velo.clubbers.ee

Korraldajatel on terve ports muudatusi, eriti aastatepikkuse numbrite väljastamise süsteemi osas.

TRM kasulik info kirjutas: NB! Stardimaterjalide väljastamise süsteem on uus - numbrid väljastatakse stardinumbri, mitte nime alusel. Võimalusel tutvu enne numbri järgi tulekut stardiprotokolliga ja jäta meelde oma stardinumber. Stardinumbrit saad kontrollida ka võistluskeskuses nime alusel stardimaterjalide väljaandmise lauas arvutist.

Lisaks rattakleeps (mitte niisama ilu pärast) jms.

Lugege kindlasti see lingil viidatud jutt läbi ja andke ja sõpradele teada.

http://www.tartumaraton.ee/index.php?si ... 0&lang=est

tulge tervena tagasi!

http://sport.postimees.ee/?id=452058

Tere,
Seoses iseenda ülebookimisega, on ära anda oma stardikoht homsele Tartu Rattarallile!

Edit: Tegemist täispika distantsiga.

Timmo
5294233

Kuna algus oli üllatavalt rahulik ja tuul vastu, siis püsis mõõtmatult suur punt pikalt koos. Pärast Põlva poole keeramist algas juba vaikne paugutamine ja Liivalt edasi laksati juba mõnuga. Mõnus turvaline sõit oli.

Pealtvaatajatele hakkasid silma mehed numbritega 105 (Pikkuus Aavo Patrick) ja 115 (Kannimäe Mihkel), keda veeti peale otepääd bussi ja auto tuules mitukümmend kilomeetrit.

Oliver kirjutas:Pealtvaatajatele hakkasid silma mehed numbritega 105 (Pikkuus Aavo Patrick) ja 115 (Kannimäe Mihkel), keda veeti peale otepääd bussi ja auto tuules mitukümmend kilomeetrit.

Meesteks on selliseid pä**e liig nimetada, tavalised naglad, kes arvavad, et varastamine ja valetamine ongi spordi üks loomulik osa. Aavo Patrickust oleks arvanud, et käbi ei kuku kännust kaugele - paraku on teisiti läinud. Sellised näited annavad vaid tulevastele noortele halba eeskuju ja kui asjaosalised karistamatult pääsevad, siis julgustavad oma teguviisiga ka teisi nii talitama.

Kopteri lätlane tundub ka kõvas vormis olevat .

Mingi nõme hall BMW X5 maastur vedas mingeid esiviiesaja tüüpe nii Reola-Põlva maanteel kui ka veel pärast 1.TPd Liiva tõusulõigul. Hämmastav, et selliseid ikka leidub... Siis see maartur sebis seal ratturite vahel edasi-tagasi ja otsis oma sõpru

Sõit oli üllatavalt turvaline, ei näinud ühtegi kukkumist ja grupp lõpetas ilusa sirgjoonelise ja pikalt üleskruvitud spurdiga. Tänud ja tunnustus kaassõitjatele!

Pika distantsi alguses kaotas keegi pumba Riia tänaval, enne viadukti.
Pump on töökorras ja ootab omanikku TM klubis.

Ma nägin ka kuidas üks härra rahumeeli kiirabi tuules tuhises .... Noh see selleks, igaüks on nii viisakas kui oma lastetuba lubab...
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Ma ei tea kust pihta hakata, aga, mul on suure ringile küsimus lagastamise kohta. Iga võistlus kus ma käinud olen, isegi trennides vahest ... Tee koosneb geelipakkidest ja pudelitest. WTF nagu? Oma kodus käitutakse ka niimoodi või? Kas tõesti ollakse selline äss, et pole aega tasku tagasi panna seda pakendit, välja ju oli aega võtta? Ma ei leia, et ka eliitgrupi meestel oleks mingigi vabandus, et lagastada. Aga no kurja, ma sõitsin 1500 koha tuuris ja sealgi oli härradel koristaja vist tagant tulemas, sest paljudel lendas sodi sinna kus juhtus. Millal meie jõuame niikaugele, et selline tegevus on karistatav disklaffiga? Mul on kiire EI OLE vabandus ju ... Ma sügavalt loodan, et siin foorumis on loodusele mõtlejaid rohkem, kui lagastajaid.
Adminid, vb peaks sellest mingi eraldi teema tegema?

Mati kirjutas:Kopteri lätlane tundub ka kõvas vormis olevat .

Noored lätlased ikka lükkasid ja tõmbasid teda korralikult

Igast kummalisi asju ikka näeb...
Riia ring, see võis olla esimese 200-300 kanti kui üks vend arvas et siseringist lõigata on hea. No sai paarkümmend meest ettepoole, no olgu õnnelik. Aga see kutt (nr1643) kes autost kinni hoides tatra orust üles kimas, sai ikka veits rohkem edu.
Miks üldse põlva ristist kaugemale sõita? Pikutan ja võtan paar tundi päikest teepervel, ja siis tagasi, koht ka veel missugune

Pildid lühikeselt rajalt http://public.fotki.com/TairK/rattaralli/

Rennes kirjutas:Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Ma ei tea kust pihta hakata, aga, mul on suure ringile küsimus lagastamise kohta. Iga võistlus kus ma käinud olen, isegi trennides vahest ... Tee koosneb geelipakkidest ja pudelitest. WTF nagu?

Jah, kurbnaljakas oli see, kui üks spordipartneri vormis mees (numbrit kahjuks ei mäleta) hakkas ühel hetkel taskus inventuuri tegema. Sealt lendasid välja otse selja taha sinna juba varem pandud tühjad nn hambapastatuubid. Ilmselt valmistus finišiks ja tegi ennast kergeks.
Egas vist muu ei aita, kui totaalne nulltolerants prügistajate suhtes ja kui iga nö puhas osaleja suudaks kas või ühe lagastaja numbri meelde jätta ja need nimed saaks peale sõitu avalikult eri foorumites välja toodud, vahest siis hakkab mõnel häbi.

Aga üks teine asi ka - vaatamata üldisele sõidukultuuri paranemisele leidub ikka üksikuid, kes teisi millekski ei pea. Ühe mehe numbri jätsin ma meelde (1220, saate ise nime järgi vaadata), kes Liivast Puskaruni tegi ikka imenippe - igal laskumisel suutis ta paar korda grupist diagonaalis läbi laskuda, selmet pidurdada ja oma kohta hoida. OK, ükskord teed nö kogemata, aga see mees oli lausa haige - nägin teda ca 10 korda niimoodi poogeldamas. Vaadates lõpuprotokolli, siis sai ta kusagilt kõrgemalt karistuse, jäädes ilmselt 4km enne Otepääd 700-1200 grupis tekkinud kuhja taha....

A muidu oli tore sõit - see rada võiks ka nüüd paariks aastaks jääda, selle trassi peal vähemasti igav ei hakka!

andre170 kirjutas:Mingi nõme hall BMW X5 maastur vedas mingeid esiviiesaja tüüpe nii Reola-Põlva maanteel kui ka veel pärast 1.TPd Liiva tõusulõigul.

Peale Liivat olin veidi aega X5 taga tõenäoliselt mina, aga olin selleks hetkeks võidusõidu juba pooleli jätnud ja tiksusin niisama kaasa. Sorry, et see hetk veel number seljal oli. Kuigi veeresin lõpuni, siis finišiportokollist sa nr. 375 ei leia, niiet kellegi lõpukoht mu ebasportlike võtete tõttu ei kannatanud. Sorry, asi paistis ilmselt jah veidi inetum, kui tegelikult oli.

International Triathlon Unioni'i võistlusmäärustiku järgi võib isiklike esemete mahaviskamise eest võistleja diskvalifitseerida. 2010. aasta Pühajärve triatlonis oli rattatrassi toitlustuspunktis eco-tsoon kus said kõik oma tuubid ja tühjad pudelid ära visata ilma disklahvita. Rattavõistlustel tuleks sarnast süsteem kasutada.

holden kirjutas: Aga üks teine asi ka - vaatamata üldisele sõidukultuuri paranemisele leidub ikka üksikuid, kes teisi millekski ei pea. Ühe mehe numbri jätsin ma meelde (1220, saate ise nime järgi vaadata), kes Liivast Puskaruni tegi ikka imenippe - igal laskumisel suutis ta paar korda grupist diagonaalis läbi laskuda, selmet pidurdada ja oma kohta hoida. OK, ükskord teed nö kogemata, aga see mees oli lausa haige - nägin teda ca 10 korda niimoodi poogeldamas. Vaadates lõpuprotokolli, siis sai ta kusagilt kõrgemalt karistuse, jäädes ilmselt 4km enne Otepääd kuhja taha

Kas see 1220 oli see lillas t-särgis bike-mees? Ise hoidsin targu kas pundi ette või serva peale, sest neid trikitajaid oli seal pundis päris palju. See otepää massikukkumine oli kuskil 10-20 m mu seljataga ja kiirust näitas spidokas mul sel hetkel 60km/h. See kukkumise heli oli üks võikamaid hääli, mis ma kunagi kuulnud oled. Peale seda pauku läks õnneks grupis asi normaalsemaks, sest rollerirajal juba hõiguti, et rahulikult, rahulikult.

"... 4km enne Otepääd 700-1200 grupis tekkinud kuhja taha..."
Kas see grupp ei olnud mitte natuke eespool ja väiksem- näiteks 600-1000?

Olin paugu (tõesti nagu oleks püssi lastud ) hetkel grupi lõpus söömas ja sain ummikust läbi ühe viimasena (maast ja kraavist tõusvate ette). Kogu tagumine ots oli ribadeks ja ega ma enam pundile järgi ei jõudnudki. Üksikuid pudenenuid siin-seal eespool nägin. Üritasin veel Otepäält pingutada, kuid Pangodini keegi ei tahtnud vedada ja viimane punt läks täpiks. Vahetult enne Pangodit tuli tagant juba uus seltskond ja nende tuulde õnnestus hüpata ning mäest üles kerida. Sealt edasi ainult kasvavas tempos kuni päästva finishini.
Ei tahaks uskuda, et ma nii kõva jalg olen, et kui 700-1200 grupist peale kukkumist pudenesin, siis Pangodist Tartusse suutsin paarsada kohta tagasi teha - mahtusin veel tuhande sisse.

Täienduseks oma eespoolsele jutule - esimest korda elus tundsin, et ees jäi Compakt settingu puhul hambaid väheks!

Tahtsin ka tänada kaassõitjaid (3:34 ja 3:42 lõpetajaid) crashivaba sõidu eest . See oli vist mul esimene sõit 8 korra juurest, kus ma ma ei näinud otsest asfaltinuusutamist.

mart2 kirjutas:"... 4km enne Otepääd 700-1200 grupis tekkinud kuhja taha..."
Kas see grupp ei olnud mitte natuke eespool ja väiksem- näiteks 600-1000?

Olin paugu (tõesti nagu oleks püssi lastud ) hetkel grupi lõpus söömas ja sain ummikust läbi ühe viimasena (maast ja kraavist tõusvate ette). Kogu tagumine ots oli ribadeks ja ega ma enam pundile järgi ei jõudnudki. Üksikuid pudenenuid siin-seal eespool nägin. Üritasin veel Otepäält pingutada, kuid Pangodini keegi ei tahtnud vedada ja viimane punt läks täpiks. Vahetult enne Pangodit tuli tagant juba uus seltskond ja nende tuulde õnnestus hüpata ning mäest üles kerida. Sealt edasi ainult kasvavas tempos kuni päästva finishini.
Ei tahaks uskuda, et ma nii kõva jalg olen, et kui 700-1200 grupist peale kukkumist pudenesin, siis Pangodist Tartusse suutsin paarsada kohta tagasi teha - mahtusin veel tuhande sisse.

See punt pidi olema jah kuni 950 vms. Ise avastasin peale Kanepi TP -d et ei olegi enam grupis. Saba ainult paistis. Sain ühe kõva, viisaka ja sujuvalt kiiresti sõitva tüübiga kuni Otepääni lititud aga vahe ei vähenenud. Vahepeal siis nägime riismeid sellest paugust mis vanarahva juttude järgi oli Kanepini kuulda olnud. Võis olla vast kuni kümme meest kraavipervedel nukrutsemas.

See suur punt, mis seal kukkumises osales lagunes peale kukkumist kaheks, rolleri rajal tõmmati järelejäänud punt korralikult pikaks ja peale otepääd oli sellest alles nii 60-ne punt. Pangodiks oli tagantulijate ja lühikese maa omadega kokku punt ligi 80 pealiseks kasvanud.
Finishis oli pundi esimene kohaga 677. Kohaga 885 lõpetanud pääses ka veel otepää kukkumisest, aga jäi rollerirajal maha. Seega kukkumise ette jäi ca 200 ratturit, tagapool oli neid kordades rohkem. Seega 700-1200 pundiga võis umbes tegu olla küll

Minu 16. rattaralli läks jälle aiataha - 3. kord maanterattaga ja jälle jamad. Esimene kord oli praagi esivelje kummiriba tõttu 3 kummipurunemist, eelmine aasta näoli asfaldile, seekord jälle 3 kummiprunemist. Kusjuures tundub, et 2 tagavarakummi olid praagid - täpselt samas kohas auk ventiili vastas, kuigi mantli võtsin vahepeal maha, seega ei saanud muud põhjust olla.

Üldiselt läksin rahulikult oma sõitu sõitma eesmärgiga gruppe ja kukkumisi vältida, see ka õnnestus. Umbes 5km sai ehk kellegi tulles sõidetud, kogu ülejäänud rada aga üksinda. Enesetunne ja vorm olid head aga peale kummipurunemisi oli motivatsioon kadunud ja Tilleorust lõpuni veeresin juba rahulikult. Tulemuseks 5:36

Paistab, et jutt on sellest kukkumisest, mis minust mõned ratturid tagapool juhtus, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Üks härra oli heas mõttes piisavalt ettevaatlik ja sõjakas, et taipas kõva häälega ettepoole röökida "ei vaata taha!". Täpselt peale pauku oli näha, kuidas eespool läks lahti üks suur vingerdamine, sest kõik hakkasid vaatama, kes ikka kukkus ja kuidas. Tema kurjast häälest õnneks piisas, et keerutajaid korrale kutsuda, vastasel juhul oleks seal veel igasuguseid üllatusi võinud tulla. Igatahes au ja kiitus sellele inimesele!
Tegelikult võiks ju rohkem inimesi manitseda, kui on näha, et keegi ilmselge lollusega hakkama saab. Mõni võibolla ei tulegi selle peale, et ei ole ohutu läbi grupi edasi-tagasi sõeluda.

tänud 8-10 sõbralikule seltskonnale, kellega koos otepäält pangodini veeresime, oli juba rattasõidu moodi ja isegi tsainik sai seal mehe eest olla.
aga seal suures kirjus (laksu)pundis, võtsin ise ka paar kordu häält kulutada ja imestasin, miks keegi krt neid vänderdajaid grupi taha otsa ei saada?
et ju on meil vist geenides vaikne kannatamine ja alles ninuli kraavis olles võib üle huulte libiseda " prsse rsk ära vänderda..."

Mina olin ka üks, kes selle Otepää lähedase kuhja taha jäi. Ise küll ei kukkunud, aga pidurdamisega sõideti tagant sisse, king tuli jalast kett tuli maha ja selle nokitsemisega pundist maha jäingi. Vänderdajaid oli küll, äkki olin ka ise üks, sest kogemusi palju ei ole. Loodan, et siiski nii ei olnud. Arvan, et selliseid kogenematuid, kes ei vänderdanud oli pundis oma jagu ja nii ei julgegi kedagi korrale kutsuda. Grupi ees tehti ka nii lahjat tempot, et ime ka et grupp nii suureks sai ja grupis igasugust masti mehi oli.

Selle kukkumise ettepoole jäi pigem ca 50-100 ratturit. Ise jäin täpselt kuhja taha ja õnneks keegi selga ei sõitnud. Muidugi tee äärest mööda saamine võttis aega ja seda pääsenud punti enam kätte ei saanud.
Ja ega see 10 km enne Otepääd kukkumine ei olnud seal suures pundis esimene. Kaagvere kandis oli ka väike avarii...

Põlva maanteel oli kah mingi kukkumine ühes suuremas pundis kui 4-5 verist nägu kraavipervel ratastega tegeles.

tere

minu esimesed 135 km asfalti ndasaid täitsa ok läbi. meie pundis oli ka mingi vana kes lihtsalt kulges vasakult partemale ja tagasi .
sai ka söidetud oma 40 km üksinda. väga meeldiva grupiga sain kokku enne otepäed kellega sai koos söidetud.pärast toidupunkti kulgesime paari mehega edasi . kahju et ühel mehel viimasel töusul kett mahatuli.
finiseerusin uhkes üksinduses

koht jäi sinna 1600 juurde .

Priit kirjutas:Tahtsin ka tänada kaassõitjaid (3:34 ja 3:42 lõpetajaid) crashivaba sõidu eest . See oli vist mul esimene sõit 8 korra juurest, kus ma ma ei näinud otsest asfaltinuusutamist.

Lõpetasin ka pundis 3:34 kuid crashivabast sõidust rääkida ei saa. Nägin suht lähedalt 3. suurt kukkumist. Esimene toimus umbes 5 km enne 1 TP. Minu jaoks lõppes seal liiderkruppis kulgemine. (Õnneks kukkumises ei osalendu.) Jäin maha uut rongi ootama . Üks kukkumise taha jäänu sai punti tagasi just tänu eelpoolmainitud X5-le. Viimane kukkumine toimus 15 km enne lõpp, kus üks härrasmees teisele tagarattasse vajus ja tasakaalu enam kätte ei saanud.

Kole on see TRR. Korduvalt olen arutanud teemal: "TRR & tervis"

marx 77 kirjutas:

Priit kirjutas:Tahtsin ka tänada kaassõitjaid (3:34 ja 3:42 lõpetajaid) crashivaba sõidu eest . See oli vist mul esimene sõit 8 korra juurest, kus ma ma ei näinud otsest asfaltinuusutamist.

Lõpetasin ka pundis 3:34 kuid crashivabast sõidust rääkida ei saa. Nägin suht lähedalt 3. suurt kukkumist. Esimene toimus umbes 5 km enne 1 TP. Minu jaoks lõppes seal liiderkruppis kulgemine. (Õnneks kukkumises ei osalendu.) Jäin maha uut rongi ootama . Üks kukkumise taha jäänu sai punti tagasi just tänu eelpoolmainitud X5-le. Viimane kukkumine toimus 15 km enne lõpp, kus üks härrasmees teisele tagarattasse vajus ja tasakaalu enam kätte ei saanud.

Kole on see TRR. Korduvalt olen arutanud teemal: "TRR & tervis"

Üsna sama emptsioon oli sõidu lõpus. Nägin samas 3.34 pundis sõites samasid kukkumisi.

Mõni km enne Liivat hakkas kolin minust veidi eespool paremas servas ja pääsesin üsna kergelt mööda. Grupi sabast jäin hetkeks küll maha kuid punnisin järgi (järgi tulid veel mõned üksikud) ja ajasin parasjagu Liiva tõusude alguseks jala paksuks, et siis uuesti (3:23 punt ilmselt) maha jääda.

Teine hirmus hetk oli peale Tatra oru tõusu, kui grupp koos taganttuulega ~50kmh finishi poole ulus. Täpselt minu trajektoori peal, mõni ratas eespool oli mingi intsident, mille tõttu keegi rohelise (Haanja?) vormiga sõitja teele jäi. Jõudsin hetkeks pidurdada ja väga napilt mööda põigata.

tundub, et ainus rattalli meenutamist vääriv emotsioon on mina ja kukkumised. Mina ei näinud ühtegi kukkumist. Olin valmis kordades raskemaks alguseks aga isiklikult tundus, et liiguti üsna rahulikus tempos. Taha ei julgenud vaadatagi, sest tundus, et sealt tulevad kohe kõik need 2000 sõitjat. Alles hiljem kuulsin, et juba enne Lõunaka ringile jõudmist olime pisut eest ära saanud. Grupis käis sõit väga hooti - kord tõmmati kett pikaks ja siis äkki rauges hoog nii järsult, et mitu meest panid blokki ja pidurite kärsahaisu sain tunda korduvalt. Eriti uhke tunne oli Otepäält Tartu poole laskuda Vaderi tuules

Olen sunnitud ühinema eelpool kommenteerijatega selles osas, et see aasta ei õnnestunud mul näha mitte ühtegi kukkumist. Küll purunenud kumme ja üksteisele tagarattasse sõitmist aga kukkumised jäid nägemata. Võimalik, et põhjus peitus ka selles, et startisin eliidi järel.
Kuna reedel oli olnud üks pikk ja väsitav mitmevõistlus, siis olin pühapäeva hommikul ikka veel suhteliselt kange ja kartsin kõige enam igasuguseid kiirendusi ning järske tõuse. Seepärast olin Riia mäe ja järgneva viadukti osas suhteliselt kahtleval seisukohal. Õnneks võeti neid tõuse väga rahulikult ning esimene hirm lahtus.
Peale viadukti kärises grupp korra kaheks ning siis tuli korra ees tööd teha, et peagrupile järgi jõuda. Koos Läti profiklubiga Alpha Baltic saime grupi uuesti kokku. Imestama pani see, et lätlased juba peale Riia mäge lükkasid sadulast enda kaaslast. Seda lükkamist nägin terve sõidu jooksul http://www.funholiday.org/g2/main.php?g2_itemId=137360. Kuna isiklikult meest ei tunne, siis pani selline abivalmidus kulmu kergitama.
Võrreldes eelmise aastaga tundus tempo rahulikum aga häirivam osa oli see, et pidevalt toimis kummipaela efekt. Hooga liidritele selga ja siis pidurdamine. Jälle hoog üles ja pidurdamine. Proovisin mitmeid positsioone aga ainus rahulik koht oli vist grupi peas esimese 10 seas. Kuna enda vorm ja tagasihoidlikkus ei lubanud seal pedaalimist, siis jäin grupi keskele. Kuna grupp oli suur, siis ei saanud tükk aega ka aru, palju jooksikuid eest läinud on. Alles Otepääl sain aru, et tegelikult oleme suures osas ikka veel kõik koos ning läinud on ainult 17 meest.
Enne Otepääd, tõusudel, läks raskeks. Ühtlast kiiret sõitu kannatasin aga nii kui läks tõusunukkidel kiirendamiseks hakkasin grupis tahapoole vajuma. Otepääl hakkasid ka äraminekud. Kuna ees olid veel mõned tõusud, siis ei julgenud kuhugi minna.
Mingil hetkel langes grupi kiirus 30km/h ning liikusin kiiresti grupi ette, sest oli aimatav, et keegi nüüd siit sööstab. Aga ei midagi. Avastasin eespool paar tuttavat, kuid minekuplaane neil polnud. Käisin paar korda ees tempot kruvimas, kuid keegi kaasa ei tahtnud tulla. Kuna olen rattasõidus alles roheline, siis ei saanud aru, et mida passitakse. Sile maa, tuul tagant ja külje pealt ja kiirus ainult 30-33km/h. Ühel hetkel, kui olin jälle proovinud tulutult järgijaid leida ja gruppi tagasi vajunud, sööstis Massa koos paari kaaslasega minema. Kuna kiirendus oli võimas ja ootamatu, siis oli see rong minu jaoks läinud. Mõne aja pärast kruviti tempo üles ning minekuplaane mul enam ei tekkinud. Natuke enne Tartut näitas spidokas vahepeal 60km/h. Tekkis mingi lootus, et väsinumad pudenevad seltskonnast, kuid ei midagi. Tartusse sissesõidul Ringtee tänaval olin enesele ootamatult ise grupi sabasse vajunud ning grupi uus kiirendus hakkas mul üle jõu käima. Selja taga oli veel ainult kolm meest ja tagapool täielik tühjus. Pulss oli juba ammu punases, silme ees kergelt virvendas, kuid vahe grupiga hakkas suurenema. Ühel hetkel tundsin, kuidas mul tekkisid tiivad ja vahe grupiga hakkas vähenema . Tegemist ei olnud hallutsinatsioonidega, vaid Läti Alpha Balticu profiklubi sõitjaga, kes mind sadulast hellalt edasi lükkas. Tänasin viisakalt ja mõtlesin endamisi, et kuradi lahke kutt. Milleks ta seda teeb?
Ühel hetkel tekkis jälle tiibade tunne, sest mind jälle lükati hellalt sadulast, ning saingi grupi kätte. Ei tea, kas Turu tänaval oli grupi hoog korraks raugenud või olin ise niipalju kosunud, sest mingil hetkel sööstsin paremalt poolt vaba teed kasutades otse grupi keskele välja. Siis järgnes uus kiirendus, millega jõudsin isegi kaasa minna, kuid paraku lõppes minu jaoks see kiirendus viadukti all, kus tuli teha hädapidurdust, sest eessõitjad sõitsid üksteisele tagarattasse ja mina olin ennast ilusasti karpi sõitnud- vasakul grupp ja paremal pool pea 30cm äärekivi. Paganama kitsas oli, ei julgenud isegi vändata, sest pedaal oleks vastu äärekivi käinud. Õnneks kukkumist ei järgnenud ja tegin oma viimase kiirenduse. Päästev finiš!
Finišikoridoris otsisin üles ka oma päästeingli Alpha Balticust, kelleks osutus Erki Pütsep. Tänasin teda veelkord, millele tema vastas ühe ilusa lausega:“ omasid maha ei jäeta!“
See 3.11 finišeerunud rong, milles mul oli au sõita, jagas enda vahel kohad 75-193.
Sõit oli hea. Täna on küll kogu keha nagu tules aga enesetunne on ülev.
Kui korraldusmeeskond ka seda juttu juhtub lugeda, siis viriseks niipalju, et jootjad raja ääres ei pea nii kadedad olema. Nad võiksid pudelist lahti lasta, siis saaks pudeli sõidu pealt ka kätte. Ühes joogipunktis proovisin kolm korda pudelit võtta, aga ei midagi. Jootja käsi oli ilusasti välja sirutatud aga nii jäigalt, et ta isegi ei proovinud seda minuga kaasa liigutada.
Numbrifännidele: keskmine kiirus 42,4km/h, maksimum 79,7km/h. Pulss keskmine 153, maksimum 183.

baruto kirjutas:

mart2 kirjutas:"... 4km enne Otepääd 700-1200 grupis tekkinud kuhja taha..."
Kas see grupp ei olnud mitte natuke eespool ja väiksem- näiteks 600-1000?

Olin paugu (tõesti nagu oleks püssi lastud ) hetkel grupi lõpus söömas ja sain ummikust läbi ühe viimasena (maast ja kraavist tõusvate ette). Kogu tagumine ots oli ribadeks ja ega ma enam pundile järgi ei jõudnudki. Üksikuid pudenenuid siin-seal eespool nägin. Üritasin veel Otepäält pingutada, kuid Pangodini keegi ei tahtnud vedada ja viimane punt läks täpiks. Vahetult enne Pangodit tuli tagant juba uus seltskond ja nende tuulde õnnestus hüpata ning mäest üles kerida. Sealt edasi ainult kasvavas tempos kuni päästva finishini.
Ei tahaks uskuda, et ma nii kõva jalg olen, et kui 700-1200 grupist peale kukkumist pudenesin, siis Pangodist Tartusse suutsin paarsada kohta tagasi teha - mahtusin veel tuhande sisse.

See punt pidi olema jah kuni 950 vms. Ise avastasin peale Kanepi TP -d et ei olegi enam grupis. Saba ainult paistis. Sain ühe kõva, viisaka ja sujuvalt kiiresti sõitva tüübiga kuni Otepääni lititud aga vahe ei vähenenud. Vahepeal siis nägime riismeid sellest paugust mis vanarahva juttude järgi oli Kanepini kuulda olnud. Võis olla vast kuni kümme meest kraavipervedel nukrutsemas.

Vbla oli ka väiksem, panin oma hinnangu Põti koha järgi, kellega sai veits enne pauku vesteldud. Oletasin, et ka tema jäi paugu taha ja ka grupi lõpuosas lõpetas. Sinu ja veel mõne äratuntud mehe järgi võis jah olla 650-950.
Aga noh, oli mis ta oli, ise hoidsin kiivalt oma äärmist paremat possat ca 100 kohta grupi peast. See Rüa teeristi järgne pauk käis minu ees keskel, keerasin kohe paremale kraavi ära, aga see oli nii krdi sügav, et nägin ainult tee kohal lendavaid rattaid. Sain kuidagi teele tagasi ja asusin ärapääsenuid (ca 60-80) jälitama. Paari kildi karmi töö ja 185 pulsiga (176 on mitme tehtud med-testi max) sain enne Otepää tõususid saba kätte ja sinna ma jäin lõpuni. Pikemalt saab minu sõidust lugeda siit!

Kui Diplomit uskuda siis tuleb välja, et tegu oli kiire ja suurte gruppidega Tartu Rattamaratoniga
Sõidust kahh... 3:34 grupp oli suht asjalik. Nii asjalik, et mul lasti Kanepist Pangodini grupi ees tööd rabada. Tervitades idioot roosas grupi peas
Vahepeal andis töötegemisele indu juurde silmapiirile tekkinud Eesti värvides Cofidise dress. Mõtlesin, Kriit. Aga ei, liiga karvased jalad. Ilmselt oli vaese mehe Vader ehk siis see teine Taaramäe, et sain minagi Taaramäe tuules sõita

Sügisel tahaks siis seda Rattaralli diplomit!

Minusuguse karvajala jaoks täitsa vahva sõit. Esimene kord, kui üksinda viimase lollina kusagil vastutuult kümneid kilomeetreid ei punnitanud- kasutasin tuulessõitmise eelist valdavalt, ise ka siiski aegajalt tööd tehes. Punt 4:01+ oli täitsa asjalik, erinevalt paarist eelmisest aastast kadus mingil hetkel pidev surmahirm ära. Paar versta enne Liivat oli küll eespool mingi ärev seis, kuid meie punt jäi täies koosseisus püsti mu meelest ning tõmmati lihtsalt korraks kahele poole laiali. Siinkohal eriti tänud Velolove-Karmenile ning ühele minu jaoks tundmatule tütarlapsele, kes aegajalt pundi peas töötegemise enda teha võtsid ning vähemalt minu moraali ülal aitasid hoida Kõige õõvastavamad vaatepildid olid kusagil Pangodist Tatraoruni, kui ise vasakul servas sõites nägin silmanurgast lühikese maa jooksul kolme tegelast üle lenksu teepervele ja kraavi maandumas. Üks oli laskumisel Kiisalt, kus isegi minu max kiirus oli 67,4 km/h. Lõpus tõmmati ka punt suhteliselt laiali, niiet mingit erilist sprinterite finišit ei tekkinud. Peaeesmärk elusa-tervena finišisse jõuda sai kuhjaga täidetud, lisaks veel heameel eelmise aasta epic fail sõidu olulise parandamise üle.

See keskmine grupp kus pauk käis oli ikka ohtlikult suur küll. Üle õla ei julgenud seal kordagi sõidu jooksul vaadata. Ülejäänud emotsioonid on kirjas blogis http://jukerdis.blogspot.com/

Raix kirjutas: Siinkohal eriti tänud Velolove-Karmenile ning ühele minu jaoks tundmatule tütarlapsele, kes aegajalt pundi peas töötegemise enda teha võtsid ning vähemalt minu moraali ülal aitasid hoida .

Mehed olid jah pisut laisad... Keegi küll mitu korda tagant hõikas, et kas teil mehed häbi ei ole? Tüdrukud ees teevad tööd. Selle peale vastas keegi tark, et aga ilus on ju vaadata...

caiz kirjutas:Keegi küll mitu korda tagant hõikas, et kas teil mehed häbi ei ole? Tüdrukud ees teevad tööd. Selle peale vastas keegi tark, et aga ilus on ju vaadata...

Mina see "tark" olingi, kuid enda kaitseks- käisin mõned korrad ees tööd ka siiski tegemas. Oleks ehk rohkemgi vedanud, aga polnud seda purakat jalas.

No ega ei olnud enam kusagile väga sõita ka....lihtsalt üks korralik trenn lõpuni teha, kui juba kiirematest gruppidest maha oli jäädud....niiet võiski vaadet ja elu nautida

ToomasL kirjutas:Proovisin mitmeid positsioone aga ainus rahulik koht oli vist grupi peas esimese 10 seas. Kuna enda vorm ja tagasihoidlikkus ei lubanud seal pedaalimist, siis jäin grupi keskele. Kuna grupp oli suur, siis ei saanud tükk aega ka aru, palju jooksikuid eest läinud on. Alles Otepääl sain aru, et tegelikult oleme suures osas ikka veel kõik koos ning läinud on ainult 17 meest.

Minul õnnestus peale Kanepit u kuue mehega peagrupil eest saada ja 5km ennem Otepääd liitus veel 15-20 meheline grupp. Vaatasin just, et ChampionChip lehel on ka 87km vaheajad väljas. Meie vahe oli seal juba natuke üle kahe minuti. Seega lisaks esimesele 17-le olime eest ära ka meie u 25 mehega.

Müts maha, Holden, järgmine kord kui näeme, teen sulle õlle välja. Kiiduväärt algatus!!!

holden kirjutas:Jah, kurbnaljakas oli see, kui üks spordipartneri vormis mees (numbrit kahjuks ei mäleta) hakkas ühel hetkel taskus inventuuri tegema. Sealt lendasid välja otse selja taha sinna juba varem pandud tühjad nn hambapastatuubid. Ilmselt valmistus finišiks ja tegi ennast kergeks.
Egas vist muu ei aita, kui totaalne nulltolerants prügistajate suhtes ja kui iga nö puhas osaleja suudaks kas või ühe lagastaja numbri meelde jätta ja need nimed saaks peale sõitu avalikult eri foorumites välja toodud, vahest siis hakkab mõnel häbi.

Aga üks teine asi ka - vaatamata üldisele sõidukultuuri paranemisele leidub ikka üksikuid, kes teisi millekski ei pea. Ühe mehe numbri jätsin ma meelde (1220, saate ise nime järgi vaadata), kes Liivast Puskaruni tegi ikka imenippe - igal laskumisel suutis ta paar korda grupist diagonaalis läbi laskuda, selmet pidurdada ja oma kohta hoida. OK, ükskord teed nö kogemata, aga see mees oli lausa haige - nägin teda ca 10 korda niimoodi poogeldamas. Vaadates lõpuprotokolli, siis sai ta kusagilt kõrgemalt karistuse, jäädes ilmselt 4km enne Otepääd 700-1200 grupis tekkinud kuhja taha....

A muidu oli tore sõit - see rada võiks ka nüüd paariks aastaks jääda, selle trassi peal vähemasti igav ei hakka!

Jah, olen ka nõus, et prügistamine ei ole ilus ja hea et sellel teemal arutletakse kuidas edaspidi võiks asjad paremini olla. Selleks peaks olema eelnev info ja piisaval arvul märgistatud prügialasi.
Kuid samas ei ole nõus selliste kommentaaridega kus otseselt kellegi (isiku, klubi) kohta tehakse laimavaid kommentaare. Mis te arvate kui nüüd kõik peale sõitu hakkavad avalikult eri foorumites välja tooma otseselt inimeste nimed, numbrid ja klubid, et see sõitis nii ja see tegi nii. See on ju otsene laimamine mis peaks foorumi reeglite kohaselt olema keelatud. Võiks olla ikka väärikas ja mitte nimesi ja numbreid nimetada.

Kui ikka inimene teeb pidevalt eluohtlikke manöövreid, siis numbri äratoomine pole küll laimamine. Ehk juhtub inimene seda lugema ja teeb järeldused või ütleb keegi seda talle. Vaevalt sellised kodanikud tulevad sulle pärast ratta remondi ja iluopi raha pakkuma, kui ratas ja mokk on lõhki.

Tank kirjutas:Mis te arvate kui nüüd kõik peale sõitu hakkavad avalikult eri foorumites välja tooma otseselt inimeste nimed, numbrid ja klubid, et see sõitis nii ja see tegi nii. See on ju otsene laimamine mis peaks foorumi reeglite kohaselt olema keelatud.

Laim ei ole see mitte, kui on konkreetsed faktid, millele tuginetakse. Laimamine oleks siis kui keegi alusetult süüdistaks või lihtslt sõimaks.

rai66 kirjutas:Kui ikka inimene teeb pidevalt eluohtlikke manöövreid, siis numbri äratoomine pole küll laimamine. Ehk juhtub inimene seda lugema ja teeb järeldused või ütleb keegi seda talle. Vaevalt sellised kodanikud tulevad sulle pärast ratta remondi ja iluopi raha pakkuma, kui ratas ja mokk on lõhki.

Tagantjärgi foorumis kirumise kasutegur on arvatavasti väga väike. Kui suur on tõenäosus, et vastav inimene seda siit foorumist lugema juhtub? Kohe rajal peaks kodaniku tähelepanu juhtima tema tegevusele, olgu selleks siis ohtlikud manöövrid, prügi mahaviskamine või keelatud võtete kasutamine. Ja esimese hooga võiks seda teha viisakamalt, mitte kohe sõimama hakata - võib-olla inimene lihtsalt ei tea neid elementaarseid asju (prügiteema on muidugi tundlikum ja vajab ilmselt tõrelemist).

Ja kui siin ennist mainiti teatud (noor)rattureid, kes bussi tuules ennast gruppi tagasi sõitsid, siis ma loodan, et nendest olukordadest ka korraldajatele teada anti. Vastasel juhul ei muutu mitte midagi ja nad (nii sõitjad ise kui ka vedajad bussis) arvavad, et nii ongi okei. Sellise asja eest peaks disklahvi saama, siis võib-olla enam ei teeks nii.

NB! Selle jutuga ei taha ma kuidagi maha teha neid, kes siin foorumis inetutele/keelatud olukordadele on viidanud. Lihtsalt leian, et kasu oleks rohkem, kui vastavate inimestega rääkida.

vidrikjupiter kirjutas:

rai66 kirjutas:Kui ikka inimene teeb pidevalt eluohtlikke manöövreid, siis numbri äratoomine pole küll laimamine. Ehk juhtub inimene seda lugema ja teeb järeldused või ütleb keegi seda talle. Vaevalt sellised kodanikud tulevad sulle pärast ratta remondi ja iluopi raha pakkuma, kui ratas ja mokk on lõhki.

Tagantjärgi foorumis kirumise kasutegur on arvatavasti väga väike. Kui suur on tõenäosus, et vastav inimene seda siit foorumist lugema juhtub? Kohe rajal peaks kodaniku tähelepanu juhtima tema tegevusele, olgu selleks siis ohtlikud manöövrid, prügi mahaviskamine või keelatud võtete kasutamine. Ja esimese hooga võiks seda teha viisakamalt, mitte kohe sõimama hakata - võib-olla inimene lihtsalt ei tea neid elementaarseid asju (prügiteema on muidugi tundlikum ja vajab ilmselt tõrelemist).

Kui sellisele kodanikule, kes teisi millekski ei pea, hakata veel grupis kiirusel 40km/h loengut pidama, on see ohtlikum, kui selle selli tegevus.

Vist 6 või 7 aastat tagasi juhtisin TRM-il Harimäe tõusul ühe jõmmi tähelepanu asjaolule, et teisele ratturile ette lõigata ei ole ilus. Vastuseks hakkas see mees rusikatega vehkima - sain paar hoopi kiivrisse (õnneks)! Juhi veel tähelepanu....

Njah, jõmmlus ujub ikka igal elualal pinnale. Kasutaks sõna "uskumatu" Holdeni jutu peale, aga elu on kahjuks näidanud, et nii ongi. Ja noh see laieneb igale poole, liiklusesse ja kuhu iganes. Tahaks uskuda ju, et ratturid on suur sõbralik pere ja usume puhtasse loodusesse jne ... Aga noh, põmmpea tahab ka ju libedas riides kena välja näha ja näidata, et tema ka ... Suhtumine aga koju ei jää kahjuks ka rattarajale tulles ... Seda jah korralekutsumisega ei paranda ... Ega mul'gi lahendust pole ... alalhoiuinstinkt ja kõhetu kehaehitus ei luba ka selliseid konflikte endale lubada, kuigi tahaks

Minu sõit kujunes kogemuste rohkeks. Alustasin vaikselt, mis ilmselt tegelikult oli viga. Ülenurmes ajasin ennast vihale ja pressisin ennast mingisse suurde gruppi. Sealt edasi oli lihtsam. Mingi hetk aga tundus, et tempo on madal ja hakkasin trügima ettepoole. Enne Otepääd sai hakatud isegi gruppi hetkeliselt vedama ja vahetult enne TP-d sai miski tubli tüdrukuga ees olev gruppgi kinni võetud. Tagasi sõites oli kõik ok, kuni Pangodini. Siis tulid teele ka lühikese raja sõitjad ja mingist grupisõidust enam miskit välja ei tulnud. Kogu tee oli metsarattureid täis. Jalg hakkas ka juba pehmeks jääma.
Lõpuspurt jäi kahjuks ära, kuna energia oli kohe lõppemas.
Kokkuvõtteks: pisut üle 4 tunni sõit, koht sutsu üle 1000. lõpetades enesetunne hea, kuigi energia oli täiesti otsas ja jalg pehme.
Targemaks sain sellega, et alustada tuleb kiiremini, pole mõtet hakata suurest grupist üksi ees ära sõitma ja sellega enegiat raisata.
Ja ilmselt kui see kevad on alla sõidetud ~500km siis tulemusega võin rahule jääda.

Prügi. Ennast on see alati häirinud. Nii triatlonitel kui ka jooksudel ja rattasõitudel. No mida kuradit, on siis raske see pakk tagasi tasku panna. Metsaalune on sodi täis ja hiljem jälle lapsed kampaania korras koristama?