velo.clubbers.ee

piisavalt OT,
aga kes täna sealtpoolt rattaga tuli,
kas kogu see lõik on nüüd graniidisõelmetega kaetud?

Oskan kommenteerida Tabasalu ja Kakumäe selveri vahelist lõiku esmaspäevaõhtuse seisuga. Liiva tee ja Tiskre oja vahele jääb 2.6km, mis on täiesti sõelmevaba. Tiskre ojast Kakumäe selverini on korra pandud peenikest graniiti, kuid ääred olid piisavalt puhtad, et klassika rullsuusaga käisin suht muretult selverini ära. Pikaliiva tänava kõnnitee oli ka täiesti puhas.

Nüüdseks juba Suurupi-Haabersti.

suuroja kirjutas:piisavalt OT,
aga kes täna sealtpoolt rattaga tuli,
kas kogu see lõik on nüüd graniidisõelmetega kaetud?

Mälu järgi oli Rannamõisast Suurupini tee puhas. Kuid tabasalus vahel oli graniit maas.

täpselt nii ongi, tänud.
linnapoolne ots kuni Tiskre ojani on gr maas. samuti kogu Kakumäe ring. Tiskre ojast kuni Tabasalu mäeni puhas. Täna sai see lõik "harjaga üle käidud", kuna sealtpoolt oli linna tulek ning rada nüüd läigib:)))

Ei saanud aru. Mis harjaga?

Ainuke mõistlik seletus tundub olevat, et isand Suuroja näol on tegu väiksemat sorti tänavapuhastumasina operaatoriga, kes teel töölt koju ühendas meeldiva kasulikuga ja harjas Tabasalu vahel kergliiklusteed.

Arne

Kas keegi teab, mis seisukorras on kergliiklustee Murasteni ja sealt edasi juba autotee Paldiski ristini. Kas annab rattaga normaalselt ja ohutult sõita? Jää ja lume peal sõita ei taha.

Pühapäeval oli Tabasaluni küll ilma jää ja lumeta, eeldatavalt edasi samamoodi. Graniit küll peal, harjameest oleks jälle vaja

Kada kirjutas:Kas keegi teab, mis seisukorras on kergliiklustee Murasteni ja sealt edasi juba autotee Paldiski ristini. Kas annab rattaga normaalselt ja ohutult sõita? Jää ja lume peal sõita ei taha.

Kergliiklustee on puhas, kuid Tabasalu laskumisel on miinuskraadidega tavaliselt jääd. Autotee on samuti ok.

Oliver kirjutas:

Kada kirjutas:Kas keegi teab, mis seisukorras on kergliiklustee Murasteni ja sealt edasi juba autotee Paldiski ristini. Kas annab rattaga normaalselt ja ohutult sõita? Jää ja lume peal sõita ei taha.

Kergliiklustee on puhas, kuid Tabasalu laskumisel on miinuskraadidega tavaliselt jääd. Autotee on samuti ok.

Kas juba puhas ka klibust? Pühapäeval joostes kuni Murasteni igatahes tallad lõpuks andsid tunda sellest klibust. Maantekaga mina klibu peale ei roniks (kui just mingit über tugevat rehvi all pole). Maantee tundus tõesti kuiv ja korras olevat.

Mati kirjutas:

Oliver kirjutas:

Kada kirjutas:Kas keegi teab, mis seisukorras on kergliiklustee Murasteni ja sealt edasi juba autotee Paldiski ristini. Kas annab rattaga normaalselt ja ohutult sõita? Jää ja lume peal sõita ei taha.

Kergliiklustee on puhas, kuid Tabasalu laskumisel on miinuskraadidega tavaliselt jääd. Autotee on samuti ok.

Kas juba puhas ka klibust? Pühapäeval joostes kuni Murasteni igatahes tallad lõpuks andsid tunda sellest klibust. Maantekaga mina klibu peale ei roniks (kui just mingit über tugevat rehvi all pole). Maantee tundus tõesti kuiv ja korras olevat.

rattamehed on siin juba ammu peal:)) graniidisõelmed hetkel tihedalt teed katmas. Kevad koputab jõuliselt.

Tallina ppolt minnes, siis alates Tabasalu surnuaiast tuli väga paks graanulite väli vastu. Sealt keerasin maantekaga otse Vääna peale kuid üks vapper rattur jätkas sellest hoolimata 30+ kiirusega vastu tuult ja tormi sõitmist.
Siinkohal tervitaks ka Rannamõisa tee alguses olevat valgusfoori, mis 1:30 minutilisest trennist 3+3 minti endale jättis. Mõistlikum on vist edaspidi Asko ja Selveri vahelt teed ületada..

kuni Tiskre ojani on nädalapäevad juba tee sõelmetest puhas. edasi mitte.

kuni Tiskre ojani on nädalapäevad juba tee sõelmetest puhas. edasi mitte.

emm, millest Sa räägid?
hommikul kirjutasin, et Tabasalu surnuaiani oli tee puhas.

Selline küsimus, et kas ja kui ohtlikud need graniidiklibud nn. tavakummile on (elik mitte paksule maastikukummile)?
Endal läks ca 2 nädalat tagasi just sel samal teelõigul esikumm (auk nii välis- kui sisekummis) ja kahtlustan justnimelt graniidiklibu. Nüüd on jah õnneks tee puhastatud juba päris mitu päeva.

Graniitklibu on suht reaalne oht, teravate servade-nurkadega ollus.

Tänase seisuga oli tee puhas (99%) kuni Murasteni. See uus lõik, mis eelmisel sügisel sealt edasi tehti oli veel paksult klibune.

Täna kannatas kuni Murasteni juba MNT-ga sõita. Tabasalu mäest laskudes tasuks tunneli kurvis eriti ettevaatlik olla, sest tee on sõelmetega kaetud ja endal oleks napilt ratas alt läinud.

Selle graniidipudi peal ei soovita tavaliste maanteekummidega sõita tõesti, endal läks märtsis 2 välis- ja 2 sisekummi niimoodi.
Pühapäeval sai peale lõunat tehtud Tabasalu-Klooga ots edasi-tagasi, niipalju autosid ja jalgrattureid pole sel teel veel kunagi näinud, Vääna-Jõesuu ja Klooga vahel tuli ca iga 5-10 minuti tagant mõni jalgrattur vastu. Tundus nagu, et pool Tallinnat on autodega läinud Keila-Joa juga vaatama ja teine pool ratastega sõitma.

Salmiakki kirjutas:Selle graniidipudi peal ei soovita tavaliste maanteekummidega sõita tõesti, endal läks märtsis 2 välis- ja 2 sisekummi niimoodi.
Pühapäeval sai peale lõunat tehtud Tabasalu-Klooga ots edasi-tagasi, niipalju autosid ja jalgrattureid pole sel teel veel kunagi näinud, Vääna-Jõesuu ja Klooga vahel tuli ca iga 5-10 minuti tagant mõni jalgrattur vastu. Tundus nagu, et pool Tallinnat on autodega läinud Keila-Joa juga vaatama ja teine pool ratastega sõitma.

Praeguseks on kergliiklustee sõelmetest prii ning rehvi lõhkumise risk on minimaalne. Pühapäev oli tõesti paras laulupidu ja olin isegi antud lõiku nühkimas.

Jup, inimesi on tulnud rattateele järjest enam ja enam ning sellega seoses tõuseb igasuguste riskitegurite suhe.
Eilne probleemide saaga algas sellest vanemast rattatee lõigult, mis Haaberstist tuleb, nimelt keeras seal üks naisterhvas parmast tee servast liikudes 90 kraadi ja tegi 3 sammu vasakule ( endal kapuuts peas, nagu traavihobune täiesti pime kõige ümbritseva suhtes). Ok sain pidama pika lohaga ja jäin viisakaks, öeldes vaid et vaadaku ette ikka. Mõhkugi ei saanud ta aru mida öelda tahan, sest sel hetkel ju mõlemad seisime, ..mul vaid veresoon lõhkemas ajus..
Järgmine intsident oli mustades sukapükstes rulluisutajaga, kes liugles väga ebavlevalt keset teed, ca 200m varem jälgisin juba tema liigutusi ( jah need sukad paistid läbi kuid mitte seepärast) ja valisin, siis et möödun paremalt kuna kaldus lõpuks rohkem vasakule teepoolele ja siis pauhti oli neiu paremal teeservas ja pidin murule sõitma kuid kõik lõppes hästi siiski.
Aga õnn lõppes Roccal Mare promenaadil, kus jällegi liikus üks seltskond oma puberteedi eas lastega, jälgin nende liikumist 200m; 100m, 50m... püsivad ikka ilusti paremal teeservas. Võtan kõige suurema kaare nagu alati ja möödun vasakult ja 10m ennem kui nendega kohakuti jõuan, siis neiu teeb vasakule kalopphüpped murule välja. Valisin ka ise murupinnase et mitte talle asfaldil otsa lajatada aga põrkusime siiski kokku murul ja ise panin nipli maha. Õnneks oli maa pehme ja mõlemad jäime terveks. Moraal, rattateed on meile räigelt ohtlikud. Nii meile kui teistele kes seal liiguvad. Teen endast alati kõik, et võtta maksimaalselt kaugeim trajektoor; analüüsida sadu meetreid varem inimeste liikumist ja käitumist aga sellest jääb ilmselgelt väheks. Laste ja loomade teel liikumisel võtan hoo maha sest ei taha mingit koledat õnnetust oma südametunnistusele aga iga täiskasvanu puhul hakata sama tegema muutub olukord ebanormaalseks. Võib-olla tõesti rattakell aitaks? Või kobida tagasi sõiduteedele, kus oli meie koht ennem neid ilusaid rattateid..

Ma olen jupp aega mõelnud, et peaks LE täitma hakkama ja rattakella muretsema. Sellise millest kasu oleks ja mida ka läbi kõrvaklappide kuuleks. Ma loodan, et rattakella lubatavat helitugevust kuidagi piiratud ei ole?

Arne

Mina olen tavaliselt häälega endast märku andnud ning ütelnud kas möödun vasemalt või paremalt. Igal juhul peame meie (ratturid) arvestama iga teel viibiva takistusega (on see siis liikuv või seisev). Rocca kergliiklusteed pole kindlasti kohad kus peaks suuri kiiruseid arendama ning sama kehtib ka Kakumäe kohta. Kakumäe - Muraste lõik on samuti Tabasalu kandis ülerahvastatud. Kui tahad häirimatult asfaltil kütta, siis koli sõidutee paremasse serva ning hoolitse hämaral ajal piisava valgustatuse eest.

Kes vähegi trenni tahab maanteerattaga teha, see sõitku igal juhul maanteel ja pole probleemi aeglasemate liikujatega. Kergliiklusteel kannatab nt koos kaaslasega nö pühapäevasõitu teha (nagu märtsis sai tehtud hooaja avasõiduna, maanteed olid siis veel lumised), ei enamat.

Minu lemmikjuhtum oli kui minu ees jalutas ema, laps mõlemal pool teda. Kui ma kella lasin, siis jooksis üks laps ühele poole ja teine teisele poole, ehk vahetasid täielikus sünkroonis oma asukohad ja tee hõivatus jäi muutumatuks. See oli lausa poeetiline.

See igaljuhul sõiduteel treenimine on ju tegelikult liikluse takistamine. Selleks need rattateed on ju tehtud, et ratturid ja autojuhid üksteisest lahutada. Pealegi kui liikuda autoteel kus servas on rattatee, siis võid kindel olla et sulle tehakse noomivaid manöövreid või antakse signaali. Autojuhtide seisukohast oled sa ülbik, kes poosetab sõiduteel. Pealegi, miks peaks asula siseteedel tahtma üldse sõidutee ääres sõita? Samasuguseid uinamuinatajaid on ka autoroolis ja siis on tagajärg ikka ratturi kahjuks kordades suurem. justkui rattur ei ole siis ära teeninud õigust liikuda turvaliselt talle selleks ettenähtud rajal. Lisaks paar päeva varem oli siis autotee juhtumeid mitmeid järjest, kus ülbelt ignoreeriti mind kui peateel sõitjat – ühest ettekeerajast pidin suure hoo tõttu lausa mööduma temast vasakult poolt ( piirkonda Kakumäe-Rocca).
See hõikamine ja kella andmine on omane rohkem kusagil Indias, ma ei ole trenni minnes nii aktsiooni täis, et ma igale memmele midagi möirgama hakkan. Kui eemalt paistab juba, et on põhjus peatumiseks, siis ma peatun. Aga just olukorrad kus eemalt lähenedes eesolija liigub turvalisel trajektooril, siis milleks talle veel karjuda, et ma möödun vasakult või annan kella näiteks? Pigem isegi üleolev suhtumine siis? – ent seda tegematta jättes eilsed avariiolukorrad tekkisid. Pealegi on näiteks Rocca promenaadil lausa lõik, kus on ainult jalgratturile lubav märk maas – see on üldjuhul kõige enim umbes jalutajatest, sest on merele lähemal (ise kui jooksen sealkandis, siis ei kasuta seda lõiku).
Ma üsna viiskalat andsin eile inimestele mõista, et nad käitusid mõtlematult ja ohtlikult meile mõlemile v.a tüdruk läbipaistvates retuusides (oli kuidagi piinlik et seda nägema üldse pidin ja lasin edasi tagasi vaatamata seega selline vist saabki olla hetkel ainus lähenemine.
Kõige toimivam lahendus oleks ilmselt erivärviline rattatee (selline roosa nagu mujal maailmas kasutusel). Seniks aga ohutuid kokkupõrkeid!

Räägime siin edasi Muraste rattateest. Liikluseeskirjast, rattateede ja kergliiklusteede segi ajamisest, lastest, koertest ja emadest ja muust sellises mujal.

See igaljuhul sõiduteel treenimine on ju tegelikult liikluse takistamine.

See on küll täitsa loll jutt. Üksi normaalselt tee ääres ja mitte sõiduraja keskel piisavalt kiiresti rattaga sõites ei takista sa küll kedagi.

Selleks need rattateed on ju tehtud, et ratturid ja autojuhid üksteisest lahutada.

Eesmärk on kergliiklusteedel muidugi üllas (peamine eesmärk on siiski jalakäijate sõiduteelt eemal hoidmine, et need eriti pimedas auto alla ei jääks. Igasugu sportimine neil teedel on nö kaasatulnud boonus) ja rahuliku tempoga rattaga sõitmiseks sobivad need ideaalselt, aga mitte trenni tegemiseks - põhjuseks needsamad su enda välja toodud ohtlikud olukorrad aeglasemate liiklejatega.

Pealegi kui liikuda autoteel kus servas on rattatee, siis võid kindel olla et sulle tehakse noomivaid manöövreid või antakse signaali.

Kui sa maanteel piltlikult öeldes oma Ereliukasega 20km/h tee ääres vänderdad, siis muidugi antakse signaali ja tehakse igasugu muud pulli autojuhtide poolt.
A tundub, et ega mu jutt vist enne kohale päris ei jõua, kui kergliiklusteel veel mõni nippel koos mõne jooksva lapse või inimese neljajalgse suurima sõbraga tuleb (soovitavalt ikka muru peal) maha panna, et peas mõtted õiges suunas liikuma hakkaks.

Salmiakki-ga nõus.
Kergliiklusteel ei tohiks _treenida_ juba selle pärast, et nii ei hakkagi autojuhid ratturitega arvestama. Siiski, alla 20kmh vänderdamine võiks kõnniteele või kergliiklusteele jääda.

Kaupo R – väitlus teemal, et kas me jalgratturid saame sihtotstarbeliselt seda rattateed kasutada või ei on minu arust igati teemasse. Tean, et sa ise kasutad.
On tee, aga näed ratturid arvavad, et seal sõita ei tohikski. Lisaks sündmuse tulipunkt arenes seal teel toimunud insidentidest

Omiar ja Salmiakki – ma olen Teie mõlemiga osalt nõus (aga omiar Tallinn pole Pärnu!) – Rocca ja Kakumäe osa kasutan et jõuda linnast välja rahulikult, alates Tabasalust juba kerib treeningtempo üles. Pealegi Tabaka all on rattatee pea sama lai kui autotee, kus veel vajutada kui mitte seal.

takistamise osas ma ei ole nõus - meil on küll ja küll teid ja tänavaid, kus paremas reas sõites ei saa auto jääda möödumisel enda ritta ja kui on tihe liiklus, siis see on ju takistamine või sõidavad kõik ratturid 50-60km/h – seal hakkab ratturi kui nõrgema surumine, et mitte öelda otsasõit. Üks hea näide ongi Vabaõhumuuseumi tee, ca 100st rattursit kohtab seal healjuhul üht, kes sõidab sõiduteel – seega Teie arvamus kindlasti ei esinda enamuse seisukohti. Aga eks kui mõni autojuht Salmiakile "koha kätte näitab, küll mu jutt siis kohale jõuab" aga seda me siit lugeda vb enam ei saa. Neid tibisid, kes oma Lancari kabariiti ei tunneta jagub sinna teele rohkem kui 1, mine proovi järgi! Või veel parem, kui oma laps peaks ratast sõitma, siis ütled ka, et hoia alati autoteele?
Kui autojuhid läbi Tallinna ummikute sinna "aasale" jõuavad, siis ei taha ükski rattur neile ette jääda kui juba terendab küprok eramu ja perse all tuttus been-wee..

Tagsi teemasse, olge seal rattateel ettevaatlikud ja kui näete kedagi rattal sõitmas, siis lehvitage, see võib olla tema viimane lehva..

takistamise osas ma ei ole nõus - meil on küll ja küll teid ja tänavaid

Kuule jutt käis maanteest ja trenni tegemisest, sina aga räägid linna tänavatest ja lastest. Võimekad lapsed sul siis, kes 30km/h rattaga sõidavad. Ja üleüldse peab ikka aju olema, et linnas tänavatel trenni hakata rattaga tegema.
Lugemisoskus tuleb kasuks.

wylde kirjutas:See igaljuhul sõiduteel treenimine on ju tegelikult liikluse takistamine. Selleks need rattateed on ju tehtud, et ratturid ja autojuhid üksteisest lahutada. Pealegi kui liikuda autoteel kus servas on rattatee, siis võid kindel olla et sulle tehakse noomivaid manöövreid või antakse signaali...

Teeme ühe asja selgeks - on olemas rattateed ja kergliiklusteed. Tallinna piirkonnas on ainult üks rattatee - Russalka ja TOP'i vahel. Kõik muud, sh Kakumäe-Suurupi on kergliiklusteed. Elu näitab, et kergliiklusteele kõik oma asja omatahtsi ajama ei mahu

Mati kirjutas:Teeme ühe asja selgeks - on olemas rattateed ja kergliiklusteed.

Ma ei taha küll teemast mööda minna, aga vastavalt liiklusseaduse:
jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa;
jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa;
jalgrattatee on jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee tee osa;

Sellist mõistet nagu "kergliiklustee" ametlikult ei ole, see on samasugune rahvasuus tekkinud väljend nagu "emapalk" või "karastusjook".

Teen ise samuti trenni lõigul Stroomi-Klooga. Tean neid valusi ja mõnusid väga hästi. Minu soe soovitus - kui vähegi elukorraldus lubab, viige oma rattasõidud võimalikult varajasele ajale hommikul. Nädalavahetustel töötab 7-10 vaheline aeg ideaalselt. Alati võib proovida vastutuult pissida, aga kas ikka maksab?

Kada kirjutas: Teen ise samuti trenni lõigul Stroomi-Klooga. Tean neid valusi ja mõnusid väga hästi. Minu soe soovitus - kui vähegi elukorraldus lubab, viige oma rattasõidud võimalikult varajasele ajale hommikul. Nädalavahetustel töötab 7-10 vaheline aeg ideaalselt. Alati võib proovida vastutuult pissida, aga kas ikka maksab?

just. simple. neid aegu on tegelikult veel. see tasub eelnevalt läbi mõelda ning sõit on mõnusam ja kvaliteetsem

Kuule jutt käis maanteest ja trenni tegemisest, sina aga räägid linna tänavatest ja lastest.

Ok, härra Salmiakki ei saa ikka aru, et siin teemas räägime Haaberti-Muraste jalgrattateest.

Veel enam, viidates sellele, et seal ei peakski rattaga üldse sõitma, siis juhendan teid tagasi üldse artikli juurde, mille ajendil see tee algselt loodi ehk et SELLEKS ET JALGRATTURID SAAKS MÖÖDA RATTATEED OHUTULT HAABESRTIST TABASALLU JA SEALT EDASI!

http://www.epl.ee/news/tallinn/koik-tee ... d=51280631

"15. juunil alustati uue pisut üle kolme kilomeetri pikkuse rattateeriba ehitamist Tabasallu, mis ühendaks Klooga maantee Rannamõisa teega. Praegu tuleb jalgratturitel Tabasalu poolt linna sõites üle nn Tabasalu mäe sõites arvestada, et kergliiklustee lõpeb järsult mäe jalamil. Uut kergliiklusteed ehitatakse aga hoopis teisele poole maanteed, mis tähendab, et jalgratturitel tuleb hakata kasutama tunnelit. See valmib oktoobris 2010"

Kas põhjuseks on selle kergliiklustee rajamine, kellegi pahameel või silla pikaajaline lagunemine, aga täna seda Kakumäe rand Räime tn - Tiskre, Roostiku tn silda enam ühes tükis polnud. Olid mootorsaega tehtud jupid.
Juba aastaid sealt kaudu sõidetud ja ilmselt paljudele teistelegi tuttav sild. kaart
Üle Tiskre oja saab ka Tiskre tee silda pidi, mis osutus jalastumiseta sõidetavaks. Sealt saab nii Taludevahele kui ka kergliiklusteele.

See oli vist jää, kes silla ära lammutas, lihtsalt pärast saeti juppideks juba katkine sild. Arvestades et Tiskre rahvas tahab kuu-paari pärast Kakumäe rannas käia, siis ilmselt ehitatakse mingil hetkel uus asemele.

Samas mulle tundus, et üks lõhki saetud silla jupp oleks piisavalt pikk ulatamaks ühest kaldast teiseni. Küll natuke merepoole kus jõgi on kitsam, aga lahendus oleks ju seegi.

lihtsalt infoks ... seoses Tiskre ristmiku ehitusega ja sõidutee laiendusega sealkandis on ehitus Tiskre juures tüki kergliiklusteed neelanud ja on rajatud umbes 20 meetri pikkune ümbersõit, mida hetkel katab maanteerattale ebameeldiv jäme killustik, kui ma õigesti aru saan, siis see küllalt järsku kurvi kujutav ümbersõit saabki tulevikus kergliiklustee osaks


minu jaoks järjekordne näide sellest kuidas planeerimisel ei suudeta ette vaadata, teinud siis kohe kergliiklustee selles piirkonnas teest kaugemalt, ega siis Tiskre ristmiku ehituse vajadus ei saanud teadmata olla

lisaks peale ehituse lõppu päris pikal lõigul kergliiklustee hakkab kulgema väga lähedal sõiduteele, mis müra ja heitgaase arvestades seal sõitmist just nauditavamaks ei muuda

Oskab keegi kommenteerida, mis olukord hetkel rajal valitseb?

Praegu on kergliiklustee veel osaliselt vee, jää ning kohati külmunud tuisuvaalude all (vähemalt Muraste - Tabasalu lõik). Paremini saab sõita sõidutee ääres, mis on kenasti puhas (seisuga 04.04)

DeeJott kirjutas:Oskab keegi kommenteerida, mis olukord hetkel rajal valitseb?

puude varjus olevatel lõikudel on sügav talv veel. ülejäänu meenutab suviseid olusid.

teab keegi, et kas see on graanulitest puhastatud alates Tallinna poolt?

wylde kirjutas:teab keegi, et kas see on graanulitest puhastatud alates Tallinna poolt?

Korra olevat üle harjatud alates Tiskre ojast kuni lõpuni.

Eile lõuna ajal tuli Tabasalust alla sõites tõusul kommunaalfirma pick-up vastu ja nühkis usinalt teed. Paraku-paraku tulemus tema taga oli väga ebaühtlane sõltuvalt sodikihi paksusest ning allpool ka sellest, et lumi/jää alles valitsevad.
Kui küsida nii, et kas ma maanteerehviga sinna läheksin siis vastus on "EI", MTB kärnadega sõitsin ja lähen uuesti.
Samas see on subjektiivne arvamus, minu valulävi selles osas ei pruugi ühtida Harju keskmisega.

Sõidutee parempoolne äär ja teepeenar on kevade kohta üsna puhtad juba ...

Ma esimese vastuse peale (Merci!) lendasin maantekaga peale ja ei pettunud. Tee oli alates Kakumäe Selveri juurest nii puhas, et vabalt saavad Rulluisutajad seal kiirustreeninguid teha (üks tegigi kusjuures). Ainult et Tabasalu mäe esimene pool oli küll graanulites ja ka osaliselt lumine veel, aga noh see 50m. Porikaid läks vaja vaid Harku järve lähistel ca 300m lõigu ulatuses (kus see istikute müügiplats on ja sealt Tabaka poole).
Eile kell 18.00 ja peale.

KaidoV kirjutas:Eile lõuna ajal tuli Tabasalust alla sõites tõusul kommunaalfirma pick-up vastu ja nühkis usinalt teed. Paraku-paraku tulemus tema taga oli väga ebaühtlane sõltuvalt sodikihi paksusest ning allpool ka sellest, et lumi/jää alles valitsevad.
Kui küsida nii, et kas ma maanteerehviga sinna läheksin siis vastus on "EI", MTB kärnadega sõitsin ja lähen uuesti.
Samas see on subjektiivne arvamus, minu valulävi selles osas ei pruugi ühtida Harju keskmisega.

nühkis ja tulemus ongi ebaühtlane. Kohati kandis piisavalt sodi rajale sinna, kus juba puhas oli. Rulluisu või -suusaga paras loterii, pigem peab veel nädal-paar ootama kui usin kaaskodanik suurema kivisodi saapaninaga tee pealt eemale toksib. Rattaga küll probleemi ei ole. Olud on suvised.

Mis täna seal enne Tiskret bensuka juures juhtus? Grupis mindi sõlme või mõni auto tuli pihta? Kaugelt paistis üsna kole, kiirabi lendas vist samuti sellepärast linna poolt. Üldse oli täna sellel suunal ikka tohutu mass peal.

Nüüd läheb kergliiklustee Vääna-Jõesuuni välja.