velo.clubbers.ee

Kuna endal on eelmise aasta võistlusest ainult toimumise fakt meeles, siis ehk viitsib keegi maakeeli harju keskmise sõitja seisukohalt rada kirjeldada!
Stiilis - stardis uhad, siis tuleb nüri põllusirge, lõputu kruus, pisike küngas ja igav finiss. Sportinfos olev rajakirjeldus on kasutu kuiv loend. Kui kirjelduse saaks, ehk viitsin ka strateegiale nati aega pühendada.

Siit peaksid mingi pildi saama
http://fotoalbum.ee/photos/Rakke2007/

piltide järgi tundub , et korraldajad on ikka väga püüdlikult tegutsenud.
kahju, et endal sõitmata jääb .

vaata mis ajaga mullu sõitsid ja eks siis püüa elada selle järgi, et pannes kogu aeg "täiega" kestaksid selle aja ära "täiega" panemise võimelisena. mu meelest on Enno rajakirjeldused alati parimate hulgas olnud.

Midagi omapärast ka rajal. Ühel hiljutisel sõidul oli jupp kaevandust sees, Rakkes selle kodumaine variant vana lauda näol. Igati positiivne. Jääb ainult loota, et kaasvõistlejad lasevad sealt ikka ilusasti läbi sõita, mitte ei hakka uksetaga kingi jalast võtma .

erikr kirjutas:mu meelest on Enno rajakirjeldused alati parimate hulgas olnud.

tubli töö on ta küll ära teinud jah, väga tänuväärt rajaga tutvumisel, aga ikkagi jääb puudu subjektiivne pool. Mind väga ei huvita teadmine, et kuskil on ohtlik kurv, kuskil läheb rada lahku, kuskil kokku, aga huvitaks see, kas karjamaa imeb täiega (st rahvas liigub aeglaselt hanerivis nagu lambad tapamajas), põllutee põrutab neerud lahti, millal võib lõpus endast kõike anda, kus on reaalsed kobarakohad (millised sillad, laudad ..) enne mida võiks matkajatest ette trügida jne.. Aga noh, kõiki rahuldavat kirjet nagunii teha ei saa.

Gunnar kirjutas: tubli töö on ta küll ära teinud jah, väga tänuväärt rajaga tutvumisel, aga ikkagi jääb puudu subjektiivne pool. Mind väga ei huvita teadmine, et kuskil on ohtlik kurv, kuskil läheb rada lahku, kuskil kokku, aga huvitaks see, kas karjamaa imeb täiega (st rahvas liigub aeglaselt hanerivis nagu lambad tapamajas), põllutee põrutab neerud lahti, millal võib lõpus endast kõike anda, kus on reaalsed kobarakohad (millised sillad, laudad ..) enne mida võiks matkajatest ette trügida jne.. Aga noh, kõiki rahuldavat kirjet nagunii teha ei saa.

Ma hea meelega loeks mõnda sellise kava järgi kokku pandud rajakirjeldust.
1. 10.25km, 13.56km, 45.67km on ohtlikud kurvid. Kas paned selle kohta sildi endale rattale või jätad meelde? Kogu raja jooksul vasardavad peas meeletul hulgal numbrid ja pilk jälgib ainult spidomeetrit. Peale võistlust lendab neti vihane kiri - Krdi krt, 10.25km kurv oli hoopis 10.35km - kas üldse ei osata enam spidokaid seadistada?????????? Ja minu arvates polnud see üldse nii ohtlik. Aga Kirsa raja peal ikka arvas, et on ohtlik. Aga Age jaoks polnud nii ohtlik. Ja see 13.56km kurv, vat sellest tahaks eriti rääkida...........................
2. Mis asi see raja kokku ja lahku minemine on? Mina sõidan tavaliselt mööda võistlustrassi, mis kogu aeg koos on. Vahel lõikan ka natuke, siis läheb lahku.
3. Kui kõvakahvlimeestel põrutab tee neerud lahti, siis Sparkinsoni tõve alla kannatavad mehed sõidavad nagu vesivoodis. Milles siis viga on - kas rajas või rattas?
4. Karjamaa vast ei ime täiega, aga äkki mõni lüpsitädi lauda taga??

Ole pai, pane siis mõne selle raja kohta, mida ose oled sõitnud, oma tingimustele vastav rajalegend. Ma tõesti tahaks seda lugeda ja võrrelda, mis Elioni rajakirjeldustes puudu on. Ilma naljata!

Näädsa, jälle sain vasta pead niiet tolmab :/
Aga kui tõesti huvitab, siis ma saadan privas peale Rakke läbimist.

Pole tegelt kunagi eriti rajalegende lugend, seega ei oska isegi mind paremini aitavat näidet tuua. pigem on reegliks saand, et ma ei tea stardis isegi, kui pikk see sõit on.

Sõitsin eile õhtul raja läbi ja see on ülihästi tähistatud, legendi pole vajagi. Karjamaa ei ime, sest on kuiv ja kõva, kiire veeremisega, pigem läheb HT üle 30km/h singlitel kätte lendama Kruusa on suht vähe, enamus rajast väga huvitav, on päris põnevaid tehnilisi kohti, käed-jalad olid kogu aeg tööd täis

Tundub, et mõnel foorumikasutajal on tüüpiline "Elioni 3 saja sündroom" (E3S), mille all vaevlejad üritavad enda ebaõnnestunud võidusõitu välja vabandada kõiksuguste tehniliste, korralduslike kui ka sünoptiliste vingerpussidega. Sealjuures ei taheta endale tunnistada tõika, et midagi on ehk enda treenituse juures vajaka jäänud. Paaniliselt tahetakse nõiaringist välja saada, mis sellise käitumise esile kutsub.
Abi oleks ehk sellest, kui ühele võistlusele minna kaine pea ja külma närviga - mine võistlusele kohale ilma eelnevalt pabistamata, et kas kumm on ikka õige all ja 45.2567890075 km veel jaksu on, mine vaata mis saab. Ja kui lähebki sellega võistlus untsu, siis las ta läheb aga siis saad teada, et tegelikult läks võistlus untsu pigem kehvema vormi tõttu kui vale kummirõhu ja pahas tujus oleva ilmataadi süül.

Olen seda eelnevalt osaliselt läbi põdenud ja sellest üle saanud. Abiks on olnud Tahko võistlused ja motivatsiooni tõstnud tulemused kodumaistel "võidukihutamistel".

Edu!


NB! Teen ettepaneku selle teema all olevad OT postitused kolida uue teema alla või sinna, kuhu nad ehk paremini sobiksid, k.a. minu OT.

veiko kirjutas:Midagi omapärast ka rajal. Ühel hiljutisel sõidul oli jupp kaevandust sees, Rakkes selle kodumaine variant vana lauda näol. Igati positiivne. Jääb ainult loota, et kaasvõistlejad lasevad sealt ikka ilusasti läbi sõita, mitte ei hakka uksetaga kingi jalast võtma .

See pole paljalt läbi sõitmine, ikke sinka-vonka. Uksest sisse ning kohe 90 kraadi paremale, ja järsult, mõni meeter sirgelt, siis vasakule, sirge 10-15m, jälle vasakule, mõni meeter sirgelt, seejärel paremale, sirge 10-15m,väike künnis, kergelt paremale ja uksest välja. Jalakäija kiirusel pööretel ja kõrvuti seal ei sõida. Seal võib tropp küll tekkida ja punt harutatakse lahti. Sai eelmine pühap rada läbi sõidetud.

Alvaro kirjutas: Ja minu arvates polnud see üldse nii ohtlik. Aga Kirsa raja peal ikka arvas, et on ohtlik.

Ei minu arust "see" kurv küll ohtlik ei ole


Aga tegelikult ma saan Gunnarist aru, liiga vähe on "inimlikku" arvamust viimasel ajal. Kui midagi küsida, siis topitakse vastuseks urle ja numbreid ja guugli aadressi - arusaamata et see ei huvita küsijat, vaid ta tahabki subjektiivset vastaja arvamust asjast.
See jutt ei käinud nüüd rajakirjelduse kohta, see las olla selline nagu ta on.

Ise lähen rakkesse lihtsalt läbi sõitma - tundub et ei ole poolast veel taastunud. Selle vahepealse 2 nädalaga olen kaks korda kergelt haigeks jäänud - tundub et organism on ikka oluliselt vastuvõtlikum kui tavaliselt.

Niih...tehtud. Nii huvitavat ja mitmekülgset elioni sõitu ei ole juba aastaid kogenud. Puhtalt sportlikust huvist läksin ja startisin täna grupist 600-700 - mis elu seal elatakse, kuidas sõidetakse ja millised on kiirused. Huvitav oli. Stardis pidi ootama 2-3 minutit, enne kui stardikaare alt läbi sai. Juba stardikoridoris pani keegi külje maha ja kruttis juba ratast . Sai siis esimesed 10-15km sõidetud koos tuttavaga, keda lootsin vaikselt ettepoole kergitada, see aga ei õnnestunud. Hakkasin siis vaikselt omas tempos kulgema ja vaikselt rahvast püüdma. Mõni proovis ka tuulde võtta, aga mida sa põllul ikka võtad - pole seal ju tuulessõidust eriti tolku. Paari kruusa ja sirgelõgul haagiti kohe sappa ja sama kiirelt oldi sealt ka kadunud. Uhke tunne oli . Emumäe kandis sain kokku Johni ja Agega. Raske oli Agel, juu ei olnud ta Poolast veel taastunud. Siis möödusin Kirsast (muide, tema jaoks oli see kurv, millest ma enne siin rääkisime, siiski liiga ohtlik!), kes Agele seekord tehnoabi pakkus. Urmas...eh, oli tüüp omal kummist jagu saanud, õnneks sain olla kasulik ja talle vahtu anda. Ikka ja jälle see tühi tampimine, paaril asfaltitõusul, mis ümber emumäge tiirutasid, sai jälle 5-6 kaasvõitlejast möödutud. Mingi aeg tuli see uus laudasingeltrack- arvasin seda olema oluliselt raskemana...lihtsalt läbi sõita, oleks võinud olla huvitavam . Kuskil 15km enne lõppu sain kätte ühe Polka Dot Jersey's Lätaka, kes mind päris pikalt vedas, kui siis jõudsime viimasesse joogipunkti, pärast mida algas "raske" ja pikalt imev põllupealne tõus, oli ta kadunud. Mõtlesin küll, et ta vajutas ju päris korralikult, et juu me ka koos lõpetame...aga oli temagi seal juba päris küpse. Sellel tõusul sai möödutud veel umbes kümnest ratturist. Ahjaa, enne seda oli ühes kurvis kastitäis ilusaid tüdrukuid, kes aktiivselt hõisates ja huilates kaasa elasid. Vot see andis pauerit. Oleks nii igal võistlusel. Siis oli lõpp käes. Viimasel viiel kilomeetril sai veel umbes 10-15 kannatajast möödutud.

Mida ma siis kogu sõidu ajal täheldasin. Seal tagaotsas sõidetakse nii kiireid kui aegalaseid lõike konstantse kiirusega. Eriti andmist ei ole ja suht rahulikult kulgetakse. Ei kohanud küll ühtegi tüüpi, kes oleks kedagi sõimanud või muidu verbaalselt materdanud. Laskumistel pidurdati ja singlitel ukerdati. Kift oli, oleks selliseid sõite rohkem. Väga mõnus pingevaba sõit oli. Ei olnud sellist ohtu, et kohe-kohe saad rämeda kuvalda ja siis 15-20 matsi sust mööduvad. Peaks selliseid sõite rohkem tegema, oleks oluliselt emotsionaalsem ja põnevam. Eespool käib tühi tampimine ja looduse nautimiseks ei ole üldse aega.

Kiidaks jälle Ennot, et suutis uusi elemente rajal juurutada ning mingi seletamatu atmosfäär on ikka sama hea, mis viiel eelmisel korral.

Ja muidugi tõukerattaga mees - tema oli vist ainus, kes äkki Emumäe suutis alistada ratast sihipäraselt kasutades

Üks asi, mis kohe silma jäi oli ummikute ja järjekordade puudumine. Tekkisid küll mõned rivid, kuid need liikusid sujuvas tempos ja mingit passimist ega ootamist küll polnud. Selles osas 5+ (300±50 kohtade juures, mujal ei tea). Lauda singel oli päris huvitav. Vaheldus. Mulle meeldis. Tegi asja natuke huvitavamaks.

Tulemused: 59 km, 37 km

jah, rada oli igati ok. Viimane elioni start oli Tallinna RM kus täielikult kõrbesin. Vahepeal oli Poola, kus rajaprofiil ja pulss hoopis midagi muud. Nüüd sai siis jälle üks Elioni etapp läbitud. Poola katsumustest polnud enam midagi tunda, tundsin ennast kuumusele vaatamata päris hästi. Tulemuseks Elioni/Tec-i 4 aasta ajaloo esimene kord kus finisheerisin esimeses 200 Kui Emumäe otsas loesti kohaks 235 siis finishis olin 60 kohta eespool Tegelikult sõitsingi peale emumäge üksinda, võtsin lihtsalt skalpe nii ükshaaval kui grupiti. Raskeks läks viimane 5 km, kus paistab, et ebapiisav vedelikumanustamine hakkas tunda andma. Siis enam minust möödujat ei olnud, aga õnneks ei möödunud ka keegi minust See, mis Haanjas jäi saavutamata (koht 204), sai Rakkes täiega täidetud

Rada oli mega - põllusinglid võtsid täiega vanduma (sõidan kõva kahvliga), laskumisi sai nautida, emumäest oli võetud viimast ja laudas ma polnudki enne rattaga sõitnud.
I-le pani täpi peale ilm - oh oleks enamikel sõitudel selline...

Kiidaks joogi kätte andjaid: 5+, ning see pudelilahenus oli kah igati mugav ja käepärane.

....ilm oleks võind muidugi parem ja soojem olla...

ütleks, et minu vaatevinklist selle aasta parim elion:

x) huvitav ja raske, aga mitte eriti tehniline rada (rõuge üritused on küll toredad, aga jalutamist tuleb protsentuaalselt kahjuks minu elion200-taseme kohta liiga palju)
x) perfektne joogimajandus, mis sellise ilma puhul oli kriitiline. Iga joogipunkt oli piisavalt pikaks harutatud, et sai kolm pudelitäit vett endale sisse, sülle kallatud. Otepää 2-laua suuruse iseteenindusega ei anna võrrelda
x) tõmblemisvaba start, kas põhjuseks see, et kõik on oma stardinumbrid nüüdseks välja sõitnud ja suuri tõusjaid/langejaid ei ole või lihtsalt see starti-tropp ajas kohe seltskonna laiali ning seejärel oli kõigil rohkem ruumi
x) parajalt pikk rada, otepää 2h11min oli ikka väga sprint ja samas 3h veereda oleks ka palju
x) paagiauto vee kvaliteet, pärast finišit sai sealt kraanist ikka paar liitrit vett sisse kallatud ja siiani elu ja tervise juures
x) ja finišis viidi isegi kandik koos prügiga minu eest ka prügikasti

tervitaks ka tartu-kolonni, kes 30ne alas 110nega sõitsid:]

igastahes, keep up the good work

Ennole igaljuhul au ja kiitus. Super kordaldus igal sammul. Rajal paar huvitavat lõiku (laudast läbisõit oli eriti lahe ja omapärane idee)
Endal kah, tunne hea ja minekut oli. Väga rahul.

Kui siin räägit 600-700 grupi sõitjatest, siis ma võin pajatada päris viimastest kah. Korra olin ise see, kelle järel laibaloendur natuke ootas (parandasin kummi). Rahval pole kuhugi kiiret, viimasena oli tõukekas kes rahuliku tempoga must 2x möödus :). Nt. viimasel naisel oli vist 4 geeli tagataskus, st kinde soov finississe jõuda.. Rada ise oli pingevaba ja start ikka mega tolmune ning emumäe tipu lähistel olin enne, kui tõusust arugi sain.

Koht siis 724 ja seda vaatamata 15min mõttepausile, kummivahetusele ja viimase 55 km läbimisel ilma sadulata. Ilmaga olin rahul.

RvN kirjutas:....
x) tõmblemisvaba start, kas põhjuseks see, et kõik on oma stardinumbrid nüüdseks välja sõitnud ja suuri tõusjaid/langejaid ei ole või lihtsalt see starti-tropp ajas kohe seltskonna laiali ning seejärel oli kõigil rohkem ruumi

Noh, kus oli ja kus ei olnud. Esimene kuhi oli kohe staadioni väravas, teine oli 100 meetri pärast kui ületati väike asfalttee, kolmas oli 600 m pärast kui põlluteel väikesel "hüpekal" madinaks läks. See siis 70-100 piiri peal.

Viimased seitse aastat pole võistlusel kumm purunenud, kuid Rakkes sai õnn otsa Kuna olen oma kummides alati nii kindel olnud, siis muidugi puudus vaht, tagavarakumm ja pump. Suurt pauku ei käinud ja lootsin vahuga pidama saada. Paari minuti pärast tuli Vellmann32 ja andis vahu. Lasin ilusti sisse, kuid pidama ei jäänud. Mõne aja pärast möödus tubli konkurent Asse kellelt sain teise vahu (kui mitmendat korda see mees juba teisi abistab?). Kahjuks polnud ka sellest tolku. Natukese aja pärast möödus järgmine tubli konkurent Tauno, kellelt sain pumba ja kummi. Paraku aga oli kumm juba eelnevalt katkine. Möödus veel hulga aega ja tuttavaid sõdureid, kuni erikr käest sain viimaks terve sisekummi. Paraku on crossmaxi pöid üsna kõrge ja kummi ventiil piisavalt lühike. Võttis väga tüki aega enne kui mingi rõhu sisse sain. Väliskumm jäigi viskama kuna ei suutnud sellist rõhku sisse lüüa, et "plõnn" oleks käinud. Kasutatud vahupudelid ja sisekummi jätsin raja ääres olnud pealtvaatajatele, kes lubasid "utiliseerida". Ja nüüd kõige häbiväärsem lugu. Üsna varsti peale uuesti liikuma hakkamist selgus, et olen Tauno pumba ära kaotanud. Lihtsalt ei püsinud tagataskus

Tegelt üks asi veel. Ebaõnn algas juba esimesel laskumisel kus ma pudeli ära kaotasin. Ka seda pole minuga KUNAGI varem juhtunud. Aga mul valmis kohe kriisiplaan. Vana Rakke raja spetsialistina teadsin varsti saabuvat põlluäärset laskumist, kus kindlasti veel pudeleid kaotatud on. Vastavale rajalõigule saabudes oli valik päris korralik. Otsustasin ühe tumedama 0,7 pudeli kasuks. Jook oli nats võõra maitsega aga käis küll. Tundus mingi jääteega tembitud värska olevat vms.

Kui äpardused "oleksid" olnud olemata siis need tegelased kellega kummipurunemise hetkel koos sõitsin lõpetasid kohtadel 230-270. Ehk siis oleks tõotanud minu kohta korralikku tulemust. Sellegipoolest sõitsin lõpuni ja finsheerisin koos erikr'ga kusagil 630 kandis.

Kui nüüd keegi juhtus leidma Tauno pumba Specialized AirForce kusagilt 35-40km vahelt siis palun teada anda. Tõenäoline leidja pidi sõitma kohtadel 700+.

Gunnar kirjutas:Koht siis 724 ja seda vaatamata 15min mõttepausile, kummivahetusele ja viimase 55 km läbimisel ilma sadulata. Ilmaga olin rahul.

Lihtsalt teadmiseks, et sadulaga on lihtsam sõita.

Palavus tappis - osades kohtades, kus õhk seisis, lajatas kuumus ikka eriti korralikult.
Siinkohal tänaks spetsiaalselt tänada aiakastmisvoolikuga taati, kes ühes joogipunktis veega kitsi ei olnud.

Ma kah üks nendest, kellel kumm purunes. Lihtsalt hakkas peale Mäe talu asfaldilõigul susisema.
Pole vist ühekski maratoniks nii tõsiselt valmistunud. Käisin kaks korda rada läbi sõitmas ja puhkasin enne võistlust ilusti välja ning valisin ette hea veerevusega sileda peenema kummi(mis ka tühjaks läks). Sai testitud enne, et kuiva ilmaga peab isegi kurvides päris kenasti.
Olin lähedal selle aasta parimale tulemusele aga pingutasin oma kummivalikuga üle ja kaotasin umbes kuus minutit.
Pärast kummivahetust on ikka jube raske uuesti jalgu käima saada ja alles viimased 15 km tundsin head minekut. Aga kui üle lõpujoone sain, kuhjus selline väsimus, mida pole sel aastal varem tundnud.
Tekkis selline küsimus, et kas üldse on võimalik maratoni palju paremini korraldada, kui rakkes?!
Tavaliselt on minu puhul nii, et kui endal läheb sõit aiataha, siis hakkab iga pisiasi häirima, mis halvasti orgunnitud. Ma olen aga väga rahul

Räägin siis enda kui algaja kogemustest ka. Minusuguse alles-pühapäevasõitjast-edasijõudnud ratturi jaoks oli küll tegu tehniliselt päris raske rajaga. Aga noh, nagu ma aru saan, siis on tegemist puhtalt mu enese veaga, kui esiotsa mehed nii ei arva Et siis tuleb rohkem just maastiku/tehnikatrenni teha, tahaks tulevikus ikka paremini sõita ning rohkem püsti jääda. Kusjuures troppide kohta rajal võin seda öelda, et tagaotsas oli neid küll päris palju igas pudelikaelas. Kusjuures "suured tänud" "#%#"&! moronile, kes üsna algul kohe üritas läbi trügida kohast, kus selleks kohe kindlasti ruumi ei olnud ning mind vastu õlga tõukas, et endale ruumi teha. Oleks pidanud talle jalaga jooksudesse äsama, aga see oleks ka süütute kukkumise kaasa toonud ja ma pole ka nii kättemaksuhimuline, aga veitsaks ajas päris tigedaks küll. Üldse kukkusin mitu korda, aga see selleks, oma viga rohkem Hea meel sellegi üle, et lõpuni sõitsin ja oma parima koha sain, kuigi tegu oli elu ilmselt ühe suurima pingutusega. Laudalõik oli ka päris huvitav, aitas rivi kõvasti pikemaks venitada. Sarnaselt teistega kiidan ka korraldust, joogipunktid olid viimasepeal, eriti see, kus kaunid tütarlapsed pudelites jõujooki jagasid
Et siis kokkuvõtteks- vähem möla, rohkem trenni!

Raix kirjutas: Kusjuures "suured tänud" "#%#"&! moronile, kes üsna algul kohe üritas läbi trügida kohast, kus selleks kohe kindlasti ruumi ei olnud ning mind vastu õlga tõukas, et endale ruumi teha.

Kui möödasõitja kohe õlaga lükkas, siis see on kurjast. Küll aga kuulsin ise korduvalt rajal kommentaare, et "kus sa "#%#"&! ronid??" kohtades, kus sõideti kaherööpalise tee ühes rööpas või siis kohtades, kus tee oli ca poolteist meetrit puhtaks niidetud. Kedagi ei tõuganud ja kellelegi ette ei sõitnud. Lihtsalt inimeste arusaam sellest, kas on ruumi, on erinev.

Minu poolt sõidule viis pluss, kolme aasta tagune kehv mälestus igavast kruusarajast ei seostu mul enam Rakkega

sõitjad numbritega 708 ja 904 võtke ühendust, kompenseeriks teile teie lahkelt laenatud varukummid. martmurd@hotmail.com või 55597187

sõit oli lahe, eriti see uus kogemus korraks viimane olla ja rajakontrollile jalgu jääda aga palav ilm ajas koledalt jooma ja nii võtsin jooki igas TP-s korralikult. muidu rahul korda läinud sõidust - ei ühtki kukkumist, ilus ilm, piisavalt aega nautida vaateid emumäelt ja peale kummivahetusi polnud ka tagant möödakihutavaid ronge .

pildid:
http://www.sportfoto.ee/index.php?lang= ... 5&id=53949

mart kirjutas:pildid:
http://www.sportfoto.ee/index.php?lang= ... 5&id=53949

Sellest galeriist saab ennast otsida stardinumbri järgi. Nimesid pole (veel) indekseeritud.

m6mm kirjutas: Kui möödasõitja kohe õlaga lükkas, siis see on kurjast. Küll aga kuulsin ise korduvalt rajal kommentaare, et "kus sa "#%#"&! ronid??" kohtades, kus sõideti kaherööpalise tee ühes rööpas või siis kohtades, kus tee oli ca poolteist meetrit puhtaks niidetud. Kedagi ei tõuganud ja kellelegi ette ei sõitnud. Lihtsalt inimeste arusaam sellest, kas on ruumi, on erinev.

Kusjuures see "lahke kaassõitja" ei tõuganud mind mitte isegi õlaga, sellest oleks ma ehk aru saanud, et võis kogemata olla- aga ta lükkas mind lausa kontkreetselt käega vastu õlga. Ja tegemist oli siis vast nii kolme meetri laiuse kohaga, kus niigi olime neljakesi kõrvuti- niiet seal tõesti ei olnud kohta möödasõiduks. Aga mis seal enam, kauge mälestus juba, muidu sõidust head mälestused ikka

AndreK kirjutas:Siinkohal tänaks spetsiaalselt tänada aiakastmisvoolikuga taati, kes ühes joogipunktis veega kitsi ei olnud.

Kusjuures küsis enne viisakalt, et "tahad-lasen"

Endal läks sõit korda.. rada oli nauditav.. pikk põllutõus tundus kui trepp taevasse .. üles äratas taas mäepeale jõudes fotograafi tehtud klõpsatus.. kiivrialune jagas õnneks ka jõuvarud enamvähem ühtlaselt rajale ära..

Eriti ohtlik (märk 3 allapoole noolega, lisaks ka korraldajapoolne kohalolek järveäärsel väiksel (aga tõesti ohtlikul) nõlval olid märgid tipp-topp teenindusest... Rakke võiks juba mingi sertifikaadi saada selle eest

suvemees kirjutas:
Kusjuures küsis enne viisakalt, et "tahad-lasen" 8)

Hea oli, et küsis, muidu võib mõni veel meeltesegaduses kallale minna. Mina näiteks meelega sõidu ajal pampersit märjaks ei teeks ja ka seekord keeldusin veesõjast kategooriliselt.

Probleeme tekitab ka see, kui prillid märjaks saavad.

Teab keegi, miks siiamaani Rakke RM rajal suusahüppetorni maandumisnõlva ära kasutatud ei ole? Nii sooja tehes kui ka lõpus kuidagi veeredes käis mõte läbi, et kui siit tuleks nüüd üles veel turnida .

Hüppemäe juurest tõusu puudumine kompenseeritakse sulle Rakveres kuhjaga kui kohale tuled :p

arvoest kirjutas:Hüppemäe juurest tõusu puudumine kompenseeritakse sulle Rakveres kuhjaga kui kohale tuled :p

IMHO on Rakvere EEC rada ainus sarjas, kus 95 kilo kaaluval kehva vormiga inimestel tõeline VALU sõita . Viimati käisin küll 2003 - aga küllap need SUURED JUURIKAD on seal ikka alles?

Rakke ongi IMHO sellepärast hea, et on järgmised elemendid:

1. Bosse singel
2. Lihtne metsas olev singel (kõva põhjaga, kurviline aga mitte juurikaid, kände, kive jms täis)
3. Tehniline singel.
4. Lihtsad tõusud.
5. Tapvad tõusud
6. Lõdvestavad laskumised.
7. Pingelised laskumised (kui ikka suure kiirusega neist alla tuled, mitte ratas käe kõrval).

Oskab keegi öelda, kes oli parim Rakkes üle 90kg kategoorias?

LauriA kirjutas: IMHO on Rakvere EEC rada ainus sarjas, kus 95 kilo kaaluval kehva vormiga inimestel tõeline VALU sõita

Kas jämedam kumm ja/või tagaamort ei lahendaks asja? Mina valisin viimase ja Rakkes oli sõita täielik lust. Jah, alati ei rakendunud kogu energia edasiliikumisele aga päeva lõpuks on naisele meest, lastele isa ja endale head enesetunnet vaja. Kui sa just end esikümnesse ei sõida siis kõik tervisekahjustused pole seda väärt.

m6mm kirjutas:Kas jämedam kumm ja/või tagaamort ei lahendaks asja? Mina valisin viimase ja Rakkes oli sõita täielik lust. Jah, alati ei rakendunud kogu energia edasiliikumisele aga päeva lõpuks on naisele meest, lastele isa ja endale head enesetunnet vaja. Kui sa just end esikümnesse ei sõida siis kõik tervisekahjustused pole seda väärt.

Tagumik ja munad ei andnud ennast praktiliselt üldse tunda; pigem ikka võhm ja jalalihased on puudulikud. Samuti ei jätku energiat, et lainetavatest kohtadest (kivid, kännud, juurikad, raiesmik) üle sõita - ei ole jaksu, et esiratast üle nende piisavalt kiiresti juhtida.

Rehv on Fast Fred 2.0 mõõduga. Ees on vist IRC Mythos 1.95. Kui mõlemad oleks 2.1, kas siis oleks teoreetiliselt lihtsam?

Aga eks see ole ammu teada, et üle 90 kilostele ei peagi vist MTB sõit kerge olema, isegi kui nende füüsiline vorm piisavalt hea on.

m6mm'i jutt õige. Diivaniga sõites saad paljud vead andeks, mida väsimusest HT-ga tehnilistel kohtadel tegema hakkad. Samuti ka igatsugu muudel raputavatel lõikudel, kus suuremal hool kipub jubedalt ratast loopima, kui vedrud lukus. Ise olen FS'iga nii harjunud, et lasen ka kehvemal asfaldil lukud lahti, et ei põrutkas-väristaks niipalju.

Täpselt! - nendes kohtades kus praegu varbaküüntega rattast kinni hoiad saad vändata juba siis kui amortidel 3-4 tolli käiku on.

LauriA kirjutas: Oskab keegi öelda, kes oli parim Rakkes üle 90kg kategoorias?

Pakun sellist valikut - 1. Ervin Korts- Laur, 2. oli äketsi Griša 3. Tiit Shumanov

Griša on alla 90-e. Nägin seda päris selgelt, kui ta viimasel põldudevahelisel tõusul minust mööda sõitis.

Kas Kirsipuu pole veel 90 kg täis?