Ötztaler Radmarathon
Postitatud: 06. 09. 2021. 13:52
Kuna Vättern on sõidetud ja Sellaronda Herot on ka kaks korda sõidetus, siis sai otsitud uut sõitu ja leidsin Austriast harrastajate sõidu nagu Ötztaler radmarathon ja sai seda proovimas käidud, mis äkki pakub mõnele siinsele harrastajale ka huvi.
Tegu on maantesõiduga ja pikkust on 238km ja tõusu 5500m. Sellel aastal on kuskil 10km pikem ja 250m tõusu oli lisaks seoses varinguga.
Start on Söldenis ja peale saamine ei ole kõige lihtsam kuna ainult 4000 lastakse starti ja need kohad müüakse suht kiirelt välja. Trass on täitsa läbitav keskmisele ratturile (omal kuksil 3000km hooajas) kellel mäed meeldivad.
Seekord lubas väga külma ja pidevat padukat aga tegelikult tuli õnneks ainult viimasel laskumisel lund ja padukat.
Algus on päris kiire ja pannakse kohe hooga minema, kuna algus on allamäge.
Esimene tõus on Oetz-Kühtai (18km max 16%), mis oli mulle kõige raskem. Edasi tuleb hea kiire laskumine Innsbrucki kus sai max kiiruseks 85km/h. .
Insbruck-Brenner tõus on väga lauge ja ainult viimane ots on max 12% ja pikkust kuskil 37km.
Sterzing-Jaufenbass tõus (15km max 12%) oli petlik kuna tundus, et aega on kõvasti aga lõpuks kulus see väga kiirelt.
Viimane tõus on kõige kõrgem St.Leonard-Timmelsjoch (29km max 14%). See tõus meeldis kõige rohkem ja kui jõuad juba tipus oleva tunnelini, siis on sõit tehtud kuna peale seda tuleb pikk laskumine Söldenisse koos ühe pisike tõusupõksuga (2km 250m tõusu).
Laskumised olid kõik päris mõnusad aga silmad pidi koguaeg lahti hoidma, kuna lehmad liikusid vabalt ja teedel olid tihti pikivaod. Seal kus oli laskumisel kiri Slow, siis tegelikult enamus ei pidurdanud.
Kokkuvõttes ei olnud nii hull, kui ennem sõitu arvasin ja võibolla läheks isegi uuesti kuna mägedes on tore sõita. Ainult maastikusüidu varustuse võtaks kaasa kuna Söldenis on korralik maastikkuratta radade võrgustik.
Tegu on maantesõiduga ja pikkust on 238km ja tõusu 5500m. Sellel aastal on kuskil 10km pikem ja 250m tõusu oli lisaks seoses varinguga.
Start on Söldenis ja peale saamine ei ole kõige lihtsam kuna ainult 4000 lastakse starti ja need kohad müüakse suht kiirelt välja. Trass on täitsa läbitav keskmisele ratturile (omal kuksil 3000km hooajas) kellel mäed meeldivad.
Seekord lubas väga külma ja pidevat padukat aga tegelikult tuli õnneks ainult viimasel laskumisel lund ja padukat.
Algus on päris kiire ja pannakse kohe hooga minema, kuna algus on allamäge.
Esimene tõus on Oetz-Kühtai (18km max 16%), mis oli mulle kõige raskem. Edasi tuleb hea kiire laskumine Innsbrucki kus sai max kiiruseks 85km/h. .
Insbruck-Brenner tõus on väga lauge ja ainult viimane ots on max 12% ja pikkust kuskil 37km.
Sterzing-Jaufenbass tõus (15km max 12%) oli petlik kuna tundus, et aega on kõvasti aga lõpuks kulus see väga kiirelt.
Viimane tõus on kõige kõrgem St.Leonard-Timmelsjoch (29km max 14%). See tõus meeldis kõige rohkem ja kui jõuad juba tipus oleva tunnelini, siis on sõit tehtud kuna peale seda tuleb pikk laskumine Söldenisse koos ühe pisike tõusupõksuga (2km 250m tõusu).
Laskumised olid kõik päris mõnusad aga silmad pidi koguaeg lahti hoidma, kuna lehmad liikusid vabalt ja teedel olid tihti pikivaod. Seal kus oli laskumisel kiri Slow, siis tegelikult enamus ei pidurdanud.
Kokkuvõttes ei olnud nii hull, kui ennem sõitu arvasin ja võibolla läheks isegi uuesti kuna mägedes on tore sõita. Ainult maastikusüidu varustuse võtaks kaasa kuna Söldenis on korralik maastikkuratta radade võrgustik.