Kõigepealt tänaks Ristot, andis enne söitu väärtuslikku infot ja tegi ise korraliku söidu.
Kordaks veel üle, millega tegu - Birkebeinerrittet maailma suurim MTB rattamaraton, Tartu Rattamaraton maailma kolmas 3000 lõpetajaga. See aasta reganuid 16600, startis 13600, lõpetas 13300. Reganuid eestlasi 17, lätlasi 10, leedukaid 6, soomlasi 4, rootslasi ainult 130. Köik numbrid mälu järgi.
Meie regasime eelmine aasta 21.09, hind oli umbes 130 eur-i. Sõbralikud korraldajad paigutasid meid absoluutselt viimasesse stardigruppi 66, minu stardinumber 25186!!! Sõbral 25189, kas eesti rekord??? Eelviimasel stardigrupil 65 olid numbrid 18000, meie grupp juba 25000?
Võistlus toimus viitstartidega, igas grupis 150-350 sõitjat, algas kell 7.00, stardid 5min. vahedega kuni meie grupp 12.25. Eliit startis 15.00.
Kajuks meie kolmas liige pidi viimasel hetkel loobuma, kuna ta oli niivõrd täpne mees, et nende perre sündis laps täpselt üks päev enne stardipauku.
Päev enne sõitu tuli korraldajatelt infot, et rada kuiv ja sõit tuleb ka kuivades oludes, meil meel hea.
Tegelikkus oli, et öösel sadas ja hommikul sadas ja meie võistluse algosas sadas.
Taktika oli, et algul kohe esimestega kaasa minna, sest kui maha jääd, kedagi enam tagant tulemas pole, kellele "tuulde võtta".
Olin eelnevalt videosi uurinud, tõusud ei tundunud midagi hullu. Sai kohe hurraaga alustatud, grupipeasse välja sõidetud, kohe esimene töusunurk tundus päris korralik olema. Tulemuseks oligi stardist 8min. möödudes jalad korralikult täis ja korralik ülekuumenemine...Ega tempo kõva olnud, lihtsalt ise olin sel päeval millegipärast kehv. Tõusunurk oli korralik ja lõppu polnud näha. Elasin kuidagi see esimese 18km töusu üle, siis läks enesetunne paremaks ja lõpuni oli juba OK. Kahjuks nii oligi, et taganttulijaid polnud, kellele oleks "tuulde võtta" olnud ja nii kühveldasin lõpuni üksi, puhas eraldistart.
Tõusu oli ja mitte vähe, müts maha lõpetajate ees, sellise massi peale nii vähe katkestajaid, profiil ikka väga korralik.
Meelde jäi esimene laskumine, võis olla 20%, seal FF abs.mingit pidamist ei olnud, nagu kuullaagritel, oleks keegi kukkunud, oleks lihtsalt selga sõitnud.
Üldiselt ikka lõputu tõus, päris korralik nurk ja loodad salamisi, et see köik lõppeks. Viimane 25km tundub paberil allamäge, aga seda laskumist just ülearu küll ei ole. Kogu aeg väntad nagu vokki ja ratas lõpus ka sellist häält tegi-tagumine pidur oli natu peale jäänud ja keskjooksule veel lõplikku lahkamist pole tehtud.
Sõber suutis grupiga kaasa minna ja oli must juba 5min.ees, aga kummipurunemine võttis oma aja, nii et lõpetasime täpselt kõrvuti, aga lõppuprotokolli mahtus üks sõitja ikka veel meie vahele.
Lõpptulemus jäi loodetust lahjemaks, tuleb kunagi veelkord minna ja teha vigadeparandus.
Video sõidust, märkimisväärsemad kohad all märgitud
http://www.youtube.com/watch?v=Tg13ylzBp7Q
Kunagi, kui jõuab, natuke minekust, stardieelsest ja -järgsest melust ka.
Väntame jälle!!!
