velo.clubbers.ee

Kuna napp nädal enne sõitu ei olegi veel teemat tehtud, siis küsimuse esitamiseks olen sunnitud teema algatama
Esmakordse osalejane tekkis küsimus kas tänavune trass on sama mis aastal 2008? Seaks 2008 tulemusi vaadates endale mingeid ajalisi ja kohalisi eesmärke.

Jah

alkonoom kirjutas:Seaks 2008 tulemusi vaadates endale mingeid ajalisi ja kohalisi eesmärke.

Kõlab nagu kohvipaksult ilma ennustamine :/

No kas just kohvipaks aga lihtsalt natukene oma võimeid tundes ja muudel võistlustel suht tihti osaledes meeldib mul eesmärke seada Ilm, tuul ja muud loomad teevad muidugi alati omad korrektuurid aja suhtes, aga koht läheb üldjuhul suht koht täpselt. Ehk siis kohtume kuskil 500-800 seltskonnas

Kuna vahepeal varganäod vehkisid sõiduvahendid sisse, siis jäi üle kaks kohta lühemalt distantsile, huvilisi?

Sellel aastal siis esmakordselt rattaga võistlemas. Eesmärk oleks lõpetada ja mitte viimasena ahjaa pikem distants sai siis valitud

mihkel1982 kirjutas:Sellel aastal siis esmakordselt rattaga võistlemas. Eesmärk oleks lõpetada ja mitte viimasena ahjaa pikem distants sai siis valitud

sama teema, vanemaid poste & Pulleritsu blogi lugedes sai eesmärk pandud ellu jäämine

Kohvipaks ei valetanud, tuli umbes täpselt 500-800 grupi keskmine koht Aga varasemalt loetud õudusjutud verest ja karboni purust tundusid liialdatud seda vähemalt siis ajaga 3:44 lõpetanud grupis mis kohati kasvas ikka mõnusalt suureks. Aga väga hea elamus oli, järgmine kord siis äkki ei pea viimasest reast startima.

Rattaralli läbi kaamerasilma http://picasaweb.google.com/markus.toom ... aralli2010. Kes soovivad mõnest pildist detailsemat versiooni, need andku aga teada.

markus kirjutas:Rattaralli läbi kaamerasilma

Head pildid Hea töö

Peale Lõunakeskuse ringteed kohe pani ees otsas üks Viljandi noor liiklusmärki. Ise lendas suure kaarega üle, ratas põrkas mööda maad vähemalt mingi 3-4 korda.

alkonoom kirjutas:Kohvipaks ei valetanud, tuli umbes täpselt 500-800 grupi keskmine koht Aga varasemalt loetud õudusjutud verest ja karboni purust tundusid liialdatud seda vähemalt siis ajaga 3:44 lõpetanud grupis mis kohati kasvas ikka mõnusalt suureks. Aga väga hea elamus oli, järgmine kord siis äkki ei pea viimasest reast startima

Sama punt ja samad emotsioonid. Ei näinud ühtegi kukkumist ja pundi tempo oli päris mõnus - põhilised töötegijad paistsid olevat 1900-2100 numbritega sellid, kes viimasest grupist startides ja tempot tehes endale saba taha korjasid

kristjan07 kirjutas:Peale Lõunakeskuse ringteed kohe pani ees otsas üks Viljandi noor liiklusmärki. Ise lendas suure kaarega üle, ratas põrkas mööda maad vähemalt mingi 3-4 korda.

Mis tast sai? See ratas lendas ikka väga kõrgele enne kui maapeal põrkama hakkas.

Minu nukrad mälestused: eelmise aasta 3 kummipurunemist kukutasid mu tuhande seest 1500 sisse ja sellest stardigrupist siis hakkasin ettepoole rühkima. Ringteel vahetult enne viadukti olin vasakult möödasõidul suurest grupist kui keegi (väidetavalt maastikutrattur) seal vilja lamandumise korraldas ja just vasakule. Ei suutnud minagi põgeneda ja kellegi maaslamaja käsi sai vist saatuslikuks, igatahes näoli asfaldil end leidsin. Kiiver võttis suurema matsu enda peale ja esialgu tundus, et endal kõik korras, seega keskendusin keti pealepanekule ja kõverate asjade sirgeksväänamisele, tagaratas siiski jäi 8 ja sadulgi oli kõver. Kiirabi sõitis mööda ja kuna olime püsti siis läks üle viadukti kus järgmine külakuhi. Kui mul parem näopool kipitama hakkas, siis tegin kiirabi juures peatuse ja lasin näo puhtaks pesta, selgus, et paremalt näopoolelt nahk maas
Edasi järgnes juba eelmisel aastal kogetu kus pidin üksi rühkima kümneid kilomeetreid kus keegi ei pakkunud vähegi arvestatavat tempot. Hiljem tekkis paar kaaslast kellega koos vaheldumisi sai isegi Elvani tööd tehtud kuigi aegajalt mõni ette või tahapoole ära kadus. Veidi aja pärast aga saime jälle kokku ja töö jätkus. Palu TP kandis oli pea 10kond ratturit teeääres katkiste sõiduvahenditega, ilmselt oli seal rängem pauk olnud. Elvast kuni lõpusirgeni aga pakkus tuulevarju üks lühikese maa tüdruk kelle tempo mulle ideaalselt sobis. Aeg tuli 4:38.
Kokkuvõtteks oli enesetunne ja vorm ideaalne, tulemus parem kui eelmine aasta aga nüüd tuleb elada tagajärgedega: peotäis valuvaigisteid lubas öösel magada ainult paar tundi, parem silm on kinnipaistetanud ja üldse parem näopool paistes. Lisaks valutavad ka puus ja põlv.
Selline siis minu 15. rattaralli, kui sügisene rattamaraton ka korda läheb, siis võin nelikürituse kuldmärgi järgi minna

Olts kirjutas:

kristjan07 kirjutas:Peale Lõunakeskuse ringteed kohe pani ees otsas üks Viljandi noor liiklusmärki. Ise lendas suure kaarega üle, ratas põrkas mööda maad vähemalt mingi 3-4 korda.

Mis tast sai? See ratas lendas ikka väga kõrgele enne kui maapeal põrkama hakkas.

Poisist ma ei tea mis sai, oli vaja edasi panna. Ma arvan et eks ta kuskil Maarjamõisas lõpetas. Vähemalt midagi ilusat seal küll ei paistnud. Ratas ikka lendas kõrgele jah. Esimene kord vist mingi 2m ja siis põrkas seal vasakul teepoolel.

Sellel aastal peaks siis baikide arvestuses pikal maal esikoht minema Specialized-i nimele.
Markuse pilt
Selles grupettos tundus see ka ainuke isend olema ja lõpetas siis alla kolme ja poole tunni. Kunagi sõideti baikidega ka esisaja sisse, eredamad mälestused Ruve Meringost ja Neno Sõmmerist (erkroheline Specialized Stumpjumper )!

kristjan07 kirjutas:
Peale Lõunakeskuse ringteed kohe pani ees otsas üks Viljandi noor liiklusmärki. Ise lendas suure kaarega üle, ratas põrkas mööda maad vähemalt mingi 3-4 korda.
Mis tast sai? See ratas lendas ikka väga kõrgele enne kui maapeal põrkama hakkas.


Poiss korjas ennast kokku ja sõitis lõpuni. Ratas oli vist sellises olukorras, et sõita kuidagi kannatas aga ainult kõige raskema rauaga.

Alvaro kirjutas:... Kunagi sõideti baikidega ka esisaja sisse,

Ja-jahh, ja supp oli siis ka paksem kui nüüd, karboon-ajastul
Ajaga 4,12 olid siis 300 sees, nüüd tuhande kolmesaja sees.
Minu revjüü: ilus ilm ja mõnusad turvalised grupid. Eriti lahedad olid käna-vennad, enne Elvat, kes kiirabiauto järtsus oma lappimist oodates teeäres korraliku ergutuskoori olid moodustanud.

Eelmise aasta viimase stardigrupiga olin suutnud areneda stardigruppi 300-500. Eesmärk finishis oli 102 Riia ringiks oli veremaitse suus ja viaduktil juba koolesin hirmsasti. Lõpuks õnnestus jääda pidama gruppi 13X-XXX. Kuni Tartuni tundus, et ideaalne punt ja võib isegi elama jääda võrreldes eelmise aasta maokaga annelinna viadukti all. Kahjuks ikka kellelgi õnnestus ennem raudtee ületamist mingi nippel korraldada, aga õnneks olin natuke eespool, nii et ennast ei mõjutanud see väga. Finishis ei julgenud väga trügima minna ja veeresin lõbusalt kohal 19X üle finishi. Otepääl jõudsin teha ka lihtsa järleduse - talvel tuleb trenni teha mitte selle tegemisele mõelda ...

Alvaro kirjutas:Sellel aastal peaks siis baikide arvestuses pikal maal esikoht minema Specialized-i nimele.
Markuse pilt
Selles grupettos tundus see ka ainuke isend olema ja lõpetas siis alla kolme ja poole tunni. Kunagi sõideti baikidega ka esisaja sisse, eredamad mälestused Ruve Meringost ja Neno Sõmmerist (erkroheline Specialized Stumpjumper )!

Vedasin isegi seal grupi peas ja minu mäletamist mööda oli tagapool mõni bikega mees veel, kuid see spessuvend oli ainus, kes aegajalt ka tööd tihkas teha.

john kirjutas:kristjan07 kirjutas:
Peale Lõunakeskuse ringteed kohe pani ees otsas üks Viljandi noor liiklusmärki. Ise lendas suure kaarega üle, ratas põrkas mööda maad vähemalt mingi 3-4 korda.
Mis tast sai? See ratas lendas ikka väga kõrgele enne kui maapeal põrkama hakkas.


Poiss korjas ennast kokku ja sõitis lõpuni. Ratas oli vist sellises olukorras, et sõita kuidagi kannatas aga ainult kõige raskema rauaga.

olin parasjagu tema taga, peale ringteed tahtis kohe ettepoole liikuda, aga märk tuli vastu. käigu link läks puruks seega terve TRR max rauaga lõpuni! ja pärast sõitsime veel viljandi poole ka, nii et ta oli täiesti okei. mõned üksikud kriimud ja õlg olevat valu teinud.

Esimene rattamaraton seljataga, muljed ainult positiivsed. Ühtegi intsidenti ei olnud, grupp oli superlahe eriline täna hr. Eke Kurg' le (nr 790) kes oma kummipurunemiste tõttu rõõmsasti tagaotsas meie grupi finishini vedas. Finishispurt oli igati vägev, hoolimata sellest, et see toimus kohtadele 1600+ Mina jäin väga rahule igatahes, suur kogemus grupisõidus juures nüüd. Bike 1,1 slikiga veeres üllatavalt hästi! Aitäh kõigile kes selle ürituse meeldivaks tegid!!!

alkonoom kirjutas:Kohvipaks ei valetanud, tuli umbes täpselt 500-800 grupi keskmine koht Aga varasemalt loetud õudusjutud verest ja karboni purust tundusid liialdatud seda vähemalt siis ajaga 3:44 lõpetanud grupis mis kohati kasvas ikka mõnusalt suureks. Aga väga hea elamus oli, järgmine kord siis äkki ei pea viimasest reast startima.

Arvatavasti sama grupp. Kohad 600+. Eesmärgiks oli pääseda kukkumistest ning trenni teha (stardigrupp oli viimane).
Suured tänud kõigile "kaastöötajatele"

"Kollane Saunier Duval"

brg kirjutas:

alkonoom kirjutas:Kohvipaks ei valetanud, tuli umbes täpselt 500-800 grupi keskmine koht Aga varasemalt loetud õudusjutud verest ja karboni purust tundusid liialdatud seda vähemalt siis ajaga 3:44 lõpetanud grupis mis kohati kasvas ikka mõnusalt suureks. Aga väga hea elamus oli, järgmine kord siis äkki ei pea viimasest reast startima

Sama punt ja samad emotsioonid. Ei näinud ühtegi kukkumist ja pundi tempo oli päris mõnus - põhilised töötegijad paistsid olevat 1900-2100 numbritega sellid, kes viimasest grupist startides ja tempot tehes endale saba taha korjasid

Ka sama punt (3.44). nr:1966. Tagant tulles ei jäänud muud midagi üle kui lihtsalt tööd teha Otepääks oli punt päris suureks paisunud. Peale Otepäe tõuse jällegi poole väiksemaks kahanenud. Hiljem neelati veel paar kolm gruppi alla ja lõpuks oli jah juba korralik mammut. Lõpp läks kenasti, rahul.

Olin tunnistajaks mitme väiksemate kukkumistele ja kuulsin suurtes gruppides sõites paar korraliku, kus rattaid lendas päris mitu - sündmused leidsid minu selja taha, ei näinud mis täpselt juhtus. Lõpp oli kah pisut närviline ja ohtlikke momente jagus, kuid meie punt (3:33:18) pääses kukkumistest.

Tõmblemist oli palju jah Kahju on vaadata kuidas mehed teevad mingi 200 koha peal finishit ja ise just mitte kõige sprinterlikumad kujud.

Gost kirjutas:Olin tunnistajaks mitme väiksemate kukkumistele ja kuulsin suurtes gruppides sõites paar korraliku, kus rattaid lendas päris mitu - sündmused leidsid minu selja taha, ei näinud mis täpselt juhtus. Lõpp oli kah pisut närviline ja ohtlikke momente jagus, kuid meie punt (3:33:18) pääses kukkumistest.

Tegelikult 3:33 punt ei pääsenud kukkumisest. Otepää ja Palu vahel pandi korralik laks, mis tegi suurema pundi juppideks. Need kes püsti jäid ja hoogu maha ei pidanud võtma, lõpetasid 3:33. Ülejäänud pääsenutsest kogunes punt, mis lõpetas 3:39.

Ise jäin kukkumise taha ja päris enne külakuhja pidama ei saanudki. Jäin küll püsti kuid ratta- ja inimihunnikusse sisse sõites läks esijooks kergelt kaheksasse. Olin üks esimesi kes sealt uuesti minema sai, kuid eesolevaid püüda enam ei jaksanud.

UrmasL kirjutas:

Gost kirjutas:Olin tunnistajaks mitme väiksemate kukkumistele ja kuulsin suurtes gruppides sõites paar korraliku, kus rattaid lendas päris mitu - sündmused leidsid minu selja taha, ei näinud mis täpselt juhtus. Lõpp oli kah pisut närviline ja ohtlikke momente jagus, kuid meie punt (3:33:18) pääses kukkumistest.

Tegelikult 3:33 punt ei pääsenud kukkumisest. Otepää ja Palu vahel pandi korralik laks, mis tegi suurema pundi juppideks. Need kes püsti jäid ja hoogu maha ei pidanud võtma, lõpetasid 3:33. Ülejäänud pääsenutsest kogunes punt, mis lõpetas 3:39.

Ise jäin kukkumise taha ja päris enne külakuhja pidama ei saanudki. Jäin küll püsti kuid ratta- ja inimihunnikusse sisse sõites läks esijooks kergelt kaheksasse. Olin üks esimesi kes sealt uuesti minema sai, kuid eesolevaid püüda enam ei jaksanud.

See oligi ilmselt üks nendest kõva lakskusest, mis ma olen kuulnud. Ma pigem mõtlesin seda, et lõpusirgel õnnestus ilma seikluseta läbida lõpuni. Minu esialgse potsituse mõtte on see, et kukkumisi oli küll ja küll.

Gost kirjutas:

UrmasL kirjutas:

Gost kirjutas:Olin tunnistajaks mitme väiksemate kukkumistele ja kuulsin suurtes gruppides sõites paar korraliku, kus rattaid lendas päris mitu - sündmused leidsid minu selja taha, ei näinud mis täpselt juhtus. Lõpp oli kah pisut närviline ja ohtlikke momente jagus, kuid meie punt (3:33:18) pääses kukkumistest.

Tegelikult 3:33 punt ei pääsenud kukkumisest. Otepää ja Palu vahel pandi korralik laks, mis tegi suurema pundi juppideks. Need kes püsti jäid ja hoogu maha ei pidanud võtma, lõpetasid 3:33. Ülejäänud pääsenutsest kogunes punt, mis lõpetas 3:39.

Ise jäin kukkumise taha ja päris enne külakuhja pidama ei saanudki. Jäin küll püsti kuid ratta- ja inimihunnikusse sisse sõites läks esijooks kergelt kaheksasse. Olin üks esimesi kes sealt uuesti minema sai, kuid eesolevaid püüda enam ei jaksanud.

See oligi ilmselt üks nendest kõva lakskusest, mis ma olen kuulnud. Ma pigem mõtlesin seda, et lõpusirgel õnnestus ilma seikluseta läbida lõpuni. Minu esialgse potsituse mõtte on see, et kukkumisi oli küll ja küll.

Ise jäin ka sellesse kuhja ja olin üks alumisi ehk rattad all ja peal. Aga õnneks oli ratas sõiduvõimeline ning lõpetasin samuti 3:39 grupis.

Jääb mulje, et TRR ilma kuhjadeta oleks nagu suht mõttetu sündmus.

Mati kirjutas:Jääb mulje, et TRR ilma kuhjadeta oleks nagu suht mõttetu sündmus.

suht meelevaldne tõlgendus mu meelest. sobib pigem Ärapanija repertuaari.

erikr kirjutas:

Mati kirjutas:Jääb mulje, et TRR ilma kuhjadeta oleks nagu suht mõttetu sündmus.

suht meelevaldne tõlgendus mu meelest. sobib pigem Ärapanija repertuaari.

Loe kokku, mitmes sõidujärgses kommentaaris ei mainita kukkumist või sellega seonduvat! Et millest on rääkida?

Tõsi - ei kukkunud ise, ega näinud enda ümber ühtki kukkumist, seega polnud nagu millesti siin muljetada.

ega siin ju eriti midagi muljetada polegi. enamiku jaoks on ainult kaks üldist varianti (variatsioonidega):
a) alustuseks hea spurt, tiksusin grupis oli (ei olnud) ohtlik, (uudistest sain pärast teada, et oli tuuline) mõtlesin lõpuks finishit teha ja tegingi (või ei teinud).
b) rabelesin koos mõne entusiastiga mõtetult tühja (ise olin liiga nõrk ja kõik teised on muidugi lollid, laisad ja kalkuleeritult abitud ). lõpuks lasin ennast rahulikult sirgu ja viimasena üle joone. ja pärast torisesin omajagu

enda seekordne valik oli taaskord B ja tuuleolud muutsid kogu aktiivse tegevuse tegelikult suht mõttetuks. stardikoht tagapool tähendas seekord ikka väga paljus ka lõpukohta kuna mõistlikult organiseerunud koostööd õnnestus täheldada max pool tundi (seda ka enamasti kahes lootusetus äraminekus).
aga ilm oli ilus ja erilisi koledusi ei märganud, nii et järgmisel aastal taas samas vaimus.

ps. korraldajad, paluks mu lolli aga seeest aktiivse ratturi särk saata postiga

kaarelk kirjutas:ega siin ju eriti midagi muljetada polegi. enamiku jaoks on ainult kaks üldist varianti (variatsioonidega):
a) alustuseks hea spurt, tiksusin grupis oli (ei olnud) ohtlik, (uudistest sain pärast teada, et oli tuuline) mõtlesin lõpuks finishit teha ja tegingi (või ei teinud).
b)...

Just, just! Hea spurt, ohtlik ei olnud, mõtlesin kas finishit teha või mitte ja vaatasin, et Turu tn peale keerates, et pagana suur grupp ja poisid on hästi tööd teinud, las pingutavad ees lõpuni! Päris sirgeks jalga enne finshit ei lasknud sest tuulekott kippus taga nõnda ärakaduma

kaarelk kirjutas:ega siin ju eriti midagi muljetada polegi. enamiku jaoks on ainult kaks üldist varianti (variatsioonidega):
a) alustuseks hea spurt, tiksusin grupis oli (ei olnud) ohtlik, (uudistest sain pärast teada, et oli tuuline) mõtlesin lõpuks finishit teha ja tegingi (või ei teinud).
b) rabelesin koos mõne entusiastiga mõtetult tühja (ise olin liiga nõrk ja kõik teised on muidugi lollid, laisad ja kalkuleeritult abitud ). lõpuks lasin ennast rahulikult sirgu ja viimasena üle joone. ja pärast torisesin omajagu

Minu puhul ka variant c. Kuid päris tühja see rabelemine ei läinud, sest:
1) hoidsime tempo üleval tagades suurema ohutuse
2) paugutada on põnevam, kui mitmeid tunde grupis jalga finišiks hoida
3) tegelikult oli reaalne võimalus eesolev 20-ne punt väikese seltskonnaga kätte saada (praktikas 20-ne punt lagunes 8+12 ja need 12 saime rollerirajal kogu oma 100-se seltskonnaga kätte), siin võiks rääkida ka oleksitest
4) tööd tehes saab tugevavma trenni, kui grupis tirri lastes

Peab vist täpsustama, et variant c kestis kuni teist korda Otepääle jõudmiseni. Sealt edasi tõmbas Valgevene? seltskond tempo üles ja sõit läks edasi nende taktikepi järgi.

minu etteantud variant puudutaski pigem neid kes peagrupist maha jäävad.
eks eespool ole ikka võimalusi rohkem , aga lõpukoha kasvades läheneb vabadusastmete arv ikka kiirelt kahele + veel muidugi romustamise tundmatu konstant

Kaarel on küll peaaegu kõik ära öelnud aga ma ikkagi paneks mõned mõtted kirja. Kuna eelmine aasta olin ennast 200 piirimaile sõitnud, siis oli selle aasta eesmärk seda korrata ja heal juhul ka 200 sisse sõita. Selle nimel olin talvel isegi puki peal vändanud ja aasta algusest kuni stardini oli mul kogunenud viimaste aastate suurim läbisõit. Algus oli minu jaoks üks rahulikumaid, kuni Lõunakeskuseni, kus kruviti tempo väga kiireks. Kuni viaduktini oli veel talutav, aga kui peale viadukti hakati vastutuules 50km/h sõitma, siis tundsin, et olen ikka nõrk ja lasin grupi minema. Üritasin veel paari kaaslasega järgnevat gruppi eesolevaga kokku vedada, sest eesolijatel oli tempo langenud, kuid peale ca 2km üritamist jätsin asja katki, sest jaks hakkas kaduma.
Seejärel puhkasin grupi peas. Kuni esimese mäefinišini oli eessõitev grupp veel näha, kuid lootust seda püüda oli kadunud, sest vahepeal oli kiirus 30km/h. Käisin ka paar korda vedamas, kuid nagu ikka: TRR-l veavad kas poolearulised või elukutselised. Karusselli meil ei tekkinudki. Nelja-viiekesi üritasime ja siis lõin mina käega. Kirusin ennast kuni Otepääni selle eest, et ikkagi ei jaksanud peale viadukti tempot kannatada- see oli nii käeulatuses. Otepääl kuulsin, et oleme liidritest 15min maas ja seal hakkasime juba ka väiksemaid gruppe kätte saama- elu läks ilusaks. Apteekri tõusul üritas Laura Lepasalu mulle külge litsuda, kuid ma ei suutnud tema tunnetele vastata- ning jätsin seekord maas püherdamise ära. Loodan, et ta ei pahanda. Uuesti läbi Otepää sõites silmasin ootamatult ees veel ühte gruppi. Sai natuke tööd tehtud ning sõime selle grupi ära.
Kuskil Otepää kandis sai teistega arutletud, et kui suur see grupp on, milles me sõidame. Pakkusin naljatledes, et 1/3 startinutest on meiega. Kuigi tegelikult oli see vast 200-300 ratturit. Kellele õnneks, kellele kahjuks, aga peale Otepääd ja Matu TP-d oli tempo juba üle 40km/h ning kuulu järgi hakkas grupp lagunema. Kuna olin juba piisavalt logelenud, siis ronisin jälle ettepoole, sest ees tehti tõhusalt tööd ning seal on ka ohutum. Silma jäid saarlased VIIKINGi klubist ja kaks eliitgrupi meest, kes seda gruppi vedasid. Suured tänud neile ja kõigile teistele, kes raatsisid tööd teha. Peale Elvat tõsteti kiirus minu võimete piirile- stabiilselt 57km/h tunnis. Sellist kiirust suudan ma iseseisvalt vaid hetkeks arendada ning vedama ma ei kippunud.
Nõo lähedal saime kätte ca 50 liikmelise pundi, kellest me lihtsalt üle sõitsime. Lõunakeskuse juures hakkas tekkima hirm, et kui me nüüd selle 200 liikmelise seltskonnaga finišikoridori satume, siis hakkab neid litakaid tulema. Aga oh häda, kohe hoolitseti selle eest, et me sinna nii suure satsiga ei satuks. Peale ringteed pandi selja taga hirmus kolakas. Olin selleks ajaks turvaliselt grupi eesotsas ning pääsesin sellest. Kuulu järgi olevat keegi otsustanud proovida diagonaalis läbi grupi sõita- see katsetus lõppes eessõitja tagarattas. Peale viadukti, kohe enne raudteeülesõitu, otsustasid mingid vennad üksteist sõidupealt kallistada ning riivisid seejärel oma nahka 45km/h asfaldile. Väikse kõrvalepõikega pääsesin sellest imelikust vennastumisest. Sealt edasi oli minu jaoks üks turvalisemaid finišiheitlusi. Keegi enam väga äkilisi liigutusi ei teinud ning turvaliselt saigi finišeeritud 3:20 grupis.
Vältimaks pisutki kukkumiste arvu ja rajal soengute viltu karjumist, siis uustulnukatele ja ühele endisele vanglajuhile turvalise grupisõidu reeglid tõeliselt professionaalilt:
http://maraton.postimees.ee/?id=264311

Tartu rattarallil sai 18. koha Woznicki Mariusz,kes on märgitud M17 vanuseklassi,kuid ta osales LEGIA-FELT - POL tiimi all ECW-l,kus ta sünniaastaks on märgitud 1990...http://www.tartumaraton.ee/index.php?si ... 3&lang=est

Oliver kirjutas:Minu puhul ka variant c. Kuid päris tühja see rabelemine ei läinud, sest:
1) hoidsime tempo üleval tagades suurema ohutuse
2) paugutada on põnevam, kui mitmeid tunde grupis jalga finišiks hoida
3) tegelikult oli reaalne võimalus eesolev 20-ne punt väikese seltskonnaga kätte saada (praktikas 20-ne punt lagunes 8+12 ja need 12 saime rollerirajal kogu oma 100-se seltskonnaga kätte), siin võiks rääkida ka oleksitest
4) tööd tehes saab tugevavma trenni, kui grupis tirri lastes

Peab vist täpsustama, et variant c kestis kuni teist korda Otepääle jõudmiseni. Sealt edasi tõmbas Valgevene? seltskond tempo üles ja sõit läks edasi nende taktikepi järgi.

Pean tunnistama, et see Valgevene meeste tempo käis mulle viimases toidupunktis Tartu piiril üle jõu. Elvast Tartu peale keerates tõmmati jälle kett pingule ning eemalduma hakkasid nõrgemad lülid. Viimaseks piisaks sai Poolakate eemaldumine ja vahet enam kinni ei suutnud sõita. Õnneks polnud lõpuni palju ja mott oli kah maas. Pole muidugi selliste meestega nii kõvasti nii kaua koos sõitnudki. Selliseid kiirusi, mida alates Matu toidupunktist arendati, olen tundnud vaid autoga sõites. Kui arvestada, et küljetuulega oli väga suur roll individuaalsel pingutusel oksendamise piirini siis polnud paha. Pidin endale mitmeid kordi sisendama, et ma ei tohi maha jääda, ei tohi maha jääda, .... Iga sellise fraasi vahele tuli muidugi sähvatus-kurat ma ei jõua enam!!
Kuna pilt oli hägune, siis ei saanud aru, mida see tsiklimees seljal näitas. Kusagil oli 2:10 millegagi ja enne Tartut oli vist 1:10 või midagi säärast. Kohta parandasin eelmise aastaga võrreldes mingi 10 võrra ehk edasiminek nulli lähedane.
Õnneks kukkumisi polnud kui see liiklusmärki ramminud noorsand välja arvata.
Ilm oli super ja pakkus ratturitele kindlasti teravaid elamusi.

natuke teise nurga alt ka. Esimesed 50 km oli kõik nagu tavaliselt aga siis hakkas parem põlv valutama. Oli juba varem trennis natuke tunda andnud ja väikest ravigi saanud aga lootsin, et ehk läheb õnneks. Ei läinud. Tasasel maal ei olnud väga vigagi aga tõusudel oli päris põrgu lahti. Ronisin üles vändates ühe jalaga, kiirus oli 10+ ja paremalt ja vasakult lendas igatsugu rahvastmööda.
Nii piinlesin umbes 50 km ja korduvalt mõtlesin, et astun kõrvale aga väntasin ikka tasapisi edasi. Siis peatus minu vahetus läheduses kiirabiauto ja läksin abi paluma. Sain väikse diclofenaki laksu tuharasse ja aerosooliga külma põlvele. See oli natuke enne Elvat. Kui ravim toimima hakkas siis vajutasin päris korralikult aga finisini sellest ei piisanud. Enne ringteed oli toime lõppenud ja põlv valutas hullemini kui enne. Kokkuvõtteks tuli koht 1500+ ja järgmine aasta pean ilmselt kolima paar koridori tahapoole.
Täna on mul igatahes hea meel, et lõpuni pingutasin

tundub siiski, et täna memuaaridega tutvununa tuleb esmane arvamus kogu pingutamise tühjaminekust ümber vaadata.
paistab (sõidu käigus ma seda küll eriti ei märganud), et see lõpuks 3.33 punt oli vahepeal ikka äärmiselt suur ja tagapool ei lähenetud kuhjade tekitamisele sugugi sellise vaoshoitusega, kui ees töötegemisele. nii, et enese eespool tuulutamine tasus lõppkokkuvõttes siiski igati hästi ära

Ise istusin 3.33 pundi eesotsas,käisin korra tagapool söömas palu kandis. See oli parajalt terav kogemus tervise suhtes. Tegin väga lühikes söögipausi seetõttu, parem ees tööd teha kui taga tervise pärast higistada. Nagu ka selgus, siis taga pandigi kobar ära. Sõber oli kukkujatega ühes pundis. Kirjeldas seda matakat sõnadega, et asfalt oli karbonist ja muust juppe täis laiali. Ja muidugi, lõpp oli fantastiline, need kes jalgu taga puhkasid, hakkasid siis seda nö.lõpuspurti tegema. Teadagi kuidas- kasvõi ratas laiali, aga peaasi, et kõige ees TASE

Kellel kukkumiste tõttu mälukaotus või muul põhjusel mitte kui midagi teha pole, siis CCRM klubi düsgraafikute seiklused nagu alati http://www.ccrotamobilis.ee Punkt

Alvaro kirjutas:Kellel kukkumiste tõttu mälukaotus

Kui kiirabi küsis mult kas teadvusekaotus ka oli, siis polnud muud vastata kui et ei olnud - täie teadvuse juures hüppasin näoli asfaldile

Aga täna öösel sain juba ilma valuvaigistiteta magada

Meie blogis samuti mõned järelhüüded kadunukesele: http://kyljetuul.wordpress.com/

Muuhulgas saab näha, millene näeb välja üks korralik Dura-Ace tagajooks peale TRR'i.

Kui peale suurimaid orkaane arvutatakse kokku tekitatud kahju dollarites, siis peale Rattarallit oleks samuti huvitav kokku lüüa, et mitmesaja tuhande eest carbonit pensionile saadeti ja kui palju Haigekasse santide ja vigaste lappimise peale kulutas

Alvaro kirjutas:Kellel kukkumiste tõttu mälukaotus või muul põhjusel mitte kui midagi teha pole, siis CCRM klubi düsgraafikute seiklused nagu alati http://www.ccrotamobilis.ee Punkt

Valu on ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud kudede olemasoleva või potentsiaalse kahjustusega või on kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega (Rahvusvaheline Valu Uurimise Selts, IASP, 1979).

Vaatan, et nüüd hakkavad ärkama need kel sõit nii meeldivalt ei kulgenud kui esimestel võistlusjärgsetel sõnavõtjatel Ilmselt hakkavad haiglast välja saama.

clx kirjutas:Meie blogis samuti mõned järelhüüded kadunukesele: http://kyljetuul.wordpress.com/

Muuhulgas saab näha, millene näeb välja üks korralik Dura-Ace tagajooks peale TRR'i.

Kui peale suurimaid orkaane arvutatakse kokku tekitatud kahju dollarites, siis peale Rattarallit oleks samuti huvitav kokku lüüa, et mitmesaja tuhande eest carbonit pensionile saadeti ja kui palju Haigekasse santide ja vigaste lappimise peale kulutas

Nägin enda kõrval seda Ojari dura-ace laksu. Tekkis teeserva poole täesti nagu olematutel põhjustel

Kust sellised ufonaudid välja ilmuvad?