velo.clubbers.ee

Siin oli üks aprillikuule pühendatud jutt, mida huvi korral saab lugeda jätkuvalt http://www.sportinfo.ee/newsid/id/626/

Mulgi Rattamaratoni rada on sel korral üsna sarnane mullusega. Pisimuudatusi muidugi tuleb. Esimest korda saab kõigist muudatustest aimu 9.mail toimuval avatud raja sõidul. Algus kell 12.00 Viljandi Linnastaadioni juurest.

Tere Mulgi Rattamaratoni korraldajad.

Kui kõik osalejad kasutavad Green Oil määrdeaineid oma ratastel siis ei peaks keskkonnaamet proove võtma vaid võiks anda oma õnnistuse kohe:) Võimalused on olemas.

Edu asjade ajamisel.

Mulgi Rattamaratonile saab soodushindadega registreeruda veel 2 päeva - 5.mai kella 24:00-ni. Hetkel on veel isegi vabu kohti

Vaatasin, et Mulgi sõit on heaks aklimatiseerumiseks enne Rõuge maratoni. Meil on kõige kõrgem koht absoluutselt samal kõrgusel, kustmaalt Holdeni altimeeter tööle hakkab...

seiko kirjutas:Mulgi Rattamaratonile saab soodushindadega registreeruda veel 2 päeva - 5.mai kella 24:00-ni. Hetkel on veel isegi vabu kohti

Vaatasin, et Mulgi sõit on heaks aklimatiseerumiseks enne Rõuge maratoni. Meil on kõige kõrgem koht absoluutselt samal kõrgusel, kustmaalt Holdeni altimeeter tööle hakkab...

Mul jah kell nii sätitud, et alla 100 meetri absoluuti ei näita...

Enam-vähem üks päev on veel jäänud aega, et Mulgi sõidule soodsamalt (kui kohapeal) registreerida. Hetkel on maratonile end üles andnud 1130 ja poolmaratonile 480 osalejat.

Kas keegi teab kuidas elionil toimub ümberregistreerimine?
Mina (kodanik A) registreerisin end ammu põhidistantsile-nyyd aga jäin krt haigeks ja ei saa sõita --aga mul on sõber (kodanik B)kes tahaks sõita poolmaratoni. Kas selline ümberregistreerimine Kodanik A põhisõidust kodanik B poolmaratoniks on võimalik???

Pendelejo kirjutas:Kas keegi teab kuidas elionil toimub ümberregistreerimine?
Mina (kodanik A) registreerisin end ammu põhidistantsile-nyyd aga jäin krt haigeks ja ei saa sõita --aga mul on sõber (kodanik B)kes tahaks sõita poolmaratoni. Kas selline ümberregistreerimine Kodanik A põhisõidust kodanik B poolmaratoniks on võimalik???

Iga kodanik teaks seda ise, kui ta viitsiks lugeda juhendit, eriti selle punkti 5.4.1.

Krt viga oligi selles, et lugesin juhendit ja keskendusin punktile 5.41, oleks pidand hoopis hinnatabeli esimese tulba sisuga tutvuma...

Sel aastal on Mulgis palju lihtsam punkte koguda kui mullu, sest vähemalt esialgses stardinimekirjas on kahe distantsi peale tervelt 2 potentsiaalset konkurenti vähem Maratonirajal on punktisaak eriti kerge tulema, sest seal on osalejate arv kahanenud 28 võrra.

Täpsustunud ilmateated lubavad nii päikest kui äikest. Nii et kui keegi plaanib plekk-kiivriga tulla, siis äikese puhul ei ole just kõige parem valik.

RIP Mulgi Rattamaraton
Kui nüüd meenutada Rakvere saatust ja lugeda praegusi komme Sportinfos ning lisaks Jassi kommentaarid ... siis Viljandiga on ühel pool. Viiakse järgmine aasta kas asfaldile või kaotatakse üldse ära ja lisatakse keskeestisse mõni puhastverd kruusakas. Kahju.

No loodame, et nii hullusti ei lähe. Aga jahh mingeid alternatiive raja valiku suhtes tasuks korraldajad kaaluda kui on näha, et ilm kipub käkki keerama. Kindlasti oleks Holstre suusaradade, mis lisati rajale eelmine aasta, välja jätmine seoses ilmaga vähendanud ka pahameelt. Ja need pahased on tõenäoliselt just need tagant poolt startijad kellel oli raja läbitavus tunduvalt kehvem kui esiotsa meestel. Ise +500 kohal sõites võitlesin ikka mõnuga selle mudaga mille otsa ei paistnud Aega kulus 60 km peale 20min rohkem kui Tartu Rattamaratonil 89 peale.

Olge nüüd. Hakkame nüüd hädaldama et "oi oi muda oli palju piduriklotsid kulusid ära koguaeg oli chainsuck" jms hädad?
Minu jaoks oli normaalne sõit. Ise sain rajal karistada et enne maratoni klotse ei vahetanud, teada oli et mudane sõit tuleb. Jooksmist oli väheke rohkem kui muidu aga no ega ilma tellida saa.

Mina jäin korralduse ja sõiduga rahule. Ratas pulkadeks, uus määre vahele ja paneme edasi.

Ja ma arvan et see aasta oleks mõistlik mõni "kruusaralli" sarjast minema visata mõneks ajaks.

Nõus eelkõnelejaga, hea andmine oli ka 500 kandis. Muda lisas pigem vürtsi juurde.

Väga hea sõit oli.Mulle meeldis.Mis sest ,et muda oli palju ,rada oli sama libe kui talvel lume ja jää peal.All olid veel siledad rehvid aga see ju sõidu huvitavaks teebki.
Need kes tahavad ainult sirgel kõval pinnasel peale tallata ja ei oska tehnilisel rajal õigeid võtteid kasutada on ise süüdi ,mitte korraldajad.
Minu elu teine maraton ja koht oli 500+ ,superhea üritus!

Ei istund see rada mulle eriti,rohkem meeldivad rajad kus on palju tehnilisi laskumisi ja rada ise on tehniline,sellist eestis muidugi maratoni pikkuses teha ei saa...aga ülekõige vihkan ma muda,kuigi eilne sõit oli enam vähem,siis ei meeldi mulle mudas püherdamine,sõit olgu aeglane,aga mitte muda pärast.

arbuus kirjutas:Ei istund see rada mulle eriti,rohkem meeldivad rajad kus on palju tehnilisi laskumisi ja rada ise on tehniline,sellist eestis muidugi maratoni pikkuses teha ei saa...aga ülekõige vihkan ma muda,kuigi eilne sõit oli enam vähem,siis ei meeldi mulle mudas püherdamine,sõit olgu aeglane,aga mitte muda pärast.

Siis oleks pidand sulle ikkagi meeldima. Siniallikul ja Polli laskumised olid eile ikka väga tehnilised muda tõttu:)

Viljandi rada on hea, kuid ilma ei saa tellida. Mulle ka ei meeldi muda - libedus on ok, kuid tehnika tõrkumine (seekord tagumine pidur, esimene käiguvahetaja, keti kaasakiskumine, amordilukk) ja rattalt mahatulekud rikuvad natuke sõidumõnu. Tänud korraldajatele, kõik mis nende võimuses oli väga hea!

Ei meeldi sellised sõidud, kus on kuiv rada ja siis miski kilomeetrise mudaaugu pärast on hiljem vaja rattale ja muule varustuse suurpuhastus teha.
Mulgis oli konkreetne värk. Esimese viie kiltsaga kõik pasaseks ja pärast polnud enam hoida midagi. Puhas fun
Rocket Ron oli eile ikka viimasepeal, ühe korra sai ainult käntsa pandud, kui laskumisel möödasõitu tehes väga viltusel libedal pinnal ratas alt ära libises.

Üks lõik sportinfos olnud interviust.
Kõigil senipeetud kümnel Mulgi rattamaratonil osalenud Alges Maasikmets ... Maasikmets nentis, et vihma ja pori tõttu tundus seekordne Viljandimaa metsades ja põldudel sõidetud maraton hoopis teistsugune kui tavaliselt. “Üks ja sama rada võib kuiva ilma või vihmaga tunduda täiesti erinevatena,” lausus ta.


tundub, et mitmeid kordi mulgis sõitnud ratturite jaoks oli see hea vaheldus. kas meeldiv või mitte on iga ühe enda otsustada.

Endal õnnestus ka totaalne haamer saada- selle raja kõige ebasobivamas kohas
Aga seda mõnusam fiiling oli peale sõidu lõppu

Lapeteus kirjutas:Mulgis oli konkreetne värk. Esimese viie kiltsaga kõik pasaseks ja pärast polnud enam hoida midagi. Puhas fun

Just just. Poole distantsi peal oli piduriklotsidest järgi ainult...midagi ja nii need lisasekundid tulidki 9 käiguga tiba raske oli, aga sai hakkama. Ise jäin rahule, abikaasa jäi rahule (lühike distants) ja erilises eufoorias on tütar (lastesõit)

Oliver mainis keti kaasakiskumist, miks see sopaga sagedamini juhtub kui ilma sopata? Küsin sest ei saanudki enam sellest probleemist lahti - 1km seees 3 x kett raami vahele kinni ja ei osanud kuidagi olukorda parandada ka. Et nüüd mure kas peaks midagi rattal totaalselt muutma või seliste etappide eel annab midagi ära teha et tehnikat säästa?

wylde kirjutas:Oliver mainis keti kaasakiskumist, miks see sopaga sagedamini juhtub kui ilma sopata? Küsin sest ei saanudki enam sellest probleemist lahti - 1km seees 3 x kett raami vahele kinni ja ei osanud kuidagi olukorda parandada ka. Et nüüd mure kas peaks midagi rattal totaalselt muutma või seliste etappide eel annab midagi ära teha et tehnikat säästa?

jah see muda rikkus kogu sõidu ja võiduajamise naudingu ära viimased 15 km toimus pidevalt keti lukustamist ja pedaalida ei saanud nii et nautisin hoopis loodusvaateid ja ootasin kaasat järgi et koos finiš lõpetada aga üldiselt võis rahule jääda.

arbuus kirjutas:Ei istund see rada mulle eriti,rohkem meeldivad rajad kus on palju tehnilisi laskumisi ja rada ise on tehniline,sellist eestis muidugi maratoni pikkuses teha ei saa...aga ülekõige vihkan ma muda,kuigi eilne sõit oli enam vähem,siis ei meeldi mulle mudas püherdamine,sõit olgu aeglane,aga mitte muda pärast.

Sorry arbuus aga su sõidu vahend on maastikuratas ja sellega oled nagu traktorist, nii et muda on asi millega pead arvestama. Tehnilised kohad olid ka Viljandis täitsa olemas. Tahad rohkem tehnilist, proovi Team Rattapood Cupi. Ja ega sealgi on muda oht.

wylde kirjutas:Oliver mainis keti kaasakiskumist, miks see sopaga sagedamini juhtub kui ilma sopata? Küsin sest ei saanudki enam sellest probleemist lahti - 1km seees 3 x kett raami vahele kinni ja ei osanud kuidagi olukorda parandada ka. Et nüüd mure kas peaks midagi rattal totaalselt muutma või seliste etappide eel annab midagi ära teha et tehnikat säästa?

Maadlesin 2x sama probleemiga. Hiljem enam ei hakanudki eest käiku vahetama ja raiusin eest suurega - sai hakkama. Lahendus : õhemast lehest hammakad lasta teha ?

Sõitsin sektoris 800-1000+. Ei meeldinud mulle selline "rada". Enamus siin ei kujuta ilmselt ette, milline oli rada selles sektoris, sellel ajal.

Chainsucki tuli endal vist 3-4 korda ainult. Peamine oli "veetakistustest" ikka täie lauluga läbi panna- minul aitasid need ikka väga väga palju.

Osalesin küll publikuna omadele joogipudeleid jagades Holstre-Polli kandis aga mõningad muljed ... esimene hübriidimees möödus kuskil 100. koha ligi, esimene FS vend kuskil kahesaja piiril.
Esimesed 50 meest olid nagu otse spast mudaravilt punuma pannud, isegi number ees oli mudane, tagumised mehed olid palju puhtamad

Kahe ratturi dialoog rajalt: "Ebanormaalne!" - "Pohhui!!!"

Finishis rattapesu oli ka "huvitav":

Ja siis küsitakse miks roostes keskjooks garantii alla ei lähe!!!

Seisev vesi ei ole kaugeltki nii hull kui kasvõi seesama veetakistus hooga läbi sõites või padukas, kui ratas auto katusel või survepesu valesse kohta. Rattal mingisugused tihendid ju siiski on veeõrnade kohtade ees.

Endal tehnilisi probleeme väga polnud, eest väikse peale pinge alle i läind, pidi varbaga kaasa aitama, taga läks väikseim ketas porist umbe ja ei hoidnud ketti peal ning tagupiduri klotsid oli haljad, nagu eile kodus avastasin.

Nendele kes rattaid järves pesid tuleks keskkonnakaitse vms kaela saata. Seal kus ise ujud pesed oma sitast ja õlist ratast.

eks selles rataste järves pesemises (milles ma ka ise paraku osalesin ) oli korraldajatel oma roll mängida.
rattad oleks kardetavasti järve läinud ka kuiva ilmaga (minu oma küll mitte), kui rattapesuks suudeti eraldada vaid 2 pesurit.
huvitav kas korraldaja jaoks poleks odavam umbes 10 pesuri rent koos vee- ja elektriarvetega, mitte 2 pesuri kulud koos spetsiaalsete pesijate palkamisega ?

ehhki pärast sellise ilmaga sõitu ma ei näe tegelikult väga drastilist vahet sopaste ratturite või rataste järves pesemise vahel. ei ütleks, et ketil pärast sõitu mingit õli mälestustki oleks olnud, ning kõiksugu laagrite vahelt tihedama määrde lekkeid ma eriti ei ootaks (eksin rängalt ?). ja sopaste ratturite järves lobistamise vastu polnud seda vähestki ette võetud.

kaarelk kirjutas:huvitav kas korraldaja jaoks poleks odavam umbes 10 pesuri rent koos vee- ja elektriarvetega, mitte 2 pesuri kulud koos spetsiaalsete pesijate palkamisega ?

Tavaliselt võib peale Elioni maratoni rattapesu 4-st kasutuses olnud pesurist 2 kohe maha kanda. Olen ka ise kaalunud nö pesijate palkamist, kelle palk sõltuks pesuri pesujärgsest korrasolust.

Iseteenindusega kaasneb kahjuks see mõisaköie efekt....

kristjan07 kirjutas:Nendele kes rattaid järves pesid tuleks keskkonnakaitse vms kaela saata. Seal kus ise ujud pesed oma sitast ja õlist ratast.

Õnneks enamasti kogu määrdeained oli juba sõiduajal eemale läinud, aga ikka veri-veri kurb lugu ja pilt

kaarelk kirjutas:eks selles rataste järves pesemises (milles ma ka ise paraku osalesin ) oli korraldajatel oma roll mängida.
rattad oleks kardetavasti järve läinud ka kuiva ilmaga (minu oma küll mitte), kui rattapesuks suudeti eraldada vaid 2 pesurit.
huvitav kas korraldaja jaoks poleks odavam umbes 10 pesuri rent koos vee- ja elektriarvetega, mitte 2 pesuri kulud koos spetsiaalsete pesijate palkamisega ?

ehhki pärast sellise ilmaga sõitu ma ei näe tegelikult väga drastilist vahet sopaste ratturite või rataste järves pesemise vahel. ei ütleks, et ketil pärast sõitu mingit õli mälestustki oleks olnud, ning kõiksugu laagrite vahelt tihedama määrde lekkeid ma eriti ei ootaks (eksin rängalt ?). ja sopaste ratturite järves lobistamise vastu polnud seda vähestki ette võetud.

Osalesin ise ka patuteos, sest ei suutnud oma rattalt õli tuvastada ka kõvema uurimise peale. Keskjooksus ja kaelakaussides oli ka vesi juba enne järves ratta loputamist, amorti pole jõudnud veel hooldusse ajada, aga kahtlused on tema osaski tugevad, seega täiesti "vesijahutusega" ratas. Seekord oli ka eriti vedel lörts-muda keset külateid, mis pritsis nagu pihustiga ja veetakistused ka väga mahlaselt sügavad. Loodan väga, et kinniste laagritega jooksud veele vastu pidasid....

Ma arvan, et survepesureid paar tükki juurde tuua ei lahenda ka olukorda, sest olen ükskord pool tundi sabas seisnud, kui minu ees oli 4 ratturit(! - mõtlesin, et jube ruttu saab, saba pole) - ehk enamik võtab väga egoistlikult rahulikult seda pesuvärki nagu oma kodus ja mudailmaga on jõudlus niimoodi nagunii olematu.

Pigem olin huvitatud oma ja naise mudakäkkide viimisest kuhugi auto-käsipesulasse ja seal raha eest asi ära teha, aga ajapuudusel jäi seekord ära. Seega survepesuritest olulisem oleks koha peal info - kus lähikonnas veel pesta saaks kasvõi väikese nutsu eest.

Pesureid ja pesijaid oli tegelikult 3- http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... _id=264967. Üks pesur oli veel tagavaraks kah. Iseteeninduse korral oleks pidanud sama pesutempo saavutamiseks olema pesureid umbes 30, sest nagu eelpool mainiti, tahaks igaüks oma sõiduriista kohapeal veel üle ka poleerida. Näiteks tuli üks tegelane mõni aeg pärast pesualast väljumist sinna tagasi ja teatas, et "vaata, pedaal on siit veel porine!"
Järves ratta pesemine ei ole muidugi eriti kena vaatepilt, aga selle tegevuse keskkonnaohtlikkus vajab ilmselt tõestamist Käesoleva teema alguses on üks link artiklile, kus sai järvevee ja rattasõidu kooseksisteerimise võimalikkusest juttu tehtud http://www.sportinfo.ee/newsid/id/626/

veiko kirjutas:Sõitsin sektoris 800-1000+. Ei meeldinud mulle selline "rada". Enamus siin ei kujuta ilmselt ette, milline oli rada selles sektoris, sellel ajal.

Teame, teame, miks ei tea.

Päll Taavi, kui juhtud seda lugema, siis võta minuga ühendust. Sina olid vist see, kes mulle rajal ketivõtme laenas. Tahan teada kas said selle kätte. Ise sattusin peale finishit haiglasse ja ei saanud ise sulle seda tagastada. Hiljem sõbradtoimetasid selle korraldajate kätte, aga ei tea kas see sinuni jõudis.

nikson66@hot.ee

ei tee see ratas sellele järvele kõige väiksematki kahju.
hoopis hullem on järvele suvised pikad kuumad nädalaid kestvad perioodid,
kus kõik see inimene järves ujumas käib. sellele tavaliselt järve elustik jms hästi vastu ei pea ja tulemuseks on osade liikide hukkumine. biol tunnist teame, et valitseb liikide vaheline tasakaal.
kui kuskilt midagi tasakaalust välja ajada, logiseb kogu süsteem. ja see on juba sitt lugu.
on üritatud suvist ujumist piirata, kui konkreetsete trahvideni asi pole veel läinud.
seetõttu pole ka probleem senini lahendatud. vihmased ja jahedad suved on head:))
aga rattameeste ühekordne invasioon on tühine kärbsepinin suures mängus.

kummaline oli hoopis see, et juba teist etappi järjest tühjenes stard-fish ala väga kiirelt osavõtjatest ning maratonijärgseid kaifijaid nagu ei näinudki. eelmine hooaeg oli seda nagu rohkem. ei tea, milles asi. kas ilmas. või kiirustavad kõik pidevalt koju kartulaid maha panema.


ja mis see 45 min pesuri sabas ka seista on. pesureid oli kindlalt 3 ning palgatud pesijad oli väga tasemel. respect.

veiko kirjutas:Sõitsin sektoris 800-1000+. Ei meeldinud mulle selline "rada". Enamus siin ei kujuta ilmselt ette, milline oli rada selles sektoris, sellel ajal.

no ilmselt ikka kujutavad. vähemalt need kes rakveres 2008 sõitsid. (TEISEL ringil oli kõigil võrdselt hambad.)

veiko pole lihtsalt varem nii taga sõitnud.
nüüd nägi, millega minusugused igal tatisel sõidul tegelevad.

seiko kirjutas:Järves ratta pesemine ei ole muidugi eriti kena vaatepilt, aga selle tegevuse keskkonnaohtlikkus vajab ilmselt tõestamist

Pardon, aga tahtsin seda osa kommenteerida. Mitte, et ma keskkonnaõiguses väga asjatundlik oleks, kuid säärane väide kõlab sellisena, mida kummardaksid eelkõige rahakad härrased, kellele kipuvad need pinisevad rohelisema ilmavaatega tegelased ikka ja jälle ette jääma.

Mäletan sellist lugu, et tõestada tuleb keskkonnaohutust, mitte vastupidi. Selleni viivad ka näiteks Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse põhimõtted (olgu nende tähendus kui väike tahes) ning muuseas ettevaatusprintsiip.

Ning lõppeks, kui järve kõrval on silt "järves ratta pesemine keelatud" ...
See on telest meelde jäänud, sest ise pole rattaga järve suplema läinud. Juba tundub nõnda vale, et ei tule pähegi.

Lihtsalt minu kaks rohelist senti. Vabandan kui liiga OT-ks läks.

Kaotsin peale sõitu järve äärde või med. punkti juurde oma kiivri, sini-puna-valgetes värvides. Kui keegi juhtus leidma, siis oleksin väga tanulik kui saaksin selle tagasi. Vaevatasu osas saame kokkuleppele.
Tel. 565 2776

josefk kirjutas:

seiko kirjutas:Järves ratta pesemine ei ole muidugi eriti kena vaatepilt, aga selle tegevuse keskkonnaohtlikkus vajab ilmselt tõestamist

Ning lõppeks, kui järve kõrval on silt "järves ratta pesemine keelatud" ...
See on telest meelde jäänud, sest ise pole rattaga järve suplema läinud. Juba tundub nõnda vale, et ei tule pähegi.

sellised sildid on tõesti püsti olnud elvas (kus ka lähimad järved väga väikesed). aga viljandi puhul kahtleksin küll taoliste siltide olemasolus (ise kindlasti ühtegi ei märganud), eriti kuna eespool sõnavõtnu on ilmselt korraldaja.

Mina olen korraldaja, josefk ilmselt mitte

Ma ise ei oleks ilmselt selle peale tulnud, et oma ratas järves puhtaks küürida. Pole seda kunagi teinud ja ilmselt ei tee ka. Kasutan ratta transpordiks kärukonksule kinnituvat raami ja seal on ausalt öelda kama kaks, kas ratas puhas või mudane. Kodus teda aega puhastada küll.

Kui aga rääkida rataste pesu kahjulikkusest Viljandi järvele, siis see on võrreldav lehma peerust tekkivate osooniaukudega. Talvel veeti linnatänavatelt koristatud lumi sinnasamasse, kus ametlik rattapesu toimus - pakun, et see segu sisaldas kogu Mendelejevi tabelit. Suurte paduvihmade ajal jookseb mööda tänavat alla "tänavapesuvesi", mis lõpuks suundub Viljandi kõige madalamasse kohta ehk järve. Üht-teist lisandub sinna ka üleujutatud kanalisatsioonist...

Ma ei õigusta rattureid, kes järvevees rattaid pesid. Käisin seda isegi neile ütlemas, aga mida sa poolkoomas inimestega ikka seletad Järgmine kord kohtab seal siis punaste tähtedega hoiatussilte koos trahvisummaga.
Pesurijärjekorrast niipalju, et ju siis neil seisjatel oli seal põnev. Oleks võinud ju oma aega sisustada sellega, et oma silmnägu (kasvõi järves) puhtaks pesta, söömas käia, autasustamist vaadata või niisama chillida. Enamus aga otse finišist pesurisappa ja alles siis muud tegemised... Korraldjate poolt on aga järgmine kord pesureid rohkem ja pesijaid ka, et järjekord minimaalne oleks.