1. leht 1-st
rattaga talvises linnas
Postitatud: 18. 11. 2004. 09:13
Postitas nerd04
Oodatud kõik tähelepanekud, nipid, soovitused neilt, kes talvises linnas varemgi sõitnud.
Omalt poolt- olin täna hommikul sinisilmselt üllatunud , kui avastasin, et rattasõiduriba Pärnu maanteel on (alt jäätunud ja pealt vedelat) paksu plöga täis lükatud täies ulatuses Vabaka otsast Kosmoosa kinoni. St moraalselt tuleb valmis olla talvel kõnnittedel sõitmiseks.
PS varjamatu reklaam: Nokian naastudega on hea pidamine küll
Postitatud: 18. 11. 2004. 09:25
Postitas erikr
kui elu kallis siis liiklusega tänavatel on naelkumm ikka väga abiks.
kõrvu ei maksa kinni katta sest külgedel ja selja taga sul silmi pole. lisaks neelab ja summutab lumi heli. kinnas olgu normaalne mitte villane käpik (selliseidki nähtud) sest lingid-heeblid libedad. oma õigust ei maksa taga ajada, võib valus olla.
korralikud plekkporikad väga abiks.
Postitatud: 18. 11. 2004. 10:31
Postitas nerd04
kas tagakäikari jäätumine on teatud temp kõikumistega vältimatu (õlita palju tahad)?
Postitatud: 18. 11. 2004. 10:32
Postitas tõeline siga
Mis sa ikka linnas soga sees sõidad. Proovi ikka linnast välja tüürida. Hetkel kruusateed kõik külmunud ja mõnusad sõita. Aga kui just pead linnas sõitma siis varu kindlasti ka vahendeid enda nähtavaks tegemisel ning ära esipidurit hoogsalt vajuta. Kõnniteed võivad ka ohtlikud olla kuna hoovidest väljuvad autod ei pruugi arvestada kiireid rattureid kõnniteel, vähemalt Tartus on mitu sellelaadset kogemust.
Tagakäikar minul pole küll kunagi jäätunud. KAsutan Sram 7.0 ja eelmisel aastal toimis 5.0 samuti hästi ka -15 juures.
Postitatud: 18. 11. 2004. 10:53
Postitas erikr
nerd04 kirjutas:kas tagakäikari jäätumine on teatud temp kõikumistega vältimatu (õlita palju tahad)?
olen 3 talve sõitnud ja LX, XT, XTR puhul pole siiani ette tulnud.
Postitatud: 18. 11. 2004. 12:16
Postitas Vallo
erikr kirjutas:nerd04 kirjutas:kas tagakäikari jäätumine on teatud temp kõikumistega vältimatu (õlita palju tahad)?
olen 3 talve sõitnud ja LX, XT, XTR puhul pole siiani ette tulnud.
Oleneb ilmastikust, mul on nii XT tagakäikar kui ka mõlemad pidurid
praktiliselt olematud olnud umbes paar korda talve jooksul. Kuid praeguse
ilmaga küll sellist asja juhtuda ei tohiks, kui just seda enne küsiti.
Postitatud: 18. 11. 2004. 13:10
Postitas nerd04
tohib küll
satub sulalumi liikuvate detailide vahele, veidi külmetab ja ennäe- käikar liigub nagu nõukaaegne käeprotees
Postitatud: 18. 11. 2004. 13:24
Postitas matts
Kuidas muide hüdraulised pidurid väga krõbeda külmaga käituvad? On kellegil kogemusi?
Postitatud: 18. 11. 2004. 14:44
Postitas Ants_M
Pühapäeval,kui läksin Kõrvesse sõitma,siis kohalejõudes ja liikuma hakkasime oli üllatus suur,vaheta käikke palju tahad,ikka ratas edasi ei liikunud,lõpuks sain ikka aru et Käikkar,täpsemini trossid olid ära jäätunud,kuidagimoodi sain ikka lõpuks jääst lahti,aga selleks ajaks olid teised juba eitea kus.
Talvel ja muidu külmaga ikka ratast autokatusele panna ei tasu.
See on probleem Shimano Alivio-ga.
Postitatud: 18. 11. 2004. 15:02
Postitas Freerider
matts kirjutas:Kuidas muide hüdraulised pidurid väga krõbeda külmaga käituvad? On kellegil kogemusi?
Olen aastaid olnud aastaringne sõitja iga ilmaga ja iga temperatuuriga ( ka -30 kraadiga). Kui piduris on õige õli (ei tohi sisaldada vett) siis toimib iga ilmaga normaalselt (endal Magura pidurid ja Magura õli). Kuigi väga krõbeda ilmaga õli siiski veits tahkub ja pidur toimib uimasemalt aga V piduriga võrrelda ei anna.
Postitatud: 18. 11. 2004. 16:02
Postitas P
Sõidan kah hüdraulise kettaga. Noh, nüüd juba lumi maas ja varsti saab ka talvist trenni teha. Kahjuks praegu haige.
Ma olen seni talvel V-piduriga sõitnud (eelmise rattaga). No kui paksus lumes V-ga lasta, ei saagi sa üldse pidama. Mul juhtus nii, et kogu tagahark (kaasaarvatud pidurid siis loomulikult) oli lumega kaetud. No ei saa pidama. Kettaga on jah õnneks natuke teine lugu.
Postitatud: 18. 11. 2004. 16:35
Postitas tõeline siga
Sorry ei tea kas minu postitusest aga teema kipub minema "Rattaga talvel" mitte "Rattaga talvises linnas"
Postitatud: 18. 11. 2004. 16:58
Postitas Gunnar
Küsimus, et mida krdit te kätte panete, et näpud külmetama ei hakkaks, pole veel õiget nippi leidnud. Mingi -4 kraadi juba käib valusalt näppude pihta, mudu pole nagu häda midagi. Kasutan sooje nahkkindaid.
Postitatud: 18. 11. 2004. 17:50
Postitas paul
Nahast peo poole ja riidest käeselja poolega suht suvalised ehituskindad. Tsipa vooderdatud, aga näevad ikka tsiviilkinda moodi välja võrreldes keskmise betoneerijakindaga. Vähemalt hetkel veel täiesti soojad, ja pehmet sorti riidega hea laupa ja muid vajalikke elundeid pühkida. Samuti kannatab nahkkindaga mingi piirini rattalt soppa käega maha kaapida. Kindad muudavad küll värvi, aga hullu pole.
Pikemaid lahtise välja peal maanteeotsi küll veel teinud ei ole.
Postitatud: 18. 11. 2004. 17:51
Postitas Külaline
Gunnar kirjutas:Küsimus, et mida krdit te kätte panete
midagi mis õhku läbi laseb, et mahlad ei koguneks ja ära ela lenksuotsas lase verel voolata
...
Postitatud: 18. 11. 2004. 18:21
Postitas Marti
Gunnar kirjutas:Küsimus, et mida krdit te kätte panete, et näpud külmetama ei hakkaks, pole veel õiget nippi leidnud. Mingi -4 kraadi juba käib valusalt näppude pihta, mudu pole nagu häda midagi. Kasutan sooje nahkkindaid.
Osta soojad rattakindad. kui poole sõidu aeg käest ära ei võta, hauduvad näpud seal sees ilusti!
aga kui vahepeal ära võtta siis on küll pärast näppudel külm.
Postitatud: 18. 11. 2004. 20:12
Postitas nerd04
Gunnar kirjutas:Küsimus, et mida krdit te kätte panete, et näpud külmetama ei hakkaks, pole veel õiget nippi leidnud. Mingi -4 kraadi juba käib valusalt näppude pihta, mudu pole nagu häda midagi. Kasutan sooje nahkkindaid.
äkki suusakindad?
pakase saabudes plaanin ise osta- arvan et on OK
Postitatud: 18. 11. 2004. 20:19
Postitas aif
nerd04 kirjutas:Gunnar kirjutas:Küsimus, et mida krdit te kätte panete, et näpud külmetama ei hakkaks, pole veel õiget nippi leidnud. Mingi -4 kraadi juba käib valusalt näppude pihta, mudu pole nagu häda midagi. Kasutan sooje nahkkindaid.
äkki suusakindad?
pakase saabudes plaanin ise osta- arvan et on OK
Kevadel paraja miinuskraadiga olid Salomoni mäesuusa/lumelauakindad vägagi asjaette. Soovitan
aif
Postitatud: 18. 11. 2004. 22:46
Postitas cowrider
Talvisest linnasõidust siis nii palju, et
* sõidutee servad on jääkonarusi täis - liiga servas ei tasu sõita
* saab ka naastrehvideta sõita, aga naastudega on ohutum
* autojuhid ei julge eriti manööverdada ja seetõttu mööduvad lähedamalt kui suvel või viisakamad juhid ei trügi mööda
* vahel võib olla mõistlik korraks sõiduteelt ära põigata, et muud liiklust mööda lasta
* osadel autodel on veel suverehvid all
* sõidutee/rattatee ristumistel õuealadega on suvega võrreldes suurem oht mootorsõidukitega kohtumiseks
* õhtud on hämarad
* valgustamata ratturite ja võrride osakaal on suur
* viimasel kolmel õhtul on hakanud silma isegi valgustamata autosid
* rattalampide patareid ei pruugi külmaga toimida - tasub aeg-ajalt kontrollida ja varupatareisid soojas taskus kanda.
* kindlasti tasub taha ja ette helkur panna - see on lähedal autotulede mõjul rohkem näha kui vilkuv tuluke, mis on aga jällegi kaugemalt näha
* kodarahelkuritest on praktikas kasu vast ainult ülekäiguraja juures oodates
* tegelikult oli väga hea sõiduilm üleeile
Sõidutehnika? Ettevaatlik
Postitatud: 19. 11. 2004. 00:09
Postitas alar
Kinnaste teemasse veel nii palju, et kas selliseid kindaid pole olemas, mis pealt poolt oleks windstopperiga kaetud, peopesad nahast ja külje pealt hingavast materjalist. Endale tunduks selline sümbioos parim valik, mid atalvel rattaga sõites kanda.
Postitatud: 19. 11. 2004. 00:18
Postitas Villem T
Odlol on sellised aluspesu kategooriasse kuuluvad riidest kindad, mida saab pakase puhul alla panna. Äkki mingi 150 kulli oli hind?
Postitatud: 19. 11. 2004. 03:23
Postitas ares
Mina näiteks kasutan talvel täitsa tavalisi suusakindaid, selliseid pakse ja kobakaid, aga vähemalt külm ei hakka. Linnavahel niisama cruisides ma soovitan ka juba teatud miinusest panna mingi riidest ollus näo alumise osa ette, õhem sall on ka täitsa abiks. Niimoodi ei hinga sisse otse külma õhku ja põsed ei jäätu kah tuulega ära.
Üks probleem mida teised mainind pole ja ju siis neil seda pole juhtund aga minu weldtite liitium laargimääre hakkab kuskil -15 kandis väga tahkeks minema
muidu hea valge määre, kohe näha kui vahetust vajab.
A üldiselt, soojalt riide ikka, higistada ju võib aga külmetamine on hullem.
Postitatud: 19. 11. 2004. 08:39
Postitas Gunnar
ares kirjutas:
A üldiselt, soojalt riide ikka, higistada ju võib aga külmetamine on hullem.
Üldiselt on need kaks asja talvel tugevalt seotud, pakun, et kuivalt külmetamine on palju ohutum kui higisena kuskile autodevoolu toppama jääda.
Postitatud: 19. 11. 2004. 12:31
Postitas wylde
Kuna kõik panid teemast mööda, siis lähen ka ise seda teed pidi. Tahaks tähelepanu juhtida sellele, et jalgrattur ei lähe sõitma kui on üle miinus 5 kraadi. See on piir kust sporditegemine muutub juba kahjulikuks - kopsud ja hingamisteed, selg, kube, nimetasin ohtlikumad variandid. Kui sõita -5ga 25km tunnis, siis kehale mõjuv temperatuur on ligikaudu -15 ja arvestage ka sellega, mitu korda kiiremini tea peate külma õhku sisse hingama kui rahulikus olekus. Suusatage parem.
Postitatud: 19. 11. 2004. 22:30
Postitas Vallo
wylde kirjutas:Kuna kõik panid teemast mööda, siis lähen ka ise seda teed pidi. Tahaks tähelepanu juhtida sellele, et jalgrattur ei lähe sõitma kui on üle miinus 5 kraadi. See on piir kust sporditegemine muutub juba kahjulikuks - kopsud ja hingamisteed, selg, kube, nimetasin ohtlikumad variandid. Kui sõita -5ga 25km tunnis, siis kehale mõjuv temperatuur on ligikaudu -15 ja arvestage ka sellega, mitu korda kiiremini tea peate külma õhku sisse hingama kui rahulikus olekus. Suusatage parem.
Võibolla on see õige, kuid kõik ei sõida rattaga ainult spordi tegemise pärast.
Postitatud: 20. 11. 2004. 02:36
Postitas ares
Täpselt minu arvamus, on ikka ka neid isendeid kes ratast liiklemiseks kasutavad mitte ainult trenniks. Ja liigelda tuleb ka -20nega olenemata tahtmisest.
liivakummid
Postitatud: 20. 11. 2004. 08:37
Postitas euxen
lükka rehv liimist läbi ja topi liiva,vot siis on juba midagi
Postitatud: 22. 11. 2004. 12:35
Postitas nerd04
Postitatud: 02. 12. 2004. 23:10
Postitas mcrae
nerd04 kirjutas:kas tagakäikari jäätumine on teatud temp kõikumistega vältimatu (õlita palju tahad)?
'
õli, õli ja veelkord õli!
õlitada tuleb ka kõrid ja trossid,
kasuta nt WD-40 või ketiõli (Pedros, FinishLine)
endal oli ka jama trossidega, aga enam pole olnud peale õlitamist
Postitatud: 10. 01. 2006. 16:50
Postitas Alx33
talvel külmaga võib juhtuda et ratta velgedele tekib õhuke jäite kiht. see muudab pidurdamise palju raskemaks (ei saa isegi asfaldil pidama).
selle vastu aitab see kui sa sõidad pidurit peal hoides. siis sülab jää ära.
Postitatud: 10. 01. 2006. 17:42
Postitas matukas
wylde kirjutas:Tahaks tähelepanu juhtida sellele, et jalgrattur ei lähe sõitma kui on üle miinus 5 kraadi. See on piir kust sporditegemine muutub juba kahjulikuks - kopsud ja hingamisteed, selg, kube, nimetasin ohtlikumad variandid. Kui sõita -5ga 25km tunnis, siis kehale mõjuv temperatuur on ligikaudu -15 ja arvestage ka sellega, mitu korda kiiremini tea peate külma õhku sisse hingama kui rahulikus olekus. Suusatage parem.
Jah. Üle -5 = soojem kui -5
Alla -5 = külmem kui -5
Selle asja tegime siis selgeks.
Minu riietus kuni -10 kraadini koosneb:
Soe aluspesu: Brynje
Suvine hingav rattasärk
ISC treening suusakombe
Jäise tuulega ISC treeningvest
Brynje mask (silmad, nina katmata)
Suusamüts
Scott lumelauasõrmikud, millelt randmekaitsmed välja roogitud
Lorpen Outlast sokid
Poolkõrged Goretex matkasaapad
Ketaspiduriga veel probleemi pole olnud. Vilistab küll pidurdades aga mitte häirivalt. Pedaalid on platvormikad.
Aga kas suusatades siis pole võimalik 25 kph uisuga saada? Ja mina pealegi talvel rattaga ei kiirusta. 18-25 vahemikus olenevalt pinnase pehmusest. Naeltega.
Postitatud: 10. 01. 2006. 18:32
Postitas Mati
matukas kirjutas:...Aga kas suusatades siis pole võimalik 25 kph uisuga saada?...
OT See kiirus vastab maailmatipu võistluskiirusele!
Postitatud: 28. 08. 2006. 23:36
Postitas Soobel
Talvises linnas lõhkumiseks tuleks ikka teha eraldi ratas, millest pole kahju. Nimelt ei saa alumiinium ja libedusetõrjeläga kuidagi omavahel läbi. Mina näiteks kaotasin ühe talvega ühe topeltvelje. Esmalt lendas üks kodar. Sõitsin nii veel paar nädalat ja siis avastasin, et veel üks kodar läks. Ja uue velje järel käies lendas neid veel mitu tükki. Kõige huvitavam, et see juhtus mitu kuud peale talve lõppu!
Veel hetk ja...
Nipsti!
Velg on JetSet, ostetud HawaiiExpressist.
Postitatud: 29. 08. 2006. 07:22
Postitas riho
Soobel kirjutas:Talvises linnas lõhkumiseks tuleks ikka teha eraldi ratas, millest pole kahju. Nimelt ei saa alumiinium ja libedusetõrjeläga kuidagi omavahel läbi. Mina näiteks kaotasin ühe talvega ühe topeltvelje. Esmalt lendas üks kodar. Sõitsin nii veel paar nädalat ja siis avastasin, et veel üks kodar läks. Ja uue velje järel käies lendas neid veel mitu tükki. Kõige huvitavam, et see juhtus mitu kuud peale talve lõppu!
Veel hetk ja...
Nipsti!
Velg on JetSet, ostetud HawaiiExpressist.
Ratta puhastamine peale sõitu teeb imesid. Ise sõidan viimased aastad iga talv sama rattaga millega suvel ja midagi sellist ei ole täheldanud.
Postitatud: 29. 08. 2006. 07:34
Postitas erikr
pole küll Soobli viidatud pöida käes hoidnud kui pildi järgi otsustades ei tundu olevat eriti pinnakattele rõhku pandud. heal juhul passiveeritud, kui sedagi. siinkohal on eelis mustadel, anodeeritud pöidadel.
ise sõitnud 4 talve ja keeldun toetamast müüte, et talvine sõit ratast rikub.
Postitatud: 29. 08. 2006. 07:38
Postitas Kuldar
riho kirjutas:Ratta puhastamine peale sõitu teeb imesid. Ise sõidan viimased aastad iga talv sama rattaga millega suvel ja midagi sellist ei ole täheldanud.
ratta puhastamine peale pasast sõitu on elementaarne, aga imedesse ma ei usu. Pigem kosmeetiline efekt + hingerahu. Igasugune soolakahjustus s.h. alumiiniumi oksüdeerumine on pöördumatu protsess.
Mul on paar talvejookse olnud, mille rihtimine osutus võimatuks - alumiiniumkodarad katkesid üksteise järel nipli juurest (loogiline, et keermestatud osa on nõrgim koht). Ei aidanud eripugejateõlidega leotamine ega meelitamine ega ilmutatud ülim kannatlikkus. Läks uuesti ladumisele r/v peale.
Postitatud: 29. 08. 2006. 20:33
Postitas Soobel
No ega niisama puhastamisest alati aita - kui ikka toimub mingi keemiline reaktsioon, siis on see vaja kuidagi neutraliseerida.
Veel tulid meelde tsingitud teraskodarad, mis peale talve on hallid ja karedad ja järgmise talvega roostes.
Roostevaba on imematerjal: mäletan, kui leidsin kuskilt prügimäelt 1920-date Husqvarna tagaratta. Velg oli läbi roostetanud, rummust polnud ka asja, ent kodarad lasid end kenasti keerata. Ja kõik kodarad olid peale palja lapiga ülekäimist nagu poest ostetud. Otstest jämedamad ja keskelt peeneks valtsitud.