velo.clubbers.ee

Kõik võiksid siin ära märkida, mis on nende raskeim läbitud tõus Eestis (kui pikk ja umbes mitme %-line) ja kus see asub.

Tartus on minu arust raskeim Jakobi tõus:
Keskmine protsent: 9%
Pikkus: umbes 100 meetrit
Vanemuise tõus on naca pikem aga oluliselt vähem järsem.
Need mõlemad tõusud on ka Ühispanga Tartu GP sõidutrassil sees.

Matterhorn kirjutas:Tartus on minu arust raskeim Jakobi tõus:
Keskmine protsent: 9%
Pikkus: umbes 100 meetrit

maanteerattale võibolla jah. Bikele pakuks Lai tn. munakivisillutisega tõusu Toomemäele. % on kindlasti suurem, pikkus ? Tartu mehed ehk kommenteerivad: http://www.tartu.ee/tartukaart/vkaart.phtml

selle Valeta tõusu pärast võiks spetsiaalselt sinna kohale sõita ja proovida. tundub, et asi on seda väärt. ei tea kas mõni velotuur ka seda läbib?

Eestis mäletamist mööda kõige vingem ülespressimine oli väikse munaka eespoolsest nõlvast. Lühike aga valus

Laias maailmas jätkub neid õigeid tõuse kindlasti mitme eluea jagu vallutamiseks ...Endal kogemus Shveitsis - Kleine Scheidegg, alustasin 900m pealt, jõudsin 2300m peale, circa 18 km distantsilt, võttis aega mingi 1 1/2 tundi või nõksa üle kui õieti mäletan, ühe korra pidi ka jala maha panema kui oli järsk lahtiste kividega lõik. Üleval oli küll selline haamer, et selili liustiku kõrvale pikali ja jupp aega ei liigutanud kah..Omaette kogemus oli sealt alla sõitmine - pidev pidurdamine ja U pöörded, tõsine koormus kätele ja õlavööle. Igasugu huvitavaid lihaseid avastasin järgmisel päeval
Teine ronimine oli Albulapass, kah 900 pealt kusagile vist 2200 kanti aga see oli asfalt ja seega lihtsam.

Ise tahaks rattaga ära proovida nii Grossglockneri kui ka Silvretta alpitee - kui need juba autol võhma ära võtsid, mis siis veel ratturist rääkida (ja rattureid oli nendel teedel palju, MNT rattaga enamus). Igatahes piduriklotsi sai laskumisel põlema....

Samas, kas näiteks MTB ässadele peaksid Alpide suusakuurortide mustade radade laskumised (lumevabad) olema jõukohased tavalise (s.t mitte downhill) rattaga?

LauriA kirjutas:
Samas, kas näiteks MTB ässadele peaksid Alpide suusakuurortide mustade radade laskumised (lumevabad) olema jõukohased tavalise (s.t mitte downhill) rattaga?

oleneb kohast ja laskumistest. olen olnud ka punasel rajal kus nurk nii järsk et ilma suuskade lumelauata püsti ei püsi
mäesuusakeskustes on tiba teine profiil, järsem ja tehniliselt lihtsam, bike nõuab rohkem vaheldusrikkamat rada. kui vaatame võistlusi siis ega väga ei trügita suusakeskustesse. eestis endaski pole kääriku seinal mägirattaga suurt midagi teha

teemaks raskeim tõus eestis, aga kõik pajatavad mingitest euroopa tõusudest. või on vahepeal eesti kõva vallutussõja võitnud?

erikr kirjutas:teemaks raskeim tõus eestis, aga kõik pajatavad mingitest euroopa tõusudest. või on vahepeal eesti kõva vallutussõja võitnud?

hea märkus,aga jah 1.mail me võtsime ju euroopa liidu oma koosseisu...

.

Ja kui mälu veel ei peta, siis on foorumis seda teemat juba aretatud. Siis sai vist vingeimaks tõusuks mingi jupp Tartu RR-st .

Minu teada peaks raskeim (kui protsenti võtta) tõus Eestis paiknema Tehvandi rullirajal. Ei mäleta enam seda täpset kohta või nimetust seal.
Sai seal nädalavahetusel konnatud ja isu tekkis rattaga ühtteist proovida. Tegelt saaks Tehvandile päris vinge XC raja, huvitav miks pole seni

Mati kirjutas: .

Minu teada peaks raskeim (kui protsenti võtta) tõus Eestis paiknema Tehvandi rullirajal. Ei mäleta enam seda täpset kohta või nimetust seal.
Sai seal nädalavahetusel konnatud ja isu tekkis rattaga ühtteist proovida. Tegelt saaks Tehvandile päris vinge XC raja, huvitav miks pole seni

kunagi kui alles alustasin mägiratta sõitu olid tehvandil eestikad. mäletan et paris karm oli umbes 6?7x tehvandi tõusust üles rühkida. raja saaks vinge. infra on tänu suusakeskusele olemas pärast võib korraldada afterpartysid . kääriku ja kuutsemäe alternatiivkohtadena hakkamas, maastikuna kindlasti parim regioon xc võistluste korraldamiseks.
kohalikud turismi arendajad muidugi suhtuvad leigelt, elavad rohkem suusatajate suviste trennide pealt.

lisan veel et viimati suusatades mõõtsin siis sain tehvandi tõusu absoluutseks kõrguste vaheks 52m

Olen ise ka mõelnud, et miks näiteks mõni rattamaraton ei lähe näiteks Kuutsemäel sellest pikast sinisest üles (2 ankurtõstukiga nõlv) ja siis tagumisest nõlvast alla (1 ankurtõstukiga).

LauriA kirjutas:Olen ise ka mõelnud, et miks näiteks mõni rattamaraton ei lähe näiteks Kuutsemäel sellest pikast sinisest üles (2 ankurtõstukiga nõlv) ja siis tagumisest nõlvast alla (1 ankurtõstukiga).

Ja Haanja maratonile ka Kütioru nõlvad, üks laskumiseks ja teine tõusuks ,sisse panna.

Teoreetiliselt peaks Eesti vingeima tõusu saama Vällamäele, suhteline kõrgus 90 m. Ei ole ise seal käinud, ei tea, kas seal kuskilt nõlvast ka rattaga üles sõita kannatab.

Andrus K kirjutas:maanteerattale võibolla jah. Bikele pakuks Lai tn. munakivisillutisega tõusu Toomemäele. % on kindlasti suurem, pikkus ? Tartu mehed ehk kommenteerivad: http://www.tartu.ee/tartukaart/vkaart.phtml

Toomemäel jah see tõus vist ongi kõige julmem. Minu "Toomemäe ringis" on see tõus sees. Kui ikka 10 korda ära sõidad, siis on jalg koos kah. Seal on väga lahtised kivid ka lõpupoole, niiet paras tegu sealt ülessaamisega. Teine tõus on veel Toomel, mis päris hea puraka paneb, see on see Ülikooli tagune lauge kruusatõus (kah minu rajal sees) sellel on lõpus ka väga lahtise kruusaga ja järsk tõusu nukk, mis jala korralikult kinni võtab.
Aga minuarust on kõigeraskemad tõusud (Tartu ümbruses) siiski vooremäel. Kõige hullem on ehk see slaalominõlva kõrvalt üles minev rada, aga tegelikult, seal kõik tõusud parajalt pikad ja vääga väsitavad.

Teoreetiliselt peaks Eesti vingeima tõusu saama Vällamäele, suhteline kõrgus 90 m. Ei ole ise seal käinud, ei tea, kas seal kuskilt nõlvast ka rattaga üles sõita kannatab.

ei tea, kas kannatab, aga jalgrattureid on seal nähtud küll. paar rada on seal päris lauged, kõige järsemast on aga muda korral jalagi raske üles saada

e.s kirjutas:

Teoreetiliselt peaks Eesti vingeima tõusu saama Vällamäele, suhteline kõrgus 90 m. Ei ole ise seal käinud, ei tea, kas seal kuskilt nõlvast ka rattaga üles sõita kannatab.

ei tea, kas kannatab, aga jalgrattureid on seal nähtud küll. paar rada on seal päris lauged, kõige järsemast on aga muda korral jalagi raske üles saada

Ma hääletan Eesti piires Vällamäe poolt.
Euroopas Les 2 Alps

J

E.O.S. Tallin GP ringile jääb ka Nõmme tõus. Mis see endast kujutab?
Kui kedagi huvitab, siis siit saab uurida euroopa raskemaid tõuse, mis on matemaatiliste arvutuste järgi pingeritta pandud: http://home-1.tiscali.nl/~edwinsel/index.htm
Ise olen autoga läbinud Passo di Stelvio (Stilfserjoch):
Pikkus: 24,8km Keskmine %: 7,4%. Rankingus on see 9.tõus.
Kõige järsem läbitud tõus (jällegi autoga:D) on tee Hitleri punkriteni, kus oli vahepeal järskust 35%. Pikkust oli tõusul tsirka 4km.

Matterhorn kirjutas:E.O.S. Tallin GP ringile jääb ka Nõmme tõus. Mis see endast kujutab?

see ei kujuta endast küll mitte midagi.suht koht lauge tõus ja pikkust a'la 150m. tahaks ise ka midagi lisada aga kahjuks ple,sest ei ole olnud sellist head võiumalust Lõuna Eestit vallutamas käia.Küll aga olen sõitnud otepääl rollerirajal ja seal ike parajad pähklid.Eriti vinge on see Tehvandi tõus.Üks ilus asi on veel (minu meelest) see tõus mis pühajärve juurest läheb (mitte Otepää poole vaid vastupidi).Seda teed vist toimunud ka eestikad mäkketõusus.

Keegi Kääriku ligidal Seinamäel on käinud? Kui keegi sealt rattaga üles või alla sõidab, siis respect....

Matterhorn kirjutas:Ise olen autoga läbinud Passo di Stelvio (Stilfserjoch):
Pikkus: 24,8km Keskmine %: 7,4%. Rankingus on see 9.tõus.
Kõige järsem läbitud tõus (jällegi autoga:D) on tee Hitleri punkriteni, kus oli vahepeal järskust 35%. Pikkust oli tõusul tsirka 4km.

Kas see viimane oli Berchtesgadenis? Sõitsin ise ka seda autoga. Päris karm

Nimekirjast tundus olevat puudu tõus Barcelona lähedalt Montserrat kloostri juurde. Seda soovitan proovida, eriti kahekordse bussi teisel korrusel

kõvad unistajad koos. sõitke kõik see mees pühap mulgi rajal kõik tõusud jalga maha panemata (ükski vabandus ei loe) ja siis vaadake edasi.

Sai sellel kevadel palju vändatud ja erinevaid tõuse proovitud. Meelde jäi Karksi-Nuia tõus kui tulla Viljandi poolt. Eesti kohta väga aus, tõuseb ühtlase prosaga ja mäe keskel on pime vasak kurv, nii et lõigata igaks juhuks ei tasu. Lõpu osa on nats algusest kergem.
Proovige järgi.

sealkandis ka teine raske tõus: Rutu mägi (sakala kõrgeim tipp), kui tulla valga poolt, algab laugelt läheb järjest järsemaks. kõrguste vahet pole mõõtnud.

Tere

veloman32 kirjutas:

Matterhorn kirjutas:E.O.S. Tallin GP ringile jääb ka Nõmme tõus. Mis see endast kujutab?

see ei kujuta endast küll mitte midagi.suht koht lauge tõus ja pikkust a'la 150m.

Maastiku mehed saavad selle pisut pikemaks venitada alustades tõusu TTÜ spordihoone juurde mineva tee otsa juurest. Mäest üles minna sealt poolt, kus pole asfalt teed. Hooga silla alt läbi ning siis keerata sillale. Kunagi oli vist sellel trassil mingi prussakovi korraldatud mäkketõusuvõistlus (kus auhinnaks kott porgandeid :) )

jJanno

jjanno kirjutas: Kunagi oli vist sellel trassil mingi prussakovi korraldatud mäkketõusuvõistlus (kus auhinnaks kott porgandeid )

jJanno

OT, aga äkki alvaro tahab meile sellest rääkida ta tundis ennast nädal aega veel jänesena peale seda võistlust
aga baikidele korralikke tõuse eesti mõistes on harjumaal veel. kasvõi türisalu platoole tõus vääna jõesuu poolt mere äärest. enamus siin kindlasti teab seda maiuspala


eelmisel aastal haanjas sõites vedas silver meid vällamäele. üles läksime jalgsi, sest seal ei saanud sõita. aga laskusime nii, et näoga olime haanja- võru mnt poole. siis tekkis küll mõte, et seda võiks tõusuna proovida. juuni alguses oleme taas klubiga haanjas, siis võtan asja ette.
lisaks sõitis ErikT üles suure-munamäe tippu mööda seda turistide jalgteed. ei olnud ka väga lihtne
meie haanjalugu on siin, seal on ka paar pilti vällamäest.

Tartu poolt tulles Viljandisse hakkab Viljandi piirist (kõrval on veel järv ka) päris pikk tõus linnasisemusse, nii 500m või pikem, kohati suhteliselt järsk.

No ma omalt poolt promoks siis oma maakodu kanti e. Vooremaad. Head tõusutrenni saab teha Palamuse-Kaarepere lõigul, mis on 5 km pikk ja siledat teed ei ole. Seal siis kaks sellist paremat tõusu sees. Pikkusi ja kaldeid ei oska öelda.
Lisaks siis Jõgevamaalt veel Laiuse mägi - maanteehundid mööda asfalti laugemalt ja pikemalt ning MTB-ga otse, järsemalt ja lühemalt. Kõrguset vahet ei oska ka öelda, aga päris korralik ikkagi.
Tallinna kandis ei ole selliseid mägesid minu teada kuskilt võtta.

Kui protsente taga ajada, siis Põlva maakonnas Ihamaru teel on üks 14% tõus/laskumine. Kahjuks suht lühike tõusuks aga laskumisel on kerge tühjus kõhus ning autoga paraja kiirusega peale minnes saab ka rattad maast lahti. Kurvem pool on see, et all orus tuleb vahest politseile selle eest vähemalt 4600 kr annetada ja/või mõneks ajaks ratast tõsiselt sõtkuda.

surfar kirjutas:Kui protsente taga ajada, siis Põlva maakonnas Ihamaru teel on üks 14% tõus/laskumine.

Eriti raske on see Põlva-poolne ots. "Ukraina"-meestekaga ma sealt pole üles saanudki, isegi Start-?ossega võis tagant "tongi märjaks lüüa". Põrssapõlves armastasime ratastega Palojärvele ujuma kimada, see koht oli nagu "tegijate" mõõdupuu.

surfar kirjutas:Kui protsente taga ajada, siis Põlva maakonnas Ihamaru teel on üks 14% tõus/laskumine. Kahjuks suht lühike tõusuks aga laskumisel on kerge tühjus kõhus ning autoga paraja kiirusega peale minnes saab ka rattad maast lahti. Kurvem pool on see, et all orus tuleb vahest politseile selle eest vähemalt 4600 kr annetada ja/või mõneks ajaks ratast tõsiselt sõtkuda.

see on jah päris tõsine tõus, tee läheb nagu Karksis aga veel järsemalt.

Sõitsin just paar päeva tagasi mõningaid kõne all olevaid tõuse.

Polar oli ka kaasas - salvestusintervall kahjuks 15 sekundi peal, sest puhkuseajal ei ole arvutit ligi.

Esimeses graafikus on väljavõetud Võrust Munamäele sõit ja tagasi:
http://rio.ee/~kirsa/profiil/munamagi.gif

245 meetrit tõusu, tõus jalamilt 61m. :O)
Seal sai natuke tiirutatud ka, aga see kõigekõrgem esimene tipp on munamägi ise - torni ei hakanud ronima ;), aga kohe torni ukse ette sõitsin.
Suuremat kõrgusevahet Eestis vist ei ole - kahjuks on see 245m jaotatud ära 15km peale - hea trenn sellegipoolest.

PS! Porterimehed, munamäele ei pea üles sõitma mööda jalgrada - seal metsa sees on lahedaid singleträkke ka, kus Age oma jala ära marrastas ja mina pulsi lakke sain. :)


Järgmine päev sõitsin maalt(Tilsi) Põlvasse sealt Krootusele ja Vana-Tartu teed mööda maale tagasi. Tee peale jäid Tilleorg kui ka see "Ihamaru auk" - kui ma nüüd ei eksi:
http://rio.ee/~kirsa/profiil/polva.gif

Ihamaru tõus on siis esimene terav sakk allapoole ning Tilleorg on teine sakk. Graafiku alguse tõus on Põlva linna sees Kesktänava tõus.

See Ihamaru tõus tundub kaardi peal üsna tavaline - võibolla on süüdi 15 sekine salvestusgraafik - ega ka jalg ei tunnetanud midagi väga erilist.
Auto või tsikliga on see koht palju "ägedam" :), sest asub sirgel ja on 100km/h tunnikiiruse jaoks üpris järskude servadega.

Veel üks suuremaid tõuse siinmail on siiski Vooremäel.
Kui hakata mõõtma päris algusest asfaldi pealt ja sõita otsejoones mäe otsa platsi peale, siis tuleb kõrgustevaheks 77 meetrit.
http://rio.ee/~kirsa/profiil/voore.gif

Graafiku peal on 2 Vooremäe 10km suusaringi.
Ühe ringi tõusude summa on 230 meetrit.

jjanno kirjutas: Maastiku mehed saavad selle pisut pikemaks venitada alustades tõusu TTÜ spordihoone juurde mineva tee otsa juurest. Mäest üles minna sealt poolt, kus pole asfalt teed. Hooga silla alt läbi ning siis keerata sillale.

ei ei. Silla alt pole läbi vaja minna. Ehitajate teega paralleelselt kulgev jalgrada jaguneb enne silda kaheks. Sina valisid parempoolse haru ja läksid silla alt läbi. Võta vasakpoolne mis läheb kohe üles sillapea juurde. Nii saad viimased 20-30 m kõvasti kangutada

Sõidetavaid tõuse veel samast kandist on suusahüppemägedest Glehni lossi poole 100m üks trepp. Eelmine aasta läks sealt trepi kõrvalt Mynthon ülesse. Ega midagi erilist ei olegi, lihtsalt tõusu keskel on üks nati tehnilisem koht (paar kivi jms.).

Trepi tn. tupikust läheb mitu singlit mäekülge mööda. Üks on lõpuosas suht järsk.

Lahe on kangutada ka Glehni lossi trepi kõrvalt->lossi tagant->lossi ette. Suht tehniline, raskem on vaid viimased 15 m.


P.S. See kõik läheks vist veel loomata teemasse "Head tõusud Tallinnas". Aga eks admin ise lõikab sest siit teemast oleks sinna üle kanda veel paar postitust.

Kirsa kirjutas:Sõitsin just paar päeva tagasi mõningaid kõne all olevaid tõuse

Ole hea, mõõda ära ka minu poolt eelpoolmainitud Laia tn. munkivitõus Toomemäele. Ma arvan, et see on Tartu piires parim, mis kannab tänava nime ja võibolla ka parim, kus saab mtb-ga ülesse.

Andrus K kirjutas:Ole hea, mõõda ära ka minu poolt eelpoolmainitud Laia tn. munkivitõus Toomemäele. Ma arvan, et see on Tartu piires parim, mis kannab tänava nime ja võibolla ka parim, kus saab mtb-ga ülesse.

Tartus peaks munakivi tõusudest olema siiski esikohal Liiva tänava tõus.

Tere

Andrus K kirjutas:ei ei. Silla alt pole läbi vaja minna. Ehitajate teega paralleelselt kulgev jalgrada jaguneb enne silda kaheks. Sina valisid parempoolse haru ja läksid silla alt läbi. Võta vasakpoolne mis läheb kohe üles sillapea juurde. Nii saad viimased 20-30 m kõvasti kangutada 8)

Tõepoolest nii tuleb ühtlane tõus pikem. Silla alt läbi minnes lääb lõpp liiga lamedaks.

jJanno
PS: mina sõitsin sealt kus rada märgitud oli ning viisin ka enese porgandid koju :)

Noh .. täna sai trenn kuidagi kiirelt otsa ... ma tõesti arvasin, et see ring mida ma sõitsin on pikem ...

Aga kuna päike oli veel kõrgel, siis käisin ja mõõtsin neid Tartu tõuse ja laskumisi.

Lubja tänava laskumist/tõusu ma põhimõtteliselt olen nõus ainult jalgsi mõõtma - see ei ole minu jaoks sõidetav. Astmeliselt kulgev trepp ja selle kõrval mingit kola täis ja rohtu kasvanud samasugune astmeline laskumine ei ole mulle Mõni teine kord ehk.

Jakobi mäge hakkasin mõõtma Ujula tn. silla juurest, sealt august kuhu suuremate sadude ajal teinekord "ookean" tekib. Sealt lohust kuni ristmikuni sain tõusu 10m ja 2.1%, ristmikult mäe enda otsa tõusu 20m ja 6.8%. Kokku tõusu 30m ja 3.8%.

Järgmiseks vana linnamuuseumi juurest mööda oru tänavat kulgev munakivitee - 12m kõrguste vahe, 6%

Käisin üleval toomel musumäel ka ära, sain kõrgustevaheks selle lohuga, kust ma Jakobi mäe mõõtmist alustasin 44m.

Siis see Laia tänava otsas mänguasjamuuseumi juurest tulev teejupp: kõrguste vahe 24m, 12.5%.

Lauri mainitud jupp keemiahoone eest Rotundi juurde - kõrguste vahe 20m, 10.5%.

Lossi tänava munakivid - kõrguste vahe 20m, 6.7%.

Vanemuise mägi - kõrguste vahe 15m, 5.8%.

Mingeid lühikesi purakaid oleks toomel ilmselt miljon aga need olid sellised tee moodi kohad.

Mõõtmised ei pretendeeri ülimale täpsusele, kuid mingi võrdlus ikka

Edit: Lauri jupil tuli ka seekordne max. HR Mõni küngas lihtsalt suudab olla neetult ebamugava nurga all Võibolla kui sõidaks asju teistpidi, oleks mõni teine veel ebameeldivam.

Kas keegi on mõõtnud ära selle eespool mainitud asfladitõusu, mis algab Tartu poolt tulles Viljandi järve kõrvalt piirist umbes ja läheb linna sisse, pikkuse, kõrguste vahe ja protsendi?

Antti kirjutas:Edit: Lauri jupil tuli ka seekordne max. HR Mõni küngas lihtsalt suudab olla neetult ebamugava nurga all Võibolla kui sõidaks asju teistpidi, oleks mõni teine veel ebameeldivam.

Jees, seda see tõus seal kindlasti on, eriti lõpp on vastik Pärast Ingli silla poole sõites annab ikka hoogu juurde koguda, jalg parajalt kinni. Mänguasja muuseumi tõus on ka ikka oma lahtise pinnasega parajalt raske, eriti, kui raske rauaga ronida (vahepeal ei saand grannyt kasutada, tõmbas keti vahele, nüüd viga parandatud ja tõus kohe kergem). Üks tõus jäi vist sul mõõtmata, see seal Wilde taga tähetorni alt alustades see kolumbia kivist tõus, mis viib Kuradi sillani välja (vist toomemäe kõrgeim koht? või hoopis musumägi on kõrgeim?) igatahes, too ka pikk tõus. Kunagi peaks külastama toomemäge polari omanikega, siis saaks ma oma ringi tutvustada ja kogutõusud kokku arvutada.