Natuke infot lisaks:
AJALOOST
Tsitaat Tiit Lääne koostatu raamatust „120 aastat jalgrattasporti Eestis“:
Eriti pidulikuks kujunes 8.augustil 1893. aastal Viljandis korraldatud esimene jalgrattavõistlus. Ratturid läksid rongkäigus Käsitööliste Seltsist Tallinna tänaval praeguse bussijaama kohal asunud stardipaika. Esinduslik oli ka kohtunikepere eesotsas „otsuse“ (pea) kohtuniku linnapea M.Schöleriga. Sõideti Klaassepa kõrtsini ja tagasi – kokku 8 versta. Võistlejad lähetati kolmeminutiliste vahedega paarikaupa. Kümnest startinust võitis P.Hendrikson – tema aeg oli 18.20,0.“
RAJAKIRJELDUS (
83 km profiil ja
38 km profiil)
Rattaralli trass on liikluseks avatud. Palume jälgida ajutisi liiklusmärke ja juhinduda rajaturvajate märguannetest.
Sportlastele ja aktiivsetele harrastajatele on raja kohta vaid 2 märkust. Esiteks ei ole rajal kurikuulsat Kõrgemäe tõusu ja teiseks arvas mullu Viljandis lipuvärvides särgi omanikuks saanud Taaramäe, et „Viljandi
põksud sobivad Tombakule ja Pütsepale paremini“.
Ülejäänud huvilistele on lisaks rajakaardile ning profiilile lisada alljärgnev jutt.
38 km distantsi alguses on lauge tõus raudteeviaduktile, millele järgneb ligi 7 km allamäge sõitu. Siiski ei tasuks kergest minekust liialt tuhinasse sattuda, sest pärast Orikal tehtavat vasakpööret tuleb kaotatud 40 m kõrgus 3 kilomeetriga tagasi võidelda. Pika tõusu lõpus saab end kosutada Ekseko teeninduspunktis.
Rada pöörab nüüd vasakule ning paari kilomeetri pärast Viiratsi lähistel on kiirel laskumisel julgust rohkem tarvis kui jõudu. Jõudu tasub hoida Viiratsi alevikku suunduva küllaltki terava tõusu tarbeks. Juba mäe otsa jõudnuna ei ole tarvis tükk aega muretseda, sest järgnevad 7 km on lauskmaal ja kõige lõpuks on veel mõnus laskumine Nuiamäest. Viimased 10 kilomeetrit on kergelt vastumäge. Pärast Karula tuulikust möödumist on veel võimalik enne lõpuspurti korraks jalga puhata, et siis väärikalt ja rõõmsalt I Mulgi Rattaralli finišijoon ületada.
Madalaim punkt 55 m, kõrgeim 110 m, tõusumeetreid 170.
83 km distantsi alguses on lauge tõus raudteeviaduktile, millele järgneb ligi 7 km allamäge sõitu. Siiski ei tasuks kergest minekust liialt tuhinasse sattuda, sest pärast Orikal tehtavat vasakpööret tuleb kaotatud 40 m kõrgus 3 kilomeetriga tagasi võidelda. Pika tõusu lõpus saab end kosutada Ekseko teeninduspunktis.
Järgnevad veerandsada versta kulgeb mõnusalt vahelduva reljeefiga teedel ja loetud minutitega jäävad teele kenad ning sõbralikud Mulgimaa külad. Holstre rõõmustab silma järvega, Paistu kiriku kõrval haarab kohalik mulk tervituseks oma kaabu järele ja Loodis avaneb lummav vaade ürgorule.
40.kilomeetril ootab rattureid Orika teeninduspunkt ja seal pakutavat head-paremat on soovitatav maitseda, sest kuigi järgmise TP-ni on vaid 20 kilomeetrit, jäävad teele 3 pikka tõusu. Neist viimane peaks juba tuttav ette tulema
Rada pöörab nüüd vasakule ning paari kilomeetri pärast Viiratsi lähistel on kiirel laskumisel julgust rohkem tarvis kui jõudu. Jõudu tasub hoida Viiratsi alevikku suunduva küllaltki terava tõusu tarbeks. Juba mäe otsa jõudnuna ei ole tarvis tükk aega muretseda, sest järgnevad 7 km on lauskmaal ja kõige lõpuks on veel mõnus laskumine Nuiamäest. Viimased 10 kilomeetrit on kergelt vastumäge. Pärast Karula tuulikust möödumist on veel võimalik enne lõpuspurti korraks jalga puhata, et siis väärikalt ja rõõmsalt I Mulgi Rattaralli finišijoon ületada.
Madalaim punkt 55 m, kõrgeim 115 m, tõusumeetreid 420.
VAHEFINIŠID
Mulgi Rattaralli 83 km distantsil on 3 vahefinišit: 14.km, 51.km ja 79. km. Iga vahefiniši neljale esimesele jagatakse punkte vastavalt 6-4-2-1. Aktiivseim rattur selgitatakse vahefinišites kogutud punktide liitmise teel. Võrdsete punktide korral on aktiivseim parema lõpukoha saanud rattur.