velo.clubbers.ee

siia arvaku igaüks, milline näeb välja üks hea võidusõit..

kui pikk peaks olema distants? kas kruusaralli või singletrack? mägine või sile? millised stardigrupid? kas massüritus või kindlamale sihtgrupile mõeldud sõit? mille eest kui palju oled nõus maksma? toidupunktid? diplomid? võistlusele eelnev avatud rada? jne jne jne... ühesõnaga räägi kõigest mis häirib või meeldib vms..

idee oleks saada parem ettekujutus sellest, mida velo klabersid võistlustest saada tahavad. hiljem saab kasvõi maratonide korraldajaid siia soovitusi lugema suunata..

paljud on kisa tõstnud, et maratonid liiga lihtsad jne.. arutaks siin, miliseid võistlusi maratonide kõrvale veel orgunnida võiks..

andke tuld!

Minu ideaalmaraton:
distants (aeg tegelikult): võitja aeg 2-2,5h, üks maraton sarjas üle 3h.
Maastik: vahelduv, singletrack ei ole hea, kui osavõtjaid liiga palju. Metsateed (pinnaseteed) on kõige ideaalsemad põhirõhku kandma Eestis. Alguses peab rada eriti lai ja ohutu olema, olgu kasvõi asfalt paar kilomeetrit kui muidu ei saa. Kindlasti sees raskemini läbitavaid lõike nagu heinamaa või juurikane rada, kus terad sõkaldest eraldatakse ja gruppe lõhkuda saab.
Stardigrupid: 1-50; 51-100;101-200;201-400;401-600 jne.
Sihtgrupp: massiüritus
Tasu: mõõdukas. Juunioridele 50% soodustus KINDLASTI. Osa raha peab korraldaja sponsoritelt hankima mitte kirvega selga lööma.
Diplomid: pohhui
Espodi pildid: vääga sehv lisandväärtus. Tohutul määral ja mitte ainult eliidist. Pea igal sõidul oled ise peal või on konkurent. Mulle meeldib igastahes.
Supp: võiks olla tummine, kuigi pole just peamine vajadus.
Joogipunktid: vesi ja spordijook mõlemad, lõpus ka banaan. Muu pole vajalik. Ja jook AINULT plastpudelitest.

Mina olen endiselt sellel arvamusel, et üle 3/4 elamusest saab kätte rajast ja enda sõidust, mitte korraldusest. Ehk tee kui hästi tahes oma üritust, siis sitale rajale ikka ei viitsi tulla (Rakke ja Elva)

-

kas komplekteerime siin ideaalset TEC-i
Ok siis Alvaroga igati nõus. Maraton peab olema PIKK ja KURNAV. Jooksu ega suusamaratonil pole mingit rapsimist, nagu mtb-s. Tasakesi kannatatakse lõpuni, hinnatakse silmanurgast konkurendi enesetunnet ja rassitakse edasi. Sellist pea seljas lendu nagu TEC-il ei tahaks tegelkiult näha. Aeg võiks jah mingine 3h olla, mitte vähem.

kogemusi pole eriti, aga ilmselt meeldiks sõita põhiliselt metsateid, üles-alla-paremale-vasakule, kõvema ja pehmema pinnasega, mõned veetakistused, suuremad (ikkagi sõidetavad) porimülkad. alguses paar kilti asfalt, siis heinamaa vms. tegemist peaks olema kindlasti massiüritusega, pikka ja lühike maa. stardimaksu juures tahaks umbes teada, kuhu raha läheb... järsku ntx tippude auhindadele? diplomit tahaks ikka. keskmine kiirus võiks keskmistel olla ~20. toidupunktid - vesi, jõujook, banaan. jook võib ka tegelt topsis olla, kui seda suudetakse kätte anda (tegelt vist täitsa võimalik, teenindajatel vaja suhtumist muuta?).

muaddib kirjutas:kas komplekteerime siin ideaalset TEC-i

ütleme, et ideaalset hooaega... võistluste mõttes.. et näiteks missuguseid sarju/üksiküritusi üldse olla võiks? on arusaadav, et suur nõudlus on maratonisarja järele, mille sõidud oleks rohkem maratoni moodi.. sõiduajaks üle kolme tunni jne.. mida veel? kas sinna kõrvale tahetaks mingit lühikest kiiret võistlust kah? (a'la Merida cup). Kas oleks minekut hästi tehnilistel radadel (singletrackid)?

Kas võiks olla näiteks mingi üks sari, mis sisaldab igast ühest midagi: ühe TEC'i laadse sõidu, ühe maratoni (ca 80km), siis mingi kähkuka (Merida cup), siis veel mingi hästi tehnilise raja, lisaks veel mingi suurt ronimist nõudev rada, pluss veel .......(sada asja)... ?

laske mõttel lennata. millistest sõitudest/sarjadest keegi vaimustatud oleks? ärge olge kadedad - rääkige oma salasoovidest

Kõige suurem lollus on joogi kätte andmine. See takistab teisi sõitjaid ja võib veel põhjustada kukkumisi.

Rada võiks olla endiselt 50-55 km, aga raskem. Keskmine kiirus võiks olla 20 kanti, mitte rohkem. Ka võitja peaks saama aja üle 2 tunni.
Osavõtjaid võiks olla 50-250, see TEC-ide 1000 inimest on liigne mass.

Rada peaks loomulikult käänuline ja tõusedega olema, aga kõige tähtsam on vaheldusrikas teekate. Kui on hästi rasket pori kah sees, siis võib isegi kruusa ja asfalti natuke olla. Minu lemmik on muidugi kitsas, kehva nähtavusega ja porine aga kiire singletrack - aga vahepeal võib ka suusaradasid olla - eriti kui pinnas on risune või liivane.

taavid kirjutas: alguses paar kilti asfalt, siis heinamaa vms. tegemist peaks olema kindlasti massiüritusega ......

See küll terasid sõkaldest ei eralda. Asfaldil suudavad sulle kõik järgi veereda ja siis kui rada heinamaaks üle läheb on kohe pudelikael ja tugevamad võivad hoopis aeglaste selja taha jääda, tekib rüselus, kukkumised ja sõim. Alustada tuleks just heinamaast (nagu TRM-l) või kui asfaldiga siis võimalikult järsu tõusuga (Viljandi, Rakvere).

1. Meeldib kruusatee, ei meeldi pori, mülkad ja juurikad. Kõik muu sobib.
2. Meeldiksid pikad distantsid ajaliselt (3h ja enam)
3. Keskmine kiirus 30 km/h
4. Meeldivad pikad lauged tõusud, ei meeldi lühikesed järsud tõusud ja eriti jooksukad. Samas meeldivad järsud ja kurvilised laskumised.
5. Meeldib low budget ja mittekommerts - pole vaja tohutut reklaami, TPsid (kunagi ei kasuta), suppi (tavaliselt halva kvaliteediga), sauna (pole aega), tanstutüdrukuid (ei vaata), UCI punkte ja suuri auhinnarahasid (neid saavad vähesed) - kõik see ainult tõstab stardimaksu.

Lauri T kirjutas:Kas võiks olla näiteks mingi üks sari, mis sisaldab igast ühest midagi: ühe TEC'i laadse sõidu, ühe maratoni (ca 80km), siis mingi kähkuka (Merida cup), siis veel mingi hästi tehnilise raja, lisaks veel mingi suurt ronimist nõudev rada, pluss veel .......(sada asja)... ?

Ärge Mynthon/Maximus sarja unustage. Vot see on see mille peale on kindel fännklubi olemas. Ilma korraliku XC sarjata on hooaeg väga üksluine. Ja muidugi mitmepäevasõit (Vooremaa)

TEC (maratonisarja) kohta ühinen Alvaro seiskohtadega. Diplom võiks siiski olla. Märk maas igavesti. Kruusalõikude vastu pole midagi kui neid pole korraga liiga pikalt. Pikemad kruusalõigud saab huvitavaks teha kui kasvõi korraks teha põige teeäärsesse võssa vms. Loomulikult eeldab see rajategemisel rohkem pingutust.

Kirsa kirjutas:Osavõtjaid võiks olla 50-250, see TEC-ide 1000 inimest on liigne mass.

aga kuhu sa need 700 tegelast siis sõitma saadad?

jagan 99% priidiku arvamust ainult suppi tahaks küll saada.minul tavaliselt peale finish it esimine mõte süüa

priidik kirjutas:Asfaldil suudavad sulle kõik järgi veereda ja siis kui rada heinamaaks üle läheb on kohe pudelikael ja tugevamad võivad hoopis aeglaste selja taha jääda, tekib rüselus, kukkumised ja sõim.

eriti tugevad saavad mõne kiltiga alguses ikka vast mööda. ehkki jah, seal on ka neid, kes täiega panevad ja siis kustuvad. samas pudelikael on vist etem kui kukkumised?

taavid kirjutas:aga kuhu sa need 700 tegelast siis sõitma saadad?

küsimus pole selles,et teha 1000 osalejaga võistlus selliseks, et sinna 250 inimest sõitma tuleks. Idee on teha uusi asju olemasolevate kõrvale. Ja seda selliselt, et rattahuvilised (keda tekib koguaeg juurde) ühtlasemalt ürituste vahel jaotuks..

distantsi pikkus võiks olla 50-60km (lisaks 2tk 75km ja üks 40km). võitja aeg 2h-2h15min. Rada võiks kulgeda nii, et alugus on raskem ja lõpp kergem. Start võiks olla lihtsalt mingi pikk-pikk tõus ükskõik, kas siis kruusal või asfaldil ja piisavalt lai tee peaks ka olema. Üldiselt küll teci startidega eriti ei virise, kui ikka sõita mõistad, siis saab ka normaalselt minema Ütleme, et 60km võiks jaguneda: 15km kiiret kruusa (mitte treppi ega liiva u 35-45km/h); 30km metsarada, sellist kiiremat (juurikaid, kive, külg-kallakuid, kitsaid puuvahesid, isegi väikseid droppe jne); 10 km (mitte rohkem) tõsist nikerdamist siis kas poris, liivas, vees, kus iganes (kiirus ikka nii 10-15); 3-5km asfalti. Kõik need võiks siis olla segamini loomulikut. Ja finisis võiks olla pikk sirge, olenemata pinnasest. Iga 10km tagant võiks olla mingi väga karm tõus, mitte just järsk, aga selline pikk-pikk, mille lõppu ei paista (eestis aga kahjuks vist ainult unistus ), ja iga 5km tagant selline keskmine nõmme suusa-tõus. Laskumisi paluks siis ka igast vallast: nii pikki kruusapuhkusi, kui järske sinkavonkasid. Rada peaks kindlasti olema tervenisti läbitav ilma rattalt maha tulemta ja seda igasuguse ilmaga ning ühe kummiga. Ei ole hea kui on 40km puhast kruusamaanteed ja siis 20 sellist muda kus ainult mingi hull knobby peab. Start võiks olla laup ja kell 13:00. TP-des võiks jook pudeliga olla, piisab ka veest ja banaanist (ise muidu ei võta kunagi midagi). TP peaks kindlasti olema mingis aeglases, aga laias ja ohutus kohas ning mitte kohe pärast karmi tõusu. Supp olgu selline nagu oli haanjas. Pesemine võiks tasuta olla. Ka võiks olla normaalsed peldikud. Rajamärgistus olgu ainult üheselt mõistetav ning u 3 päeva enne maha märgitud. Hind võiks olla u 100-125.Tõeliselt HEA asja eest võiks ka 200 maksta. Kui nüüd veel keegi ikka loeb....siis kui sarjast tervikuna rääkida, siis võiks jah võimalikult vaheldusrikas olla. Minupoolest võiks isegi üks asfaldi rada sees olla (eeldusel, et kõik mtbga sõidavad). Ja ajaliselt võiks sari ühtlaselt jaotuda, et mitte kuu pausi ja siis 3 nädalat järjest
Sai vist kõik...
...ahjaa üks asi siiski veel. TECils võiks ka minuarust klassid olla...eliit-sport-harrastaja

taavid kirjutas: samas pudelikael on vist etem kui kukkumised?

Pudelikaelad paraku kukkumisi tekitavadki. Nt. Saaremaa tuuril on sarnane olukord 3ndal etapil kus sees kruusalõik. Sel aastal oli punt sinnani koos ning 100 meest läks korraga asfaldilt 2 sõidureaga kruusale. Ma arvasin juba ette et kukkumine tuleb ja nii oligi et sai sõita vaevalt 300m kui oli meeste kuhi maas. Tekkis üldine kisa, sõim, rüselus, veri. Silma nurgast veel nägin et mingi vend virutas oma katkise esijooksuga teisele pikki selga. Ilus see ei olnud.

Tegelikult peaks soovid jagama kahte lahtrisse:

XC sõidud ja maratonid.

XC sõidult ootaks eelkõige huvitavat ja rasket rada. Samas ei pea olema mägine, ntx minu jaoks vähemalt on ka Pähklimäe nikerdamine paras XC tase. Kestvus olenevalt siis tasemest (mulle iseenesest meeldib tasemete kaupa jagamine) 1-2 tundi. Rada peaks olema kindlasti selline, et Speedmaxiga üldiselt hakkama ei saa . Mõned sõidud ka eraldstardina.
Kusjuures ootaks rohklem linnas (suvalises) toimuvaid XC (nt Vanalinna GP, lisaks annaks teha ntx Kadriorus, Kakumäel, Nõmmel jne aga mida rohem majade vahel seda lahedam). Muu - toidupuktid sellisel üritusel on liigsed.

Maratonidelt ootaks eelkõige pikkust. Olles kannatanud suusarajal kuni 5 tundi ja arvestades rattasõidu kergust võrreldes suustamisega, siis on praegused maratonid nohu. Rattamaraton peaks olema minimaalset 60 km, ideaalis 70-100 ja võitja aeg raudselt üle 2 tunni. Rada vahelduv, selline kus oleks vaja mingit universaalset kummi (Voore tuuri rajad ntx). Reljeefis tõuse ja laskumisi võrdselt, kusjuures raudselt peaks sees olema ka jooksukaid (selliseid mda ka eliit jookseks). Trassil kruusa vähemuses, enam metsa, nati pori ja liiva, veetakistusi jne). Isiklikult toidupunktd ei huvita, kuid samas pole ka nii pikka sõitu teinud (ntx suusas on toidupunkt mulle A ja B). Stardigrupid siis vähemalt kuni 500ni (kui nii palju tuleks ) saja kaupa ja kinni kuni stardini.

Diplomit tahaks mõlemas, kuna auhinda ei suuda sõita . Supp peale sõitu pole seni oluline olnud, pikemal sõdul aga võib väga oodatud olla. Saun pole oluline, aga ratta tahaks küll alati ja kiirelt puhtaks saada.

Selleks, et XC ja maratoni sõitjad saaksid õiglaselt võrreldud peaks olema sari kus mõlemat sees ja arvestus käima sellisel põhimõttel mis arvestab aega, osalejaid, kaotust võitjale jne. Ei saa siin taas jätta reklaamimata Tartu Nelikürituse valemit, mis lihtsalt on parim olemasolev lahendus.

Eesti tingimustes ei saa ilma rahva rahata korraldada selliseid üritusi edukalt antud rahvaarvude piires.Ja kui loota , et praegune TECi tase säiliks selliste raja muutumiste järel oleks ka vist tiba utoopiline.Ok , paar kõvemat kannatab välja aga kogusarja, kahtlane.Muidugi tundub see jutt minule kui mu enda kaitse reaksioon viidates nii Viru maratonile , kus ma surmaga pooleks asjaga ühele poole sain .Ja kergem sari annab ka võimaluse "lahjematele" võiskondadele ennast näidata , reklaamida ning oma ettevõtetes sisekliimat natuke parandada( a?la EMT, Eesti Raudtee j.n. e.)Oleks endilegi teind aga naist ei leidnud.Aga noh see rohkem minu arvamus.Rajalt ootan pikki metsalõike ja mägesi(mis pole kitsad) mida rohkem seda uhkem ja vähem selliseid pikki kruusakaid(kuigi jah selga juu hea vahepeal sirutada).Joogikohad on minule ikka olulised, kui juba pilt loojuma hakkab siis vähemalt joogi abiga mitte täielikult aga et pudeliga -otse loomulikult.

lisaks veel ühe asja. stardigrupidesse kogunemine 10-15 minutit enne starti, mitte nii nagu praegu TEC-il, kus esimesed on juba 30 minutit enne platsis.

sellest 10 min enne starti kogunemisest vähe kasu sest siis kogunetakse koridori sissepääsu taha(nagu tartu rattamaratonil)

Ideaali lähedane maraton oli üle-eelmine aasta Rakveres. Natuke pikem võiks olla ainult, kuid mitte üle 60 km. Meeldis see, et 2 ringi. Kuna tavaliselt rajaga varem tutvumas ei käi, siis on 2. ringil hea. Linna vahel kiiret asfaldit - ka mõnus. Ning loomulikult need mõnusad tõusud/laskumised, nikerdamised jne. ehk see, miks enamusele Rakvere meeldib. Võib-olla maximusel(mynthon) on paremad rajad, kuid seal ei ole käinud.

Minumeelest võiks maratonid 2 ringi olla ja vastavalt 1 ring ja-või pool nendele kes soovivad , siis oleks pikkuse ja aja mured murtud.

Ning ühest asjast ma ei saa aru miks alati rõhutatakse seda et väiksem distants EI OLE VÕISTLUS, mulle jääb alati mulje et seal nagu ei tohikski kihutada aga ometi käib seal väga valus andmine(juttude põhjal,kuna ise pole sõitnud)

Tahaksingi küsida et kuidas näiteks Tahkos auhindadega lood on väiksematel distantsidel......seal on erinevaid rajapikkusi vist 3 kui ma ei eksi?

Rom kirjutas:Minumeelest võiks maratonid 2 ringi olla ja vastavalt 1 ring ja-või pool nendele kes soovivad , siis oleks pikkuse ja aja mured murtud.

Ma ise olen ka seda mõtet mõelnud, rada on ju valmis tehtud, teeninduspunktid ja märgistus on üles seatud, miks seda siis ainult üks kord läbi sõita. Viimati sai seda just mõeldud Haanjas. Siis oleks esimese aeg Haanjas kuskil 3.10min, ning nagu protokoll näitab oleks umbes 2-4 meest esimestele vist küll natuke jalgu jäänud, aga arvestades liikluse hõredust arvan, et see poleks probleem. Samas need viimase otsa mehed oleks siis ka arvatavasti ainult ühe ringi mehed. Teisel ringil kui omad joogi-söögivarud otsas võtaks midagi vast ka juba teeninduspunktidest.
Ning need, mis on juba praegu 2 korda läbisõidetavad (Rakvere ja vist oli ka Viru) jääksidki ~60km maratonideks, teistest saaksid 2 korda pikemad. Aga siin võiks vist ka olla asi valikuline, Elvat küll kaks korda järjest vist läbisõita ei tahaks Sama ütleb vist mõni Rakke/Kõrve kohta, pole seal ise käinud.

Rom kirjutas:Ning ühest asjast ma ei saa aru miks alati rõhutatakse seda et väiksem distants EI OLE VÕISTLUS, mulle jääb alati mulje et seal nagu ei tohikski kihutada aga ometi käib seal väga valus andmine(juttude põhjal,kuna ise pole sõitnud)

Õigem vist oleks öelda, et lühemate distantside võitjaid EI AUTASUSTATA, sest isegi paremusjärjestus on ju espordis välja toodud, ainult Tartu Maraton on ma stiilile kindlaks jäänud ja annab tulemused välja ainult tähestikulises järjekorras (mida siis küll usinamad ise töötlevad ja järjestavad).

spl kirjutas:sellest 10 min enne starti kogunemisest vähe kasu sest siis kogunetakse koridori sissepääsu taha(nagu tartu rattamaratonil)

minu arust annaks seda kogunemist vähendada kui tehtaks võimalikult väiksed stardigrupid (muidugi pusimist oleks korraldajatel siis üksjagu)

Rom kirjutas:
Tahaksingi küsida et kuidas näiteks Tahkos auhindadega lood on väiksematel distantsidel......seal on erinevaid rajapikkusi vist 3 kui ma ei eksi?

Tahkos on kõik distantsid võistlused ja parimad saavad premeeritud karikate ja esemetega. rahalisi auhindu pole.

Rom kirjutas:Minumeelest võiks maratonid 2 ringi olla ja vastavalt 1 ring ja-või pool nendele kes soovivad , siis oleks pikkuse ja aja mured murtud.

pealtvaatajatele kah topelt vaatemäng

Rom kirjutas: Ning ühest asjast ma ei saa aru miks alati rõhutatakse seda et väiksem distants EI OLE VÕISTLUS, mulle jääb alati mulje et seal nagu ei tohikski kihutada aga ometi käib seal väga valus andmine(juttude põhjal,kuna ise pole sõitnud)

Vist oli see ETV spordiuudised, kus Haanja maratoni kohta öeldi, et võsitlesid mingid kolm nime, ülejäänud seadsid sihiks raja läbida või midagi sellist Niiet mis siis väiksest distantsist veel rääkida

person kirjutas:
Vist oli see ETV spordiuudised, kus Haanja maratoni kohta öeldi, et võsitlesid mingid kolm nime, ülejäänud seadsid sihiks raja läbida või midagi sellist Niiet mis siis väiksest distantsist veel rääkida

aga selle eest teame me kõik mis värvi trussikuid beckham kannab

person kirjutas:

Rom kirjutas: Vist oli see ETV spordiuudised, kus Haanja maratoni kohta öeldi, et võsitlesid mingid kolm nime, ülejäänud seadsid sihiks raja läbida või midagi sellist Niiet mis siis väiksest distantsist veel rääkida

Karksi MTB kohta oli vist ka pühapäevastes ETV spordiuudistes ainult üks lause või nii .... aga samas oli pildiga ülevaade naisekandmise võistlustest

ühesõnaga mtb võistlustelt ootame ka erisaateid/ülekandeid või vähemalt 10 min.-lisi kokkuvõtteid

läheks etv ette piketeerima, kuid Ilmar on suht spordivaenulik ehk siis kui jutt OM vms. siis kriitiline alatoon alati, miks ETV peaks seda värki üle kandma.

tarmo kirjutas:

Rom kirjutas:
Tahaksingi küsida et kuidas näiteks Tahkos auhindadega lood on väiksematel distantsidel......seal on erinevaid rajapikkusi vist 3 kui ma ei eksi?

Tahkos on kõik distantsid võistlused ja parimad saavad premeeritud karikate ja esemetega. rahalisi auhindu pole.

Meil võiks ju lühematel lõikudel samamoodi olla...

tarmo kirjutas: aga selle eest teame me kõik mis värvi trussikuid beckham kannab

10 punni selle lause eest. Saaremaa tuuri teisel päeval ilmus SL Õhtuleht kus kahel leheküljel lugu sellest beckhamist aga kohalikust võistlusest ei midagi.

Teine on mugavus ja odavus: lihtne ja vist ka odavam on võtta kuskilt välismaisest tabloidlehest lugu või välisuudistest telepilt mingitest NBA pärdikutest kui sõita Kapa-Kohilasse rattureid filmima. Ja pärast peab ju mõtlema hakkama mida neist kirjutada. See käib keskmise mõistusega Eesti ajakirjanikule üle jõu. Vutimehed ja nigrud on mujal populaarsed ja kasvõi vägisi peavad olema ka meil.

tarmo kirjutas:

Rom kirjutas:
Tahaksingi küsida et kuidas näiteks Tahkos auhindadega lood on väiksematel distantsidel......seal on erinevaid rajapikkusi vist 3 kui ma ei eksi?

Tahkos on kõik distantsid võistlused ja parimad saavad premeeritud karikate ja esemetega. rahalisi auhindu pole.

Tahko korraldajad rõhutavad, et tegu on MTB ÜRITUSEGA eelkõige. Sõnale võistlus, väga rõhku ei panda.

N kirjutas:Tahko korraldajad rõhutavad, et tegu on MTB ÜRITUSEGA eelkõige. Sõnale võistlus, väga rõhku ei panda.

kuid auhindu jagavad heldelt. proportsionaalselt võistlejate arvuga ehk distantsil kus oli rahvast murdu said 9 esimest auhinna, vähesema osavõtuga distansidel 3-4 esimest. TV jaoks filmimises pole seal kindel kuigi paar kaamerameest käisid päris profilt oma aparaatidega ringi.

kaljuveer on jah iga kord rattal olnud kuid kaamera ja mingi jutuke pärast telekas oli siis kui Jass tuli kõrve sõidule. rahvuslikul parimal tasemel MTB tegijad Oras, Massa või Kana ei ole rahvustelevisioonile mingid mehed kogu eesti kirjutavast meediast kajastas 7-8. juuni Tallinnas toimunud võistlusi vaid Sportnet. Hannol polnud nagu terve päev peale võistlusi EJL lehele linki uudiselegi panna. ja ega mingid Green, Juarez, Frischknecht või kestahes ei ütle massidele suunatud kommertsspordi vahendajatele ilmselt midagi kui nad isegi siia saaks rajale panna.
loeme-kuuleme kuidas Asmer sai williamsiga ringil tiiru teha ja vms kuid kodukamaral valatud tonn higi ei lähe kellelegi korda. Asmeril on isiklik PR mees Eller kes TV-sse oma jura alati sisse saab, eesti rattasõidul tundub, et sellist meediaga heades suhetes olevat PR-lobby meest polegi.

erikr kirjutas:...kaljuveer on jah iga kord rattal olnud kuid kaamera ja mingi jutuke pärast telekas oli siis kui Jass tuli kõrve sõidule. rahvuslikul parimal tasemel MTB tegijad Oras, Massa või Kana ei ole rahvustelevisioonile mingid mehed kogu eesti kirjutavast meediast kajastas 7-8. juuni Tallinnas toimunud võistlusi vaid Sportnet. ...loeme-kuuleme kuidas Asmer sai williamsiga ringil tiiru teha ja vms kuid kodukamaral valatud tonn higi ei lähe kellelegi korda. Asmeril on isiklik PR mees Eller kes TV-sse oma jura alati sisse saab, eesti rattasõidul tundub, et sellist meediaga heades suhetes olevat PR-lobby meest polegi.

Seda kummalisem on minu jaoks see, et TV-s on ka spordikommentaator, kes ise kunagi (noortes või juunioris) väga kõva sõitja olnud, nimeks Jurtsenko. Tema oleks paras lobistaja.

See, et kodumaised rahvaspordiüritused üldse huvi ei paku on vale väita. Vaadake mis talvel suusas toimub, kõik maratonid ja väiksemadki võistlused saavad korralikult kajastatud, tihti ka pildis (Kuuse Lempsi teene ). Seega pigem küss just selles telemeeste/kommentaatorite isiklikus huvis.

Mati kirjutas:
See, et kodumaised rahvaspordiüritused üldse huvi ei paku on vale väita. Vaadake mis talvel suusas toimub, kõik maratonid ja väiksemadki võistlused saavad korralikult kajastatud, tihti ka pildis (Kuuse Lempsi teene ). Seega pigem küss just selles telemeeste/kommentaatorite isiklikus huvis.

ja isiklikud huvid on alad mida ise on harrastatud noorena. Seega klassikalised "puhtad" alad. Rattasõit on neil ka teadvuses eelkõige maanteesõiduna, kuigi harrastajatemassid liiguvad teises suunas. Vana-kooli mehed on paindumatud ja peale suusatamise ei osaka midagi tahtagi.

Mati kirjutas: et TV-s on ka spordikommentaator, kes ise kunagi (noortes või juunioris) väga kõva sõitja olnud, nimeks Jurtsenko. Tema oleks paras lobistaja.
Seega pigem küss just selles telemeeste/kommentaatorite isiklikus huvis.

Kõrves oli mees kohal,sai ühes lauas suppigi söödud ja teles oli pikk jutt,kuid see oli tõesti ainult Jassi pärast.
Eks järgmine ülekanne toimub Karksist kui Tombak MTB selga ronib

Mati kirjutas:Seega pigem küss just selles telemeeste/kommentaatorite isiklikus huvis.

MOTT. on isiklik huvi aga mitte professionaalsel baasil põhinev tasakaalustatus spordiinfo. Proklubi peaks ilmselt lobistama mõnele teleneegrile ka Trek 9.8, vastutasuks võistluste info edastamise eest.

A äkki peaks siinpuhul ka ise härjal sarvist haarama ja ühe saate(sarja) valmis tegema, mida siis suvel hapukurgihooajal telesse pakkuda a la "velo.clubbers MTB action". Kord paari nädala tagant 10-20 minutiline saade, kus kajastatakse Eesti MTB tegemisi, sekka intervjuusid, pilti rajalt, mingeid efekseid (downhill, XC) videojuppe mujalt (ei tea kuidas autoriõigustega on?), taustaks sellist extreme-ühtesobivat musa, näit Offspring vms., mis laiadele massidel peale läheb. Ja kui telesse ei saagi, siis omal hiljem hea videost vaadata. Näiteks ELAK-i (Eesti Langevarjuklubi) vennad teevad igal aastal hooajast mingi kokkuvõtva filmi. Seda peaks lausa videolaenutustes või müügipuntkides saada olema.
Tehnika poole pealt on vaja muidugi mingit pool-profi kaamerat ja arvutit koos editeerimistarkvaraga. Saab päris tegija materjali kokku.

See on muidugi võhiku arvamus, kes on selliste asjadega varem minimaalselt kokku puutunud.

Ei taha küll Jani jutule vett peale tõmmata, kuid sellele ligilähedast saadet on tehtud ka, viimati tehti mullu kevadel xsport v xstart nimelist saadet, kus Freims saatejuhina esines. Asi oli eetris stabiilselt kell 1 öösel ja 3 min, mis maximusest näidati, ei tasunud üleval olemist. Varsti võetigi maha, kuna keegi ei vaadanud ja ei õnnestunud sinna ka reklaami müüa ning võistluste korraldajad ka ei jõudnud saate tegemist kinni maksta.
Kui ikka eesti mtb saade, siis ainult eesti, mingit offspringi vms taustaga stiilinäited muust maailmast võivad küll tunduda effetktsed, aga ei kanna sisu välja.
Kas kellelgil on aimu, palju sellise saate tootmine maksma läheb?
St see eeldab profikaamera renti võistlust ajaks(päris pikk aeg tegelikult), operaatorit ja meest, kes operaatorile näitab, mida võtta(hea ünne korral ka üks mees veab välja).
Lisaks mõned tunnid montaazhi ja helindamist, mis esimese kulutusega võrreldes on odav.
Ja siis tuleb see saada eetrisse norm ajal, sest ööselkell 1 on seda mõttetu näidata.

sealt edasi teeks sarja nagu oli Martin Reimi jalgpallikool jne.jne
aga äkki teeks enne selle embleemi lõpuks valmis

.

teletegemine on kalleim kunst/hobi mida tean. Kuigi jani uljas fantaasialend kergitas ka mind korraks kontoritoolilt ülesse.

No nii, kes tunneb Jurtsenkot vääääga hästi, nööbist kinni ja mees tööle.

Nojah, näiteks mina soovitaks uurida koolidest kuidas neil selle filmitegemisega on. Vähemalt ITKs suutis Peeter Marvet hämmastava koguse knowhow'd ja tehnikat kokku tirida ja andis minuteada suhtelised vabad käed tehnika kasutamiseks. Kahju, et kooli ja rattahooeg ei kattu. Kuid keegi võiks kunstiülikooli tuttavatelt uurida kuidas neil selle tahtega ja tehnikaga oleks. Samuti arvestada tuleb sellega, et kaamerameestele tuleks kohad(head suuremad plaanid ja ekstreemsemad kohad ntx.) välja otsida, stardis ja finishis jõlkumine on suhteliselt nõme. Kasuks oleks kahe ringiga rajad.

Kaamerad saaks ju ntx v.c.e rahvalt kokku koguda, digikaamera statiivil teeks piisavalt head pilti esimese filmi tegemiseks.

Samuti on mind ammu huvitanud kiivrikaamera kasutamine. Mõelge kui lahe oleks seda näidata telekast lõike mõne ekstreemsema sõitja silme läbi. Samuti täispikk sõit netis oleks huvitav endalgi meeldetuletuseks vaadata. Tõsi selleks vist keegi kaamerat laenata ei taha.