velo.clubbers.ee

Raske rada oli, sest vihm muutis raja väga mudaseks ja ohtlikuks, algus oli hea aga lõpp oli raske.

Algus oli hea kiire hoo võttis maha heinamaad, mida kattis pori. Läksin FF 3.0 sees rajale ja taipasin liiga hilja rehvirõhku vähendada. Kui see viimane eriti mudane lõik välja arvata siis oli kõik super. Seekord sõitsin poolmaratoni täiesti põnev kogemus oli.

Pidid http://www.stopkadr.eu/andrey/10_Otepaa ... _EEC_2009/

Children in the rain see from here - http://www.stopkadr.eu/andrey/10_Otepaa ... F9342.html

Druon kirjutas:Pidid http://www.stopkadr.eu/andrey/10_Otepaa ... _EEC_2009/

Children in the rain see from here - http://www.stopkadr.eu/andrey/10_Otepaa ... F9342.html

väga ilus töö, nagu alati . lisaks veel tulemused erakordselt kiirelt avaldatud

Täielik Otepää pildigalerii: http://www.proshop.ee/galerii

pildid
http://fotoalbum.ee/photos/kiisuke01

Rada oli väga hea. Sõidu ajal oleks vihma võinud rohkem tulla. Kui juba niikuinii on karvase kummi ja mudaga sõit, siis olgu juba täiega. Mul pesi vihm vähemalt prillid mudast puhtaks. Lõpus oleks võinud üks 5km kruusa veel juures olla - peale neid mudalõike, oleks saanud rohkem lõpuspurtidega sotte selgeks - lisaks sai rada kuidagi ootamatult otsa. Ju ma siis mudaga ei näinud neid kilomeetrisilte.

Kirsa kirjutas:Rada oli väga hea........

Austa kiitis ka rada.
Muidugi oli tore harjutada rivi, ringi ja muid grupisõiduelemente ja seda ikka kolmes reas ja täies pikkuses.
Lõpus 2km laiba mõnitamist ja siis suruti pudel pihku.

Aga supp ja saiake maitsesid hästi

söögi jagamine kandikutel oli väga bro idee.
üldse oli kõik väga positiivne.

Rada oli natuke ekstreem – loobusin positsiooniheitlustest laskumistel ja kokkuvõttes andsin võitluseta ära ca 10-20 kohta, mis plaanis Rakkes ka Jõulumäel jõuga tagasi võtta, sest tänu ülimale ettevaatlikusele libedal rajal sai finisijoon ületatud ilma tavapärast väsimustunnet tundmata ( see ei tähenda, et ülde väsinud ei olnud) . Rada iseenesest profiililt ja maastikult on parim, ma võiks kõik 8 etappi selle raja peal sõita ( ainult, et rahakoti peale hakkaks – too far from home ise olen vaid selle koha pealt luuser, et ei oska libedal rajal liikuda ja kumme olen hooajaks vaid ühe standartpartii valinud. Ma arvan, et see oli sõit kõigile neile kes kiruvad kruusa maratone – oma konkurentsiheitluses nägin palju kaasvõitlejaid, keda muidu nendel positsioonidel väga figureerimas ei ole ja see ongi just tore – super, et Elion cup ametlik 6-s osavõsitlus natuke paksem oli kui ülejäänud lurr, maitses hää…

Rada oli hea. Vihm pani veel korraliku punkti. Kahjuks sain ise (võimalik, et keegi hoopis aitas kaasa) raamikõrva kõveraks ja kohe alguses, asfaldi lõigul. Sealt edasi sai jätkatud pidevalt hüpleva ketiga. Aegajalt jäi küll kuskil hammakal kett pidama, kuid käiku vahetades algas hüplemine taas. Paganama raske oli sedasi, aga tahtsin ikka lõpuni ära tulla.

Esimesel kümnel kilomeetril oli tempo suhteliselt aeglane ja seetõttu ka trügimist palju. Annimatsi ja Madsa vahel langesin ka ise trügimise ohvriks, kui Kruseman minu eessõitjal rattad alt ära sõitis - st tahtis jõuga tema positsiooni võtta, mille tulemusel kukkusid mõlemad. Pidurdada ei jõudnud, kõrvalritta keeramine oleks teise tea ka küllili tõmmanud, seega ... Ebameeldiv kukkumine oli. Lenks jäi viltu ja mootor hakkas alles 15km pärast uuesti tööle, kui suuremad valud lahtusid.

Edit: muidu oli igati 5+ üritus, sh uus lõpp.

Mulle taaskord üritus tervikuna meeldis. Eks see meeldimine / mittemeeldimine on pea alati seotud enesetundega sõidu ajal ning kuna oli "päris ok", siis kogu üritus meeldis.

Kuigi (olenemata enesetundest) tegelikult oli rada ise-enesest ka väga mõnus. Täitsa selline nagu maraton olema peab. Natuke tõusu, natuke kihutamist, tehnilist osa oli tänu ilmale, mis mulle isikulikult väga meeltmööda oli. Ning algusepoolsed kiired metsavaheosad on mul alati olnud Otepää lemmikud. Kuidagi eriti lahe on kiirelt puudevahelises koridoris "lennata".

Olen alati imestanud, et kuidas ka ise ei "paneks" ning milline segadus ning positsioonivõitlus valitseb esimese 10 km jooksul, siis 99% on alati nii, et poole sõidupealt vaatad, et ümberringi on TÄPSELT samad näod, kes eelmiselgi võistlusel ning lõpupoole hakkab "sama jama pihta", et kes jaksab viimased 3 km ka sõita, kes mitte.

Rada oli väga vinge ainuke mõttetus tundus see hüppemäe alune jupp kus sõitmine ei olnud ju mingi teema. Aga eelpool kirjeldatud positsioonivõitlustest ma küll aru ei saanud, mehed krt kas te esimeses 10-nes sõidate ,et võitlete koha pärast nii ,et sõidaks teisi kasvõi vigaseks??
Mõnikord tekib tunne ,et mõned mehed tegelevad vale alaga, kakelda tahate siis harrastage poksi näiteks või minge ööklubisse kaklema!

tonydata kirjutas:... Aga eelpool kirjeldatud positsioonivõitlustest ma küll aru ei saanud, mehed krt kas te esimeses 10-nes sõidate, et võitlete koha pärast nii, et sõidaks teisi kasvõi vigaseks?? ...

Ja oh imet, sõidavadki oma parimal päeval. Vorm lubab neil 20 kanti kindlasti sõita.

Lõpp oli tõesti kipa hakkasingi mõtlema, et kus on olnud üsna rasked lõpud ( viimane 1km) , siis tulid meelde Rõuge oma tõusuga ja järgneva künkliku põlluga, Tallinna marat lauge aga pikk tõus pehmel maal, Rakke kindlasti, isegi Jõulumäel oli raske lõpp – et kui tihti peale finsit kodus mõtled, et kurat selles punktis oleks pidanud rohkem andma, siis et seda kaotusvalu tunnet ei oleks on hea kui on raske lõpp, mis viimast mängu pannes aitab kompenseerida rajal tehtud vigu ( Otepääl sain viimasel 100m peal 3-st ratturist mööda ja ühega võrdselt üle joone kuid esialgu oli igaühega ca 10m vahet) – ega see ei ole ju inetu kui viimastel meetritel positsiooni nimel võitled kuigi mingi tähtis koht mängus pole või on? Minu arvates imelik on hoopis lönta lönta üle joone tulla..? Küsin, sest olen peaaegu kõikidel etappidel pidanud finishit panema aga üldjuhul on konkurent justkui loobunud – mul ka ebameeldiv tõmmelda kui vastane loobub põhimõtete pärast? Et kuidas on, kas sotid peale poodiumi kohti tuleb selgeks teha ennem finiši joont või pealtvaatajate/poolehoidjate rõõmuks ja enese rahuloluks lõpetab sõidu endiselt finiš?

tonydata kirjutas:Aga eelpool kirjeldatud positsioonivõitlustest ma küll aru ei saanud, mehed krt kas te esimeses 10-nes sõidate ,et võitlete koha pärast nii ,et sõidaks teisi kasvõi vigaseks??
Mõnikord tekib tunne ,et mõned mehed tegelevad vale alaga, kakelda tahate siis harrastage poksi näiteks või minge ööklubisse kaklema!

Kui see nüüd minu kommentaari kohta käis, siis esiteks võta päris rahulikult on tooni maha. Ja siis mine oma klubisse (sulle on nime alla kirjutatud CFC), seal on autoriteete küll ja küll, kes sulle ära seletavad, mis rattaseljas positsioonivõitlus tähendab. Kindlasti oskavad tuhat korda paremini seletada, kui mina. Ainus mis ma ütlen, on see, et positsioonivõitlus rattaseljas ning ööklubis on kaks eri asja.

wylde, need kohad mis joonel kaotatakse võtakse koju sõites topelt tagasi
Ilge lend käis vasakult ja paremalt jälle Tartuni.

Rada oli lahe, pole palju kohti kus saab nii pikalt 30+ kitsal metsateel lennata ja siis veel natuke suurema kiirusega mudast nõlva alla lasta ilma pidureid puutumata
Start oli kuidagi eriti rahulik. Kes jaksasid ja mahtusid parandasid oma kohta kõvasti.

tonydata kirjutas:Aga eelpool kirjeldatud positsioonivõitlustest ma küll aru ei saanud, mehed krt kas te esimeses 10-nes sõidate ,et võitlete koha pärast nii ,et sõidaks teisi kasvõi vigaseks??

Positsioonivõitlus, millest mina rääkisin on enamasti loomulik ja ohutu rattaspordi osa ja jutt ei käinud mitte esikümnest vaid järgmisest sajast mehest, kes esikümne taga tahavad parimat kohta hoida. Üks mees tegutses rajal küll inetult, kuid üldistus ja valele sihtrühmale esitatud küsimused (rääkimata sõnavõtu lõpust) olid kohatud.

Jah minu kommentaar oli pigem sellele: "Annimatsi ja Madsa vahel langesin ka ise trügimise ohvriks, kui Kruseman minu eessõitjal rattad alt ära sõitis - st tahtis jõuga tema positsiooni võtta, mille tulemusel kukkusid mõlemad. Pidurdada ei jõudnud, kõrvalritta keeramine oleks teise tea ka küllili tõmmanud, seega ... Ebameeldiv kukkumine oli. Lenks jäi viltu ja mootor hakkas alles 15km pärast uuesti tööle, kui suuremad valud lahtusid".
See mis toimub esisajas pole üldse minu asi ,sest sinna ma ei kipugi ja ei suudagi aga üldjuhul on esisaja mehed tunduvalt viisakamad ja ei tegele konkurendi rajalt väljatõukamisega. Hoopis lõbusam osa on seal 400+ kus paljud on härga täis ja üle laipade lähevad. Mäletan eelmise aasta Elvat kus finishis nii mitmetki 500+ kodanikud finishi koridoris crashisid nagu rebiks esimese koha pärast, ok noored mehed, tahaks finishis kaassõitjale ära teha, adrenaliin peatab niigi napi ajutegevuse, noh las ta olla aga milleks sellise jamaga tegeleda kui lõpuni on veel kümneid kilomeetreid?

wylde kirjutas: "Otepääl sain viimasel 100m peal 3-st ratturist mööda ja ühega võrdselt üle joone kuid esialgu oli igaühega ca 10m vahet" Noh ja said poodiumi koha selle eest või? Ok kui see etterebimine on sportlik mitte teiste rajalt välja nügimisega saavutatud siis on see täiesti ok ja seda teen isegi aga kusagil on ikkagi korrektse sportliku käitumise piir.

tonydata kirjutas:wylde kirjutas: "Otepääl sain viimasel 100m peal 3-st ratturist mööda ja ühega võrdselt üle joone kuid esialgu oli igaühega ca 10m vahet" Noh ja said poodiumi koha selle eest või? Ok kui see etterebimine on sportlik mitte teiste rajalt välja nügimisega saavutatud siis on see täiesti ok ja seda teen isegi aga kusagil on ikkagi korrektse sportliku käitumise piir.

Väga segane lause. Kas Korrektselt käituv sportlane (olles poodiumikohalt tagapool) ei tohi kiirendada ega kihutada rajal, saamaks 636 koha asemel 635?

veiko kirjutas:

tonydata kirjutas:wylde kirjutas: "Otepääl sain viimasel 100m peal 3-st ratturist mööda ja ühega võrdselt üle joone kuid esialgu oli igaühega ca 10m vahet" Noh ja said poodiumi koha selle eest või? Ok kui see etterebimine on sportlik mitte teiste rajalt välja nügimisega saavutatud siis on see täiesti ok ja seda teen isegi aga kusagil on ikkagi korrektse sportliku käitumise piir.

Väga segane lause. Kas Korrektselt käituv sportlane (olles poodiumikohalt tagapool) ei tohi kiirendada ega kihutada rajal, saamaks 636 koha asemel 635?

Väga üldistades on kogu see rattasõit nagu selles võistlemine, kellele rohkem saia suhu mahub. Mis vahet seal on? Aga kui keegi on hõiganud, et teeme võidu, siis tuleks ikka suruda.

wylde kirjutas: "Otepääl sain viimasel 100m peal 3-st ratturist mööda ja ühega võrdselt üle joone kuid esialgu oli igaühega ca 10m vahet" Noh ja said poodiumi koha selle eest või?

Ei, ma sain selle eest koha esi 50 piirimail ja sealhulgas ei kasutanud ära ei kellegi tuules sõitmist või midagi muud sarnast, et oma olukorda ennem finišit kergendada – jõudsin neile järele vahetult ennem finišit. Tuli märk 100m lõpuni olles veel pehme muda sees ja nägin ees nelja ratturit ja kõik kulgesid justkui matkasõitjad, otsustasin kiirendada ja ainus, kes võitlust vastu pakkus oli härra kellega võrdse aja sain, järgnevad kaotsaid isegi sekunditega. Ehk siis küsisingi, kas tegin midagi ebaeetilist kuna juba kolmas etapp olen sprintinud ja kohta tõstnud või võib eeldada, et kõik teeks sama kui endas jõudu leiaks? Või pean hasarti maha suruma ?

wylde kirjutas:Ehk siis küsisingi, kas tegin midagi ebaeetilist kuna juba kolmas etapp olen sprintinud ja kohta tõstnud või võib eeldada, et kõik teeks sama kui endas jõudu leiaks? Või pean hasarti maha suruma ?

Väärikas lõpp lisab võistlusele ainult ilu.

Tänud Erik! ( et vahepealsed postitused kustutasid)
Kui rattafoorumis ja antud võistluse teema all ei või ka mainida, millisel kohal keegi sõidab, et teised ratturid vb antud küsimuses saaks eeskuju võtta ilma, et keegi jälle ei leiaks selles midagi taunimisväärset, siis ma ei saa aru, mis seltskond me oleme? Ma olen siin foorumis, sest arvan, et siin on toredad inimesed, kelledaga koos nädalavahetusel mõõtu võtame vaid rattasõidus - miks siin foorumis? Rattasõit on pisike kild elust mida me tegelikult elame.
Väga vähesed pahandajad jäävad anonüümseks - Eesti on lihtsalt liiga väike.

P.S - Aitäh konkurentsiheitluse poolehoidjatele teiega võistlen iga kell, rõõmuga!

wylde kirjutas:

Ehk siis küsisingi, kas tegin midagi ebaeetilist kuna juba kolmas etapp olen sprintinud ja kohta tõstnud või võib eeldada, et kõik teeks sama kui endas jõudu leiaks? Või pean hasarti maha suruma ?

Palju õnne, said maagilise piiri ületatud!
arvan, et see norm finishi piir läheb sealt, kus lõpeb mõistus, st ei suuda heaks kiita, kui ntx Rattaralli finishikilomeetril kohtadel 200-400 selle asemel, et sõpradega käsikäes üle joone veereda, "tehakse finishit" nii, et 10 meest haiglas.
Isiklikult ei näe vahet, kas oled finishis 58 v 64, 273 v 294, sellised vahed minetavad tähtsuse, kui ollakse piisavalt palju sõitnud.
Aastaid tagasi, sõites enda esimest tahkot, panin imeks, et kohalikud sõidavad mäe otsa, peavad kinni, söövad võileiba ja lobisevad omavahel, rajal keegi ei sõimle ega takista teisi, paar kohta ees-taga ei koti kedagi. Kuigi praegu olen sunnitult rattasõidust natuke eemale jäänud, siis ilmselt tulevikus hakkan ka ise nii sõitma, et selle asemel, et silmad maas, tagumik püsti, hullupilk rajal, tunneks sõidust mõnu, et alpides jaguks aega enne mäe otsast alla kihutamist nautida vaadet, fotokas välja võtta ja lasta endast teha pilt jne.
Iseasi, kui sõidad meeskonna eest ja ntx sinu 3-st kohast võib sõltuda meeskonna poodium vms:)

arvan, et see norm finishi piir läheb sealt, kus lõpeb mõistus, st ei suuda heaks kiita, kui ntx Rattaralli finishikilomeetril kohtadel 200-400 selle asemel, et sõpradega käsikäes üle joone veereda, "tehakse finishit" nii, et 10 meest haiglas.
Iseasi, kui sõidad meeskonna eest ja ntx sinu 3-st kohast võib sõltuda meeskonna poodium vms:)

Seda tahtsingi järgmiseks mainida, et meeskondade vahel on väga tihe rebimine, ehk iga koht on pingutust väärt. Muidugi eeldusel, et sa oled oma meeskonna kuni 3-s lõpetaja, sest sealt tulevad punnid.
Ma olen ka nõus, et tuline ( eluline) heitlus harrstuspordis iga hinna eest on pehmelt öeldes naeruväärne – ohtlikel laskumistel valitakse kasvõi järsem nõlv, mudasem lõik jne et esimesena alla jõuda; kurvi minnakse nagu klappidega traavihobune, hoolimata faktist, et teisel ideaaltrajektoor ära nullitakse; sõimatakse rõvedate sõnadega kui keegi meeter vahet sisse laseb ja palju muid näiteid, mis minu arvates võistlemist ei ilusta – aga ei hakka kedagi arvustama, igaühe oma asi, mis fiilingu ta rajale võtab ja millisega ta sealt tuleb, ise sõidan rõõmsal meelel, ootan igat etappi justkui pidulikku päeva (siiski päris tervemõistusega kogu võistluskäiku analüüsida ei saa juba stardikoridor mõjutab psüühikat, ehk tõuseb sellise hormooni konsentratsioon veres nagu adrenalin ( jah see on hormoon , testosteroonitase jne, et eks me kõik nats loomad oleme seal rajal ja see omakorda võimaldab sõita piirimail mis muidu tahtele allumatu - eufoorias.
Aga mind huvitas ikkagi konkreetne küsimus – et finisheerimine on siiski austusavaldus kaasvõsitleja-, ürituse korralda – ja oma poolehoidjate suhtes? Paraku trügitakse ja kukutakse ka suurtel velotuuridel/klassikutel – eeskuju on nakkav.

wylde kirjutas:ohtlikel laskumistel valitakse kasvõi järsem nõlv, mudasem lõik jne et esimesena alla jõuda. kurvi minnakse nagu klappidega traavihobune, hoolimata faktist, et teisel ideaaltrajektoor ära nullitakse

Mina teen nii, ja eesmärgiks pole mitte niivõrd eessõitjast mööda saada, vaid natukenegi seda mõnuelementi kätte saada, millega ju Elioni radadel väääga kitsi ollakse. Teeb ikka nati tusaseks küll kui ise leian, et nüüd lasen pidurid lahti ja tuiskan sõjahüüuga alla, aga keegi eespool nagu eesel "seisab" keset rada, seega tulebki võtta ideaaliväline trajektoor. See, et ma järgneva kruusaralli ajal jälle seltsimehele kaotan, see on täiesti teemaväline sel hetkel. St kõik ikka positiivse tuju hoidmise nimel, mis peaks ju tervitatav olema..

wylde kirjutas: Aga mind huvitas ikkagi konkreetne küsimus – et finisheerimine on siiski austusavaldus kaasvõsitleja-, ürituse korralda – ja oma poolehoidjate suhtes? Paraku trügitakse ja kukutakse ka suurtel velotuuridel/klassikutel – eeskuju on nakkav.

Paar aastat tagasi pakkus ka see mulle pinget, aga nüüd täiesti savi, kas mingi vandersell saab must ette või oman mina mõnda tundmatut kuju finisiheitluses, ainult tuttavad joped ning paiknemine psühholoogilise 200 koha läheduses tekitavad lisaadrenaliinipuhangu. Jooks, mis minu jaoks veel uus, seal tulistan lõpuni hing paelaga järel lohisemas, või siis on hing ees ja mina lohisen järel :)

Ma küll ei tauniks võistlemist olgu siis esikümnes või kohtadele 500 + ...
Taunimist väärt on ikka see kui võistlemise nimel ebasportlikult käitutakse
mille alla võib liigitada nii sõimlemise kui ka teisi ohustavad manöövrid.
Kui aga väita et Elionil ei ole tähtis kas oled 50-s, 200-s või 700-s siis
on ju mõistlikuma lihtsalt sõpradega kodus sõita.

raulk kirjutas:Ma küll ei tauniks võistlemist olgu siis esikümnes või kohtadele 500 + ...
Taunimist väärt on ikka see kui võistlemise nimel ebasportlikult käitutakse
mille alla võib liigitada nii sõimlemise kui ka teisi ohustavad manöövrid.
Kui aga väita et Elionil ei ole tähtis kas oled 50-s, 200-s või 700-s siis
on ju mõistlikuma lihtsalt sõpradega kodus sõita.

On rattureid, kes käivad võistlemas ja on rattureid, kes käivad võistlustel osalemas. Paraku on tasemed erinevad ja nii mõnedki "võistlejad" lõpetavad alles peale "osalejaid". Võistlemise juurde aga käibki ju ka lõpuspurdi tegemine jne. Osalemise juurde aga toitlustamispunktis hapukurgi mugimine ning jootjaneidudega naljatamine. Selliseid võistlusi kutsutaksegi ju rahvaspordiüritusteks...

raulk kirjutas:Kui aga väita et Elionil ei ole tähtis kas oled 50-s, 200-s või 700-s siis
on ju mõistlikuma lihtsalt sõpradega kodus sõita.

Aga kui oled juba pea sarja algusaastatest peale laveerinud kohtadel 170 - 300, siis paratamatult see koha väärtus devalveerub, ehk pole vahet, kas sellel sõidul sai nüüd siis oldud 170 või 270 (vahe 3-5 min) ning diplomile kirjutatud koht on juba vähemalt minu puhul hiljemalt ülehomseks mälupangastu kustunud (nüüd, kui diplomeid ei jagata, siis ausalt ei teagi oma kohti sel aastal). Elion on muutunud võistlusest sportlikuks ajamahavõtu viisiks. Kui viitsiks ennast treenida 50-150 finissigruppi, siis kindlasti mõneks ajaks motivatsioon tõuseks.

Vabandused, et selle (nüüd juba) vana teema veelkord tõstan, kuid mulle tundub, et vahepealsel aruandeperioodil olin mingisugusest "actionist" ilma jäänud. Nimelt Rivo täna sõbralikult kolmapäevakul mainis.

Ühesõnaga olgu rõhutatult öeldud, et see minu post adressaadiga kirjanikunimega härrale ei olnud halvustavalt või solvavalt mõeldud (ega minu arvates ka öeldud). Ma alguses mõtlesin, et Erik oli ainult minu posti ära kustutanud ning siis oli minu mõte, et "no ok, kui nii, siis tõesti peab ka lihtsalt tögamise kohapealt foorumis olulisel määral tagasi tõmbama", kuid selle järgi olid vist lugupeetud oponendid isiklikuks läinud. Mistõttu jah, hea, et kustutatud sai. Mingi teema olevat olnud ka anonüümse postituse kohapealt... ei oskagi midagi öelda, minu kasutajanimi koosneb nimetähtedest... ning kõik nagunii teavad tunnevad kõiki, nii et selle nurgapealt teema tõstatamine jäi natuke arusaamatuks, kuid see selleks.

Kokkuvõttes tore, et kord majas on ja keegi silma peal hoiab.

Gunnar kirjutas:.......Mina teen nii, ja eesmärgiks pole mitte niivõrd eessõitjast mööda saada, vaid natukenegi seda mõnuelementi kätte saada, millega ju Elioni radadel väääga kitsi ollakse. Teeb ikka nati tusaseks küll kui ise leian, et nüüd lasen pidurid lahti ja tuiskan sõjahüüuga alla, aga keegi eespool nagu eesel "seisab" keset rada, seega tulebki võtta ideaaliväline trajektoor. See, et ma järgneva kruusaralli ajal jälle seltsimehele kaotan, see on täiesti teemaväline sel hetkel. St kõik ikka positiivse tuju hoidmise nimel, mis peaks ju tervitatav olema..

Täpselt minu mõte.
Otepää imes ikka täiega, siis kui niigi raskelt tulnud tõusu lõpetad ja loodad et nüüd laskumisel pidurit ei näpi
siis ilmuvad võluväel sileräärtega tegelased trajektoorile - ja kruusal kaovad täpiks jälle...

OT:( koos minupoolsete vabanustega) –SL, vabandused vastu võetud. Olen oma seisukohti parandanud igasuguste hoiakute suhtes, mille puhul on karta, et 90%-le lugejatele on see meelelahutavas foorumis seedimiseks liig seega püüan olla hea “foorumlane” ja ristisõjad ainult sadulas. Kuna endiselt mu nimel ( wylde – ei ole mitte anonüümsuse kaitseks vaid keskas loodud nimi mida siiani igalpool kasutan, ehk suure iidoli Zakk Wylde perenimi, mingil määral on ta ka kirjanik jah – noodid ja laulusõnad ) on ilmselt mõnede silmis halb maik küljes olenematta mida öelda tahan, siis võtsin seekord väga isiklikult.

Aga laskumiste teemal Otepääl – kas rahavs tõesti nii hulljulge, et libedal trassil ei karda kiirusi üles ajada või ollakse rehvivalikus nii kindel? Laskumine on üks raja osa ja ka seal peab teistega nö aeglasem arvestama, seega ma ei arva, et see taunimisväärt nahaalsus on, et keegi kellegist kiiremini laskub ja siis jälle tempos soikub, endal tõsi küll jänes püksis ( vb seetõttu, et ühe Tartu Velo poisil lõppesid ponnistused korduvalt kõhuli lamangus) aga katsusin mitte ideaaltrajektooril pidurdada, et kiiremad mööda saaks, piisab kui tagant hõigatakse ja rajal ka korra vabandasin, et hilja reageerisin – maastiku sõit ei koosne ainult pedaleerimis oskusest ja seda fakti ei ole üritanud ka oma puudulike võimetega üle trumbata. Veidi nüri muidugi oli ühest lätlasest ca 10 korda järjest uuesti mööda sõita aga näha oli, et ta kaifis hoopis laskumisi, minule jällegi oli raja positiivseim element viimane raske tõus peale songermaad. Kõik said Otepäält midagi
Gunnari seisukohtadele vastuseks arvan, et Elion oleks liiga lame kui sealt võistlusmoment välja jätta. Võistlusi ju jagub, millede vahel valida – ei tea kes sul starimaksud tasub, aga kui Sa ise, siis variant sama raha eest mõni eksootilsem start kusagil teha ja hiljem kodumaal propagandat teha – kui kutsutakse, siis vb liitun ise ka. Mul oli kunagi trennis stendil Aavo Pikkuse foto ja all rasvaselt trükitud – “sportlase teeb kauniks võidutahe” hea lause, mida endaga kaasas kanda raskel momendil.

Kas sel viimasel tõusul mingi üldtuntud nimi kahh on (Tehvandi tõus?)? Igatahes oli see mõnus rasvane punkt sellele rajale. Sisetunne sõidu ajal juba ütles, et säästa ennast lõpuks siis saad maasika otsa turnida

To alkoloom ja teised võsitlejad - olen õppinud ära proffide pealt, et sõita soojenduse raames läbi nii alguse kui lõpu kilomeetrid - starteegiliselt tähtsad kohad.

Heh tore lugeda ,et kõvad või(s)tlejad siin on nädala teiseks pooleks adrenaliini lõpuks alla saanud Mina igatahes käin Elionil võistlemas kuigi kaugeltki mitte esisajas kuid vastavalt oma oskustele ja võimetele ning igast etapist loodan saada positiivset emotsiooni mitte ei tule ma adrenaliinist pimestatud kodanikega lenks-küünarnuki võitlust pidama või rajale sõimlema ,et "mis sa krt laskumisel ees kooberdad", jne...jne... Võistlemine on eesmärk enamusele Elion sarja osalejatele ja kui numbri külge saad siis paugutad täiega kuid tehkem seda austades kaasvõistlejaid siis on kõigil võistlusest positiivsed emotsioonid.

Selle viimase mäe nimi peaks olema Neljakase mägi. Aga ebasportlikust on minuarust suht vähe näha. Mulle on küllalt ette sõidetud, aga nimme vast aint paar korda. Enamus ikka valearvestuste süü ja seda ei pane pahaks, tuleb lihtsalt tähelepanelik olla ja jälgida eessõitja tegevust, et üllatused väga ei üllataks. Sama on arvatavasti vandujatega, olen täheldanud et enamus on siiski pahased enda tegevuse peale, käigu vahetus ei suju või mingi muu kala. Ise olen ennast vandumas avastanud tõusudelt, etmiks ma siia olen tulnud. See nagu aitab unusta valu jalgades ja kopsus. Aga olen näinud ka lihtsalt teistele halvast ütlejaid ja lihtsalt mõnitajaid.

Nojah, täiesti offtopic aga väidetavalt vandumine aitabki valu vastu: http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/0 ... ode=nested

Arne

kuna just siin teemas on juttu palju sel teemal, siis algaja ratturina küsin üle - kuidas siis ikka peaksid asjad käima laskumisel?

a) aeglasemad laskujad vaadaku ise kuidas ohutult alla saavad ja jätku ideaaltrajektoor kiiremate laskujate jaoks vabaks
b) aeglasemad laskujad mingu ohutuse huvides ideaaltrajektooril ja kiiremad laskujad mingu nagu oskavad ja suudavad

ja kui näiteks variant a on õige, siis kas ei peaks sama kehtima ka tõusul? on päris palju sõitjaid, kes laskumistel nagu tuul mööda pühivad, kuid tõuse võtavad nohisedes ja käike ragistades ning peaaegu seisma jäädes

Henno kirjutas:kuna just siin teemas on juttu palju sel teemal, siis algaja ratturina küsin üle - kuidas siis ikka peaksid asjad käima laskumisel?

a) aeglasemad laskujad vaadaku ise kuidas ohutult alla saavad ja jätku ideaaltrajektoor kiiremate laskujate jaoks vabaks
b) aeglasemad laskujad mingu ohutuse huvides ideaaltrajektooril ja kiiremad laskujad mingu nagu oskavad ja suudavad

ja kui näiteks variant a on õige, siis kas ei peaks sama kehtima ka tõusul? on päris palju sõitjaid, kes laskumistel nagu tuul mööda pühivad, kuid tõuse võtavad nohisedes ja käike ragistades ning peaaegu seisma jäädes

Mina üritan neile, kes selgelt minust kiiremad ikka igas olukorras teed anda... Nii laskumistel, kui ka tõusudel... Ootaks samasugust käitumist (mõistlikkuse piirides) ka teistelt...

Lihtsalt jälgi seljatagust, vajadusel hoia ideaalist kõrvale. Aga järske trajektoori muutusi ei tasu teha sest tagant kiirelt tulija on endale juba uue ideaaltrajektoori valinud. Vähemalt minu kui algaja käitumine on nii

Üks, mis kindel ja mis minule isklikult on kõige rohkem meelt mööda! Tagant ja kiirelt tulijana hõikan - möödun paremalt või vasemalt, ehk sealt kust on võimalik. Selle aeglasema liikuja jaoks on tõenäoliselt ideaaltrajektoor kõige ohutum, kiirem tõenäoliselt kogenum saab ka hakkama väljapool ideaali.

Hea näide oli Otepääl viimane tõus, mis oli kurviga - siis kui nõrgemad mööda tõusu üles kõndisid (taastusid väikesest mudast) tuli Valio rattariietes tüüp jõudis, midagi pärida ja läinud oli ta oma teed. Kasutades selleks trajektoori, mis oli vaba.

PudruKuul kirjutas:Üks, mis kindel ja mis minule isklikult on kõige rohkem meelt mööda! Tagant ja kiirelt tulijana hõikan - möödun paremalt või vasemalt, ehk sealt kust on võimalik. Selle aeglasema liikuja jaoks on tõenäoliselt ideaaltrajektoor kõige ohutum, kiirem tõenäoliselt kogenum saab ka hakkama väljapool ideaali

see on minu meelest ka kõige mõistlikum teguviis

ja ilmselt kohtab aeglaseid laskujaid enim sõitmas ikka osalejate rivi selles otsas, kus iga koha eest võistlemine ei ole enam oluline, las saavad ohutult alla laskumistest

Henno kirjutas:a) aeglasemad laskujad vaadaku ise kuidas ohutult alla saavad ja jätku ideaaltrajektoor kiiremate laskujate jaoks vabaks
b) aeglasemad laskujad mingu ohutuse huvides ideaaltrajektooril ja kiiremad laskujad mingu nagu oskavad ja suudavad

No ma ei tea. Kui ma ikka lähen laskumisele esimesene siis valin mina trajektoori (kas ideaal või midagi muud). Tagant tulija peab sellega arvestama. Sõltumata sellest kas ma olen aeglasem või kiirem laskuja. Tagant tulija ütleb möödumisel kas vasakult või paremalt aga kindlasti ei pea ma laskumisel eessõitjana oma trajektoori muutma.

See ideaaltrajektoor kui selline on laskumisetel suht defineerimatu asi, reeglina sõidetakse alla sealt kust seda kõige paremini saab ja nii kiiresti kui rattur arvab et on ohutu ja oskab. Suht jabur ju nõuda et laskumise 40km/h peaks hakkama seljataha vahtima, et kas äkki keegi tagant tahab must mööduda jne jne. Enamasti võistlustel ringiga maha jääjaid pole, seega mingit raja vabastamise teemat justkui aretada ei ole väga pädev minu arust ja ma ei usu ka et keegi sihilikult kiiremat sõitjat blokeeriks. Möödasõitja(kiirem, osavam ja tublim) peab veenduma oma möödasõidu ohutuses endale ja ka kaasvõistlejaile ja kogu moos.

raulk kirjutas:No ma ei tea. Kui ma ikka lähen laskumisele esimesene siis valin mina trajektoori (kas ideaal või midagi muud). Tagant tulija peab sellega arvestama. Sõltumata sellest kas ma olen aeglasem või kiirem laskuja. Tagant tulija ütleb möödumisel kas vasakult või paremalt aga kindlasti ei pea ma laskumisel eessõitjana oma trajektoori muutma.

Just, see on tagumise probleem kuidas mööda saada!
Kui tunnetad oma seljakarvadega, et tagumine on kiirem siis HOIA OMA JOONT
ja looda et alt või ülevalt proovima ei hakata