Sellel aastal plaanis A rada tegema minna. Kes pole proovinud, pange tiim kokku ja lööge kaasa - väärt üritus. Meie seiklustiim _ http://www.hot.ee/hotremõige. ma olen neid võistlusi päris palju kaasa teinud ja alati on kanuu kõige ebameeldivam. lihtsalt pole harjunud sporti tegema nii, et jalad ei liiguholden kirjutas: tegelikult on raskeim kanuu, kuna seal hakkavad tööle lihased, mille olemasolust pole jooksjal-ratturil seni aimugi olnud.
1) Selge, vähemalt jooksmises olend kindlalt nõrgim lüli, kanuud ei oska kommenteerida - kolleegid ega mina ei ole praeguse seisuga varem kanuutanud. Tundub, et seda peab kõige pealt treenimaRitsikas kirjutas: Peale vastupidavuse on tähtmised järgmised punktid:
1) tiimisisene üksmeel ja enam vähem võrdsed võimed. Vaidlus metsas ei vii kuhugi ja kui 2 tugevaga peavad 1 nõrka tagant ootama on ka igav.
2) 1 vähemalt( hea kui 2) peaksid oskama korralikult orienteeruda - nii jooksult kui rattalt
3) kes pole kanuuga varem sõitnud - marss harjutama. Kuskil järvel pole juhtimisoskus nii väga kriitiline, kuid kitsal, käänulisel jõel on see oskus nr 1.
4) kanuus (pikema distantsi korral) on soovitav jalgade asendit muuta ja hoolitseda, et need kangeks (ära ei sure) ei läheks.... Miskeid erilisi kanuulihaseid küll vaja pole läinud. Toorest jõust tähtsam ikka kokkumäng juhtijaga.
,tüürimees ei saanudki puhata 
)Ikkagi jooks on põhiline.Ja jõudu tuleb jagada õigesti.Olen 50 kilti võistkonnakaaslast aitanud ja 70-l ise haamri saanud. Meie tiim näiteks läks teise punkti ülevalt poolt (mitte suure grupi koosseisus) ning sinna jõudmiseks tuli läbida üpriski vesine teelõik. teisest kolmandasse oli pigem selline mudane ja pooleldi külmunud metsaveotee.LauriA kirjutas:Tõnuke: mis kohas rattasõidul oli see lõik, kus te kõnnite üsna vesise metsatee kõrval? Ainus nii vesine koht, mis meile ette jäi, oli see rada punkti 3.
Tegelikult polnudki see nii hull. Esimene hetk kui sisse hüppasid oli külm ning hiljem kui olid juba adrenaliini ära kulutanud ja sauna polnud veel jõudnud, siis oli ka natuke jahe. Suurem probleem oli oma peas olevast tõkkest üle saada.LauriA kirjutas:Ning muidugi austus nende ees, kes sellise ilmaga vabatahtlikult ujusid.
Mulle jäi mulje, et esi10 läbis esimese jooksuetapi puhul punktist 3 neljandasse minnes ka jõe. Ise ujumist kui sellist ei oleks kartnud, küll aga tundmatusse jõkke hüppamist sellise külmaga. Mine tea mis seal vee all kõik olla võib....Viljar kirjutas:Tegelikult polnudki see nii hull. Esimene hetk kui sisse hüppasid oli külm ning hiljem kui olid juba adrenaliini ära kulutanud ja sauna polnud veel jõudnud, siis oli ka natuke jahe. Suurem probleem oli oma peas olevast tõkkest üle saada.
Kui sa mõtled seda pilti: http://www.hot.ee/epxdreamil/IMG_4891.html siis see on kindlasti kusagil peale rattapunkti nr.2LauriA kirjutas:Tõnuke: mis kohas rattasõidul oli see lõik, kus te kõnnite üsna vesise metsatee kõrval? Ainus nii vesine koht, mis meile ette jäi, oli see rada punkti 3.
Nagu liputaja Leotasin tublisti mõla,liikusin rattaga nii kiiresti kui võistkond lubas,jooksus tiksusin nagu alati.Hoopis kaarti tuleb tunda(ja see spidolegend läks ka kehvasti).Aare kirjutas:To Vigurivänt.
Ei ole jooks kõige tähtsam ja põhiline!
Selleks, et üldse jooksuni jõuda, oli vaja ikka ca. kolm tundi maastikul sadulas püsida ja enne viimast jooksu etappi tublisti mõla leotada. Pajudki "jooksumehed" kustusid enne oma põhiala?!
P.S. Põhiline on ühtlane liikumine kõigil aladel!
Kui suunad palju jõudu aia taha,siis peab ju kehv tulemus tulema
