velo.clubbers.ee

Aeg: pühapäev, 1. veebruar 2009, start kell 10.00
Koht: Pannjärve tervisespordikeskus, Kurtna järvistu, Ida-Virumaa
Osavõtjad: kolmeliikmelised meeste-, naiste ja segavõistkonnad
Kontrollaeg: 7 tundi
Üks tore lisaülesanne.
Liikumisviis: võistkonna vabal valikul - jalgsi, suuskadel, uiskudel, räätsadel, ratastel, kelguga.
http://www.xdream.ee/index.php?action=uudised
_______________________________________________________________________
Vajame võistkonda Saarte Terviserajad II kolmandat liiget.
1. Aivar Lipp
2. Raul Traumann
3. Naine või Mees vahet ei ole. Tingimus on, et rada läbitakse rattaga. Kasuks tuleb kaardi lugemisoskus. Eesmärk on osaleda, nautida ja läbida.

Trauks 5054203

Hetkel ikka 1 liige STR II tiimist puudu (kuna viirus niidab massides). Soovitav oleks kaardilugemise oskus (kuna mina ja Trauks kaardi saladusi ideaalselt ei valitse). Võistluse teeks läbi enamuses rattaga. Kuna võistlus toimub juba sel pühapäeval, siis asjaga veits kiire :-S

Kuidas see üritus rattaga liikujate silmis oli? Ja huvitav mis "DSV Saarte Terviserajad I" tiimil juhtus, et nad ainult 2 ja pool tundi rajal olid?

Ise liikusime põhiliselt suuskadel ja tundus, et suusk oli seekord päris hea valik - paljud punktid suusaraja läheduses, järvede peal sai ka kiirelt uisku sõita ning metsaalused ja sood olid valdavald piisavalt kõvad suusatamiseks, kui nad just liiga võsased ei olnud.

-strix

Hi.

DSV-STR I võistkonda saatis kohe stardist ebaõnn. Alustades ratta teh probleemidest kuni kiibi kaotuseni. Meeste vaim oli kõva, aga õnn vedas alt.

STR II võistkonnal oli ainus ärev moment võistluseelne õhtu. Selgeks oli saanud, et III liige on haigestunud ja algas klapperjaht. Selgus tõsiasi, et vähe on rattureid kes on nõus võistlema rattaga -15" ja ca 6,5h.
III liikmeks osutus imekaunis tütarlaps Ethel. Ethel ei olnud varem sellisel võistlusel osalenud, aga soov oli suur. Arvestades kõiki asjaolusid sai III liikme ülesandeks olla ilus ja naeratada. See sobis...oma heakskiidu osalemisel andsid ka Sigvard ja Sven. 6,5h naeru ja ei märkigi väsimusest. Respect.
Alustasime ratastega STR I võistkonna tuules. Kolmas punkt tuli juba iseseisvalt leida. Kogemus eelmistest aastatest ei lubanud palju loota, aga olime valmistunud. Soetanud harrastajale kohaselt kõige kallimad kompassid ja lugesime raamatust kuidas asimuuti määrata. Endale suureks üllatuseks leidsime punktid mängleva kergusega(sel aastal oli väga hea kaart). Rattad teeserva parkides oli kahju metsast tagasi pöörduda. Jalgsi tundus kuidaski loogilisem neid punkte leida. Rattaga pead jälgima kaardil teid ja metsasihte mida mööda liikuda + punktid. Nii me siis liikusime võtaks veel ühe ja veel ühe kuni olime juba ratastest lootusetult kaugele liikunud. Minu jaoks, kes ma joosta üldse ei oska oli selge, et naeratus hakkab näolt kaduma. Aga meil oli õnne "naerusuu" oli meiega. Kahel korral sai jõge ületatud. Kasutades kohalikke abivahendeid õnnestus need takistused kuiva jalaga sooritada. Mingist hetkest paistis päike nii kevadiselt...kahju oli, et järvejää sai otsa ning algas mets. Mets...mets...lõpupoole olid toeks kõik puud ja väljaulatuvad roikad mis aitasid tasakaalu hoida. Uskumattu, aga tagasiteel leidsime üles ka oma rattad. Suudlesin kirgikult sadulat...klipid kinni...see oli õnnis tunne. Jalad tegid mida nad teha osaksid. Sportlikke saavutusi vaadata siis pooled punktid + lisaülesanne ning ca 6,5h ei ole teab mis saavutus. Meie olime õnnelikud. Tänud korraldajatele, osalejatele ja tiimikaaslastele. Eile kakumäel jooksutrennis süttis plaan osaleda samas koosseisus ka suvisel xdream-il. Rollijaotus jääks samaks.

Sai ka siis esimest korda see üritus ära proovitud. Ilm oli tegelikult väga ilus Tiimi peale võtsime ühe kompassi kaasa, mis sai taskust ükskord siis välja võetud, kui olime "võõras" kohas. Tänu kompassile saime teada, et olime ristmikult liiga vasakule keeranud. Kaarti tundsime nii palju, et sinine on järv ja pruunid triibud on suured sõidetavad teed, katkendlikud jooned olid paksu lume tõttu jalgsi läbitavad teed ja roheline triip oli Pannjärvel mõnuga sõidetav suusarada Kolmandasse punkti liikudes saime teada, et peab sadulast lahkuma ja jooksma hakkama (ei tule meelde millal viimati joostud üldse sai). Jätsime ka rattad tee äärde ja tegime jooksusamme, leidnud punkti saime aru, et meie ei saa mitte otse järgmisesse punkti joosta vaid peame tagasi tee äärde ratastele järgi jooksma Sel hetkel tundus isegi jalutamine rattaga liikumisest kiirem variant olevat. Esimest korda järve ületamist alustades, vaatasime eemalt, et nüüd saab vähemalt kiirust koguda ..... aga peale 10 meetrit järvel vajus ratas paksu lumme sisse ja kuidagi ei tahtnud enam edasi liikuda. Sel hetkel kadestasime mööda kihutavaid suusatajaid.
Kokkuvõttes oli väga lahe pühapäev ratta ja kahe sõbraga, sai palju nalja ja tarkustki kogutud. Nädalavahetuse velotaja taseme kohta jäime oma kogutud 34 punktiga (6:48) väga rahule. Nüüd on juba soov suvist Xdreami ka proovida

Kompass peaks ikka koguaeg taskust väljas olema ja "tööd" tegema - siis ei tekki "võõraid kohti"
Hullud vennad/õed olete Te kõik, kes rattaga -15C lumisele maastikule lähete. Ajalugu on näidanud, et seiklusspordi Eesti formaadi puhul on ratas talvel vägagi segavaks teguriks!
Kuna loogilised ja võidukad rajavalikud nõuavad paljuski teedeta murdmaastikul liikumist ning paljudele KP-dele on üldse ligipääs rattaga võimatu on Teie sooritus kiiduväärt
P.S. Liiguvad "sahinad", et veel sellel suvelhooajal (üks kevadel, teine sügisel) on tulemas just rattahuvilistele orienteeritud seiklusüritus (nn. "rattarogain"), kus võistlus toimubki põhiliselt ratastel (lisaks vist ka pisut jooksu?). Siis peaks ratas 99% tööd saama!