On kaks võimalust, kas tehagi nii, et ringiga maha jäänu ronib rajalt maha või on kõik rajal võrdsed, vahepealne variant ei vasta sõidu ideele, et sõita võivad kõik. Olles enamus ajast siiski mööduja, siis ma ikkagi ei eelda, et mulle teed antakse. Kui antakse, on hea ja tänan, kui ei anta, pole hullu, tuju ei riku ja lähen mööda siis kui saan. Enamus ajast isegi ei küsi, sest kasutan võimalust natuke hinge tõmmata ning teiseks ei suuda ma nii kiiresti otsustada, kas möödun vasakult või paremalt :) Minust möödujatest osa tõesti arvab teadvat, et kui tema tuleb, siis minu koht on võsas, sellise suhtumisega võiks koju jääda. Kui ikka selja taga käratatakse, et RADA vmsj ning sekund hiljem külg siledaks lihvitakse, siis see ikka päris õige ei ole. Sellistele kitsarinnalistele võib öelda, et elu on lill ning ei tasu seda liiga tõsiselt võtma hakata.vigurivänt kirjutas:Eesliikuja oleks pidanud rajaservas hetkeks peatuma, aga ei teinud hüüetele kuulmagi.
Mis see siis kaasa tõi? Mulle mitte midagi olulist, sest osalesin esmakordselt ja üldtabelis kohta ei kaotanud, aga minu asemel oleks võinud olla keegi teine. Rivo kadus antud intsidendi tõttu vaateväljast ja Oliver ka. Sain mõlemad küll ring hiljem kätte, aga selleks tuli tohutult tööd teha. 3 aastat HRK krossisarjas ei ole mul kordagi sellist kogemust olnud, ringiga möödujast peetakse lugu ja esimese otsa tegemistesse ei taha keegi oma käitumisega sekkuda. Daamile Elioni vormis soovitaksin sellises olukorras korraks peatuda, ei pea isegi rajalt ära sõitma, vaid korraks ühe jala maha panema ja 3 sekundi pärast jätkub sõit ohutult.
Ja öelda naiste esikolmikus sõitjale, ta peab meeste seitsmenda koha eest põõsasse sõitma või jala maha panema ... see ON meesšovinistlik :D
Väga sageli juhtub nii, et selja taga on mingi härg, kes nõuab valjuhäälselt rada, kui ma leian selle lühikese jupi, et kõrvale tõmmata ja hüüan, et pane nüüd, juhtub ikkagi nii, et enne kui tagant tulija mööda jõuab, lõpeb minu tee puu või muu takistuse otsas sunnitud seismajäämisega.
. Või teine variant, et tuleb inimesega tuttavaks saada, siis tutvuste poolest saab ka mööda. Igaljuhul täitsa mööda on kogu see möödaminemise jutt minumeelest. Las need kolmapäevakud olla, nagu ütlesin, et no big deal. Kuid kui keegi sellise jutuga lagedale näiteks eestikatel tuleks, siis tuleks küll üle enne litsentsi andmist väike koolitus korraldada.
See on teema ja ka põhjus, miks radadel on läinud kitsamaks. Siit ka dilemma kas laiad rajad (loe: kaob tehnilisus ja singlifun ning üleüldse kolmapäevakute üks primaarne idee) või tihedam mass (fun ja arendav, aga keegi trügib mööda, pidevalt)? Ehk siit minu küsimus teile, mida te eelistate? Eelistustest lähtuvalt tuleb paraku ka hoiakud sättida.
Kolmapäevakute lehel on maagilised "mõne päeva jooksul ..." ei ole selle definitsiooniga nii tuttav, mis see tähendab? 