velo.clubbers.ee

Tavaliselt on tallinna poolt mööda rannikut väntajad lõpetanud oma pingutused Keila-joal, aga tegelikult rada seal veel ei lõppe, vastupidi - läheb isegi huvitavamaks. Nimelt K-joale jõudes kohe esimest suurest sillast üle sõites tuleks pöörata paremale, sealt jätkub mõni km hästi sissetallatud singletrack. Oluline on jälgida puudel olevaid sinise/valgega märgistusi. Ja siis see rajakene lookleb panga all ja mere vahelisel oleval trajektooril, kusjuures omale huvitavamat teed on ka võimalik miljonil eri kujul välja mõelda. Võib sõita mere äärt pidi valgetel kruusateedel, männipuude vahel oleval singletrackil või turnida pangaga paraleelselt kulgeval mäeveerul, mis on rikkalikult kaunistatud rohelise sambla ja juurikatevabade jalgradadega. Kusjuures kohati oli võimalik isegi pangapealt tagupidurite abil mäeveerule laskuda. Otsige/avastage - Nõmme mets enam tõesti ei paku pinget, sest seal võib juba iga tallinnlane silmad kinni orienteeruda.

Pole seal enam midagi avastada, olen sealkandis sõitnud juba 98 aastast, kui oma esimese mtb ostsin.
Aga rajad on põhjarannikul tõesti kiiduväärt.
Aga endal on ''uus kuum koht'' Vatsla-Vääna-Türisalu-Nage-Sõrve vaheline ala. Palju metsa ülikiirete, siledate, kitsaste kruusa ja head eksimisvõimalust pakkuvate labürintlike metsateedega. Türisalu pangast otse sisemaa poole veel üks vana ja suur sõjaväeosa territoorium.
Nõmme metsas sõitmine pole kunagi pinget ega sõidumõnu pakkunud.