EM 2017
Postitatud: 10. 01. 2018. 01:00
Kui flashback-na lõppenud 2017. a kaheldamatult ühele eredamale rattasündmusele veelkord pilgu heidame, siis kes olid need mehed, kes UCI 2017. a EM-il Taanis lõpetasid Aksel Nõmmelast eespool?
1. Alexander Kristoff, hetkel maailma sprinterite absoluutsesse tippu kuuluv Norra sõitja
2. Elia Viviani, Sky Team koosseisus suurepärase 2017. a hooaja teinud, 2018. a Quick-Step Floors tiimiga liitunud Itaalia sõidumees.
3. Moreno Hofland, Lotto-Soudal sõitja.
4. Pascal Ackermann, BORA-Hansgrohe sõitja, Peter Sagani meeskonnakaaslane.
5. Luka Mezgec, Orica-Scott särgis leiba teeniv kogenud sõidumees.
6. belglane Edward Theuns, Team Sunweb sõitja.
7. Aksel Nõmmela, ESTONIA
Tähelepanuväärne, et kõik Nõmmelat edestanud mehed on rattasõidu kõrgliiga, UCI WorldTour tiimide liikmed. Kõik nad on sõitnud Girol, Tour de France-l, Vuelta a Españal. Aksel Nõmmelal midagi sellist ette näidata ei olnud.
Kes jäid Nõmmelast tahapoole? Iirlane Sam Bennet (BORA-Hansgrohe). Lätlane Emils Liepins. Prantsusmaa tõusev täht Bryan Coquard (kelle mittekutsumine 2018. a Tour de France-le prantslaste seas elavat arutelu, isegi pettumust esile kutsus). Astana mehed Luis León Sanchez (alles 57.) ja Truls Korsæth (63.). Hulljulge atrõõvi teinud, veel eelviimasel kilomeetril grupiga 200 m vahe sisse teinud, kuid lõpuks siiski allaneelatud väga tugev norra sõitja Edvald Boasson Hagen. Boasson Hagenil on kolm etapivõitu Tour de France-lt ja üks võit Girolt, rääkimata arvukatest esikohtadest veidi väiksematelt tuuridelt. Mitmeid kordi eest äraminekut üritanud belglane Jens Keukeleire, Lotto-Soudal tuntud sõidumees. Ja ärge arvake, mehed, et need tipptiimide profid olid tulnud lihtsalt distantsi läbi sõitma. Tipp-profid olid tulnud üheainsa eesmärgiga - võit (või vähemalt poodiumikoht) kotti pista.
Lisaks jäi Aksel Nõmmelast tahapoole veel ligi 120 sõidumeest, pluss oma paarkümmend katkestajat. Kuidas siis Nõmmelal õnnestus nii suurel võidusõidul nii väljapaistev, noore rattamehe kohta lausa ahhetamapanev resultaat välja sõita?
Kui üritaksime maanteesõidu EM-i meistrivõistluste lõpukilomeetritel toimunud analüütiliselt kirjeldada - mis peaks ju loogiliselt võttes olema igasuguse lahtimõtestamise ja seletuse hädavajalik eeldus - siis veenduksime, et ka kogenuim sulg ei suuda edasi anda seda dünaamikat, üha kiirenevas tempos eespool aimatava lõpujoone poole visklevas ratturite voos pidevalt asetleidvate kohavahetuste sisemist loogikat.
Videopildis on näha, kuidas grupi pea - jah, oma 20 ratturit võis seal eesotsas olla - viimase kurvi poole sööstab. Aksel Nõmmela on kusagil nende seas. Paljud on on juba loobunud, alla andnud. Juba 100 km enne finišit panid Belgia ja Taani tiimid kõva tempo peale ja rebisid peagrupi pooleks. Ligi viis tundi kestnud rattasõidus on Nõmmelal siiski õnnestunud esimeses grupis püsida, viimastel kilomeetritel isegi grupi esimesse otsa hea positsioon saada. Nõmmelal, Euroopa meistrivõistluste mastaabis tundmatul noorel sõidumehel, ei ole oma lead out man-e. Alo Jakin, hea kaaslane Tartu rattakoolist, on kaugel tagapool (lõpetab 113. kohal, ligi 4 minutit võitjast hiljem). Kolmas Eesti rahvusmeeskonna liige, samuti noor sõidumees Martin Laas on selleks hetkeks juba katkestanud.
Viimane kurv. Finišini ainult 300-400 m. Kõik panevad täistuurid peale. Kohe pärast kurvi toimub kukkumine. Keegi oma rahvuskaaslast paremale positsioonile vedanud mees - ratturite mass on nii tihe, et ei näe, kes - lõpetab oma vedamisotsa - või sai tal lihtsalt äkki jõud otsa? - tema kiirus langeb hoobilt ja mees jääb taganttulijatele jalgu. Kehade pundar. Õhus lendavad rattaosad, käed, jalad. Haavatute oiged. Mehi langeb nagu Jäälahingus.
Õnneks on Nõmmela poole rattapikkuse võrra kukkumisest eespool. Õnneks? Mis on õnn? Õnn on mahedal suvepäeval hästitimmitud, kerge maanteeratas kuurist välja lükata ja linnast välja, loodusesse sõita. Maailma tippsprinterite Viviani ja Kristoffi selja taha koht kätte võidelda - selleks ei piisa õnnest. Peab olema midagi enamat. Talenti (*). Allasurumatut tahet anda endast parim. Kui sellele lisandub veel töötahe ja järjepidevus, siis ei jää saavutus viimaseks.
Nii või teisiti - me võime siin seda situatsiooni analüüsida lõpmatuseni, mehed - oli Nõmmela juba enne viimast kurvi suutnud saada positsioonile grupi paremas servas, kohe Kristoffi ja Viviani järel. Viimasesse kurvi sisenesid Kristoff ja Viviani sisekurvis, lühimat teed pidi. Nõmmelal õnnestus Viviani tuules püsida. Vasakult pongestasid WorldTour-i profid tugevalt. Siiski 7. koht.
* *
Jõulude ajal oli Nõmmela kodus, Eestis. Alo Jakini ja Martin Laasuga tehti külmadel ja libedatel Tartu ümbruse teedel mitu aastalõputrenni. Statistika andmetel on maanteel rattaga sõitmine 15 korda suurema surmasaamise tõenäosusega kui autoga sõitmine. Seda suvetingimustes. Meie rõskes ja pimedas detsembris on maanteele minek lausa enesetapp. Ometi mehed ei anna alla, vaid sõidavad. Viimsi rattaklubi ja Hobisport.ee mehed ei ole nädalavahetuse ühistrenne ära jätnud ka rattasõiduks kõige raskemate ilmaolude kiuste.
2018. a on alanud. Mida see toob? Märgid näitavad (ja see siin ei ole Igor Mangi horoskoobist, vaid analüütiline üldistus paljude erinevate allikate põhjal), et tuleb sündmusterohke ratta-aasta. Kevad, esimesed välissõidud puhtal maanteel ei ole enam kaugel. Õhus on juba aimata kevadet. Kas tunnete?
Uueks hooajaks on vaja valmistuda. Praegu eelkõige vaimselt. Sest rattasõidu üks põhitõdesid on ju meil kõigil teada, mehed. Panna on vaja!
(*) Jah, talenti. Ilma liberaalse võrdvõimekuse valehäbita. Vaadake, kuidas need mehed vaid sooja teevad https://youtu.be/puxCXhPS08U
1. Alexander Kristoff, hetkel maailma sprinterite absoluutsesse tippu kuuluv Norra sõitja
2. Elia Viviani, Sky Team koosseisus suurepärase 2017. a hooaja teinud, 2018. a Quick-Step Floors tiimiga liitunud Itaalia sõidumees.
3. Moreno Hofland, Lotto-Soudal sõitja.
4. Pascal Ackermann, BORA-Hansgrohe sõitja, Peter Sagani meeskonnakaaslane.
5. Luka Mezgec, Orica-Scott särgis leiba teeniv kogenud sõidumees.
6. belglane Edward Theuns, Team Sunweb sõitja.
7. Aksel Nõmmela, ESTONIA
Tähelepanuväärne, et kõik Nõmmelat edestanud mehed on rattasõidu kõrgliiga, UCI WorldTour tiimide liikmed. Kõik nad on sõitnud Girol, Tour de France-l, Vuelta a Españal. Aksel Nõmmelal midagi sellist ette näidata ei olnud.
Kes jäid Nõmmelast tahapoole? Iirlane Sam Bennet (BORA-Hansgrohe). Lätlane Emils Liepins. Prantsusmaa tõusev täht Bryan Coquard (kelle mittekutsumine 2018. a Tour de France-le prantslaste seas elavat arutelu, isegi pettumust esile kutsus). Astana mehed Luis León Sanchez (alles 57.) ja Truls Korsæth (63.). Hulljulge atrõõvi teinud, veel eelviimasel kilomeetril grupiga 200 m vahe sisse teinud, kuid lõpuks siiski allaneelatud väga tugev norra sõitja Edvald Boasson Hagen. Boasson Hagenil on kolm etapivõitu Tour de France-lt ja üks võit Girolt, rääkimata arvukatest esikohtadest veidi väiksematelt tuuridelt. Mitmeid kordi eest äraminekut üritanud belglane Jens Keukeleire, Lotto-Soudal tuntud sõidumees. Ja ärge arvake, mehed, et need tipptiimide profid olid tulnud lihtsalt distantsi läbi sõitma. Tipp-profid olid tulnud üheainsa eesmärgiga - võit (või vähemalt poodiumikoht) kotti pista.
Lisaks jäi Aksel Nõmmelast tahapoole veel ligi 120 sõidumeest, pluss oma paarkümmend katkestajat. Kuidas siis Nõmmelal õnnestus nii suurel võidusõidul nii väljapaistev, noore rattamehe kohta lausa ahhetamapanev resultaat välja sõita?
Kui üritaksime maanteesõidu EM-i meistrivõistluste lõpukilomeetritel toimunud analüütiliselt kirjeldada - mis peaks ju loogiliselt võttes olema igasuguse lahtimõtestamise ja seletuse hädavajalik eeldus - siis veenduksime, et ka kogenuim sulg ei suuda edasi anda seda dünaamikat, üha kiirenevas tempos eespool aimatava lõpujoone poole visklevas ratturite voos pidevalt asetleidvate kohavahetuste sisemist loogikat.
Videopildis on näha, kuidas grupi pea - jah, oma 20 ratturit võis seal eesotsas olla - viimase kurvi poole sööstab. Aksel Nõmmela on kusagil nende seas. Paljud on on juba loobunud, alla andnud. Juba 100 km enne finišit panid Belgia ja Taani tiimid kõva tempo peale ja rebisid peagrupi pooleks. Ligi viis tundi kestnud rattasõidus on Nõmmelal siiski õnnestunud esimeses grupis püsida, viimastel kilomeetritel isegi grupi esimesse otsa hea positsioon saada. Nõmmelal, Euroopa meistrivõistluste mastaabis tundmatul noorel sõidumehel, ei ole oma lead out man-e. Alo Jakin, hea kaaslane Tartu rattakoolist, on kaugel tagapool (lõpetab 113. kohal, ligi 4 minutit võitjast hiljem). Kolmas Eesti rahvusmeeskonna liige, samuti noor sõidumees Martin Laas on selleks hetkeks juba katkestanud.
Viimane kurv. Finišini ainult 300-400 m. Kõik panevad täistuurid peale. Kohe pärast kurvi toimub kukkumine. Keegi oma rahvuskaaslast paremale positsioonile vedanud mees - ratturite mass on nii tihe, et ei näe, kes - lõpetab oma vedamisotsa - või sai tal lihtsalt äkki jõud otsa? - tema kiirus langeb hoobilt ja mees jääb taganttulijatele jalgu. Kehade pundar. Õhus lendavad rattaosad, käed, jalad. Haavatute oiged. Mehi langeb nagu Jäälahingus.
Õnneks on Nõmmela poole rattapikkuse võrra kukkumisest eespool. Õnneks? Mis on õnn? Õnn on mahedal suvepäeval hästitimmitud, kerge maanteeratas kuurist välja lükata ja linnast välja, loodusesse sõita. Maailma tippsprinterite Viviani ja Kristoffi selja taha koht kätte võidelda - selleks ei piisa õnnest. Peab olema midagi enamat. Talenti (*). Allasurumatut tahet anda endast parim. Kui sellele lisandub veel töötahe ja järjepidevus, siis ei jää saavutus viimaseks.
Nii või teisiti - me võime siin seda situatsiooni analüüsida lõpmatuseni, mehed - oli Nõmmela juba enne viimast kurvi suutnud saada positsioonile grupi paremas servas, kohe Kristoffi ja Viviani järel. Viimasesse kurvi sisenesid Kristoff ja Viviani sisekurvis, lühimat teed pidi. Nõmmelal õnnestus Viviani tuules püsida. Vasakult pongestasid WorldTour-i profid tugevalt. Siiski 7. koht.
* *
Jõulude ajal oli Nõmmela kodus, Eestis. Alo Jakini ja Martin Laasuga tehti külmadel ja libedatel Tartu ümbruse teedel mitu aastalõputrenni. Statistika andmetel on maanteel rattaga sõitmine 15 korda suurema surmasaamise tõenäosusega kui autoga sõitmine. Seda suvetingimustes. Meie rõskes ja pimedas detsembris on maanteele minek lausa enesetapp. Ometi mehed ei anna alla, vaid sõidavad. Viimsi rattaklubi ja Hobisport.ee mehed ei ole nädalavahetuse ühistrenne ära jätnud ka rattasõiduks kõige raskemate ilmaolude kiuste.
2018. a on alanud. Mida see toob? Märgid näitavad (ja see siin ei ole Igor Mangi horoskoobist, vaid analüütiline üldistus paljude erinevate allikate põhjal), et tuleb sündmusterohke ratta-aasta. Kevad, esimesed välissõidud puhtal maanteel ei ole enam kaugel. Õhus on juba aimata kevadet. Kas tunnete?
Uueks hooajaks on vaja valmistuda. Praegu eelkõige vaimselt. Sest rattasõidu üks põhitõdesid on ju meil kõigil teada, mehed. Panna on vaja!
(*) Jah, talenti. Ilma liberaalse võrdvõimekuse valehäbita. Vaadake, kuidas need mehed vaid sooja teevad https://youtu.be/puxCXhPS08U
