velo.clubbers.ee

Tere.
Vabandan, kui küsimus tundub täiesti mööda, aga mind tegi suht nõutuks - ca nädala eest lasin rattal vahetada esimese käiguka ja tagumise käiguka trossid Hawaiis. Nädalal enne Elva maratoni sõitsin vast nii 5km, kuna rohkem lihtsalt polnud aega ja kõik oli OK. Siis umbes esimesel kilomeetril selgus, et esimese suurima hammasratta peale ei vaheta ja poole maa peal (poole mäe otsas) selgus, et kui väikseima peale vahetasin, kiilus kinni. Ja nii ma siis pidurdasin taganttulijaid ja vandusin kõiki kuradeid. Ja samuti oli jama see, et tagumised käigud ei tahtnud kohe kuidagi korralkult vahetada, et saada 1võrra alla, pidin 1võrra üles tõstma ja siis kiiruga 2võrra alla laskma, läks õigele kohale.
Muidu nagu küsimust ei tekiks, aga just sai käidud hoolduses. Vahepeal panin küll peale sarved ja liigutasin esimeste käigukate asukohta lenksul, aga minu loogika küll ei ütle, et sellest võiks vahetus muutuda. Või ma eksin?
Aitäh juba ette abi eest.

Kõlab küll uskumatult, kuid trossid venivad. Uued trossid vajavad "sisse sõitmist". Keskmise harrastaja keskmise trennitegemise juures räägitakse numbrist 300km, millise läbisõidu juures peaks asi oma venimised ära venima. Samal põhjusel soovitatakse ka uue ratta ostjal peale mõningast sõitmist mehanni juurest läbi astuda, et vastavalt venimisele asju paika timmida.

dtr kirjutas:...Vahepeal panin küll peale sarved ja liigutasin esimeste käigukate asukohta lenksul, aga minu loogika küll ei ütle, et sellest võiks vahetus muutuda. Või ma eksin?...

Pakun, et eksid vist. Lükkasid käikareid nö sissepoole, tross lõtvus suts ja ongi käigud paigast ära. Trosse vaja pingutada ja käike regullida.

Tänud. Ise olin järelikult loll, et enne ei pannud sarvi ja siis alles käikusid regullima läinud. Nüüd rügasin asjatult 66km kolmandikuga olemasolevast kiirusest, eriti arvestades seda kiiret rada

Paluks vähem enesekriitikat. Käigud ei lähe kindlasti paigast ära käiguvahetuse linkide asukohta muutes.

Mati kirjutas:Pakun, et eksid vist. Lükkasid käikareid nö sissepoole, tross lõtvus suts ja ongi käigud paigast ära. Trosse vaja pingutada ja käike regullida.

Matti (soomepäraselt), kahjuks eksid sina. Kui trossi pikkus jääb samaks ja samuti kõri pikkus, siis käiguheeblite nihutamine leenksul ei muuda ei üht ega teist lõdvemaks ega rohkem pingule. Kõri on sul fikseeritud käiguheebli ja raami vahel. Tross käiguheebli ja käikari juures. Kus on siis loogika, et tross saab lõtvuda?

veloman32 kirjutas:

Mati kirjutas:Pakun, et eksid vist. Lükkasid käikareid nö sissepoole, tross lõtvus suts ja ongi käigud paigast ära. Trosse vaja pingutada ja käike regullida.

Kui trossi pikkus jääb samaks ja samuti kõri pikkus, siis käiguheeblite nihutamine leenksul ei muuda ei üht ega teist lõdvemaks ega rohkem pingule...

Njah, korralikult paigaldatud konstantse pikkusega kõri muudab minu teooria nõrgaks.

Üks variant on sõidu ajal käike timmida trossikõri ja käigueebli vahel olevatest niplitest (kui need on olemas muidugi). Tehes endale selle loogika selgeks saab nendega ju trossikõri pikkust regullida ja käigud paremini käima saada. Mul sai nädal enne Rõuge etappi ratas kokku laotud ja seal see toimis igatahes ilusti, kui käigud jukerdama hakkasid.

Aga siit koorub jälle välja tõsiasi, et töökultuur rattapoodides madal. Seda, et uus tross venib ja vajadusel tuleks nõksa lenksult peale keerata, oleks pidanud mehaanik kliendile puust ja punaselt ära seletama. Ja esikäikari mittetöötamine tundub lihtsalt nende black olema (ehk oli tross korralikult kinnitamata ja andis nõksa järele).

Gunnariga nõus, et ükski tross nii palju ei veni, et esikäikar ei vahetaks ära (venimine põhjustaks ketti hõõrumise vastu käiguvahetit), aga korralikke mehhanike on ikka ka.