. Mitmete töökollektiivide ühissõit jäi seetõttu tedemata.

Ma ei usu revolutsiooni rajapikkuste osas, pigem evolutsiooni.

Vahur

Julgeks pakkuda siis oma poolt konkreetse ettepaneku.

Kui Haanja 100 õnnestub (miks ei peaks

) ja rahvas rahul, siis kas tasub kaaluda selle lülitamist EEC sarja? Oleks üks kõva ja tõsine maraton ka sarjas. See vast näitaks kuda see "peamine EEC rahvas" asjasse suhtuks. Osavõtt poleks ju kohustuslik, kuna arvesse läheb ikka nt 4 sõitu. Samas saaks asja korralikult reklaamida jne.

PS! Arvestades ka juba mainitud kodumaiste ressursside piiratust, oleks minu arvates mõitslik panustada pigem kvaliteeti kui kvantiteeti, st pole mõtet luua juurde uusi maratone ja sarju kui on olemas juba funktsioneerivad. Tõstkem parem kvaliteeti olemas olevate sarjade täiustamisega. Üksikud legendaarid (Karksi, TRM jne) jäägu!

Ja tegelikult ka mina ei usu revolutsiooni, pigem evolutsiooni.
Revolutsiooniks on eestlane liiga tuim jne.

Avaldaks siinkohal toetust EEC'le: jätkake tubli tööd, 7x1000 inimest saada rattavõistlusel osalema on tohutu saavutus ja näitab, et päris palju asju on õigesti tehtud. Kaasa arvatud distantside pikkused. Ja ka distantside arv. Kui neid hakkaks juurde tegema, laguneks ka asi koost. Paljudele on ikkagi motivatsiooniks, et nad saavad tippudega rinda pista.

Mis järelkasvu puudusesse puutub, siis see on hoopis teine teema. Mina küll ei tea kuidas neid igal tänavanurgal ratta otsas trikke tegevaid tegelasi sporti tegema saaks. +20km distantsile kindlasti õige vastus pole

Mati kirjutas:Julgeks pakkuda siis oma poolt konkreetse ettepaneku.

Kui Haanja 100 õnnestub (miks ei peaks ) ja rahvas rahul, siis kas tasub kaaluda selle lülitamist EEC sarja? Oleks üks kõva ja tõsine maraton ka sarjas. See vast näitaks kuda see "peamine EEC rahvas" asjasse suhtuks. Osavõtt poleks ju kohustuslik, kuna arvesse läheb ikka nt 4 sõitu. Samas saaks asja korralikult reklaamida jne.

Vot sellega poleks kohe kindlasti nõus. Siis kaoks kogu Haanja 100 hing ja olemus kus seda ja teist. Tegu oleks siis juba nö. igapäevase sarja sõiduga, ainult pikem ja raskem. Eraldiseisvana mõjub Haanja 100 emotsionaalselt palju, palju paremini.

EEC sari on minu arvates igati OK. Ei hakkaks seal küll miskit muutma. Võibolla tõesti promoda rohkem TRC sarja, et sinna rohkem osavõtjaid meelitada. Ja paremaks promomiseks polegi teab mis suuri summasid vaja. Piisaks juba espordi lehel rohkemast infist. Alustades nt. sellest, kuidas konkreetsele võistlusele kohale jõuda.

Mati kirjutas:Julgeks pakkuda siis oma poolt konkreetse ettepaneku.

Kui Haanja 100 õnnestub (miks ei peaks ) ja rahvas rahul, siis kas tasub kaaluda selle lülitamist EEC sarja? Oleks üks kõva ja tõsine maraton ka sarjas. See vast näitaks kuda see "peamine EEC rahvas" asjasse suhtuks. Osavõtt poleks ju kohustuslik, kuna arvesse läheb ikka nt 4 sõitu. Samas saaks asja korralikult reklaamida jne.

PS! Arvestades ka juba mainitud kodumaiste ressursside piiratust, oleks minu arvates mõitslik panustada pigem kvaliteeti kui kvantiteeti, st pole mõtet luua juurde uusi maratone ja sarju kui on olemas juba funktsioneerivad. Tõstkem parem kvaliteeti olemas olevate sarjade täiustamisega. Üksikud legendaarid (Karksi, TRM jne) jäägu!

Ja tegelikult ka mina ei usu revolutsiooni, pigem evolutsiooni.
Revolutsiooniks on eestlane liiga tuim jne.

evolutsiooni tulemuseks on liikide paljusus. ma ei poolda toimiva ja funktsioneeriva sarja isegi ühe etapi muutmist. see on üritus oma formaadiga. minna retsima olemasolevat populaarset üritust on mõttetu. teist formaati soovides tuleb teha teine üritus. H100 rajameistrid ja seal juba sõitnud on ju väljendanud juba arvamust, et see pole rada 500-1000 sõitjale. minu meelest peaks olema rohkem erineva formaadiga üritusi. ja sõitja peab õppima valima. kuid kõik võtab aega ja iga võistlus peab end paar aastat tõestama läbi osalejate arvamuste enne kui olulisem populaarsuse tõus võiks saabuda.

Loodan, et teema ennem lukku ei lähe kui mul, kes ma pidevalt 500-800 grupis pendeldan, elusalt ja loodetavasti ka kontrollaja sees Haanja 100 lõpetan , siis vst oskan siin rohkem kommida.Praegu enamus arvamuse avaldajad on minu vormiga võrreldes valgus aastate kaugusel ja kindlasti neil pole see raske mis mul on.

erikr kirjutas:...evolutsiooni tulemuseks on liikide paljusus...

... või ühe liigi areng.

aga what ever, olgu siis nagu on. loodame parimat.

erikr kirjutas: evolutsiooni tulemuseks on liikide paljusus. ma ei poolda toimiva ja funktsioneeriva sarja isegi ühe etapi muutmist. see on üritus oma formaadiga. minna retsima olemasolevat populaarset üritust on mõttetu. teist formaati soovides tuleb teha teine üritus.
minu meelest peaks olema rohkem erineva formaadiga üritusi. ja sõitja peab õppima valima. kuid kõik võtab aega ja iga võistlus peab end paar aastat tõestama läbi osalejate arvamuste enne kui olulisem populaarsuse tõus võiks saabuda.

Mina küll selle arvamusega ei ühine... teatavasti sama (ka hea) asja pidev leierdamine tekitab lõpuks pigem stagnatsiooni mitte ei püsi igavesti heana... ühesõnaga, minumeelest peaks toimuma ka mingi areng. Mitmest kommentaarist on jäänud kõlama ka arvamus, et EEC on just sellepärast nii hea ja hästi käima läinud üritus, et kõik asjad siin nii õieti paigas on ning igasugune muudatus oleks nagu samm halvemuse suunas... Mina usun, et EEC fenomeni taga on siiski ka muud asjaolud (varem täitmata turunish, üldine rattasõidu populaarsus jne.). Kinldlasti sellise ürituse oluliseks edu faktoriks on suur osavõtjate arv, millega ei tasu muidugi riskida liiga suuri ja järske muudatusi tehes. Siiski nüüd peale mitmendat aastat täpselt samasid maratone võiks sisseviia mõne muudatuse, näiteks lisada ühe pikema sõidu (olgu see siis H100 või midagi muud). Üks sõit ei seaks ohtu sarja kui sellist ning näitaks ka ära kas see suund on rahvale meeltmööda.

See, et tekitame juurde uued sarjad uute formaatidega ei pruugi praktikas lõpmatult siiski toimida... kalender on niigi täis ning luues juurde veel valikuid jõuame ikkagi selleni, et need üritused hakkaksid üksteistega konkureerima ning tõmbaksid kõigi osavõtjate arvu alla.

arvan, et elionil ei oleks vaja midagi muuta. endale istus küll rakvere rada kõige paremini ja istub ka edaspidi, sest seal ei olnud pikki kruusalõikusi kus hambad ristis kannatama peaks. kui juba muuta, siis pigem rajad raskemaks kui kergemaks. maratoni pikkus mul täiesti ükskõik. pika maratoni puhul mängitakse lihtsalt rohkem vastupidavuse mitte toore jõu peale. matkasõidus peaks muidugi olema kerged, keegi ei taha ju matkata mäest üles/alla, eriti eestis kus pole sellise asjaga harjutud.

XC võistlustelt ootaks raskeid radu, see ei ole enam massiüritus vaid tõsisem jalgrattavõistlus ikkagi. näha tahaks just mägesi. korraliku raja puhul kannatab eesti piires igalepoole kohale sõita, üks etapp võiks isegi lätis või soomes olla, põhiline, et ronida ja laskuda saaks. siledat maad järgmine aasta enam sõita ei kavatse.

Paar korda on siin läbi käinud, et Elion on 7 x 1000 osalejat. Meil on heameel teatada, et 2004 aastal kasvas osalejate hulk 22% võrra ja keskmine oli 7 x 1200.

Jack kirjutas:Paar korda on siin läbi käinud, et Elion on 7 x 1000 osalejat. Meil on heameel teatada, et 2004 aastal kasvas osalejate hulk 22% võrra ja keskmine oli 7 x 1200.

7x1200=1563 erinevat tulemuse kirja saanud osalejat pikal maal + ca 25-30% sellest lisaks lühikesel.
aga iseenesest iga kord ca 1200 inimest starti saada on saavutus omaette, nii korraldajate kui osalejate poolelt.

tegelikult läheb kesmisel mtb harrastajal eestis suht hästi
ala on kujunenud rahvaspordiks nr1.
võimalusi rohkem kui ära jõuab kasutada.

olen sõitnud võistlustel ca 5 aastat ning kaks põhilist sarja xc ja maratonide oma on ennast vähemalt minu jaoks emotsionaalselt ammendanud. proovisin see aasta c100 võistlusi erinevates paikades.
see tekitas mingisuguse motivatsiooni kuna erinevad maastikud ja kultuurid eri maades huvitavad söögist naisteni

.
ka järgmine aasta jätkaks sama rida, nüüd juba kogenenumana

kodustest võistlustest nopiks välja rosinad mis vastavad hetkevormile ja meeleolule. sarja ei viitsi sõita ja punkte koguda, üleeelmine aasta pidin esimeses võistkonnas hambad risti maratonsarja nühkima ja punkte tooma xc sarjas aga jälgima et pjedestaalile jõuaks

keskmise aktiivharrastaja plaanid
järgmine aasta planeeriks 2-3 pikemat sõitu väljaspool eestit
umbes 4 kohalikku maratoni

umbes kuni 5 kohalikku xc sõitu

Ilmselt olen mina kõige valem inimene siin midagi ütlema, osa olen võtnud 0 MTB võistlusest, eelistades sellele MNTd. Aga mulle kõrvaltvaatajana tundub, et liiga kiiresti tahtakse teist käiku sisse lükata. Seda on ju näha, milline MTBmaania rahval peal on, ikka ja jälle kuuled, et keegi on MTBd otsustanud sõitma hakata ja osaleb võistlustel. Las asjad natukene settuvad.
Siinolijad on enamasti "kõrgema sordi" pühapäevasportlased, kes sageli ka unes tagakäikarit näevad. Ma arvan, et kui praegu veel paikaloksuvat korraldust jne. muutma hakata, siis pärast on triibulised. Ma saan aru, et tahtmine ja kirg asju VEEL PAREMINI teha on suur. Aga oskus tsipa oodata tuleb ka mõnikord kasuks....

Aga võimalik, et pean tugevamad prillid ostma, et asju paremini näha ja peale selle ka paar MTB sõitu läbi tegema

Lp Mati. Lugesin sinu ettepaneku läbi, ja mõtlesin tükk aega mida sulle nüüd vastata.
Asi siis järgmine. Kujutad sa ette, et sa sõidad 1 hooaja jooksul läbi kümme 100+ km pikkust maratoni? Ma kaldun arvama et ei. Mina ka ei sõidaks.
Ma arvan, et see oleks Eesti MTB surm. Mul ei ole midagi ülipikkade sõitude vastu, aga need las olla ikka omaette üritused.
Tule ka mõnele XC võistlusele, siis mõistad, et suurem osa radadest on eliidile/spordile sellised, mille ainuüksi läbimine on juba saavutus omaette (Voka, Karksi Nuia). Harrastajate rada võiks tõesti veid raskem olla, aga keegi ei käsi sind seal klassis sõitta.

www kirjutas: olen sõitnud võistlustel ca 5 aastat ning kaks põhilist sarja xc ja maratonide oma on ennast vähemalt minu jaoks emotsionaalselt ammendanud. proovisin see aasta c100 võistlusi erinevates paikades.
see tekitas mingisuguse motivatsiooni kuna erinevad maastikud ja kultuurid eri maades huvitavad söögist naisteni .
ka järgmine aasta jätkaks sama rida, nüüd juba kogenenumana kodustest võistlustest nopiks välja rosinad mis vastavad hetkevormile ja meeleolule. sarja ei viitsi sõita ja punkte koguda, üleeelmine aasta pidin esimeses võistkonnas hambad risti maratonsarja nühkima ja punkte tooma xc sarjas aga jälgima et pjedestaalile jõuaks

võtsid mul sõnad suust

endal täpselt samad plaanid, ainukese vahega et xc sarja tahaks tervenisti läbi sõita.

AndreK kirjutas:Lp Mati. Lugesin sinu ettepaneku läbi, ja mõtlesin tükk aega mida sulle nüüd vastata. Asi siis järgmine. Kujutad sa ette, et sa sõidad 1 hooaja jooksul läbi kümme 100+ km pikkust maratoni? Ma kaldun arvama et ei. Mina ka ei sõidaks. Ma arvan, et see oleks Eesti MTB surm. Mul ei ole midagi ülipikkade sõitude vastu, aga need las olla ikka omaette üritused. Tule ka mõnele XC võistlusele, siis mõistad, et suurem osa radadest on eliidile/spordile sellised, mille ainuüksi läbimine on juba saavutus omaette (Voka, Karksi Nuia). Harrastajate rada võiks tõesti veid raskem olla, aga keegi ei käsi sind seal klassis sõitta.

Lp Andre. Tänan vastuse eest. Samas kas on keegi väitnud, et 10 ja veel 100km ja kas peab kõik sõitma jne. XC-i pole proovind ja ei tea kas tahab/jõuab jne, aga see pole point. Miks ma peaks selleks, et julgeda arvamust avaldada ilmtingimata XC-d sõitma

No Tahkos olen käind, see ka nats XC.

Sry, aga minu jaoks jääb arusaamatuks - vingutakse ja samas ei taheta asju rahulikult arutada. Teemad lähevad teema sisust isiklikuks. Küsija suu peale vist tavaliselt ei lööda. Hakka või kahetsema, et teema püstitatud sai. Kuigi küsitluse tulemusedki näitavad, et nagu päris rahul rahvas praeguse asjaga pole.

Ja lõpuks mu viimane sõna selles teemas. Meie seltskonnas tundub olevat hunnik hiromante, kes teavad ette kuidas võimalikud lahendused realiseeruvad ilma neid proovimata ja kohati isegi keeldudes varinte kaaluma. Rattatrenni positiivne kõrvalnäht

Peace

Ühesõnaga ...Tundub et kui jätkub senine trend, et kui iga aastaga tuleb maratonile paar km otsa ja paar maasikat juurde, siis on kõik rahul. :)

Tuleb lihtsalt korraldajatele südamele panna, et see siis jätkuks.

Kirsa kirjutas:Ühesõnaga ...Tundub et kui jätkub senine trend, et kui iga aastaga tuleb maratonile paar km otsa ja paar maasikat juurde, siis on kõik rahul.

Tuleb lihtsalt korraldajatele südamele panna, et see siis jätkuks.

See vist on parim lahendus, koormusi tulebki pisitasa tõsta, ühe raksuga tõstes hakkavad lihased (loe: osalejad) valutama (loe: vinguma).

Mati kirjutas:[Lp Andre. Tänan vastuse eest. Samas kas on keegi väitnud, et 10 ja veel 100km ja kas peab kõik sõitma jne. XC-i pole proovind ja ei tea kas tahab/jõuab jne, aga see pole point. Miks ma peaks selleks, et julgeda arvamust avaldada ilmtingimata XC-d sõitma No Tahkos olen käind, see ka nats XC.

Sry, aga minu jaoks jääb arusaamatuks - vingutakse ja samas ei taheta asju rahulikult arutada. Teemad lähevad teema sisust isiklikuks. Küsija suu peale vist tavaliselt ei lööda. Hakka või kahetsema, et teema püstitatud sai. Kuigi küsitluse tulemusedki näitavad, et nagu päris rahul rahvas praeguse asjaga pole.

Ja lõpuks mu viimane sõna selles teemas. Meie seltskonnas tundub olevat hunnik hiromante, kes teavad ette kuidas võimalikud lahendused realiseeruvad ilma neid proovimata ja kohati isegi keeldudes varinte kaaluma. Rattatrenni positiivne kõrvalnäht

Peace

Ärge nüüd südamesse võtke, aga siin tunduvad kõik mingid hirmasad 100 km mehed olema (mõned TÕELISED 100km + mehed välja arvatud). Ma arvan et suurem osa meist ei tea mida see üldse tähendab - sõitta võistlustempos sellist distantsi. Selliseid võistlusi saad sa endale lubada max 2-3 korda aastas.

Ja mis puutub XC teemasse, Mati, mida sa siis üldse kirjutad sellest kui sa sellest midagi ei tea/pole kohal käinud!
NO OFFENCE!

velo.clubbers.ee

Eesti MTB võistluste tulevik

Eesti MTB võistluste tulevik

Ei pea sõitma korraga