Võistlusele oli registreerunud 12000 MTB sõpra – muide kohad müüdi välja, vist oli 27 minutiga, seega kui tahad osaleda pead registreerimise päeval olema väga nobedate näppudega.
Korralduse poolelt nii palju, et kõik toimis kuidagi väga sujuvalt, ei olnud mingit närveldamist, politsei sireenide undamist (neid mehi ei näinud ma üldse) ning ka raja turvasi ja muid organiseerijaid tundus olevat suht vähe. Usun et see tuleneb sportimise kultuurist – osalejad teadsid kuidas asjad käivad, mida oli ka selgelt rajal märgata, kuid sellest teen põgusalt juttu veits hiljem.
Start toimus lainetena, esimesed 1549 lasti teele kell 9:00, järgmised 300 15 minuti pärast ja siis iga järgmine 300ne grupp 5 minutiliste intervallidega. Tehnika huvilistele nii palju, et ma esimese otsa mehi ei näinud, et mis ratastega, rehvi ja kas rajale minnakse amordi või kõvakahvliga. Kuid peale oma kohmitsemisi stardis jäi silma, et 29 on väga tõsiselt 26 välja vahetamas (endal 26). Ei julge öelda, et pooled olid endale niiöelda suured rattad alla muretsenud, kuid ega palju ka puudu jäänud. Kõvakahvlit ja tsüklokaid oli mõni üksik. Eestis menukas FF ei olnud üldse teemaks (endal Rubena Zefyros – töötas!), võibolla esiotsa meeste seas, kuid pigem oli alla krutitud Continental race king või midagi sarnast. Arvan, et seda võib ka pidada üheks põhjuseks, miks nägin suht vähe rehvi lappimist. Ma polnud Rootsi kruusakatega kursis ning sõidu käigus selgus, et need on teravaid ja lahtisi kive täis, siis oli hea meel, et ise sõitsin Zefyros’ega – suht „kuulikindel“ rehv.
Minu startigrupi number oli 26 ning rajale sain täpselt kell 11:00. Stardigrupi avanedes püüdsin olla kohe ees otsas, et pärast ei peaks tagant möödumistega lisaenergiat kulutama.
Kuna eelmisel päeval oli korralikult vihma sadanud, siis kartsin, et rada on porine ja libe, kuid õnneks oli kuiv - mõned üksikud porised kohad ent mõistliku kiirusega ja õige raja valikuga ilma probleemideta läbitavad.
Alustusesks tuli kohe mööda asfaldit 9 km’i mäkke ronida, vähemalt nii ütles üks rootslane kes tõusul juttu tegi - mulle see sobis. Tõusul sain kerge käiguga lihased mõnusalt soojaks kerida - stardis oli tulnud ikka oma 30 minutit tühja passida ning koheselt siledale kihutama minemine ei oleks mulle mitte sobinud. Kuna tõusu lõpus oli tekkinud 5-6 meheline grupp, siis peale tõusu vallutamist läks kohe ka suuremaks kihutamiseks (arvestades minu taset) - mehed kustusid küll pärast ~40 km’i ära, kuid siis oli juba nagunii lahedam sõita ja sain kenasti enda tempot hoida.
Igatahes ka eespool mainitud stsenaarium sobis mulle väga hästi, rootslased kihutasid ees ja karjusid rada vabaks ning siin tuli välja ka kohe esimene oluline erinevus meie võistlustega, mis kirjeldab sportimise kultuuri. Rajal liigeldi paremal pool ja kui oli vaja mööda minna, siis vasak rada oli alati vaba - juhul kui keegi jäi ette ning tagant tulija hõikas, et läheb vasakult mööda, siis aeglasem tõmbas ilma kommenteerimata paremale. Rajal nägin kahte silti, mis näitasid selgelt, et aeglased liiguvad paremal ja kiiremad vasakul. Asi toimis! Toimis ka kitsamatel rajalõikudel ja eriti hästi tõusudel. Samuti toimisid ka prügi maha viskamise alad. Niisama kusagil midagi vedelemas naljalt ei näinud.
Rootsi kruusateed on lahtiste kivide tõttu ikka väga libedad ja möödumistel rea vahetamisega pidi olema eriti ettevaatlik, et ratas „alt ei libiseks“. Osad laskumised olid teravate löökaukude tõttu samuti väga ohtlikud, eriti kuna sõitsin kõvakahvliga (amort lihtsalt ei lukusta 100% ja kiirel sõidul ei meeldi asend). Õnneks on suht tugevad käed ja suutsin ikka lenksust kinni hoida, kuid pigem soovitan startida amordiga – mugavam ja vähem ohtlike olukordi. TP’des toimis kõik nagu valatult – sõidu pealt joogi haaramine ei olnud probleem. Juhul kui ei tahtnud TP’d külastada, siis oli selleks tehtud eraldi koridor, nii et said TP’st ilma ohtlike olukordadeta mööda kihutada – kasutasin võimalust ja lahendus toimis.
Kokkuvõtvalt oli rada kiire, kuiv, kivine, löökaukudega laskumised, mõned tõsiselt pikad tõusud ning rajal valitses pigem sõbralik, viisakas ja meeldiv emotsioon.
GPS andmed: http://www.movescount.com/moves/move17445580
Kilomeetreid: 94,5
Aeg: 3:46:13 (eesmärk oli tulla alla 4 tunni)
Koht: 1657
Keskmine kiirus: 25
Võitja aeg: 2:43:01
Kas lähen järgmine aasta uuesti? Sõit oli hea aktiivseks puhkuse sisustamiseks, kuid kuna pigem eelistan Jõelähtme (mis on siiani lemmik rada), Haanja100 ja Vooremäe3000'le sarnast metsas müttamist, siis antud üritus mingit erilist emotsiooni ei tekitanud ja edaspidi jätan selle oma kalendrist välja.
2014 plaanid piiri taga? Kui vähegi õnnestub, siis UltraBirken cycle.
