velo.clubbers.ee

Propageerime siis nati ka muid spordialasid.

Tartu Nelikule saab selle nädala lõpuni (reedeni, ka) soodsamalt regada.

Palju siit seltskonnast huvitatuid on? Juba reganute seas paari märkasin/tuvastasin. Ise igatahes minemas. Julgustaks siinkohal ka teisi, saaksite hakkama küll (ärge kartke seda suuska ), mina ju korra juba sain

Ma olen kah registreeritud aga noh..

63 km (eelmine aasta oli 31 kah raske)

133km (85 on pikim distants mida olen läbinud)

21 km (10 km on kõige pikem distants, mida olen läbinud)



Kindlasti ma suudan kõik need läbida, selles pole kahtlust. Kevadel olen ma tugev, oi kui tugev. (irooniata)

mtb-ga pole raskust.

Reklaam mõjus. Regitud. Maanteeratast ei ole, kevadisele rattarallile peab MTB-ga minema. Mida vaja teha et see ikka elusalt lõpetada ?

Noortega enam võistlema ei pea, järgmisest aastast juba veteran

Maksas iga võistluse eraldi. Tartu Maraton makstud
Neliküritusel osaletud juba mitu head aastat. Ülikõva üritus!!!

Lisan veel, et Tartu Maraton on megalahe. Sellest peab lihtsalt osavõtma!!!!

Tõnis M kirjutas:Ma olen kah registreeritud aga noh..
63 km (eelmine aasta oli 31 kah raske)...

Küll ta tuleb. Ma pold enne oma esimest vist üle 25 km klassika otsa teinud. Ja enne seda pold mingi 10 aastat klassikat sõit. Aga see on nagu rattasõit, kui kunagi õpitud, siis meenub ruttu.

Tõnis M kirjutas:...133km (85 on pikim distants mida olen läbinud)...

Ära muretse, grupis on kergem kui üksi. Seega ürita grupis püsida. Küll leiad sobiva tempoga grupi. Trenni mõttes soovitan küll ühe vähemalt 100 km otsa enne teha.

Tõnis M kirjutas:...21 km (10 km on kõige pikem distants, mida olen läbinud)...

Mul oli eelmine kevad sama lugu. Aprillis tegin esimese 15 km otsa ja siis 20 km ja nii see 23 km kah lõpuks tuli. Asja tuleb algul tasapisi ainult võtta. Jooksmine sai muuseas selle ürituse läbi OLULISEMALT südamelähedasemaks.

Ray kirjutas:...Lisan veel, et Tartu Maraton on megalahe. Sellest peab lihtsalt osavõtma!!!!

200% nõus , kuid siinses foorumis sellele toetust vist eriti ei kuule

Ise sai neliküritusega alustatud juba varases lapsepõlves (tol korral veel kolmiküritus). Kohe esimesest korrast tekkiski sõltuvus ning nüüd juba üle 15 korra osaletud. Osavõtu kordi siiski nii palju numbriliselt kirjas pole, sest need minirallid ja minimaratonid ei läinud ju siis kirja. Isegi esimestel aastatel, kui see 64 km rattaralli distants tuli ei läinud ka see kirja. Nõnda saigi kiirelt 112 km distantsile üle kolitud ja siis juba 176 km. Ühesõnaga raske lapsepõlv

Mul neilküritsest praeguseks ainult jooks läbimata. Kõik ülejäänudläbi tehtud, kuigi jah, rattarallit pole veel viitsinud pikka distantsi sõita . Nüüd kevadel, arvan, et lähen jooksumaratonile ja mitte niisama läbi jooksma, vaid kohe ikka tulemuse peale (loodan ikka alla 1.50 ära joosta ). Aga muidugi on see küsimust, et tegelikult tahaks hoopis TEC-i esimesele etapile minna ja oma vormi näha (krdi raske küsimus ja ma arvan, et ma pole ainuke, kes selle dilemma ees seisab)

Lauri kirjutas:Aga muidugi on see küsimus, et tegelikult tahaks hoopis TEC-i esimesele etapile minna ja oma vormi näha (krdi raske küsimus ja ma arvan, et ma pole ainuke, kes selle dilemma ees seisab)

Lausuks selle peale, et igasugused Myntonid, TECid, Maximused jms. tulevad ja lähevad, aga Neliküritus jääb. Omaette fenomen on selles Nelikürituses endas suusamaraton. Krt, meie talved on nii nagu nad on, suusavarustus pole ka just prioriteet nr 1, valgustatud suusaradu vähe ning kõik materiaalselt ei jaksa ka nädalavahetustel Otepääl vms. kohas käia. Võistlus ise neist kõige raskem isegi, kui ilm on hea, aga ometi on suusamaraton see, millest räägib iga eestlane ning asi oleks justkui aasta tippsündmus. Oleme vist ikka suusarahvas, kuigi kevadel maanteel ratturite hulka nähes võib väita vastupidist.

No eks igalühel ole oma eesmärgid seatud ning kui selleks on TEC, siis ikkagi minu poolt respect. Vähemalt on sellisel inimesel spordipisik veres, mitte mõni mõnuaine.

Kui Kõrve 16km peale läks aega u. 2h 10min (määrimata suusad, klassikas - kuna uisku sõites hakkavad jalad millegi pärast saapa sees valutama), siis kas on ennast mõtet proovile panna/piinata/ära tappa/maksimum kaif saada - teiste ees ikkagi hea veidi hoobelda ? IMHO üks probleem on veel see, et start kell 9.00 s.t Tallinnas tuleb siis.... ärgata 4.00

Jooksu "tippmark" siiamaani Sügisjooksul 5km veidi alla u. 27min ja Nõmme suusaring (ka 5km) 38min. Neid tuleks ka vist nii ... 10% kärpida?

Rattasõidu enam probleeme ei valmista s.t ei karda, et liiga raske on.

Lauri kirjutas:...Aga muidugi on see küsimust, et tegelikult tahaks hoopis TEC-i esimesele etapile minna ja oma vormi näha (krdi raske küsimus ja ma arvan, et ma pole ainuke, kes selle dilemma ees seisab)

Kui ma nüüd ei eksi , siis 2004 on esimest korda suudetud need üritused erinevatele päevadele tõsta. Järjestikku küll nii, et taastumise küss ikkagi. Või ikkagi eksin , hetkel ei viitsi kontrollida kah.

Olen ühel aastal osalenud. Hinnang selline, et kõige kergem on 136 km rattaralli (peaasi on grupis püsida), sõitsin mtb-ga, millel siledad kummid all. Nii et selle pärast ei tasu muretseda. Järgmine raskuselt arvan, et on suusk (kui pidamine on hea), noh suuskadel ei viitsi ka tulemuse peale pingutada. Siis tuleb rattamaraton ja kõige raskem on mittejooksjale ilmselt jooksumaraton peale mida ikka jalad paar päeva valutavad.

LauriA kirjutas:Jooksu "tippmark" siiamaani ....... ja Nõmme suusaring (ka 5km) 38min. Neid tuleks ka vist nii ... 10% kärpida?
.

mis sa koonerdad. Kärbi 50 %

No aga kui kehakaal on Pääsküla ujula kaalu andmetel 90kg? Sellise massiga on vist suusaringi alla 30min joosta vähe raske? Või on asi lihtsalt viitsimise/treenimise taga.... sest Hiiu staadion on elamisest u. 50m kaugusel. Ma vahepeal augustis proovisin, et iga päev ühe ringi jooksin. Aga ühel hetkel hakkas üks põlv "trikitama" . Mul mõlemaid põlvi korra opereeritud ka, selle tõttu olen eelistanud jooksmisel ujumist ja rattasõitu.

Märt kirjutas:Siis tuleb rattamaraton ja kõige raskem on mittejooksjale ilmselt jooksumaraton peale mida ikka jalad paar päeva valutavad.

ja mittesuusatajale on kõige raskem suusamaraton, peale mida ikka käed ja selg paar päeva valutavad

tuisk kirjutas:

Märt kirjutas:Siis tuleb rattamaraton ja kõige raskem on mittejooksjale ilmselt jooksumaraton peale mida ikka jalad paar päeva valutavad.

ja mittesuusatajale on kõige raskem suusamaraton, peale mida ikka käed ja selg paar päeva valutavad

ei tea, mulle tundus ikka suusk mõnusam, koormus ju liigestele väiksem ja liigutused üsna sujuvad sellised pole ise ka suurem suusataja, eriti veel klassikas. tookord olin ainult mõned korrad proovinud, aga meeldima hakkas:) oleks ainult keegi kes suusad igaks korraks hästi pidama määriks

Kuna praegu tunduvad pigem Rattaralli ja jooks hirmsamana kui suusk ja maraton siis ei julge nagu enda tervist ka rikkuma minna.Aga austus nende inimeste vastu ,kes selle ettevõtavad, ainult kasvab, kuna igasugune ettevalmistus , mis kaasneb ,nõuab vahest kurja vaeva ja sundimist(v.a. mõned looduselapsed) ning seda omal nahal kogenuna oskan seda väärtustada. Aga vahest tuleb aeg , mil oma hirmudega võitlema tuleb asuda ..........

maanus kirjutas:Kuna praegu tunduvad pigem Rattaralli ja jooks hirmsamana kui suusk ja maraton siis ei julge nagu enda tervist ka rikkuma minna.Aga austus nende inimeste vastu ,kes selle ettevõtavad, ainult kasvab, kuna igasugune ettevalmistus , mis kaasneb ,nõuab vahest kurja vaeva ja sundimist(v.a. mõned looduselapsed) ning seda omal nahal kogenuna oskan seda väärtustada. Aga vahest tuleb aeg , mil oma hirmudega võitlema tuleb asuda ..........

mul jälle ei vedele raha niisama... mudu poleks hullu midgi:)

Viimane neliküritus oli küll ka esimene alles, kuigi murdmaasuusatamine on pikka aega lemmik olnud ja Tartu Maratone on 10- kond selja taga. Vahepeal ronis lumelaud küll murdmaasuusale tõsiselt kukile, kuid nüüd paistab taanduvat.
MTB mahtus mulle silmaklappide vahele ka kahjuks alles 2 a tagasi. Ja 4üritus jääb tõenäoliselt niikauaks plaani kuni tervist antakse. Minu arust parim, mis meil sellist mitmekülgset treeningustiimulit olemas on.
Aga jooksu arendamiseks sobiks orienteerumine hästi, kes pole harjunud jooksma, neile näib tegevus vast suht nürina. Ühendades aga kaardi järgi punktide otsimisega läheb asi lõbusamaks. Lõpuks hakkab meeldima

Eks raskus sõltub sellest, mis ala keegi harrastanud on. Minu jaks raskemast alates:
1.Suusamaraton
2.Jooksumaraton.
3.Rattaralli.
4.Rattamaraton

Seni 2 x proovitud rattaralli ja rattamaraton.
Arvan, et kes suudab rattamaratoni hea enesetundega läbida saab ka 133 km ilma piinadeta hakkama.

Ise pole eriti ühtegi ala varem harrastanud.
2002 rattaralli oli esimeseks ratta võistluseks.

2004 plaanis lisaks rattale suusk 31 km ja jooks 22 km või 10 km olenevalt treenitusest
2005 juba täismahus

valdek kirjutas:Aga jooksu arendamiseks sobiks orienteerumine hästi, kes pole harjunud jooksma, neile näib tegevus vast suht nürina. Ühendades aga kaardi järgi punktide otsimisega läheb asi lõbusamaks. Lõpuks hakkab meeldima

Valdek astub õiget rada

Ja tegelikult on sama ju ka rattasõiduga - kaua sa ikka viitsid Harku ringe nühkida. Näiteks kevadest sügiseni saab Tallinna lähiümbruses ISE, ilma teejuhita oma rada leida - toimuvad Tallinna Rattaorienteerumisteisipäevakud.

Samuti on uuel hooajal jällegi toimumas rattaorienteerumise võistlussari, kus uudisena on lisaks eliidile, kelle rada on orienteerumistehniliselt nõudlik, kavas ka harrastajate klassid - valikorienteerumine (ehk siis tulemuse saad kirja ka kasvõi ühe kontrollpunkti leidmisel) lihtsal rajal, samas ka koondarvestus ja parematele kokkuvõttes korralikud auhinnad.

Kevadel kavatsen korraldada Nõmme-Harku kandis paar ühissõitu, kus siis päris algajatele saaks õpetust anda.

Rattaorienteerumisest loe SIIT

LauriA kirjutas:No aga kui kehakaal on Pääsküla ujula kaalu andmetel 90kg? Sellise massiga on vist suusaringi alla 30min joosta vähe raske? Või on asi lihtsalt viitsimise/treenimise taga.... sest Hiiu staadion on elamisest u. 50m kaugusel. Ma vahepeal augustis proovisin, et iga päev ühe ringi jooksin. Aga ühel hetkel hakkas üks põlv "trikitama" . Mul mõlemaid põlvi korra opereeritud ka, selle tõttu olen eelistanud jooksmisel ujumist ja rattasõitu.

kui põlv joostes valutama hakkab,siis tuleks vähemalt kaks kuud vahet hoida!kui väike vigastus,siis peale paari nädalt võib juba tunduda,et põlv korras,aga joostes hakkab kohe tunda andma..operatsioon ei tohiks midagi halba teha,pigem head..mul oli küll peale parema põlve oppi selline tunne,et laseks vasakut ka remontida

Märt kirjutas:...oleks ainult keegi kes suusad igaks korraks hästi pidama määriks

Määri ise, aga helista enne mulle . Mul pole viimase kolme-nelja aasta jooksul pidamise-libisemisega puusse pand (no ok Haanja see aasta läks nati).

Arbo kirjutas:...Samuti on uuel hooajal jällegi toimumas rattaorienteerumise võistlussari, kus uudisena on lisaks eliidile, kelle rada on orienteerumistehniliselt nõudlik, kavas ka harrastajate klassid - valikorienteerumine (ehk siis tulemuse saad kirja ka kasvõi ühe kontrollpunkti leidmisel) lihtsal rajal, samas ka koondarvestus ja parematele kokkuvõttes korralikud auhinnad.

Kevadel kavatsen korraldada Nõmme-Harku kandis paar ühissõitu, kus siis päris algajatele saaks õpetust anda.
...

Vot see on tore uudis, hakkaski stiimul vaikselt kaduma. Kaua sa seda TEC'igi sõita jõuad, rajad varsti peas nagu TRM. Tõenäoliselt proovin selle MTBO järele.

Mati kirjutas:... Mul pole viimase kolme-nelja aasta jooksul pidamise-libisemisega puusse pand (no ok Haanja see aasta läks nati).

Kas kasutad fluormäärdeid ja Black Magic'ut ka või saad hakkama odavamatega. Kui kasutad, siis kas oskad hinnata, kas sellise 500 koha tasemega mehel oleks see investeering vajalik, kui sõidan ikka tulemusele ja sõpradega võidu. Palju oleks umbkaudne ajavõit 63 km peale mingitel keskmistel lumeoludel?

Mati kirjutas: Määri ise, aga helista enne mulle . Mul pole viimase kolme-nelja aasta jooksul pidamise-libisemisega puusse pand (no ok Haanja see aasta läks nati).

nii kõva määrdemeistrit pole kaua näinud. alaver oleks ilmselt sinu kontaktidest huvitatud
a mitu korda sa üldse suusatamas oled käinud viimase 3-4 aasta jooksul

Arbo kirjutas:Uuel hooajal jällegi toimumas rattaorienteerumise võistlussari, kus uudisena on lisaks eliidile, kelle rada on orienteerumistehniliselt nõudlik, kavas ka harrastajate klassid - valikorienteerumine (ehk siis tulemuse saad kirja ka kasvõi ühe kontrollpunkti leidmisel) lihtsal rajal, samas ka koondarvestus ja parematele kokkuvõttes korralikud auhinnad.

Kevadel kavatsen korraldada Nõmme-Harku kandis paar ühissõitu, kus siis päris algajatele saaks õpetust anda.

Rattaorienteerumisest loe SIIT

Mina olen igaljuhul järgmine aasta teemas sees, suur lumega sai teema ära proovitud, ausalt öeldes hakkas meeldima, nii et kavas tõsiselt võtta suund MTBO poole

valdek kirjutas:

Mati kirjutas:... Mul pole viimase kolme-nelja aasta jooksul pidamise-libisemisega puusse pand (no ok Haanja see aasta läks nati).

Kas kasutad fluormäärdeid ja Black Magic'ut ka või saad hakkama odavamatega. Kui kasutad, siis kas oskad hinnata, kas sellise 500 koha tasemega mehel oleks see investeering vajalik, kui sõidan ikka tulemusele ja sõpradega võidu. Palju oleks umbkaudne ajavõit 63 km peale mingitel keskmistel lumeoludel?

Floori osas jändan niiske korral ainult ja siis ka madala flooriga. Kõrgfloor ei tasu ennast minu taseme (Tartu 4:20) juures ära. Kuigi paar korda olen sõbralt saand ka pulbrit libisemiseks näpuotsaga ja mõju on Samas ise üle 200 määrete ja parakate peal ei vaat. Eks olulisem ole see õige kombinatsioon. On ikka selliseid keemiaid saand kokku keedetud, et ...

tarmo kirjutas: ...nii kõva määrdemeistrit pole kaua näinud. alaver oleks ilmselt sinu kontaktidest huvitatud a mitu korda sa üldse suusatamas oled käinud viimase 3-4 aasta jooksul

No ega ma päris ise ikka nende kombinatsioonide peale tule. Mul lihtsalt vedand sellega, et sõber kellega koos suusatame on asjaga kursis ja tema vend veel rohkem ja mõlema tutvused veel rohkem (Kinks ntx). Asi tihti lihtsalt heas ja operatiivses infos. Tihti on lihv antud alles võistluspäeva hommikul tuginedes värsketele uudistele rajalt.

Aga palju sõidan, no maratonid (Estloppet meister koguni ) ja siis veel trenni kah. Aga üle 600 km aastas pole tulnud, ei jõua ajaliselt lihtsalt.

Sulle Tarmo jään kindlasti alla ja ega tulemustes ju kah konkureeri .

Neliküritusele regasin ennast juba oktoobri alguses . Kõige kahtlasem tundub mulle see 23 km jooks. Eile sai üle pika aja üks 10 km ots tehtud ja peale jooksu tundus kõik nagu enam vähem ok olevat, aga täna on vasak põlv päris valus . Kahtlen kas mul on mõtet sinna 23 km peale ennast lõhkuma minna, arvestades, et 3 nädalat peale jooksumaratoni toimub rattaralli. Paar aastat tagasi saigi rattasõiduga just sellepärast alustatud, et jooksuga läksid põlved valusaks . Aga noh, veel on aega mõelda/treenida . Suusatamisega on lood sellised, et eelmine aasta sai vaikselt uisuga alustatud ning sellel aastal on plaanis ka klassika ette võtta. Suusamaratoni ootan põnevusega/ärevusega .

Mati kirjutas: Sulle Tarmo jään kindlasti alla ja ega tulemustes ju kah konkureeri .

ära ole nii kindel et sa minuga ei konkureeri suusarajal
ma olen suuskadega rohkem matkaja kui suusataja suusamaratonides on mul tulemus ette näidata, sest olen kõik ettevõetud sõidud lõpetanud , aga need numbrid ei vääri siin äratoomist, sest kõik on võimelised lõpuni sõitma ja koha kirja saama.
sel hooajal plaanin ka tartu maratonist esimest korda osa võtta, kuigi hetkel klassikavarustust pole. eelmine talv sai avatud raja sõit läbitud mitteametlikult , seljakott söögi ja joogiga kaasas. ja see oli minu jaoks parim suusasõit eelmisel talvel, kuna raja kvaliteet ja mõnus profiil tekitasid fiilingu, mida vaid ülivõrretes saaks kirjeldada
stardikoht ei koti, sest lähtun suusatamises mardi signatuurist

valutavate põlvede puhul võiks ka oma tossupargi kriitilise pilguga üle vaadata. Laias laastus peaks (ideaalis) tosse vahetama nagu kette. st. iga 500 km. järel uued. Vanade kaunadega võid aiamaal tööd teha äärmisel juhul. Välimuselt justkui käravad küll, kuid padjakesed jms. on oma töö teinud. Ka võiks vältida asfaldil jooksmist. Asfaldijooksuks on pisut kallimat tossud, kus nt. adil on lisaks kannapehmendusele "adipren" ka ekstra päkapehmendus "adipren+". Üldiselt on aga kõigil tootjatel analoogilised lahendused olemas oma nimede all. Ka võib hädasid põhjustada valele jalatüübile mõeldud toss, või liiga väike-suur jalats ...

Opa aka Art Oppi adi poest annab kindlasti hea meelega konsultatsiooni, kui lähete ja küsite. West spordis olla ka asjalikum seltskond leti taga.

Mu esimene võistlus oli ka rattaralli 2000, enne seda üldse mingi 1500 km ratta seljas istunud (loomulikult mitte samal aastal), ei osanud ma midagi karta, läksin kohe 136 km sõitma. Ja suur oli minu üllatus, kui peale lõpetamist hüüti, et Marion, palun tulla autasustamisele, olin kogemata sõitnud viiendaks naiseks. Peal seda mul enam nii hästi läinud ei ole, aga sellel ma pikemalt ei peatuks.
OK lühike sisukokkuvõte on: sina ei pea rattarallit mitte kartma (spordipiibli 1. käsk, või mitmes iganes)

Peeter kirjutas:... Kõige kahtlasem tundub mulle see 23 km jooks. Eile sai üle pika aja üks 10 km ots tehtud ja peale jooksu tundus kõik nagu enam vähem ok olevat, aga täna on vasak põlv päris valus . Kahtlen kas mul on mõtet sinna 23 km peale ennast lõhkuma minna, arvestades, et 3 nädalat peale jooksumaratoni toimub rattaralli...

Väga tuttav jutt. Mul samuti põlved hädised. See aasta tegin enne hooaega ühe glükosamiini ja geeli kuuri (Ibutop oli vist). Ja ausalt tundub et aitas, vähemalt osaliselt. Kui enne hakkas põlv jamama juba 2-3 km järel, siis nüüd nii 12-15 km paiku. Tartu jooksukal tuli muidugi just 12-13 km päris kõva valu sisse, aga punnisin lõpuni. Ja hiljem erilist jama polnud, paari päevaga oli normis ja rattarallit ei seganud. Samas on põlve jamad muidugi jälle erinevatel inimestel erineva taustaga, mistõttu ei pruugi minu variant olla lahendus. Soovitan sul proovida üks 20 km ots teha, siis on pilt selge, aga ära sa jumala eest seda asfaldil tee

tarmo kirjutas:ära ole nii kindel et sa minuga ei konkureeri suusarajal ... ja see oli minu jaoks parim suusasõit eelmisel talvel, kuna raja kvaliteet ja mõnus profiil tekitasid fiilingu, mida vaid ülivõrretes saaks kirjeldada

No pagan sa peaks oma vormiga must tünnilaudadel ka nagu tühjast mööda panema . Aga eks siis talvel näeme, kohe huviga ootan nüüd.

Tartu Maratoni raja profiil muuseas on väidetavalt üks maailma parimaid klassikaprofiile. Seda on öelnud ka B. Dählie isiklikult. Asi seisnebki sellistes mõnusates ja pikkades sõidutõusudes (st kus saad suusa ilusti libisema lükata).

Stardikohaga on nagu on ja kui lõbu ja nauding peamine, siis pole tõesti vahet. Mul sõber sai eelmine aasta erilise elamuse tänu sellele, et unustas sõiduriided koju (Tartu) ja taipas alles Otepääl. Startis, siis 30 min peale teisi, aga kogemus oli huvitav, igasugu inimesi nägi ja nii paljudest (mingi 1000 vist oli ) ei sõida vist enam elu sees mööda .

Panin ka ennast Maratonile kirja. Töö tõttu ei saa pikalt ette registreerida, alati risk rahast ilma jääda. Plaan on siiski kõik üritused läbi teha. Kui keegi kardab, et tulemused nõrgad, siis ei makse eriti põdeda, olulisem on hea tunne, et sai ära tehtud. Minust on nagunii raske aeglasem olla!

[quote="Peeter"]...Kõige kahtlasem tundub mulle see 23 km jooks. Eile sai üle pika aja üks 10 km ots tehtud ja peale jooksu tundus kõik nagu enam vähem ok olevat, aga täna on vasak põlv päris valus . Kahtlen kas mul on mõtet sinna 23 km peale ennast lõhkuma minna, arvestades, et 3 nädalat peale jooksumaratoni toimub rattaralli. ...quote]
Talvisel jooksmisel on põlvedel alati koormus suurem, sest teed libedad ja kõvad. Kui põlvede valu paari päevaga üle ei lähe, siis võiks mõneks ajaks kasutada vastupidavuse treenimiseks rattapukki. Kui on võimalus minna jooksulindile, siis soovitan alustada kiirkõnniga. Suur abi jooksu ajal on ka toetavatest sidemetest. Hea oleks rääkida jooksjatega/treeneritega, kes oskavad jooksusammu hinnata ning korrigeerimiseks vajaliku nõu anda.

PS. 2001 jõulude ajal libisesin tänaval ja sain hüppeliigese murru. Tänu jooksulindil kiirkõnnile ja jalgrattale jooksin 2002 Viljandi järvejooksu 1:03 ja Tartu Jooksumaratoni 2:08. Mõlemil korral jooksin mõnuga ja varuga. Rahulikult treenides ja ilma erilist tulemust taga ajamata ei ole 23 km kellelegi probleemiks.

Omad kogemused ka. See aasta sai esimest korda neliküritus läbitud. Just ratas oli see, mis kevadel varustusse juurde tuli. Seetõttu valisin rattaralli distantsiks 69km ka. Üldse oli mul üle hulga aja suht sportlik hooaeg. Ratast tuli sel aastal kokku ~1400km, jooksu ka tiba üle 1000km ning suuska ~600. Hooaja eesmärgid olidki Neliküritus, niipalju TEC-e, kui jooksuvõistluste vahele mahtus, jooksus 10km alla 40min (mis jäi küll napilt tegemata), lisaks sügisel Lidingöloppet (30km krossijooks Stockholmi külje all). Suusas osalemine Estolopeti maratonidel.
Eks tuleval aastal praeguste plaanide järgi suht sarnaselt. Võimalusel katsun mahtusid suurendada ja tulemusi parandada Neliküritus loomulikult täies mahus.

Neile, kes põlvevalu pärast neliküritusel osalemist pelgavad:

Esimene kord tundsin ise põlvevalu juba 7-8 aastat tagasi, lihtsam tavameditsiin (soojendussalvid, valuvaigistavad salvid) ei aidanud, mingid süstid põlvesidemetesse aitasid küll, kuid lühiajaliselt. Siis kuulasin vanemaid inimesi ja olen seejärel abi saanud kahelt võttelt - põlvesoojendused jooksu ajal ja venitusharjutused (ning spetsiaalsed päkaharjutused+põlveringid) õhtul. Lisaks jõusaal, kus põhirõhk jalgalihaste arendamisele (seerias ikka min 12 kordust, pean silmas et antagonistlikud lihased saaksid samaväärse koormuse). Kaal 82, pikkus 182, vanus 34.

Jooksmine polegi nii hull - eeliseks see, et saad kiiresti trenni ja vastiku ilmaga jalgrattast mõnusam. Ilusa ilma ja emotsionaalse raja korral pole MTB-le muidugi vastast

Sel aastal läbitud esimest korda kõik nelikürituse pikad distantsid. Häbi küll tunnistada, et mulle kõige raskem oli kevadine rattaralli. Ei suuda kuidagi asfaldil 133 km ühtlase tempoga grupis sõita, grupisõiduoskused ka muidugi olematud. Samas esimene jalgratas minu ellu saabus alles 35 eluaastal, ega vana inimest enam korralikult sõitma õpeta. MTB läheb suhteliselt libedamalt, osalenud teisest sõidust peale, sel aastal tuli parim koht natuke üle 400. Esimeseks alaks oli suusk, 83 sai veel puusuusaga sõidetud, koht 2747 (osalejaid 6000), 84 juba Visu Fiiber ja koht 1969 (osalejaid 9000) Seega osalenud Tartu suusamaratoni tippaastatel, oli ikka võimas pilt küll kui 9000 venda Elva poole ajama panid. Siis tuli paus- vene kroon ja lume vähesus, mõned üksikud sõidud vahepeal. Eelmine talv jälle üle pika aja esimest korda suusarajal ja koht tuli 476, millega ise väga rahul. Samas võin ilmselt kiidelda siinkirjutajate seas ühe parema jooksumaratoni tulemusega, 95 aastal 37 koht, siis oli aastaid laiskust, viimastel aastatel jälle jooksnud 60- 100 koha vahel.

Minule on ikka see suusamaraton olnud kõige raskem ning rattaralli 133 km kõige kergem. Suusa puhul on 100 erinevat tegurit, mis sõidu tulemust mõjutavad, rattal neid tunduvalt vähem ning jooksul suurt ei midagi. Rattarallil natuke üle 3 tunni sadulas istuda ei saa arugi, aga suusarajal 3 tunnist edasi on juba täielik piin. Suusa määrimise nippe pole ma kunagi õieti selgeks saanud. Pidevalt on selline nokk kinni, saba lahti värk. Ainult ükskord elus olen suusa määrimisest naudingut tundnud so. kui ma nüüd õieti mäletan vist 1993. a. kui käisime Eesti suusakoondisega Tsehhis Harakovis (kirjapilt vale) juunioride MMil. Niikaua, kuni need teised Shmigunnid, Freimuthid jms. võistlesid, lökutasin mina oma suuskadega niisama avatud radadel ringi. No aga neid tõuse seal ikka jätkus ning mul suusk üldse ei pidanud. Tulingi pealelõunat rajalt tagasi ja loopisin oma suuski koridori nurka ning seda nägi Shmiguni Tolik. Küsiski, et miks ma oma heade! suuskadega (poolplastikud) rahul ei ole. Eks ma siis kirusingi, et pole ei pidamist ega libisemist. Vana võttis mul suusad kaasa ning ütles, et paneb siis mingit odavamat määret õhtul alla ning homme vaatab hommikul, kuidas ilm on ning selle järgi siis ka pidamist. Kuna Kristinal järgmisel päeval sõitu polnud, siis võis ta seda kõrvalepõiget endale lubada. Järgmisel päeval saingi suusad kätte ning läksin rajale proovima. Vot siis sain ma aru, mida tähendab korralik määre ning veel korralikum määrdemeister. Asjad libisesid nii, et laskumistel pidid lausa hoogu pidurdama ning tõusul võisid seina mööda ka otse ülesse minna. Tollest ajast jäigi mul Shmigunni vanast väga hea mulje, sest vend määris tol korral tüdrukute suuski üksinda. Tolik oli juba hommikul kella 5 ajal väljas temperatuuri hindamas ning suuski määrimas. Eriti kurb oli vaadata teda üksinda, kui kõrval oli 20-25 norrakat sellega ametis. Vastupidine mulje jäi aga hilisemast rattavennast Freimuthist, kes pidevalt hädaldas millegi kallal ning tema kehvade tulemuste taga oli pidevalt, kas viletsad suusad, vilets toit või vähene raha. Hüppemäe nõlval vaatasid, et üks mees prantsatas kohe äratõukeplatvormi alla maha ning libises siis suusakdel edasi rahva poole. Kui lähemale jõudis siis nägid lugeda kirja EST ning kui veel lähemale jõudis, siis paistis kiivri alt välja Freimuth. Samas jaapanlased hüppasid isegi oma ebaõnnestunud katsetel 2x pikemaid hüppeid kui Freimuth. Ühesõnaga sellised eredad lood minu suusaelust. Rattasõidust on vahest veelgi paremaid juhtumisi, aga selleks peaks tegema juba eraldi teema, muidu tuleb varsti erikr selle eest mõrvama, et teemat solgitakse.

ärme Erikust siis mõrvarit tee
aga selliseid jutte on ikka hea lugeda

ehk peaks kah esimest korda maratonile ronima

ain kirjutas:Esimeseks alaks oli suusk, 83 sai veel puusuusaga sõidetud, koht 2747 (osalejaid 6000), 84 juba Visu Fiiber ja koht 1969 (osalejaid 9000) Seega osalenud Tartu suusamaratoni tippaastatel, oli ikka võimas pilt küll kui 9000 venda Elva poole ajama panid.

Aijah, nostalgia Olen ka 86-l aastal suusamaratonil käinud. Ei osalenud siis küll oma nime all. Vanusest jäi napilt puudu ja arstitõendit ei viitsinud ajama hakata Ajad olid siis karmimad.. Aga selline osalejate mass on ikka mega kogemus. Praegu kogeb seda ainult piiritagustel võistlustel.

oddo kirjutas: Ajad olid siis karmimad.. Aga selline osalejate mass on ikka mega kogemus. Praegu kogeb seda ainult piiritagustel võistlustel.

Kogemus oli tõesti mega, kuna 85-86 jäid Vene krooonu pärast vahele, siis 87 sai alustatud stardinumbriga 12 000 ja sõidetud umbes 4000 kohale. See on ikka mega emotsioon 60 km-ga 8000 vennast mööda saada, see teeb 133 seljataha jäänud nägu km kohta ehk iga 7,5 meetri tagant sai kellestki mööda sõidetud.

Tartu Neliküritus on super!
Tegin see aasta I korda kõik alad kaasa ja jäin oma tulemustega igati rahule:

Suusatamine 63km:
Seda ma kartsin kõige rohkem, sest mulle ei ole kunagi meeldinud klassikat sõita ja seega ma polnud peaaegu üldse selles osas trenni teinud. Aga samas vabakat sai kunagi päris palju suusatatud.
Enne võistlust suutsin trenni teha VAID 50km vabakat ja 15km klassikalist
Rajad, lumi ja ilm oli selle aasta suusamaratonil supersuper.
Lõpetasin 1954'na. Aeg oli 6h15min (sellest 1h läks mul TP'des ja suuskade vahemäärimisele).
Te ei kujuta ette kui õnnelik ma olin, kui ma lõpetasin maratoni- üks elu unistustest oli täidetud!
Ja rahvas, kes seal sõidavad, on kõik nii positiivselt meelestatud ja õhkkond on super

Jooks 23km
Seda ma eriti ei kartnud, kuigi polnud sinnamaale kunagi nii palju järjest jooksnud. Ilm oli ilus ja feeling OK. Võtsin topsi jooki, geeli ning rosinaid ja pähkleid kaasa. TP'st läks vaja vaid viimases, kust võtsin ainult vett, et geel alla loputada.
Koht: 321, aeg 1h51min.
Jäin asjaga jällegi väääga rahule.

Ratas133 km:
Võtsin osa loll'ga ja slickid all. Väga hea oli!
Selles ma ei kahelnud, et läbi ei suuda sõita, pelgasin hoopis, et liiga vara hakkan suruma ja ei oska hoida jõudu (lähen liiga kiiresti anaeroobsele)ning hakkavad tekkima krambid. Nii see juhtuski, aga alles 99km. Olin jõudnud just Elva tee peale keerata ja vedasin ühte gruppi, kui äkki plaks ja parem reielihas krambis. Lasin ennast kohe grupi taha teiste tuulde ja edasi sõitsin põhimõtteliselt ühe jalaga ja samal ajal maseerisin teist jalga.
Uskumatu aga 2km jooksul sain krambist üle ja jätkasin jälle tempokamat sõitu. Enne Elva raudtee ülesõitu tulid aga lühema distantsi sõitjad sisse ja meeskonnatöö sellega katkes. Elva TP sõin korralikult soola, leiba; jõin vett, jõujooki ning tõmbasin ka geeli sisse. Sõit Elvast Tartusse oli suhteliselt piinarikas, sest gruppe enam moodustada ei õnnestunud ja puhus suhttugev eest-küljetuul. Enne finishit, mingi 5km, tekkis siiski jälle uus grupp ja sai seal ees päris hästi kangutatud. 700m enne finishit tõmbasin grupi eest minema ja keegi sappa ei jõudnud tõmmata. Olin selle üle väga happy- sain aru, et olin jõudu hoidnud siiski väga õieti ning suutsin vägeva lõpuspurdi teha.
Muide sooja oli tol päeval kohati kuni 30 kraadi ja "varukad" kättele sai terveks aastaks
Koht 630, aeg 4h38min

Tartu Rattamaraton 63km
No seda teate kõik kui hea üritus see on- nii, et sellest ma rääkima ei hakka
Koht 663, aeg 2h20min

Kõigile, kes kahtlevad Nelikürituse suhtes, tahaks öelda, et ei maksa muretseda, küll te hakkama saate- alati ei pea mingi vägev tulemus tulema! Pealegi õudsalt lahe rahvas võtab sellest osa!

Nagu ma siin varem mainisin, et endal suht pikk nelikürituse traditsioon ning olen alati seda teiste seas propageerinud. Põhiline asi, mida ma alati olen rõhutanud on see, et esimest korda mingile distantsile minnes võtke seda kui matka. Ärge jumala eest minge kohe tulemust taga ajama. Sellega võite teha enda jaoks selle võistluse väga piinarikkaks ja ebameeldivaks. Küll järgnevatel aastatel on võimalus oma kohta ja aega parandada küll ja küll.

Panen ka siis memuaarid kirja

Sporditegemisega alustasin 2002 suvi peale seda kui olin doonoriks käies peapesu saanud

Polnud siis mingit trenni, kohe ikka TLN Rattaraalile 70km (esimest korda grupis jne.) päris huvitav oli. Aega ei mäleta, selkond olid ka a la mobiiltelefon lühikeste pükste vöö küljes. Pärast seda ei saanud 3 päeva käia.

Tartu Rattamaraton 63 km järgmsieks. Lootsin alla 3h aega, tuli 4 sekki üle. Mis siis ikka - 10km rahvajooks. miski 50min, käimine jälle 3 päeva vaevaline. Siis tuli paus.

Nov tekkis idee suusamaraton läbi sõita. Kuskil 10 aastat polnud enne seda sõitnud ja siis oli ka 5km vist pikim distants ja seda Haapsalus. Enne maratoni sain isegi 90km sõidetud, pikem distants 15km. 63 km läbisin ka 5:53. Rääkima hakkasin Otepääl (sõitsime sealt läbi), Tartu kandis oli juba suht norm tunne. Rattaralli 133km ei olnud tänu talvisele spinnile probleem. Nühkisin gruppi ja kuni elvani oli kõik hää - tpoimus kukkumine. Lõpetasin ca 4:20 vist, grupp kus olin lõpetas 4:08, Jooksumaraton oli suht ok, aee oli vist 1:50 kandis (kui ma ei eksi) ja no rattamaraton oli 02:27 kandis. Kusjuures võtan sporti hobina.

Mis on loo moraal? Inimesed, ärge kartke vaid tehke asi läbi. Ainu, millega peate arvestama, et sõitke/jookske rahulikult, jooge/sööge vahepeal ja liikuge ühtlases tempos. Võistelda jõuab!

harles kirjutas:Panen ka siis memuaarid kirja

Nov tekkis idee suusamaraton läbi sõita. 63 km läbisin ka 5:53. Rattaralli 133km ei olnud tänu talvisele spinnile probleem. Nühkisin gruppi ja kuni elvani oli kõik hää - tpoimus kukkumine. Lõpetasin ca 4:20 vist, grupp kus olin lõpetas 4:08,
Jooksumaraton oli suht ok, aee oli vist 1:50 kandis (kui ma ei eksi) rattamaraton oli 02:27 kandis. Kusjuures võtan sporti hobina.

Nii, järjekordne tõestus, sellele, mida ma ammu juba tean, aga ei oska midagi peale hakata.
Võrdlesin siis oma tulemusi Harlese omadega ja mis selgus- suusk 5:53 versus 4:10- jooks 1:50 versus 1:34- rattamaraton 2:27 versus 2:12, aga rattaralli 4:08 kui poleks kukkunud versus 4:41. No ei saa aru, miks ei suuda maanteel ratast sõita, sellist seaduspärasust olen ennegi täheldanud, et keda TEC-l või mõnel mitteasfaldiüritusel 15 min võidan, siis rattarallil olen julgelt 30 min tappa saanud
Kusjuures võtan samuti sporti hobina.

Ma pakun et hea üldfüüsis, aga vähe kilomeetreid ratta seljas.
Mul oleks(kui suusataks ja jookseks) arvatavasti täpselt vastupidi.

Pakun ühe seletuse veel. Võibolla maantesõit ei sobi lihtsalt nii hästi. MTB ja MNT ju siiski suht erinevad alad vaatamata liikumisvahendi välisele sarnasusele. Mul on sel aastal just vastupidi. Kui paaris MNT sõidus on suht hästi läinud, siis MTB-s olen stabiilselt seal viimase kolmandiku kandis. Va Tartu Rattamaraton, kus ilmselt asi rohkemas eee.... tavasõitjate arvus.

ain kirjutas:rattaralli 4:08 kui poleks kukkunud versus 4:41. No ei saa aru, miks ei suuda maanteel ratast sõita, sellist seaduspärasust olen ennegi täheldanud, et keda TEC-l või mõnel mitteasfaldiüritusel 15 min võidan, siis rattarallil olen julgelt 30 min tappa saanud
Kusjuures võtan samuti sporti hobina.

Üks asi veel. Pead arevstama sellise asjaga nagu grupisõit. Võibolla mõni 'guru' ütleb, et loll jutt aga siiski. Minu meelest on maantesõit nagu rong täpsemalt see, et mida ettepoole vagunisse jõuad, seda rohkem eespool ka lõpetad ja erinevalt maastikusõidust, kus puhkamisvõimalust pole, on see maanteel täiesti olemas. Mis ma tegin? Esimesed 20 kuskil panin sellist spurti nagu vähegi võttis ainult selle nimel, et õigesse 'vagunisse' saada. Edasi lasin vaikselt tirri, käisin vedamas jne. Pulss oli suht all aga kiirus kõrge. Ja nii see aeg tuligi. Ja polnud mul läbisõit mingi mega. Lisaks talvisele 2x nädalas spinnile olin ca 400 vist läbi sõitnud. Täpselt ei mäleta ja kuna kõvaketas ütles üles ei saa vaadata ka ...

Ma arvan, et MTB vs. MNT erinevus pole seotud otseselt vastupidavusega. Põhivastupidavuses pole TRR ja TRM lõpetajatel 50.-150. üldse mingeid olulisi erinevusi või on need distanstid liiga lühikesed et see erinevus välja tuleks. Pigem omavad suuremat tähtsust kehakaal ja jala jämedus kuid võimetest eriti jõu ja kiirusomadused ja nende omavaheline kombinatsioon - võimsus. MTB mehel on kindasti paremini arenenud jõud, jõuvastupidavus ja võimsus; kuid MNT mehel kiirus, kiirusvastupidavus aga ka jõuvastupidavus. Siin on kindlasti variatsioonid (mõni MNT vend sõidab ju loll ka hästi ja vastupidi) ja see pigem põhimõtteline. Nt. hästiarenenud kiirusvastupidavusega MNThunt lendab mõnest laugemast ja pikemast tõusust kiiremini üles kui enamik MTB vendi kuid häda on selles et järgmisel tõusul on kang sest ei tulda toime lihastes tekkinud piimhappega.

Tahe, enesesund, 'ei meeldi' jt. karakteristikud mängivad kindlasti oma osa kuid ..... ma näiteks ei jõua just MTBd sõita ja loomulikult ei saagi mulle see asi meeldida. See nagu rohkem sekundaarne põhjus.

harles kirjutas: Üks asi veel. Pead arevstama sellise asjaga nagu grupisõit. Võibolla mõni 'guru' ütleb, et loll jutt aga siiski. Minu meelest on maantesõit nagu rong täpsemalt see, et mida ettepoole vagunisse jõuad, seda rohkem eespool ka lõpetad ja erinevalt maastikusõidust, kus puhkamisvõimalust pole, on see maanteel täiesti olemas. Mis ma tegin? Esimesed 20 kuskil panin sellist spurti nagu vähegi võttis ainult selle nimel, et õigesse 'vagunisse' saada. Edasi lasin vaikselt tirri, käisin vedamas jne. Pulss oli suht all aga kiirus kõrge. Ja nii see aeg tuligi. Ja polnud mul läbisõit mingi mega. Lisaks talvisele 2x nädalas spinnile olin ca 400 vist läbi sõitnud. Täpselt ei mäleta ja kuna kõvaketas ütles üles ei saa vaadata ka ...

See on ka väga õige. Aga ma kujutan ette, et need vagunid mis sõidavad üle 4 tunni on jah rohkem restoran- ja magamisvagunid (eriti kui on mingi 100pealine punt), kus rabelemine algab alles siis kui rong hakkab pärale jõidma. Aga kui kunagi satud veel eespool olevatesse vagunitesse, mis sõidavad alla 3 ja poole tunni (keskmine juba 43 km/h) siis nagu tirrilaskmisest väga palju välja ei tule. Oleneb pundi suurusest, tuule suunast jne. TdF-l on ka seda värki uuritud ja nädatud, et kui punt on koos, a 200 meest siis sileda maa etappidel ei vänta rattur 15% ajast üldse - kadents 0.