velo.clubbers.ee

Siimusti ja Ehavere etapiks tuleb juba ära registreerida kolmapäeval.
Registreerimiseks tuleb saata meil priit@palamuse.ee
Juhend
----------------------------

Tulin just rajalt ja olen sõnatu. Ikka täieliku maasikaga on tegemist.
Tõeline mtb, kus sõiduoskus annab suure ajavõidu ja pea lenksu all uhamist ei kohta üldse.
Ma lasin kohe sadulat natuke allapoole võrreldes elioni/maantee asendiga.

See aasta on üks uus maasikas juures, milletaolist ei ole mina näinud ei Poolas ei Tahkos. ;D Sõnaga kõik rajale, kasvõi läbi sõitma, kes ei tule, see kahetseb!

Endal õnnestus täna üks selline huvitav nippel panna, et lenks läks tagurpidi ja heeblid valele poole raami. Aga tagasi ei saa ilma et raami ära ei kriibiks, samas matsuga polnud ühtegi kriimu tekkinud!?
Küll ma nuputasin, lõpuks tuli välja et shifter pidi teatud asendis olema, siis sai lenksu kätte - keset võistlust oleks selline 10 minutine nuputamine päris jama. Age jälle pani sellise huvitava nipli et võttis terve noore puu suure raginaga kaasa... noh vähemalt ei ole ta nüüd laskumisel enam ees...

Kirsa kirjutas:...Age jälle pani sellise huvitava nipli et võttis terve noore puu suure raginaga kaasa... noh vähemalt ei ole ta nüüd laskumisel enam ees...

Age või ...?

Mati kirjutas:

Kirsa kirjutas:...Age jälle pani sellise huvitava nipli et võttis terve noore puu suure raginaga kaasa... noh vähemalt ei ole ta nüüd laskumisel enam ees...

Age või ...?

Puu ei ole enam laskumisel ees.

Tulemused

Enda sõit läks tõusvas joones kuni 1-e ringi lõpuni, kus õnnestus siuke nippel et hing jäi 30 sekundiks kinni.

Karjäärilaskumisest tulin õnnelikult alla, aga keset tasast maad suutsin otsejoones suurde auku sõita. See oli see suur auk mis oli paar meetrit enne puudevahelisele singlile keeramist - selgelt ja suurelt näha, aga kui pulss punases ja pea maas paned, ega siis ei näe ette ei taha.
Maandusin sirgelt pea peale niiet kiiver pooleks. Pole nagu sellist matsu enne üle elanud, mõtlesin et sinna ma jään ;|, aga tagant tulid kaasvõistlejad ja peksid hingamise tagasi. Vaatasin et jalad, käed töötavad ja panin edasi, küll aga vähendatud tempos. Ülejäänud sõit möödus intsidendivabalt.
Traumapunktis arvati et küll jõuludeks ise ära paraneb.

Aga jah krt, Ville oli vaateulatuses ja rada sobis säärekujuga!
Eks järgmine aasta uuesti.

käisin seal esimest korda ja peaks ütlema, et rada oli ikka päris äge. oli igasuguseid nikerdamise kohti, üks singlijupp läks suisa piki kraavi. endale sai komistuskiviks kurviga laskumine ümber puu, mis oli kohe peale seda palkiga laskumist, mis tuli ületada. ühekorra sai seal nippel pandud ja teistel kordadel sai ikka jalg maha pandud. ehk õnnestub järgmisel aastal.