Trekisõidu MK 2014-15

[andresle]

Algas ka selle ala hooaeg. Uurisin esimese etapi (Guadalajara, MEX)protokolle , et saada selgust, kuhu sel aastal trekisõit tüürib.
Avastasin enda jaoks 2 uut asja. Tundub, et sel aastal tõmmatakse staierite alad arengus järgi eelmisel aastal meeletu hüppe teinud sprindi aladele. Esiteks - meeskonnasõidus oli vaja 6 hulka saamiseks sõita 4 minutist kiiremini, finaalis AUS-GBR 3.55 vs.3.57. Teiseks - Bobby Lea, USA 31-aastane omniumisõitja ja tema 4.16 jälitussõidus.
Sprint tegi veel ühe sammu edasi. Seekord oli vaja sprinti pääsemiseks (24 sõitjat) sõita täpselt 9,999 ja noor leedulasest juunioride sprindi maailmameister Svajunas Jonauskas oli 10,3-ga lausa viimane, 41.
Naiste sprindis otsisin kombäkkinud Simona Krupeckaitet ja ei pidanud pettuma, 10,9 ja 24. Sai sprinti sõita, kuid ei saavutanud miskit.
Alla tavalist taset oli omniumi 1 km (1.01), tavaline tiimsprint (mehed 42,3 ja naised 32,5)
Aga eks jälgime asjade kulgu ka edaspidi.

[marguss7]

Pole trekisõite ammu jälginud, aga kui wikipediat uskuda, siis 500m lendstardi rekord ikka Erika nimel ning kõikidest muudest rekorditest ikka oluliselt vanem. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_wo ... ck_cycling Huvitav, kas seda tänapäeval sõidetakse väga harva või oli Erika tollane aeg tõesti nii hea või mingi kolmas põhjus?

[andresle]

See tulemus oli omas ajas. Seda distantsi ei võistelda ammu-ammu(ega võisteldud eriti tihedalt ka siis). Mis aga ei keela taotleda maailmarekordi üritust. Võrdluseks - sel ajal, kui Erika sõitis 500 m lennukit 29 sekundiga oli poole kildi paigaltrekord 35 sekundit. Täna on 31,8. Igaüks võib ise oma rikutuse tasemel spekuleerida, kui kiiresti võiksid tänased naised tänasel tehnikal kihutada. Üllatav on veel asi, et siiani pole maailmarekorditesse viidud 250 m lendstarti - see ju igakordne omniumi ala (arvestades loomulikult, et 1 tiir tehakse ikka 250 m rattastatal) nii meestel kui naistel

[rattahunt]

*Ükspäev näitas eurosport trekisöitu ja siis söitsid vörride taga(vanasti motikad?).
*Nagu ma aru saan, et siis vörr veab tuules ja pead järel püsima?
*Kas eestis on kunagi möni medal sel alal välja antud?
*OM-il on "distantse" vähem, aga MM-il köikvöimalikke?

Täis retro juba, aasta siis 1988
https://www.facebook.com/video.php?v=53 ... =2&theater

[serxx]

Selle nimi on Keirin, mille pikkus on 2km.
Ei pea otseselt tuules püsima. Küll aga ei tohi mööda sõita.
"Motikas" teeb ees tempot ja veab kiiruse vaikselt 50km/h peale. 3 ringi 250 trekil, 2 ringi 333m trekil enne lõppu tuleb "motikas" tuleb ja siis algab sprint võidu peale.
Finishikiirus on meeste eliidil 70km/h lähedal.
http://en.wikipedia.org/wiki/Keirin

Eestis sõidetakse ka jah. Igal sügisel on Eesti meistrivõistlused ja Estonian Masters.

Estonian Masters 2014, Keirin, Pirita velodroomil:

[rattahunt]

Selle Keirini kohta jöudsin lugeda ja tuli meelde jah, et motikas tuleb enne löppu maha, aga see mida mina vaatasin, seal oli igal söitjal eraldi (umbes 5 paari) punnvörr ees ja söitsid löpuni ja pärast punnvörri mees sai ka medali-autasu.

[siim_s]

Derny.

[Prommar]

Minu teada on Eestis keirin ainult Mastersil. Seal Amsterdami 7-päevasel, millele rattahunt vist viitas, toimus ka Derny race, kus igal sõitjal on oma motikas ees. Seal sai näha ka Madisoni, mis on umbes nagu paaristeatesõit kus käest tõmmates teineteisele hoogu antakse. Maailma tiitlivõistlustel sellist kino ei näe (Keirinit näeb).

[riho]

Selle Keirini kohta jöudsin lugeda ja tuli meelde jah, et motikas tuleb enne löppu maha, aga see mida mina vaatasin, seal oli igal söitjal eraldi (umbes 5 paari) punnvörr ees ja söitsid löpuni ja pärast punnvörri mees sai ka medali-autasu.

See on liidrisõit.

[rattahunt]

See mida mina nägin, oli selline - ju siis derny ja vörri mehed väntasid ka.

https://www.youtube.com/watch?v=vl0jxmNTnEU

[Rossin]

Mis puudutab Eesti kerini ajalugu,siis teadjameestele natuke infot.Esimest korda sõideti keirinit Eestis 26 .juuli 2012 a. Tallinna MV -l .Kokku on peetud 6 keirinivõistlust üldse .Kolmel viimasel aastal kaks võistlust aastas- Tallinna MV-l ja Estonian Mastersil.Tõenäoliselt ka 2015 aastal tuleb kaks keirini võistlust.Eesti MV kavva erinevatel põhjustel ei taheta panna,kuigi on olümpia ala.

[erikr]

Selle Keirini kohta jöudsin lugeda ja tuli meelde jah, et motikas tuleb enne löppu maha, aga see mida mina vaatasin, seal oli igal söitjal eraldi (umbes 5 paari) punnvörr ees ja söitsid löpuni ja pärast punnvörri mees sai ka medali-autasu.

See on liidrisõit.

Lapsepõlve mälupildist (audio only) lööb ette küll suhteliselt sageli raadio spordiuudistest kuuldud liidrisõit.
OK, Riho pani viite fotole, olen ka telekast näinud, et iga rattur pressis tsikli taga. Aga kuidas paremusjärjestuse selgitamine käis - ei tea. Kas tsiklimees ja rattur kuidagi koos pidid kompunnima mingite reeglite järgi ja gaasi keeramine käis ratturi võimete järgi?

[riho]

OK, Riho pani viite fotole, olen ka telekast näinud, et iga rattur pressis tsikli taga. Aga kuidas paremusjärjestuse selgitamine käis - ei tea. Kas tsiklimees ja rattur kuidagi koos pidid kompunnima mingite reeglite järgi ja gaasi keeramine käis ratturi võimete järgi?

Esimesena finišijoone ületanu oli võitja. Enam kui 8 võistleja puhul olid ka eelsõidud.

Suheldi hääle abil. Rattur andis käskluseid. Motikamehel oli kiivris kõrvade kohal augud mille kohal olid taha ratturi poole avanevd kopsikud.

Liikuv pilt.

[erikr]

Tänan, Riho, pilt selge

[AndreK]

Oleme ausad, see liidri sõit on suht debiilne ala.

Keirinit olen ise sõitnud. Idaranna mopeedi õli ja bensu hais on siiamaani suus.

[andresle]

See, mille kohta viimati Eurospordilt näidatu kohta küsiti, oli siiski veits teine ala, kui liidrisõit. Esiteks kasutati tavalist ratast, millel oli loomulikult suurem ülekanne. Teiseks sõitis mootorrattur istudes, ehk aerodünaamika tuulessõitmiseks pole enam sama hea, kui liidrisõidus, kus mootorrattur seisab. Kolmandaks ei olnud enam kasutusel kõrvadega kiivreid ja võrrimees valis taktika, millal kiirendada. Neljandaks kõiki eelnevaid kokkuvõttes oli sõit aeglasem (u.60kmh vs 68kmh aastal 1993) ja seega oluliselt taktikalisem. Ma lapsepõlves vaatasin Tallinna trekil (NL parim liidrisõidu trekk) liidrisõitu ja ausaltöeldes selle sõidu filosoofiast aru ei saanud, igav oli. Nüüd nägi ikka kiirendusi ja muud taktikaarsenali.
Aga madisonist tundus mulle ilgelt kihvt asi "Supersprint". Algul langesid nõrgad välja tagant (väljalangemissõit) ja siis toimus finish võitjatele eest (scratch). Kunagi, kui treeneriks hakkan, hakkame trekil igast pulli välja mõtlema.
Andre. Meil on vaja lihtsalt osta üks elektrimootoriga tööriist. Idaranna mopo on lihtsalt ainus riist hetkel, mille taga keirinit sõita. Eesti taset arvestades võiks muidugi Karla ka võrriks olla. Selle kiiruse juures ta higistama ei hakka, seega paha haisu ei lisandu

[siim_s]

Kui juba jutt eri formaatidele läks, siis see tundub päris atraktiivne: http://vimeo.com/101885379 - neli minutit trackstandi joone taga ja siis 1 ring võidu peale.

[andresle]

Teine etapp peeti Londonis 5-7.12. Selle kohta saab vaid teha imestunud nägu, et sprinterid nii aeglase sõiduga alla ei libisenud. Juba tavapärasteks saanud alla 10 sek aegadega sai hakkama vaid 1 sõitja. Ja Leedukate Svajunas oli jälle viimane 10,8-ga (see aeg on täiesti sõidetav umbes 3-4 eestlaselegi).
Mansasõidus said mehed vahetustega hakkama ka kiirusel alla 60kmh, ei vahetanud kolmanda mehe kohale. Keegi ei sõitnud alla 4 minuti. Üllatav. Londoni trekk 2012 aastal võimaldas oluliselt kiiremini sõita. Aga eks siis vahepeal tuleb harjuda ka "inimlikemate" aegadega

[andresle]

Kolmas etapp Kolumbias Calis 16-18.01. Põhimõtteliselt sama jutt, mis eelminegi kord. Sprinteritest siiski nats rohkem 9 sek mehi oli. Mis mind aga üllatas - mansas 8 mansat panid eelsõidus kõik 4.04. Ja meeldivaks üllatuseks oli ka Balti Keti Tuuril ja Tour of Estonial osalenud RusVelo 4.01 poolfinaalis. Kuigi kaotus finaalis (4.04), aga siiski 4.01 on kui mitte kiireim, siis kindlasti üks kiirematest Vene mansasõidu ajaloos.
Ja metoodikast meeldis mulle avastus meeskonnasõidu poolfinaali ja finaali sõitude paaride koostamise kohta. Eelsõitudes selgitatakse 8 mansat, kellest poolfinaalis sõidavad koos vastavalt I ja IV ning II ja III, et selgitada sõitude võitjad finaaliks. V sõidab VI-ga ja VII VIII-ga. Nii esimeste sõitude kaotajad, kui kolmanda-neljanda sõidu mõlemad saavad aegadega hiljem koha 3., 5. ja 7.koha finaali. Miks mulle meeldis - üheski sõidus ei ole võimalik spekuleerida-haljaavatada, vaid pead tatt ninast välja põrutama. Ja arvestades, et seekord olid nii eelsõidu võitja kui 8. ühes sekundis - võid saada finaali, kui ka samas kõigest ilma jääda. Pealtvaataja peale on mõeldud.
Ja üks asi jäi veel silma. Mansa võitis Austraalia, kuid ilmselgelt teise ešeloniga, sest Bobridge ja Co valmistus pikalt MM-i mansaks ja sõidab praegu Tour Down Underit. Bobridge lubas olla väga heas hoos 31.jaanuaril tunnisõidu ürituseks ja kaugel see MM-gi on.