velo.clubbers.ee

Otsin nr. 236. Laenasid mulle pumpa, suur soov tagastada.
Nr. viis-null-kolm-kolm-kolm-viis-seitse

Tänud sõitjale 513, kes aitas mind Laiuse kandis CO2 ballooniga. Soovin ballooni tagasi anda.
5287589

Kaotatud prillid: Oakley Jawbone Jade Iridium

http://imageshack.us/photo/my-images/202/3jpgw.jpg/

jätsin auto katusele ja sealt nad kadunud olid, kui sõitsime.. läks meelest.
umbes 300m enne finishit, kus oli politsei.

minu jaoks oli tegemist tõsise ellujäämise kursusega, nii surnud pole veel kunagi olnud. selle aasta esimene võistlus ja need on mulle alati rasked, sest trennis kulgen rahulikult. btw - see nüüd küll MNT ei olnud ? ahjaa, eriline "motilaks" tuli sellest, kui minust möödus sandaalidega tegelinski. tõsi muidu oli ratturi moodi riides ja vokk ei olnud ka Ukraina

mingis suht algusosas sai antud lohv (vist oli tyski riides ja vist oli 786 või 768). minu number lenksul 713 ja tel on 5219414. kiiret pole samas...

Tõsine ellujäämiskursus oli täna. Hea et joogipunkte oli piisavalt, muidu oleks sinna rajale kõrbenud ka.
Teise ringi kraaviäär ma-ei-tea kui mitme kilomeetri pikkuselt oli viimane piisk muidugi karikasse

väga mõnus vaheldusrikas rada oli. Ilmal polnud ka viga, jooki läks ikka liitrite kaupa. jõed oleks võinud sügavamad olla

3. TPs oli kuulda, et võrreldes eelmise aasta 4T veega oli seekord olnud 1T. Mine võta nüüd kinni, kas see oli kellegi fantaasia või oli tõepoolest see nii. Mitte, et ma uriseks nüüd millegi/kellegi kallal, kuid janusena vastuseks saada, et "oota..." sellisel hetkel küll kuidagi mingit head emotsiooni väga ei tekita.

Vahefinishis olin seal 7 ja poole saja kandis ning Laiuse künka otsas keerasin otsa asfaltile järjekordse "Oota" vastuse saades

Rada oli nagu nädalataguse Paluküla Saja väikevend. Finišis vaatasin, et kus see ülejäänud 32 km nüüd edasi kulgeb...
Elu parim koht tuli ära, kuigi see aasta 2 x vähem trenni tehtud kui mullu. Treenida tuleb targalt, mitte palju, eks ju!

Peale 1TP'd kukkus õnnetult mu taga neiu, loodetavasti jäid terveks. Kiirus võis olla 30-35, suur munakivi oli, ilmselt see põhjustaski selle, ise sain napilt mööda... Tundus et keegi vähemalt otsa ei sõitnud?

Muidu rada oli ikka hea, aga lõpp oli minu jaoks ikka räige surm. Oma panuse andis ka kuumus sellele. Siiski arvan, et rada oli liiga pikaks venitatud natuke...

Mõni klõps:

http://www.snap.ee/user/margusvalja/alb ... ipoeg_2011

Mõned pildid ka minu poolt. https://picasaweb.google.com/1101764591 ... ttamaraton
Loodan, et on vaadatavad pildid . Kui tahate mõnda pilti palju suuremas formaadis, siis võin mail-iga saata teile, siin mõned on juba küsinud.

Mulle kalevipoja rada ei istunud üldse - üks korralik mätta- ja juurikapidu, raputas kõik neerud lahti..

See oli nüüd küll üks korralik maraton - piisavalt nõudlik, pikkust oli ja ilm ka asja kergemaks ei teinud. Viimasel 10 km-l, kui suurt kellegagi peale iseenda võistelda ei olnud, tekkisid küll pähe mõtted, et miks inimesed vabatahtlikult sellise asjaga tegelevad, võiks ju lihtsalt mõnusalt trenni teha. Finišis oli tasuks 150 kohta paranemist võrreldes Rakkega, aga tõusid vist kõik, kes end esimese poolega kooma ei sõitnud. See on tegelt ikka päris kummaline, kui ebaadekvaatselt inimesed oma võimekust hindavad, stardist pandi sellise hooga minema nagu 5km sprint oleks. Esimesel kolmandikul tundus isegi tuules istudes tempo liiga kõrge olevat, peale poolt maad hakkasid aga väga kiiresti selg ees vastu tulema.

Seekord tahaks välja tuua uue käitumisliku probleemi (prügi visatakse maha vanaviisi, eks sellega tuleb edasi tegeleda). Nimelt, kui tekivad tropid tee kitsenemisel, siis on mingid tüübid, kes arvavad, et nemad ei pea rivis "oma aega" ootama, vaid võivalt kõrvalt mööda pressida. Kuskil 16-17km peal tekkis metsasinglil ikka korralik tropp, mitu minutit sai ratast käekõrval lükatud. Ennast teistest paremaks pidasid Sportlandi värvides mees, Kopparbergi naiskonna liige ja mõned veel (numbreid ei näinud, aga räägime poolel maal kuskil 700 kandis olijatest). Mis aga eriti närvi ajas, et ega need ettetrügijad ju sõita jõudnud - kui uuesti hoog üles võeti, siis nende tõttu tuli eesmise grupiga vahe sisse. Kusjuures rahvas räägib neile, et nii ei ole viisakas, aga nähtavati on neil peale mingi muu puude ka kuulmispuue. Igas klubis võiks ikka olla selline "vaimne juht", kes teeb käitumisreeglid selgeks ka nendele, kes seda emapiimaga kaasa saanud ei ole.

piffik kirjutas: Seekord tahaks välja tuua uue käitumisliku probleemi (prügi visatakse maha vanaviisi, eks sellega tuleb edasi tegeleda). Nimelt, kui tekivad tropid tee kitsenemisel, siis on mingid tüübid, kes arvavad, et nemad ei pea rivis "oma aega" ootama, vaid võivalt kõrvalt mööda pressida. Kuskil 16-17km peal tekkis metsasinglil ikka korralik tropp, mitu minutit sai ratast käekõrval lükatud. Ennast teistest paremaks pidasid Sportlandi värvides mees, Kopparbergi naiskonna liige ja mõned veel (numbreid ei näinud, aga räägime poolel maal kuskil 700 kandis olijatest). Mis aga eriti närvi ajas, et ega need ettetrügijad ju sõita jõudnud - kui uuesti hoog üles võeti, siis nende tõttu tuli eesmise grupiga vahe sisse. Kusjuures rahvas räägib neile, et nii ei ole viisakas, aga nähtavati on neil peale mingi muu puude ka kuulmispuue. Igas klubis võiks ikka olla selline "vaimne juht", kes teeb käitumisreeglid selgeks ka nendele, kes seda emapiimaga kaasa saanud ei ole.

ma ka ilmselt patustasin selle vastu, kuid juhul, kui kõrval saab ilusasti sõita, siis ei näe mõtet "sappa" võtta ja tabuks ei oska seda pidada. jalastuti ikka täiesti jaburates kohtades. paljuski tekib see seetõttu, et tasakaalu tunnetus väga väikestel kiirustel tundub olevat kasin ja misõttu otsitakse kohe tuge maapinnalt.

MarttiM kirjutas:

piffik kirjutas: Seekord tahaks välja tuua uue käitumis........

ma ka ilmselt patustasin selle vastu ......

Üldiselt on nii, et kui liikumiseks kasutatakse ala, mis jääb rajatähistest väljapoole, saab selle eest disklahvi....kui möödaminek toimub tähistamata alal, siis on kõik määrustepärane.

Ereliukas kirjutas:

MarttiM kirjutas:

piffik kirjutas: Seekord tahaks välja tuua uue käitumis........

ma ka ilmselt patustasin selle vastu ......

Üldiselt on nii, et kui liikumiseks kasutatakse ala, mis jääb rajatähistest väljapoole, saab selle eest disklahvi....kui möödaminek toimub tähistamata alal, siis on kõik määrustepärane.

Siinkohal räägitakse pigem viisakusest ja austusest kaasvõistlejate ja looduse (prügistamine) vastu. Rajatähistusväliselt möödumine liigitatakse vist pigem "lõikamise" alla.

priit908 kirjutas:

piffik kirjutas: Siinkohal räägitakse pigem viisakusest ja austusest kaasvõistlejate ja looduse (prügistamine) vastu. Rajatähistusväliselt möödumine liigitatakse vist pigem "lõikamise" alla.

selle teooria järgi oleks ma pidanud sinna viimasesse ritta jäämagi kust startisin:) mingeid nurki ma muidugi sirgeks ei sõitnud, see on elementaarne. singlitel sai seal kohati ilusti kõrvalt mööda ja oleks saanud veel paremini kui ka eessõitjad oleksid natuke lugupidavamad ja enne jalastumist vaataksid, kas nad jäävad kellegile ette ja/või hoiaksid vastavalt raja ääre poole.

Kui millegi kallal ilkuda ei ole, siis millegi kallal ikka on! Olen ise varasemalt rahvakogunemistest mööda sõitnud, sealt, kus rada pealtnäha ei ole ja teen seda ka tulevikus. Seda muidugi juhul, kui puuduvad piirded ja lindid. Viimasel Haanja100 minep*rs*kuimõnusal ultramaratonil sai seda korduvalt tehtud, sest rahvas konkreetselt seisab seal, kus annaks ilusti läbi sõita. Siis tuleb sellest rahvaste paablist ringiga mööda sõita. Loomulikult ei lähe võsa maha raiuma, ent kui vähegi rajaäärne lubab sõita, kasutan võimalust. See, kas ma sealt ka läbi saan ja tehnika oma korrasoleku säilitab, on juba minu probleem.
Pigem nimetame ebaviisakuseks seda, kui sellest rahvasummast, mis ees laiutab, hakatakse jõuga läbi trügima.

Kalevipoja maratonist kah. Kuigi ise ei sõitnud, siis siit-sealt oli/on kuulda, et oli raske sõit ja rada vinge!

Enne kui teema väga viltu kisub, siis jutt ei käi mitte singlil SÕITES möödumisest, mis on OK, kui teist muidugi pikali ei sõida.

Jutt käib sellest, kui on mingi kitsam koht (sild vms) ning seetõttu tropp tekib, et peab seisma jääma, siis ei ole viisakas kuidagi kõrvalt end mööda suruda. Ega ees inimesed ju väsimusest seisma jäänud, "liiklus" oli lihtsalt selline.

Hoolimata sellest, et ka ise istusin minutite viisi seal tropis, ei oska küll seda metsa vahelt möödajooksmist kuidagi maha laita. Pealegi mis looduse reostamisest saab juttu olla, kui see singel paistis ka rohkem võsalõikuriga metsa sisse tehtud olevat? Ei pannud küll tähele, et keegi oleks seal rämpsu maha loopinud. Mingit erilist pressimist ka ei täheldanud, inimestel olid lihtsalt kiiremad jooksujalad kui mul. Pigem hämmastas see, kui kergelt jalg maha pandi seal. Paljupalju hullem käitumisprobleem on mõnel meesterahval hoopis, kuna võibolla seesama mainitud Koppabergi naisterahvas (sõitsin temaga pärastpoole mõne aja ühes pundis ka) näiteks sõideti hiljem naturaalselt pikali, kusjuures kukutaja polevat isegi seisma jäänud Et siis- sõitis naisterahva pikali ning veendumata, kas temaga kõik korras (õnneks enamvähem oligi, kuigi kukkus näoli ning lõug kergelt katki), sõitis edasi. Samasugune asi juhtus täpselt minu kõrval kaks aastat tagasi Rakkes, kui üks eriti mats pikamaa sõitja kukutas sirgel siledal kruusateel minu kõrval sõitva poolmaratoni tütarlapse, hõikas üle õla korraks "Sorry!" ja kimas edasi. Mõlemal juhul on naisterahvad oluliselt vapramad, kui need =/("¤¤&(#"=#"¤ "sõidumehed", sest hoolimata suhteliselt korralikust kukkumisest sõitsid edasi. Sellistel hetkedel on tõeliselt kahju, et kiivrikaamerat pole kaasa võtnud, peab selle vea parandama.

piffik kirjutas:See on tegelt ikka päris kummaline, kui ebaadekvaatselt inimesed oma võimekust hindavad, stardist pandi sellise hooga minema nagu 5km sprint oleks. Esimesel kolmandikul tundus isegi tuules istudes tempo liiga kõrge olevat, peale poolt maad hakkasid aga väga kiiresti selg ees vastu tulema.

oma võime hindamiseks ongi vaja kogemust ja kindlasti ei saa siin üldistada, mida ettepoole seda parema taastumisega on võistlejad. Siiski on see täiesti normaalne, et inimesed kasutavad erinevaid taktikaid. Mõni paneb stardist täiega minema, loodab rütmi leida ja lõpuni lasta. Kui ei leia siis peabki lõpuni lihtsalt vastupidama. Teine matkab algul ja loodab et pärast saab laipu korjata. Viimane on selline kindel taktika, esimene riskiga aga õnnestumisel kindlasti edukam (juhul kui leiad rütmi ja keegi vedur ette oleks ka tore). Ma ei näe miks üks taktika on teisest kehvem. Muidugi on taktikal palju väiksem roll taga pool kui esimese saja sees. Täiesti igav oleks sõita ju kui kõik hindaks oma võimeid 101% täpsusega ja sõidaks ainult hanerivis? See lisabki põnevust ja indu kui näed kellegi selga lähenemas

Lisaks mõjus ka kuumus erinevalt, mõni ei saanud joogipunktis vett ka kätte ja siis ongi surm tulemas..

Rada oli minu jaoks põhjendamatult pikk, lõpuks hakkas juba kergelt närviliseks tegema, et need põllud ei lõppegi ära. Singlid meeldisid ja väga, tõusud samuti ja oleks võinud rohkem olla, sest ega sadulst püsti sõita tõsusul ei saanudki, ses mõttes profiililt tillu sõit. Ka raba lõigu viimases kolmandikus sai juba tehnika omandatud, et püsti vändates saab paremini edasi kui et riskida munarebu või murdunud sadulaga.
Aga need tõsised kivistunud mätaste koblakad mida jagus ikka kümnete kilomeetrite jagu oleks võinud olemata olla ( siinkohal ajupeksu ei vaja, piisas kannatustest rajal) ei teinud rada kohe kuidagi paremaks – sõrmed ja randmed tegid põrguvalu jalgade asemel, ja isegi rodeo stiili sai kohati katsetatud kui närvid lihtsalt lenksust lahti lasid – õnneks üks käsi korraga
Lõpetuseks, oleks lõppkoht sama hea olnud kui mäkketõusu possa siis oleks nägu veel tänagi naerul!

Genry kirjutas: ...sõrmed ja randmed tegid põrguvalu jalgade asemel, ja isegi rodeo stiili sai kohati katsetatud kui närvid lihtsalt lenksust lahti lasid – õnneks üks käsi korraga...

aga amordiga ju ometi maastikusõidule ei lähe?

Genry kirjutas: Lõpetuseks, oleks lõppkoht sama hea olnud kui mäkketõusu possa siis oleks nägu veel tänagi naerul!

kui kogu aeg vaid koht silme ees, jääb palju muud maratonil näge- ja kogemata. Eriti lahe oli 3-tp-st paremale Laiuse poole keerates, vaadata vasakul kaugel kõrgel vooreseljandikul nagu lõputul rohelisel kaameliküürul ratturiterivi Kuremaa poole looklemas. Krt kui hea foto oleks saand

siim_s kirjutas:

Genry kirjutas: ...sõrmed ja randmed tegid põrguvalu jalgade asemel, ja isegi rodeo stiili sai kohati katsetatud kui närvid lihtsalt lenksust lahti lasid – õnneks üks käsi korraga...

aga amordiga ju ometi maastikusõidule ei lähe?

Ma arvasin ka, et Sauseri eelmise aasta ristiretke järelmina hakkab maalaste meel murduma, aga võta näpust.

Ma ei saa aru, miks peab metsasinglil ratast käekõrval lükkama. Esimest korda kuulen.Normaalne olekski, kui pooled läheksid meeter vasakult või paremalt, kus pole sissesõideud rada. Sama on ka ojade ületusega. Kõik ei peagi mööda purret sõitma kui pole just ette nähtud. Mida rohkem sõitjaid jookseks üle oja, seda väiksemad on tropid. Aga kui tahad kuiva jalga ja siledat teed, siis seisad järjekorras. Ja need, kes pole nisanäpud ja siidijalad panevad märgade ja poriste jalgadega, rohututid käikari vahel.

siim_s kirjutas:aga amordiga ju ometi maastikusõidule ei lähe?

Ma sõidu ajal sain vaikselt mõtiskleda, et mis mõnu võiksid mõnel rappuvamal lõigul tunda kõvakahvlimehed (ise samal ajal mõeldes, et kas sai tagumisse amorti ehk nats liiga suur rõhk sisse pumbatud?).
Samas on mehi, kes sõidavad kõva kahvliga, ei virise ja sõidavad hästi. Tüüpiline näida meie klubi Talukas.

AndreK kirjutas:

siim_s kirjutas:aga amordiga ju ometi maastikusõidule ei lähe?

Ma sõidu ajal sain vaikselt mõtiskleda, et mis mõnu võiksid mõnel rappuvamal lõigul tunda kõvakahvlimehed (ise samal ajal mõeldes, et kas sai tagumisse amorti ehk nats liiga suur rõhk sisse pumbatud?).
Samas on mehi, kes sõidavad kõva kahvliga, ei virise ja sõidavad hästi. Tüüpiline näida meie klubi Talukas.

Õige jutt! Ma ise olen arvamusel, et ka need hästi sõitvad kõvakahvlimehed sõidaks amordiga paremini või samahästi, aga nauding sõidust oleks suurem (kui see just pole TRM või mõni muu päris kruusaralli). Aga mis seal ikka, loodame, et väga paljud sõitjad FS rattaid enda jaoks ei avasta, muidu langen elionis veel tahapoole, nuuks

Aga mis te Laiuse DH-l max kiiruseks saite?

64,5 km/h

MarttiM kirjutas:Aga mis te Laiuse DH-l max kiiruseks saite?

75 km/h näitas spidomeeter!

AndreK kirjutas: mis mõnu võiksid mõnel rappuvamal lõigul tunda kõvakahvlimehed

Nagu üks kirglik kaitsmata vahekord. Erutav, naturaalne ja nüanssiderohke.
3 tundi. Võimas.

[/quote]Ma ise olen arvamusel, et ka need hästi sõitvad kõvakahvlimehed sõidaks amordiga paremini või samahästi, aga nauding sõidust oleks suurem [/quote]

Eks ta ole, diivanil on ju kõige parem istuda - pehme nii kätel kui taguotsal... Kõvakahvliga oli 95% rajast super - kiire ja kontrolli all. Turbasingel oli pehme juba iseenesest. Põrutavad need heinamaad ka amordiga mehi. Sauser ütles, et amort on hea - andestab teatud vigu. Aga Eesti keskpärane rattur ei jõuagi sinna, kus amort peaks olulisi vigu andestama. Enamasti liigeldakse ikka tugevalt alla ratta võimete piiride. Tegin Kalevipojas kõvakahvliga elu parima Elioni ja oleks mingi eriauhind välja antud, oleks ka teisele ringile läinud (nagu sai Palukülas tehtud)

Pisut pilte http://www.torqestonia.ee/?lang=&news=12

Pisut lörajuttu http://www.ccrotamobilis.ee....

Tänud korraldajatele idee eest tuua paak, mis piserdab teeservas jahutuse pakkumise eesmärgil - Idee ja mõte hea aga teostus kukkus välja nagu tavaliselt. Väike käljekas ja see udu mis piserdati olid täpselt paagi taga heinamaal ja raja paremas ääres ainult näpu otsaga. Püüdsin peaaegu külje maha sõita vastu paaki et jahutust saada kuid ei midagi. Väike pettumus (tegelt võttis päris vanduma) kuna vahendid on aga kasutada ei osata.
Samuti oleks oodanud eelnava aasta kogemuste põhjal, et seekord on joogipunkte veel rohkem. Tühja sellest söögist ja kuradile need banaanitükid - andge ainult vett.

Eelmisel aastal kogetu põhjal tarbisin kordades rohkem jooki (pool makku ja ülejäänud jahutuseks kehale) kuid kiiresti tühjenevad pudelid jätsiid siiski janusse. Nii need külmavärinad ka kahel korral minuni jõudsid. Kiire joogireservi manustamine päästis hullemast.
Imelikul kombel meeldis sellel aastal eriti just see turbaraba sirge, kus oli jõudu püsti olla ja paremalt võttes konkurentte skalpeerida. Tõsiselt sai seal kohti parandatud. Kuna eelneva aasta võitja vedruteemaline jutlus tippudele oli hästi meeles siis ise nõrgema sõitjana lasin vedru rõhu 120 peale (75kg), et oleks pehmem. Tasus ära sest nii singlid kui pöllud-aasad olid seekodt mõnusalt sõidetavad.
Suurepärane elamus.