Probleem pöidadega

[Jats36]

Kas keegi teab ja oskab selgitada miks maastikurata pöidadel kodaraümbrused praguvevad? Wtb scraperitel läks umbes 1.5 aastat, praegustel Syncros silverton 1,5 läks neli kuud kui praod hakkasid tekkima. Lisaks ostsin paar aastat tagasi kasutatud fäti millel tuli samal põhjusel pöid vahetada, st asi juhtus juba eelmise omaniku kasutusel. Reeglina pragunevad pöiad tagajooksul ja kasseti poolsetel kodaratel.

[MK777]

Kaal, sõidustiil, pagas, kodarapinged...

[Jats36]

Normaalkaalus ehk 70 kopikatega. Kodarapinged üldiselt nii nagu tehases pannakse...väiksemaid jõnkse olen ise välja reguleerinud nii veerand pöörde ulatuses. Aga jah, viimastel aastatel saab ratas ohtralt tunda juurikaid ja vahest väiksemaid hüppeid. Nii et lahendus oleks siis ikkagi mingid tugevamad enduro pöiad?
Pöiad on olnud neetimata kodaraaukudega, aga vist selliste puhul käivad kodaraniplitele seibid taha(spoke head washer), aga ma mõtlen et ei tea kas neid tehases üldsegi pannakse...kaalu ja hinna kokkuhoid vms

[ceemic]

Mu Scott Speedster Gravelil on kah Syncrose pöiad ja täpselt sama keiss tagumise pöia kassetipoolsete kodaratega. Esimesed mõrad tekkisid umbes 2000 km läbisõidu juures. 5000 km peal olid juba kõik 14 auku mõradega.
Kodarate pinged on õiged (Park Tooli mõõturiga kontrollitud) ja võrdsed ning ka jooks on sirge. Juurikate otsas hüppamas käinud pole. 95+% läbisõidust asfalti peal, äärekivisid vältides...

Kuna ka rumm on kutu, on juba uue jooksu jupid olemas ja ootavad kokkuladumist. Pöid DT GR 531, rumm DT 350 ja kodarad Sapim D-Lightid. Saab näha, kas DT pöid nende lisaseibidega paremini vastu peab või mitte.

[HardiE]

Kuna ka rumm on kutu, on juba uue jooksu jupid olemas ja ootavad kokkuladumist. Pöid DT GR 531, rumm DT 350 ja kodarad Sapim D-Lightid. Saab näha, kas DT pöid nende lisaseibidega paremini vastu peab või mitte.

Ma eelmine talv tegin omale GR 531 pöidadega. Kaasas olevate alumiinium nipplite asemel panin samasugused messingust. Kodarad jäid vanad, alpine III hea oli ehitada, sest üsna sirged veljed olid ja keevitatud jätkuga. Ma arvan, et need on kõvad veljed ja need seibid kindlasti annavad palju juurde..

[HardiE]

Pöiad on olnud neetimata kodaraaukudega, aga vist selliste puhul käivad kodaraniplitele seibid taha(spoke head washer), aga ma mõtlen et ei tea kas neid tehases üldsegi pannakse...kaalu ja hinna kokkuhoid vms

Mõnedel velgedel peavad needid nipli all olema, mõnedel tohivad olla, aga mõned vist on sellised ka millele ei saagi seibe panna, või vähemalt tootja ei soovita. Aga seibid on erinevad ka, DT seibid on kõverad ja need sobivadki ainult nendel dt velgedele mis on nende seibide järgi tehtud.

[ceemic]

Ladusin täna oma DT 350 + GR 531 kombo kokku. Kasutasin samuti messingist nipleid. Aga avastasin täitsa juhuslikult, et see pöid polegi päris sümmeetriline. Nimelt on augud üle ühe ikkagi väga väikses offsetis ning nurga all puuritud. Ei suuda kuskilt netist leida sellekohast infot. Kui tähele ei paneks, võib vist augu põhjadele üsna kurvasti lõppeda, kui terve jooks nihkesse läheb...

[HardiE]

Ladusin täna oma DT 350 + GR 531 kombo kokku. Kasutasin samuti messingist nipleid. Aga avastasin täitsa juhuslikult, et see pöid polegi päris sümmeetriline. Nimelt on augud üle ühe ikkagi väga väikses offsetis ning nurga all puuritud. Ei suuda kuskilt netist leida sellekohast infot. Kui tähele ei paneks, võib vist augu põhjadele üsna kurvasti lõppeda, kui terve jooks nihkesse läheb...

Augud on jah "viltu" ma ei oska ka teisti kirjeldada. Ilmselt on selleks mingi muu termin tegelikult.. Asümmetriline se ei ole sest mõlema poole augud on viltu ja velje pikki teljega sümmetriliselt. Aga, et siis nende kodarate augud mis lähevad rummule vasakule poolele on vasakule poole viltu ja need mis paremale, paremale poole viltu. Et kindel olla, et õieti saab, ma panin ventiili augu kõrval, kahete kõrvuti asetsevasse auku, kodarad sisse ja keerasi ratast ühele küljele ja teisele, ning vaatasin kummas augus olev kodar langeb madalamale, selle järgi ladusin kodarad.

üleeelmine aasta ma tegin samad jooksud R-470db velgedega. Seal olid ka vasakppolsed ja parem poolsed erineva nurga all. Kus juures nii r470 kui gr531 mõlemil kleepsude ja ventili augu suhtes sama moodi.. Et teades kummale poole rummu külge peaks ventiilist ettepoole jääv, kleepsu poolne kodar minema, siis tagantjärele kotroll on võimalik.. või vähemalt juhul, kui dt tõepoolest tehases need kleepsud alati sama moodi paneb.

Põhjus miks ma nii ruttu ümber ladusin oli selles, et 479db liitekohad olid liiga kõverad. Ma veel kaldusin pigem ühtlase kodara pinge poole ka, kuig Calvik Jones ja veel mitmed kogenud vanamehed youtubi õpetuses väitsid, et peamine on et sirge oleks, aga ei suutnud ühtlaselt kodara pingelt nii suurt kompromissi teha. Arvasin, et 0.4mm või isegi 0.6 mm jõnks ei sega mind eriti.. Kuna sõidan nagunii palju kruusa pidi, aga se jõnks progresserus ja odavale traadiga kummile tuli ka samasse kohta mingi jõnks karkassi sisse aastaga. Nii et seal oli lõpuks 1.5mm lõrgem koht. Nüüd on teised laiemad kummid ka. 30mm kumm oli gr531 jaoks kitsas, kivideotsas lõhkus õhukummi ära. Tubelessi ei taha. Nüüd schwalbe maraton plus 32mm peab paremini.

Praod veljesisse on mul kunagi tulnud ühtede tehase alexrimidega, aga seal oli kodara pinge väga väga suur.. Kõigepealt vasakud kodarad tulid lahti, siis hoolduses keerati pinget lihtsalt juurde ja hiljem ma ise ka keerasin veel juurde, sest hooldus oli ainult vasakpoolseid kodaraid pingutanud.. jooksu vasaku küljepeale. Ma ei teadnud, mõtlesin, et näe parempoolsed on vist lõdvaks läinud ja keerasin kõigile parempoolsetele nii palju juurde, et velg keskel oleks.. Ma pakun, et seal võis siis selle tulemusena vähemalt 180Kgf olla. Kodara pinge mõõdikut mul siis veel polnud.

[Jats36]

Muideks oskab keegi soovitada Tln.as kohta kuhu jooksud rihtimisse viia...mul endal on jäänud mulje et rattapoed kas ei oska või ei taha selliste peenemate töödega eriti tegeleda. On jäänud mulje et tüüpiliselt tähendab jooksude rihtimine meil seda et keeratakse pöiast paar jõnksu välja-Tehtud! Hind 5 eur(võib olla on nüüd kallimaks läinud)...aga kodarapingete kontrollimine,tasakaalustamine jne. Töö tundub ka liiga keeruline ja suuri kogemusi nõudev et ise seda kvaliteetselt ära õppida...
Edek J kuskil mainis et meil on Tallinnas ainult paar tüüpi kes päriselt tunnevad rihtimise hingeelu, paraku nende väheste nimesid keegi väja tuua ei taha ja nii jääbki vist üle iga paari aasta tagant pöidasid vahetada sest mingid kodarad on üle pingutatud jne...ja lõpuks kogu velg jäädavalt raisus

[j6ukur]

Kas see pole paratamatu, et (maastiku)ratast sihtotstarbeliselt kasutades alumiiniumpöiad paratamatult traumasid üle elavad ning peale seda võid valida kas ühtlased kodarapinged või siis sirge jooksu. Võib olla on see minu väärarusaam, et koos pöia traumaga kipuvad ka kodarad kaasa venima.

[KaupoR]

Tasakaalustamine?

[arnea]

Kodarate pingete tasakaalustamine. Et kõik ühe külje kodarad oleks sama pingega.

Jats36 - kui sa selliseid küsimusi esitad, pead ise asja ära õppima. Muidu rahu ei saa.

[HardiE]

"Prestressing", või "stress relieving" ka, kuidas keegi seda nimetab. Ma olen proovinud paegu kõiki "stress relieving" meetodeid, aga pole veel päris kindlale arusaamale jõudnud, et keda uskuda, või milline meetod ikka kõige parem on.
Kodarate peale hüppamist ei proovinud, sest juba lihtsalt kodara peal seismine painutab kodara (vales suunas)kõveraks. Kodarapinge mõõdikuga mõõtes on se märgatav. Kui mõõta sama kodarat mõlema külje pealt, siis peale kodara peal seismist, saab erineva külje pealt mõõtes, erineva tulemuse.
Dt alpine iii kodaraga katsetades oli erinevus 10kgf vist.. kindlalt ei mäleta.. Aga vähemalt 1 parktool tm1 kriipsu vahe oli erinevus. Sirgeks tagasi saab sellise kodara ainult nii, et tuleb sirges asendis vähemalt samale pingele pingutada, või natuke enam kui se pinge mis oli kodara peal seistes.
Aga jooksu ladumisel võib kodarat igas suunas natuke painutada se ei tee midagi, sest kodar on pingevaba, ja pingutamisel läheb ta sirgeks tagasi.
Kui "stress relievingu" jaoks pigistada paraleelseid kodaraid, nii nagu Roger Musson õpetab, toimub sama asi, aga siis painutab kodaraid teises suunas ja ta ei pane pingemõõdikut valetama.. Kas selline kõveruse, või uue stressi tekitamine teeb head või halba, seda ma veel ei tea. Tundub, et tehases pannakse jooksud pigem pressi alla. Velg toetatakse ja surutakse rummu peale mingi kindla raskusega.. Aga endal oleks seda keerulisem, tülikam teha, sest peab välja arvutama, kui suure raskusega sinna on vaja vajutada. Ja se oleneb kodara kalde nurgast. Ja sellest millist koormust kõige nõrgem komponent suudab taluda. Ehk se on ka põhjus, miks Roger Musson ja paljud teised eelistavad, mida nad eelistavad. Lisaks see, et kas se stress relieving ikka tõesti ongi nii oluline. Mõni väidab et peab vähemalt 240kgf peale venitama, aga mulle tundub, et 180 on ka juba hea küllalt. Mina üle 180 paraleelseid kodaraid pigistades pinget hästi ei saa.. Ja se on ka,kui kodar on eelnevalt 120kgf peale ära pingutatud.. lõdvema poole kodarad ei saa todagi.. Aga tundub, et ta midagi ikka teeb küll.

[KaupoR]

OK, ma mõtlesin, et tasakaalustamine nagu rehvitöökojas ratta tasakaalustamine tinaraskustega. Selle kohta tegi Calvin kunagi toreda video.

[Trektonia]

Viskan ka heameelega ühe kogemuse siia teemasse... probleemiks fätt ja tagajooksu kodarad. Sain hiljaaegu ebameeldiva kogemuse, kui keset head sõitu läks tõusul tagajooksu kassettipoolne kodar, suht ventiili lähedalt. No mis seal ikka- väike otsing, Veloplusist uued ( igaks juhuks varuga) kodarad ja voilaa- lasin ja sain vahetatud! Nüüd nädal ja ligi 200 kilti hiljem uus kodar. Jälle sama, kassettipoolne rida. Sunringle 80mm pöial siis 32 kodarat, vastavalt 16 ühel ja 16 teiselpool. Ja konsulteerides paari asja tundva mehanniga, võtsin vastu otsuse, et lasen juba kogu jooksu siis uuesti laduda. Esiotsa tegelikult soetasin kodarad jällegi Veloplusist, niplitega pidin pöörduma HW poole... ja siis tuli minu jaoks üllatus- uurisin Al Mare poiste käest, et ligikaudu kui kaua ja mil moel fätile kodarad vahetatud võiks saada!?! Pisike hetk hiljem võttis üks härra töö ette, kuigi ma kujutasin vaimusilmas isegi ette, et taolist tööd sissehüpates NEVER ei võeta ette. Aga mõned tunnid hiljem ja mõnus suvine Al Mare promenaadi jalutuskäik selja taga, sain mereõhku täis kopsudega kiirustada HW esindusse tagasi. Töö tehtud, fätt jälle rajal ja täna, paar sõitu seljataga, võin mütsi maha võtta ja tänutundes teha kummarduse neile, eelkõige kui ma ei eksi, siis hr Jakobson oli see võlur, kes asja ära tegi. Jooks toimib nii, nagu vaja- ei ühtki prentensiooni. Kiidan ja austan