Lugesin, et Veleta tõus on Euroopa kõige karmim ja kui avanes võimalus sinna kanti minna võtsin ratta kaasa ja võtsin selle tõusu ära. Küll mitte päris 3398m peale välja ja 43.5 km pikkusena, sest mul oli ajalimiit, mis seda ei võimaldanud.
Teepikkuse lugemist alustasin Granadast. Tegelik tõus algab 7km hiljem, sinnani on tõus vaevumärgatav. Siis aga algab kohe tõusu karmim osa, 6.5km?ga 600m kõrguste vahet. Selline algus tekitab suht kärmelt paraja lootusetuse tunde mäe tippu jõudmise osas (ca 9kmh ülekanne 39/28 pulss 175), õnneks olin enne leidnud kogu tõusu profiili (http://www.lavuelta.com/04/ingles/recorrido/mon15.asp) ja teadsin, et edasi läheb pisut kergemaks. Selline normaalne tõus tähendas ikka 39/28 ülekannet, mõnes üksikus kohas vahetasin tagant 23 peale. Mõni vahepealne käik oleks abiks olnud aga 28 oli spetsiaalselt ronimiseks külge keeratud ja vahepeal midagi polnud, millest oli veidi puudus. Nö rahulik tõus (ca 13-14 kmh, pulss 165) kestis kuni Pradollanoni 29 kilomeetril ja 2100 m kõrgusel. Seal lõppeb ka Vuelta etapp.
Pradollano Sierra Nevada suusaküla ja lumi oli täiesti olemas ja isegi üks lift sõitis, üritasin seepeale endale suuski rentida, et saaks ühe sõidu ka teha. Kahjuks saadeti mindi igalt poolt kohalikus keeles pikalt, ilmselt oli neil seal mingi tõstukiremont vms, mingit ekstremisti üles küll ei lastud. Aga mingid laudurid tulid küll mäest alla, ilmselt lasid kellegil autoga ennast üles viia. Ei jäänud muud üle kui süüa ja rattaga edasi rühkida.
Järgmised 550m tõusu tulid kätte ca 12 km?ga mille algus oli üsna lauge, lõpus aga oli autodele juba läbisõit keelatud ja asfalt kohati õige lagunenud ning tõus läks jälle väga karmiks nagu alguses. Kahel pool teed olid lumelapid ja lõpus juba vahepeal 2m kõrgused lumevallid. Suusakeskus jäi peopeale ja vaikselt hakkasid tekkima vaated Vahemerele. Jaksu enam üldse polnud ja mingi kõõlus hakkas ka valu tegema, olin sõitnud mingi 3:15. See tähendas ka, et mul sai aeg otsa ja pöörasin tagasi.
Tippu jäi 7.5 km ja 800m tõusu ehk siis veel üks päris karm tõus. Õigupoolest polnud mul küll mingit jõudu seda ette võtta aga kuna iga kurvi tagant avanes uus lahe vaade, siis tahtejõud oleks veel üksjagu edasi vedanud. Kes päris tippu tahab minna, see võtku ka ikka päris soe riietus kaasa ? lühikeste pükste poolsooja tagiga, ilma kinnaste ja bahhiladeta läks olemine üsna talumatuks. Seda eriti tagasisõidul, mis toimus 55-60kmh ja seda ilma mingit asendit hoidmata .. Alla jõudes läksid teed kurvilisemaks nii et allasõidu keskmine tuli mingi 50kmh.
Kokkuvõttes sai 39/28 käikudega hästi hakkama, ees kolmandat pisikest hammakat mul polnud, mingid vanad mehed ja muidu täitsa turistid ronisid küll sellega aga vajadus siiski puudus (oleks vaja olnud mõnes muus kohas, kus veiniistandusi vaatama ronisin, kohati langes kiirus ikka alla 5kmh ka ja ülessaamine muutus küsitavaks aga neid tõuse põhiteedel ikka pole)..[/img]
Raskeim tõus Euroopas
.
võõrad suled
Ei ole ise sõitnud, kuid soovitan proovida neil, kes Itaalia-?veitsi piirile lähedale satuvad:
http://www.bertevers.nl/Statistics/pict ... elvio2.jpg
album_page.php?pic_id=1330
lisaks infot mitmetest teistest tõusudest:
http://www.bertevers.nl/
http://www.bertevers.nl/Statistics/pict ... elvio2.jpg
album_page.php?pic_id=1330
lisaks infot mitmetest teistest tõusudest:
http://www.bertevers.nl/
Viimati muutis mart2, 14. 06. 2004. 15:39, muudetud 1 kord.
tuksub-sõidan, tuksub-sõidan, tuksubtuksubtuksub - pean pausi...
-
velosipedist
- Rattur
- Postitusi: 156
- Liitunud: 21. 07. 2003. 16:17
Re: Raskeim tõus Euroopas
Sai siis ka see tõus pea 3400 meetrini ära sõidetud, kuigi mitte päris järjest, sest vahepeal sundisid äike, vihm ja lõpuks rahe pausi pidama. Tõusust sai eelpool juba tegelikult päris palju räägitud ja tõesti oli lahe! Minu kirjatüki eesmärk on rohkem tänada rattalaenutust. Teadupärast on ratta kaasavõtmine üks paras ettevõtmine, seega tasuks laenutada, aga netist seda otsida on pea sama suur ettevõtmine, eriti kui veel hispaania keelt ei oska.
Igaljuhul olin mina siis Hispaaniasse minemas ja mõtlesin, et sõidaks 3 päeva ka mägedes ringi ja peatun selleks Granadas ja laenutan sealt ratta. Kaasa võtsin ainult rattariided. Isegi kingi ja pedaale ei võtnud, kuna tahtsin niikuinii uued osta ja kuna ma olin ka ainult käsipagasiga, siis minu time'i terava otsaga pedaalid + metallklotsidega kingad oleksid võinud külmrelvade alla minna... Eelnevad otsingud netis olid suhteliselt tulutud, aga leidsin 2 enamvähem korralikku poodi, mis tundusid, et laenutavad rattaid ka. Esimesega ei tulnud välja ja teine oli www.drbike.es Läksin poodi, üks tegelane oskas väga-väga vähe inglise keelt ja ostsin talt üpris hea hinnaga kingad ja sama tegelane sõidutas mind ise nende teise, ca 500m eemalasuvasse teenindusse, kust ka rattaid laenutati. Sain veloce jupiga väga korraliku, kerge ratta, millele pandi alla pedaalid ja koos kinga ostuga anti mulle tasuta kaasa ka klotsid. 3 päeva laenutust (esmaspäeva lõunast kolmapäeva lõunani) oli 30 eurot kokku. Kiivri andsid ka niisama kasutamiseks ja tagavarakummi. Kogu see vormistamine toimus veel Siesta ajal (14-17.30 on kõik kinni). Kui ma ratta ja kiivri tagasi tõin, öeldi, et ratas korras jahh? Ok, anna siis 20 eurot 30 asemel. Ma lihtsalt pidin pikali kukkuma selle hinna ja kogu sõbraliku teeninduse peale, olgugi et mu hispaania keel oli pehmelt öeldes vigane (aga itaalia keele oskus oli muidugi abiks, kuna keeled sarnased). Ma oleksin olnud nõus neile vabalt 100 eurot ka andma...
P.S. Mul ei ole mitte mingit seotust selle rattapoega, tahtsin lihtsalt head kogemust promoda!:)
Ühesõnaga kui teil on soov minna mägesid vallutama rattaga, aga ei viitsi kogu seda korraldust ettevõtma hakata, siis Malaga/Granada lennujaamad on Sierra Nevadale väga lähedal ja saate odavalt ratta laenutada ja saate odavalt ja lihtsalt kätte kogu mägedes ronimise kogemuse. Elamine Granadas ka üpris odav, kuna pole otse mere kõrval.
Minu sõitmisest nii palju, et esimene päev läksin kell 17 suure kuumusega välja ja sõitsin järsku Monachili tõusu (1700m peal) ja sealt edasi sõitsin Veleta suunas 2300m peale, kust enne õhtut alla sõitsin. Monachili tõus oli täielik suremine, kuna oli 30 kraadi, päike paistis ja tõus oli järsk.
Teine päev läksin hommikul välja, et Granadast Veleta tippu sõita. Kuni 2500m peale viib suur, lai ja lauge maantee, mis kohati isegi kolmerealine (laskumiseks väga mõnus;). Natuke enne seda hakkas vihma sadama ja müristas ja tuli äikest, aga mõtlesin, et noooh, mis seal ikka ja sõitsin edasi. Kuskil 2500m peal lõpeb tsivilisatsioon ja suur tee. Autod ei tohi sealt ka enam edasi sõita. 2700m peal hakkas tugevat rahet sadama ja selle peale ma sõitsin 2500m peale baari teed jooma. Tol hetkel oli 11 kraadi ja mul olid ainult lühikesed püksid/õhuke kile ja õhuke vest. Ootasin seal nats üle tunni teiste matkajatega, kes oma teekonna katkestanud olid, kuni lõpuks sadu järele jäi. Sõitsin siis edasi ja 3100m peal lõppes tee ära... edasi oli kivine kruusatee ja viimased 50m pidin üldse jalutama (tahtsin ikkagi tipus ära käia...) Selle cyclokrossi osa sain ka tervete kummidega väga ettevaatlikult üles/alla sõidetud, aga 3000m peal suutsin kivile otsa sõita ja kumm läks... Teine kumm oli küll kaasas, aga pumpa polnud (poest öeldi, et ahh seal tõusul nii palju rattureid, et isegi kui läheb, siis kellegi ikka leiad, kellelt abi saad), aga kuna parajasti oli ainuke halva ilmaga päev sealkandis, siis pold seal kedagi. 8 kraadi oli ja täpselt kummi purunemise hetkel hakkas ka padukat sadama. Saatsin sellepeale päris mitu head eestikeelset roppust mägedesse (nii palju kui mu külmast võetud kehas veel energiat oli) ja hakkasin siis jalutama lootes rattureid või suusakeskuse töötajaid autodega näha... 2900m peal tuli päike õnneks välja. 2850 oli juba üle 20 kraadi. Sealt jätkasin matka tsivilisatsiooni (ehk selle sama baari suunas 2500m peal) suunas juba sokis. Alla jalutamine läks kokku üle 3 tunni ja kui päike välja tuli, siis poldki väga hull, aga siiski ei soovitaks:D Umbes 2700m peal tuli vastu ka üks rattur MTB-ga, aga tal oli ainult autoventiilile mõeldud pump... Baari juures sain ühe sõbraliku seltskonna auto peale, kes mind Sierra Nevada suusakülla viis ja sealt tõi üks neist oma isikliku pumba ja pumpas mul kummi täis ja sain ööbimisse tagasi sõita natuke enne kui pimedaks läks.
Poest soovitati ka alternatiivset marsuuti, mida esimesel korral kui päris tippu sõitsin üles ei leidnud, aga teisel siiski leidsin. Soovitan kindlasti selle peale minna! See on vana üherealine tee, üpris hea asfaldiga, ilusamate vaadetega, kohati metsa vahel, mis kuumust leevendab (erinevalt sellest ühest päevast on seal väääga palav muidu) ja täiesti eraldatud ja VÄGA järsk. 1100m peal umbes hakkab ja kuni 1400ni sõitsin 34-26 ülekandega 6-7kmh niimoodi, et kohe-kohe olin ratta pealt maha tulemas, aga võrreldes maanteega oli see kindlasti huvitavam tee. Laskuda sealt ei soovita! Kui seal peaks ikka auto vastu tulema (2tk tuli 800m peal), siis ega väga ruumi kõrvale põigata pole + kurvid on kohati kehvema tee peal, kus väga kallutada ei saa. Maanteel saab sisuliselt pidureid kasutamata alla uhada (ja autodest mööda sõita:)) NB! Seda teed ei ole kaardi peal näidatud, kuna see on nii väike. 1700m peal jõuab tee ristini, kust ta saab kokku selle sama maanteega. Kui vasakule minna saab natuke huvitavama tõusu peale, mööda maanteed saab samas otse suusaküla peale. Teist teed pidi peab väikse ringi tegema, et sinna jõuda.
Sinna jõudmiseks tuleb Granadast võtta marsuut Granada - Cenes de la Vega - Pinos de Genil - Guejar Sierra ja sealt edasi Sierra Nevada väikeste puusildikeste järgi.
P.S. Granadast ma suutsin leida küll nii Eesti, Läti, Leedu kaardid, kuid Sierra Nevada kaarte ma sealt ei leidnud, seega tasuks marsuudid enne valmis vaadata.
Igaljuhul olin mina siis Hispaaniasse minemas ja mõtlesin, et sõidaks 3 päeva ka mägedes ringi ja peatun selleks Granadas ja laenutan sealt ratta. Kaasa võtsin ainult rattariided. Isegi kingi ja pedaale ei võtnud, kuna tahtsin niikuinii uued osta ja kuna ma olin ka ainult käsipagasiga, siis minu time'i terava otsaga pedaalid + metallklotsidega kingad oleksid võinud külmrelvade alla minna... Eelnevad otsingud netis olid suhteliselt tulutud, aga leidsin 2 enamvähem korralikku poodi, mis tundusid, et laenutavad rattaid ka. Esimesega ei tulnud välja ja teine oli www.drbike.es Läksin poodi, üks tegelane oskas väga-väga vähe inglise keelt ja ostsin talt üpris hea hinnaga kingad ja sama tegelane sõidutas mind ise nende teise, ca 500m eemalasuvasse teenindusse, kust ka rattaid laenutati. Sain veloce jupiga väga korraliku, kerge ratta, millele pandi alla pedaalid ja koos kinga ostuga anti mulle tasuta kaasa ka klotsid. 3 päeva laenutust (esmaspäeva lõunast kolmapäeva lõunani) oli 30 eurot kokku. Kiivri andsid ka niisama kasutamiseks ja tagavarakummi. Kogu see vormistamine toimus veel Siesta ajal (14-17.30 on kõik kinni). Kui ma ratta ja kiivri tagasi tõin, öeldi, et ratas korras jahh? Ok, anna siis 20 eurot 30 asemel. Ma lihtsalt pidin pikali kukkuma selle hinna ja kogu sõbraliku teeninduse peale, olgugi et mu hispaania keel oli pehmelt öeldes vigane (aga itaalia keele oskus oli muidugi abiks, kuna keeled sarnased). Ma oleksin olnud nõus neile vabalt 100 eurot ka andma...
P.S. Mul ei ole mitte mingit seotust selle rattapoega, tahtsin lihtsalt head kogemust promoda!:)
Ühesõnaga kui teil on soov minna mägesid vallutama rattaga, aga ei viitsi kogu seda korraldust ettevõtma hakata, siis Malaga/Granada lennujaamad on Sierra Nevadale väga lähedal ja saate odavalt ratta laenutada ja saate odavalt ja lihtsalt kätte kogu mägedes ronimise kogemuse. Elamine Granadas ka üpris odav, kuna pole otse mere kõrval.
Minu sõitmisest nii palju, et esimene päev läksin kell 17 suure kuumusega välja ja sõitsin järsku Monachili tõusu (1700m peal) ja sealt edasi sõitsin Veleta suunas 2300m peale, kust enne õhtut alla sõitsin. Monachili tõus oli täielik suremine, kuna oli 30 kraadi, päike paistis ja tõus oli järsk.
Teine päev läksin hommikul välja, et Granadast Veleta tippu sõita. Kuni 2500m peale viib suur, lai ja lauge maantee, mis kohati isegi kolmerealine (laskumiseks väga mõnus;). Natuke enne seda hakkas vihma sadama ja müristas ja tuli äikest, aga mõtlesin, et noooh, mis seal ikka ja sõitsin edasi. Kuskil 2500m peal lõpeb tsivilisatsioon ja suur tee. Autod ei tohi sealt ka enam edasi sõita. 2700m peal hakkas tugevat rahet sadama ja selle peale ma sõitsin 2500m peale baari teed jooma. Tol hetkel oli 11 kraadi ja mul olid ainult lühikesed püksid/õhuke kile ja õhuke vest. Ootasin seal nats üle tunni teiste matkajatega, kes oma teekonna katkestanud olid, kuni lõpuks sadu järele jäi. Sõitsin siis edasi ja 3100m peal lõppes tee ära... edasi oli kivine kruusatee ja viimased 50m pidin üldse jalutama (tahtsin ikkagi tipus ära käia...) Selle cyclokrossi osa sain ka tervete kummidega väga ettevaatlikult üles/alla sõidetud, aga 3000m peal suutsin kivile otsa sõita ja kumm läks... Teine kumm oli küll kaasas, aga pumpa polnud (poest öeldi, et ahh seal tõusul nii palju rattureid, et isegi kui läheb, siis kellegi ikka leiad, kellelt abi saad), aga kuna parajasti oli ainuke halva ilmaga päev sealkandis, siis pold seal kedagi. 8 kraadi oli ja täpselt kummi purunemise hetkel hakkas ka padukat sadama. Saatsin sellepeale päris mitu head eestikeelset roppust mägedesse (nii palju kui mu külmast võetud kehas veel energiat oli) ja hakkasin siis jalutama lootes rattureid või suusakeskuse töötajaid autodega näha... 2900m peal tuli päike õnneks välja. 2850 oli juba üle 20 kraadi. Sealt jätkasin matka tsivilisatsiooni (ehk selle sama baari suunas 2500m peal) suunas juba sokis. Alla jalutamine läks kokku üle 3 tunni ja kui päike välja tuli, siis poldki väga hull, aga siiski ei soovitaks:D Umbes 2700m peal tuli vastu ka üks rattur MTB-ga, aga tal oli ainult autoventiilile mõeldud pump... Baari juures sain ühe sõbraliku seltskonna auto peale, kes mind Sierra Nevada suusakülla viis ja sealt tõi üks neist oma isikliku pumba ja pumpas mul kummi täis ja sain ööbimisse tagasi sõita natuke enne kui pimedaks läks.
Poest soovitati ka alternatiivset marsuuti, mida esimesel korral kui päris tippu sõitsin üles ei leidnud, aga teisel siiski leidsin. Soovitan kindlasti selle peale minna! See on vana üherealine tee, üpris hea asfaldiga, ilusamate vaadetega, kohati metsa vahel, mis kuumust leevendab (erinevalt sellest ühest päevast on seal väääga palav muidu) ja täiesti eraldatud ja VÄGA järsk. 1100m peal umbes hakkab ja kuni 1400ni sõitsin 34-26 ülekandega 6-7kmh niimoodi, et kohe-kohe olin ratta pealt maha tulemas, aga võrreldes maanteega oli see kindlasti huvitavam tee. Laskuda sealt ei soovita! Kui seal peaks ikka auto vastu tulema (2tk tuli 800m peal), siis ega väga ruumi kõrvale põigata pole + kurvid on kohati kehvema tee peal, kus väga kallutada ei saa. Maanteel saab sisuliselt pidureid kasutamata alla uhada (ja autodest mööda sõita:)) NB! Seda teed ei ole kaardi peal näidatud, kuna see on nii väike. 1700m peal jõuab tee ristini, kust ta saab kokku selle sama maanteega. Kui vasakule minna saab natuke huvitavama tõusu peale, mööda maanteed saab samas otse suusaküla peale. Teist teed pidi peab väikse ringi tegema, et sinna jõuda.
Sinna jõudmiseks tuleb Granadast võtta marsuut Granada - Cenes de la Vega - Pinos de Genil - Guejar Sierra ja sealt edasi Sierra Nevada väikeste puusildikeste järgi.
P.S. Granadast ma suutsin leida küll nii Eesti, Läti, Leedu kaardid, kuid Sierra Nevada kaarte ma sealt ei leidnud, seega tasuks marsuudid enne valmis vaadata.