1. leht 1-st

Harku mets looduskaitse alla?

Postitatud: 05. 10. 2006. 17:14
Postitas erikr
http://www.postimees.ee/051006/esileht/ ... 1758.php?r

jälgime mängu. Pirital toimuvast järeldades on täiesti võimalik, et selle asja edenedes hakatakse rattureid ja muid sportlasi suruma vaid tuhateedele.
kes veel mingit reaalset infot ja fakte omab või oskab linke anda, paluks siia postitada.
fleim ja tühijutt palun jätta postitamata.

Postitatud: 05. 10. 2006. 20:10
Postitas gandalf
See, et mõni ala on looduskaitse all ei tähenda sugugi seda, et seal rattaga sõita ei tohi. Otepää Rattamaratoni, Tallinna Rattamaratoni rada kulgevad mõlemad suures osas kaitsealal. Kogu presidendi matkarada (Jäneda ja Aegviidu vahel) on kaitsealal. Rattasõit ja suusatamine on seal pigem soovitatavad :)

Kõik sõltub kaitsekavast.

Vahur

Postitatud: 05. 10. 2006. 21:27
Postitas AndreK
Niipalju, kui me oleme Pirita teemadel keskkonnaameti esindajatega kohtunud, vastab see tõele. Nõmmet/Harkut on nad ülalnimetatud kontekstis korduvalt mainitud.

Postitatud: 05. 10. 2006. 22:07
Postitas TAIX11
Teemaplaneeringuga on ala ettenähtud siiski rekreatiivalaks. Juhul kui ka tehakse kaitseala, siis kasutustingimused paneb paika kaitsekorralduskava ja heal juhul see meid, velomehi, ei kiusa. Küll aga hoiab kinnisavaraarenduse eemal. Teemaplaneeringu info:

http://www.kootplaan.ee/HARKU/harku.htm

Postitatud: 05. 10. 2006. 22:24
Postitas erikr
TAIX11 kirjutas:Teemaplaneeringuga on ala ettenähtud siiski rekreatiivalaks. Juhul kui ka tehakse kaitseala, siis kasutustingimused paneb paika kaitsekorralduskava ja heal juhul see meid, velomehi, ei kiusa. Küll aga hoiab kinnisavaraarenduse eemal. Teemaplaneeringu info:

http://www.kootplaan.ee/HARKU/harku.htm
seda värki ja linki on promotud juba päris mitu aastat. minu vilumatu silm igatahes ei näe harku metsas sellekohaseid muutusi ega tegevusi. see teemaplaneering võidakse ka muuta seoses kaitsealuseks kuulutamisega.

Postitatud: 06. 10. 2006. 09:27
Postitas Külaline
Kõik sõltub sellest, milline kaitseala sinna tehakse ja lõpliku korra määrab kaitseala-eeskiri.
Looduskaitse seadus

Kood: Vali kõik

§ 12. Kaitse-eeskiri 

(1) Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga. 

(2) Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa.
Toome Pirita näite: Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Kood: Vali kõik

 § 6. Lubatud tegevus 
...
 (5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja poollooduslike koosluste hooldamisel.
Kõik oleks nagu väga hea aga nagu seaduse lugemisel ikka "mõisted". Küsime, mis asi on "TEE".
Kaitseala (teemaplaneeringu) kaardile on märgitud kõik teed ja rajad, millel tohib liikuda. Kõik oleks nagu muretu ja 5+. Seni, kuni ei viitsi kaarti uurida. Kaardilt puuduvad kõik n.n kitserajad. On olemas laiad rajad, kus saab pmst liikuda autoga, suusarada ning veel paar laiemat rada (reeglina kunstlikult loodud kattega). Kitseradu seal ei ole.

Igaljuhul toetan Eriku initsiatiivi sel asjal seal silm peal hoida ning jälgida, et juba kaitseala loomise alguses saaks kaardile ka mingi kogus "kitseradu", midamööda oleks võimalik legaalselt liikuda :).

Iseenesest ei ole täna see tõesti probleem (ratturi seisukohalt). Võeti mingi seadus vastu ja ei lubata võsavahel mööda singleid sõita?! No ja siis? Kes kontrollib? Täna tõesti seda kontrolli pole, kuid iial ei tea, mida homme toob. Ühel hommikul ärgates võid avastada, et iga teelt maha keerava singli otsa on paigaldatud piirded, mis suunavad sind liikuma just teel, mitte singlitel. Piirdest saab küll mööda sõita, kuid (tekitada ümber selle uus rada, tallates sammalt ja pinnast, mida kaitsta püütakse) vaevalt see ratturile meeldib ja keskonnakaitsjatele ammugi mitte. Mõelda võiks (ratturiseisukohast) natuke ka hommsele, mitte ainutl tänasele.
Kui keegi seltpooltotsa aktivist võtab sellel asjal silma pealhoidmise enda kanda, peaks ta seda tegema organiseeritult, kordineeritult ja süsteemselt, et tulemust saavutada. Kui igaüks käib korra seal räuskamas, siis tulemust ei teki.