Et siis, esimene soit eile, 2h 45m, distantsi ei oska hinnata, kuna puuduvad nii liklusma'rgid, kui ka autoteede kaardid. Maastik jummala lame, savannilaadne, riigile nime andnud Gambia jo'e ymbruses mangroovisood. So'itsin po'hiliselt mo'o'da maanteid, kylavahele ei julgenud oma teadmata sajandist pa'rit slikkidega ronida kuna varukummi ega pumpa pole. Aga tee muide ta'iestii asine, lai asfalta'a'r nagu Pa'rnu maanteel.. kus jkyll kohalik rahvas tavatseb parkida/kaubitseda/vedeleda/jubutada/malet ma'ngida/varbakyysi lo'igata..nii et iga 200 m ja'rel tuleb teha slaalomijo'nks teele ja tagasi. Aga liiklus on autode armetu seisukorra to'ttu aeglane ja po'hiliselt koosneb pidevalt peatuvatest marsadest, nii et tunduvalt ohutum kui Keila-o'isma'e teel. Koerad on nagu ikka 3nda maailma koertele tavaselt apaatsed nii et seda hirmu ka pole. Rahvas lehvitab, kysib 'how are you', irvitab mu liibukate ja prillide yle
![Smile :-)](./images/smilies/icon_smile.gif)
![Laughing :lol:](./images/smilies/icon_lol.gif)
Teine so'it ta'na - just tulin. 2h 10min, pealinna Banjul'i ja tagasi. Linn oli ... noh ... mis ma oskan o'elda - tyypiline kolmanda maailma linn. Kogu linn on yks suur turg kubiseva kaubitsemise, sebimise, sagimise, marsarisude voorimise ja sissesikutaja ho'igetega. Yldiselt madaltihe kirjeldamatult suvalistest materjalidest kokkuklopsitud putkandus, mille vahel yksikud kaootilise ilmega majakolakad, kontide sabad seintest va'lja turritamas, yks aken kinni myyritud, ko'rval ro'dul mo'kitab kits, maja ees teise korruseni ulatuv prygihunnik .. Ambienti ta'iendab kulupo'lemist meenutav suitsuvine aga kuna kulu vahel peetakse prygima'ge, siis annab see asjale oma kustumatu vo'lu.
Nyyd lo\petan, va'rskeid uudiseid siis kui peaks taas neti ligi pa'a'sema.