Salzkammergut Trophy 2015
Postitatud: 24. 07. 2015. 14:35
Ammu oli plaan proovida tõelisi mägesid ja saigi end kirja pandud sellele Austria suurele sõidule kus osaleb tuhandeid sõitjaid. Valisin C raja, 76 km ja tõusu 2446m, pikemat ei julgenud, ikkagi esimene kord.
Alustasin reisi Sigulda rattamaratoniga ja tasapisi liikusin Austria poole. Poola- Tšehhi piiril sai proovitud ka esimest mäge, 430 pealt 900 peale ja võttis suu kõrvuni küll kui kenasti üles sain. Alla oli hoopis hullem, pidurid peavad olema korras, õnneks olin kaasa võtnud uued klotsid ja see kogemus kulus Austrias marjaks ära. Veel paar päeva, Viin ja struudel ja šnitsel jms kui saabusin Obertrauni spordihotelli, midagi Kääriku taolist ainult mäed ümberringi on 1500 ja rohkem
Sealt oli ka C raja start. Bad Goisernis 16 km teisel pool järve oli võistluskeskus, sain nr ja nänni, peotäie geele-snäkke ja särgi ja palju paberipahna. Vägev rattalaat, silma hakkasid nii seal kui ka hiljem ringi sõites elektriMTB-d. Laupäeva hommikul oli start, rattaid oli seinast seina, enda oma polnudki kõige rondim oli ka ketsivendi nagu ma isegi , naised said 15 minti varem rajale, esimesed 15 km oli nagu meil, 600 alustajat mahtus ja hajus kenasti ära. Siis hakkas esimene kolmest tõusust, 530-1060m, seda kolme-nelja kilomeetriga, see oli ka raja raskeim ja huvitavaim lõik, püstloodis seina mööda lugematute u pööretega üles, kitsas rada, päike, paljud kõndisid, ise sain sealt sõites üles! Päris lõpus heinamaa peal oli ka korraks jalastumine sest tõus oli olnud ikka hull. Umbes nagu Vällakast üles. Rada kulges kuulsa soolakaevanduse eest mööda, rahvast oli palju ergutamas. Teised tõusud olid küll pikemad- teine 830-1508m ja kolmas 800-1250 kuid need olid pm kruusatee, lükkad rauad vasakule ja kerid rahulikult, endal raskusi polnud kordagi kuid paljud viskasid jala üle sadula ja vajusid kraavi lebama või palvetasid pea sadulal, selleks oli rajal nii mõnigi pühakukuju ka olemas
See-eest laskumistel kaotain kõik mis tõusul võitsin, pandi mööda nagi s....vast kassist, ei julgenud mina üle 60 lasta libedal lahtisel kruusateel kus u pöördel tuleb täiega maha pidurdada ja siis uuesti... eriti esimene oli nagu tõuski sama hull laskumine. Teised olid juba laugemad ja olin julgem ka. Asfaldilaskumistel sain ule 80 km\h sisse, nagu TDF, kere raamil ja pea esiratta kohal, täitsa hull oli Sellist kummiundamist siinmail ei kuule mis sellisel kiirusel seal tekib
Lõpus kivisel laskumisel kus ka amordi lukust lahti keerasin, vajus tagakumm tühjaks ja kaotasin palju aega ja kohti. Jäin ka janusse sel sahmimisega kuid seda enam maitses finišis külm õlu! Tunnikese jõin ja sõin, siis sõitsin A ja B rada mööda Obertrauni tagasi, puhas kiire asfaldikihutamine. Siis autoga uuesti linna et vaadata melu ja elu, pidu oli vägev, õlu voolas ojadena, bratwurst maitses hästi kuni äikesetorm peo ja mõned telgid laiali lõi. Samal ajal Aja B omad veel tilkusid finišisse...
Kokkuvõtteks ei midagi hullu nö elioni keskmikule. H100 on ikka raskem ja Jõelähtme jmt, vahelduvrikkamad. Peaasi et pidurid on korras ja tihend ei leki, siis pole karta kuristikku lendamist Mõnede pidurdusjälgede järgi juhtus sedagi...
Austrias ja Itaalias sai veel nädalakese oldud, kõik vähegi mägisemad teed on paksult rattureid täis, ise väisasin ka Grossclokneri teed kus saab tõusta 2571 meetri peale ja pljusid mui kenasid kohti kuni Saksamaal Füssenis lõppes mu spordireis Kuningalossi Romantilise jooksumaratoniga kuid see on teine ja palju koledam lugu... Ei katkestanud kuid rattasõidud ja mägedes ronimine olid oma töö teinud...
Kokku sõitsin 6500 km ja 17 päeva, autoga muidugi.
PS: Ja Poolast läbi sõites ärge kihutage arutult- külastage mõnda linna, Krakow, Lublin vms, väga ilusad linnad, odav õlu ja söök, sõitsin neis tunnikese rattaga ringi ja ei kahetse
Alustasin reisi Sigulda rattamaratoniga ja tasapisi liikusin Austria poole. Poola- Tšehhi piiril sai proovitud ka esimest mäge, 430 pealt 900 peale ja võttis suu kõrvuni küll kui kenasti üles sain. Alla oli hoopis hullem, pidurid peavad olema korras, õnneks olin kaasa võtnud uued klotsid ja see kogemus kulus Austrias marjaks ära. Veel paar päeva, Viin ja struudel ja šnitsel jms kui saabusin Obertrauni spordihotelli, midagi Kääriku taolist ainult mäed ümberringi on 1500 ja rohkem
Sealt oli ka C raja start. Bad Goisernis 16 km teisel pool järve oli võistluskeskus, sain nr ja nänni, peotäie geele-snäkke ja särgi ja palju paberipahna. Vägev rattalaat, silma hakkasid nii seal kui ka hiljem ringi sõites elektriMTB-d. Laupäeva hommikul oli start, rattaid oli seinast seina, enda oma polnudki kõige rondim oli ka ketsivendi nagu ma isegi , naised said 15 minti varem rajale, esimesed 15 km oli nagu meil, 600 alustajat mahtus ja hajus kenasti ära. Siis hakkas esimene kolmest tõusust, 530-1060m, seda kolme-nelja kilomeetriga, see oli ka raja raskeim ja huvitavaim lõik, püstloodis seina mööda lugematute u pööretega üles, kitsas rada, päike, paljud kõndisid, ise sain sealt sõites üles! Päris lõpus heinamaa peal oli ka korraks jalastumine sest tõus oli olnud ikka hull. Umbes nagu Vällakast üles. Rada kulges kuulsa soolakaevanduse eest mööda, rahvast oli palju ergutamas. Teised tõusud olid küll pikemad- teine 830-1508m ja kolmas 800-1250 kuid need olid pm kruusatee, lükkad rauad vasakule ja kerid rahulikult, endal raskusi polnud kordagi kuid paljud viskasid jala üle sadula ja vajusid kraavi lebama või palvetasid pea sadulal, selleks oli rajal nii mõnigi pühakukuju ka olemas See-eest laskumistel kaotain kõik mis tõusul võitsin, pandi mööda nagi s....vast kassist, ei julgenud mina üle 60 lasta libedal lahtisel kruusateel kus u pöördel tuleb täiega maha pidurdada ja siis uuesti... eriti esimene oli nagu tõuski sama hull laskumine. Teised olid juba laugemad ja olin julgem ka. Asfaldilaskumistel sain ule 80 km\h sisse, nagu TDF, kere raamil ja pea esiratta kohal, täitsa hull oli
Sellist kummiundamist siinmail ei kuule mis sellisel kiirusel seal tekib Lõpus kivisel laskumisel kus ka amordi lukust lahti keerasin, vajus tagakumm tühjaks ja kaotasin palju aega ja kohti. Jäin ka janusse sel sahmimisega kuid seda enam maitses finišis külm õlu! Tunnikese jõin ja sõin, siis sõitsin A ja B rada mööda Obertrauni tagasi, puhas kiire asfaldikihutamine. Siis autoga uuesti linna et vaadata melu ja elu, pidu oli vägev, õlu voolas ojadena, bratwurst maitses hästi kuni äikesetorm peo ja mõned telgid laiali lõi. Samal ajal Aja B omad veel tilkusid finišisse...
Kokkuvõtteks ei midagi hullu nö elioni keskmikule. H100 on ikka raskem
ja Jõelähtme jmt, vahelduvrikkamad. Peaasi et pidurid on korras ja tihend ei leki, siis pole karta kuristikku lendamist Mõnede pidurdusjälgede järgi juhtus sedagi...Austrias ja Itaalias sai veel nädalakese oldud, kõik vähegi mägisemad teed on paksult rattureid täis, ise väisasin ka Grossclokneri teed kus saab tõusta 2571 meetri peale ja pljusid mui kenasid kohti kuni Saksamaal Füssenis lõppes mu spordireis Kuningalossi Romantilise jooksumaratoniga kuid see on teine ja palju koledam lugu...
Ei katkestanud kuid rattasõidud ja mägedes ronimine olid oma töö teinud...Kokku sõitsin 6500 km ja 17 päeva, autoga muidugi.
PS: Ja Poolast läbi sõites ärge kihutage arutult- külastage mõnda linna, Krakow, Lublin vms, väga ilusad linnad, odav õlu ja söök, sõitsin neis tunnikese rattaga ringi ja ei kahetse
, kuid esipidur pidas uhkelt võiduka lõpuni. 