velo.clubbers.ee

Ma siin foorumis alles rookie ja seetõttu palun mitte vihastada lihtsa teema või postitusvigade pärast.

Mu igiarmas tagavahetaja on hakanud ise käike vahetama. Käisin hooaja alguses hoolduses ja kõik timmiti ära, kuid nüüd pärast vähest sõitu ca 300km jamab.
Nähtus ilmneb üldjuhul rahulikult sõites. Vahetaja loks on mingi1-2 käigu ulatuses.

Ja nüüd küsimus.

Kas see on märk sitast hooldusest? e. kas seadistades saab sellest jamast lahti või on see märk peatsest tagavahetaja hingusele mienkust.


Mis arvate.

kas ta vahetab sul nii üles kui ka alla iseseisvalt või ainult alla

indrek kirjutas:kas ta vahetab sul nii üles kui ka alla iseseisvalt või ainult alla

Vist üles ja alla. max 1 vahe.

oleks siis, et ainult alla siis saaks meibi trossi pingutamise/vahetamisega hakkama. Samas võib tross sul just liiga pingul olla ja siis käikar on täpselt seal kahe hammaka vahel ning kett käib kuidas juhtub.
Ma arvan, et kui sa ise reguleerida ei oska (see on imelihtne...otsi netist ja leiad väga korralikke õpetusi ) siis vii kuhugi ja tehakse sul asi korda

Veel üks labane põhjus võib peituda saastas, mis kogunenud kasseti hammakate vahele. Ntx on omal olnud probleeme rohu ja heinaga, mis hammakate vahele end kerinud, mistõttu ei mahu kett enam korralikult hammakale istuma ja siis ta käib ja hüppab kuis juhtub.

Kõigepealt proovi reguleerida (kas ise või hoolduses). Kui paika ei saa siis võib olla läbi nii käikar kui ka käikari kinnitus. Mul oli ka mure maha hüppava ketiga kuigi reguleeritud oli täpselt. Mõtlesin samuti, et käikar hakkab väsima. Siis sai kinnitus (hanger) ära vahetatud ja asi käib väga hästi. Kusjuures silma järgi oli vana hänger ka nigu korras....

asi ei ole alati käikaris. käigud hakkavad ka siis "ise" vahetama kui kett ja kassett piisavalt kulunud. vahetad mõlemad ära ja asi toimib.

Nii, ise ka tagavahetajaga hädas.
Asi algas juba eelmise keti ja kassetiga ja jätkus minu meelehärmiks ka uue komplektiga.

Asi selles, et kõige väiksema hammastrattaga on taga probleeme, nimelt ei taha ta sinna minna ja mis asja hulluks teeb on see, et kui ta lõpuks pärast pikka pikka viivitust siiski väikseimale langeb, ei taha ta sealt jälle kudagi tagasi ülesse tulla. Seetõttu ei oska ka enam kudagi arvata, mis suunas vahetajat reguleerida.

Suudan teha nii, et üles tuleb ilusti, a siis võib jäädagi ootama, millal ta kõige väiksemale liigub.

Viimati jamasin paar tundi vahetajaga ja sain enam-vähem töökorda, nüüd juba nädal aega jälle jupsib mõnuga.

Trossid vahetatud koos kasseti-ketiga 500 km tagasi. Vahetajaks LX läbisõiguga 6300 km ja enam väga kindlalt ei liigu (logiseb kahtlaselt palju)

Minu soovitus asja nägemata. Puhasta käiguvahetaja korralikult ära ja määri. Ka tross ja kõrid.(kui pole veel) Alla tulles jääb vedru aina nõrgemaks, see võib põhjus olla. Ja kui seisma jätad, lase alati käigud alla. See säästab vedrusid.

Endal oli ka selline probleem kuangi, siis oli põhjuseks see, et käikar kõver.

Road kirjutas:Minu soovitus asja nägemata. Puhasta käiguvahetaja korralikult ära ja määri. Ka tross ja kõrid.(kui pole veel) Alla tulles jääb vedru aina nõrgemaks, see võib põhjus olla. Ja kui seisma jätad, lase alati käigud alla. See säästab vedrusid.

toetan ettepanekut.

endal suri XT tagakäikar mingi 3500 peal ära nii, et ei suutnud ketti pidada 28 ja 32 hammaka peal taga. sai kõik muu mõoistuspärane (litrid, kõrv, isegi uus kassett ja kett testiks) ära vahetatud kuid ei miskit, käikari vahetus viis probleemi unustusehõlma. XT oli ka 2 talve sõitnud ja kõvasti sodi saanud. vedel nagu tallesaba.

Road kirjutas: lase alati käigud alla. See säästab vedrusid.

olen kuulnud jah seda soovitust. Ok. ees lasen väikseima hammaka peale, aga taga ? Väikseima või suurima peale siis ?

Ühe sõnaga, kett peab puhkeasendis lõdva olema ?

Andrus K kirjutas:

Road kirjutas: lase alati käigud alla. See säästab vedrusid.

olen kuulnud jah seda soovitust. Ok. ees lasen väikseima hammaka peale, aga taga ? Väikseima või suurima peale siis ?

Ühe sõnaga, kett peab puhkeasendis lõdva olema ?

taga väiksema peale loomulikult,
ja ise lasen pidurid kah lahti , kui tean et paar päeva sõitu ei ole.

Gunnar kirjutas:Asi selles, et kõige väiksema hammastrattaga on taga probleeme, nimelt ei taha ta sinna minna ja mis asja hulluks teeb on see, et kui ta lõpuks pärast pikka pikka viivitust siiski väikseimale langeb, ei taha ta sealt jälle kudagi tagasi ülesse tulla. Seetõttu ei oska ka enam kudagi arvata, mis suunas vahetajat reguleerida.

Suudan teha nii, et üles tuleb ilusti, a siis võib jäädagi ootama, millal ta kõige väiksemale liigub.

Viimati jamasin paar tundi vahetajaga ja sain enam-vähem töökorda, nüüd juba nädal aega jälle jupsib mõnuga.

Aga see tundub seda moodi, et kõrid on läbi. Minu 5000 km sõitnud tagavahetaja tegi sama asja, aga kõride vahetus aitas. Kui kõri läbi, siis tross ei libise seal sees ja ta ei liigugi korralikult alla.

Osadel ratastel on tagavahetaja kinnitatud sellise lisakõrva külge, et kukkudes ei läheks raam hingusele, vaid pääseks natuke odavamalt.....olen ise kaks korda selle 'kõrva' kõveraks kukkunud.......esimene kord oli vaja uus panna, sest taastamine poleks piisavalt head lõpptulemust garanteerinud......teine kord pääsesin ainult sellega, et spets riistapuuga painutati see 'kõrvake' rattapoes sirgeks........jutu põhjus siis see, et kui käike mõlemale poole üle loobib, siis lase 'kõrva' korrasolek enne kontrollida kui uusi juppe laduma hakkad, sest uute juppide ja kõvera 'kõrvaga' ei tööta ju samamoodi........viimane jama juhtus mul otepää rm ja usu mind, eriti mõnus pole võistelda.....kui käigud vahelduvad kuidas ise tahavad

tann kirjutas: eriti mõnus pole võistelda.....kui käigud vahelduvad kuidas ise tahavad

Mul juhtus see Elvas et suutsin enne starti oma vahetaja nii ära regullida et 12-14-16 (või kuidas need nubrid olidki) ei püsinud oma kohapeal hästi .........oi kuidas närvi ajab selline asi...............poole maapeal võtsin nõuks asja parandada ja tegin endale selgeks kummale poole ta ketti tõstab ning pingutasin siis lenksuvahetaja kruvi,seda sai õnneks kõike sõidu aeg teha.

Mida madalama klassi vahetaja, seda nigelamad vedrud. Vahetaja sees oleva (allatõmbamise vedru) vedru keerud on allasendis praktiliselt koos. Ja kui seal juhtub kuivanud saasta vahel olema... .
Esimene asi on puhtus. Ja kõrisid tuleb puhastada vastavalt vajadusele mitte km. järgi. Selleks ei pea üldse trossi vahetaja küljest lahti keerama. Võtab aega mõne minuti. Ainult.

Lisaks siia veel ühe võimaliku põhjuse, millega ise Elvas kokku puutusin. Nimelt oli end lahti kruvinud käiguvahetaja see litrite raam. Ei oska seda teisiti nimetada. õnneks kui avastasin, olid kõik jubinad alles, kuigi üks kruvi oli täiesti lahti. Peale kinnikeeramist töötas normaalselt edasi.

Vanasti kutsuti litrite raami ketipingutiks. See ta tegelikult on ka.

Andrus K kirjutas:olen kuulnud jah seda soovitust. Ok. ees lasen väikseima hammaka peale, aga taga ? Väikseima või suurima peale siis ?
Ühe sõnaga, kett peab puhkeasendis lõdva olema ?

läheb teemast veits välja vaikselt, aga kusagil oli soovitus rattavaraste vastu, et keera peale ratta seisma jätmist vahetaja madalamale-kõrgemale. ja kui pätt tahab siis kiiresti sõitma hakata, tuleb ilmselt kett maha. aga kas ketile see "kõveras" olek vahepeal halba ei tee?

taavid kirjutas:

Andrus K kirjutas:olen kuulnud jah seda soovitust. Ok. ees lasen väikseima hammaka peale, aga taga ? Väikseima või suurima peale siis ?
Ühe sõnaga, kett peab puhkeasendis lõdva olema ?

läheb teemast veits välja vaikselt, aga kusagil oli soovitus rattavaraste vastu, et keera peale ratta seisma jätmist vahetaja madalamale-kõrgemale. ja kui pätt tahab siis kiiresti sõitma hakata, tuleb ilmselt kett maha. aga kas ketile see "kõveras" olek vahepeal halba ei tee?

teemast välja jah kuid lepime siiski kokku , et meie dzunglis rattur oma ratast üksi ei jäta