velo.clubbers.ee

Mis oleks tavalise maastikuratta velje koonusmutri suurus? Vist 16?

Esirattal on ligi sentimeetrine lõtk...

Lisaks, pole väga hästi asjale pihta saanud, kas koonused tuleks kõvasti kinni keerata ja järgnev mutter õrnalt, või mõlemat täpselt niipalju et ei loksuks aga üldjoontes õrnalt? Kiirkinnituseta ratas on ikka tüütus ...

Kõik rattad, mille kallale olen saanud on 15mm olnud. See koonus kinnikeeramine on paras n*ss. Proovi lõpptulemus selline saada, et võll ei loksu ja käega keerates ei krudise. Soovitus: hoia koonust kinni(või keera isegi natuke vastu) kui teist peale keerad.

See viitaks siis sellele, et võtmeid peab kaks olema? Saab seda teha ratas all, või tuleb maha võtta?

Samuti see stoppermutter, kas see peaks vahetult koonuse vastu olema keeratud või hoopis üks ühelt-teine teiseltpoolt harki kõvasti kinni keeratud ja koonus täitsa üks?

Kiirkinnitus ei koti nagu üldse asja - koonuste reguleerimine käib mõlemal juul samamoodi. Kuna küsimusest on aru saada, et mehhaanika pole just su tugevam külg, külasta parem mõnd rattapoodi, kus töö korralikult ära tehakse. Nii väikse töö eest on üldjuhul töötasu väiksem kui su enda kulutatud aeg. Kui siiski ise asja ette võtad, mõtle enne läbi - milleks võiks stopper-mutter kasulik olla, kuidas mõjub laagrite hõõrdumine kinni keeramata koonusele jne.

Samuti võib kasulikuks osutuda mõni selline leht:
http://www.parktool.com/repair/readhowto.asp?id=105

Üldjuhul esirattal 13 ja tagurattal 15.

ja mõlemat on sul 2 tükki vaja, lisaks igaks juhuks ka 17, kui juba ostma lähed. head on Parki võtmed, need kahepoolsed, st vaja ainult 3 parki võtit, vist 80kr tükk.

Ostsin 112.- komplekti kahest võtmest, ühel pool on 13 ja 15 võti ja teisel pool 16-17. Vägagi mutifunktsionaalne. Tänud kaasa elamast.

Koonusetimmimine on tõesti üks koletu show. Päris täpselt saab seda vaid kas kolme võtme (kolme käega) või siis kahe võtme ja kruustangidega toimetades. Kui koonus on sobivasse asendisse keeratud, siis tuleb koonusele kontramutter peale keerata. Piisavalt tugevalt. Selleks läheb kaht võtit vaja. Aga peaaegu alati ei hakka pingutades mitte mutter võllil liikuma, vaid hoopis võll koos mutriga koonusesse ennast kerima, selle tulemusel on peale pingutamist võllil loks sees. Seepärast tuleb teiselt poolt kas kruustangide või kolmanda võtmega võlli paigal hoida. Siis võib järgmine jama ilmneda, kui keermed päris täpselt ei klapi: kui koonus on välja timmitud, ent pingutamata, siis pärast pingutamist selgub, et võll on kinni ja krudiseb. Kontramutter on koonust mõned murdmillimeetrindikud edasi lükanud. Järelikult tuleb enne pingutamist hoopis väike loks jätta. Ja selle loksu suurus on igal rattal isemoodi...

Aga kinniste laagritega hooldusvabad rummud ja keskjooksukassetid on tegijad.

... ja kui siit teemat veel edasi arendada, siis selle keermeniidil oleva loksu arvelt saab "liigatäpselt" reguleeritud ratas ka peale seda, kui ratas on hargivahele pandud ja ilusti kinni ära pingutatud, jälle pooma hakata, sest kinnitusmutrite/lukustite surve hakkab kaheltpoolt asja kokkupoole suruma.

Mingi rattamehann küll olla ei tahaks kui peaks iga päev sellist jama tegema Tuleb välja et lõpp keeruline värk.

No tegelikult see ei ole nii hull, sain enamvähem täpselt paika, ei loksu ja kinni ka ei poo. Igasugu käiguvahetajate ja tagarummuga on palju rohkem tööd.

Remonditöökodade soovitajatele, kui lasen töökojas jooksud paika rihtida, kette õlitada ja pidureid reguleerida, võin ratta juba töötasuks neile jätta ja see on ilmselt veel mulle kasulik tehing.

metslane kirjutas:Mingi rattamehann küll olla ei tahaks kui peaks iga päev sellist jama tegema Tuleb välja et lõpp keeruline värk.

Esimestel kordadel on see tõesti igavene peavalu, aga kui oma tegevusest ja laagrite-koonuste-stoppermutrite olemusest aru saad, siis saad mõningase nokitsemisega tehtud ja mida aeg edasi seda kiiremini hakkab see töö käima. A'la tead, et koonus tuleb keerata parajaks, siis kuuendik pööret lahtipoole ja siis stoppermutter selga ja ongi paras. Teine pool tasub samal ajal kruustangide vahele keerata kui kolmandt kätt võtta pole. Seda tööd saab ka tegelikult ratast alt võtmata teha, ligipääs võtmetega on natuke tülikam aga teiselt poolt mutriga raami külge kinni keeratud võll asendab kruustange sel juhul.
Ja õiged koonusevõtmed tasuvad investeeringut ära, seda tööd ilma nendeta teha on nagu sooritada operatsiooni kirvega.

Etsike kirjutas:Teine pool tasub samal ajal kruustangide vahele keerata kui kolmandt kätt võtta pole.

Tegelikult töötab ka parktooli juhendiski pakutud lahendus, kus kinni keeratud koonuse ja stopper-mutriga pool fikseeritakse kahvli/teraslehe külge.

sc0u7 kirjutas:Remonditöökodade soovitajatele, kui lasen töökojas jooksud paika rihtida, kette õlitada ja pidureid reguleerida, võin ratta juba töötasuks neile jätta ja see on ilmselt veel mulle kasulik tehing.

Ja mis ametit ise pead, et Su arvates meie (töökodade mehannid) oleme Su majandusraskuste põhjus. Äkki mõtlevad ka Sinu kliendid ühel päeval, et oskavad ka Sinu pakutut ise teha. Seepeale järgneb küll Sinu pamkrott. Ma kutsun alati inimesi üles asju ise korda tegema ja meie juurde tulema siis, kui nad meie pakutust hiljem rõõmu tunneksid. Oleme ennekõike kliendi aitajad, mitte röövijad. Keegi pole ju klienti(s.h. Sind) poodi püssiga ajanud.

Palun mitte isiklikult võtta, lihtsalt ratta turuväärtus on isegi niivõrd madal, et ükstakaks kui palju (või vähe) te ka ei küsiks, on tegemist ikkagi ebamõistliku kulutusega ja teisalt, meeste värk- tahaks ju ikka ise pusida, tegemist on ju ikkagi vana jalgrattaga mitte uue 5. seeria bmwga, niiet kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab, lihtsalt tulemuseni jõudmiseks võib kuluda rohkelt lolle postitusi.

Ratta turuväärtus võib ju olla nii ja naa, aga lisaks on rattal veel ka lihtsalt väärtus, mis kahtlemata tõuseb, kui ratas käib profesionaalse mehaaniku käest läbi. Tõuseb tulevaste probleemivabade kilomeetrite, autokütuselt kokkuhoitud raha ja kaotatud kilode ja võidetud tervise võrra.

Odav sõitev ratas on väärtuslikum kui odav mittesõitev ratas. Analoogselt maksab odava auto bensuliiter sama palju kui kallimal. Kulumaterjalidele/hooldustöödele panustamine ei ole ilmtingimata raharaisk.

Balansis ta küll pole, st käed lahti sõita on ilmvõimatu, aga ta liigub, käigud püsivad enamvähem sees, pidurid võtavad päris teravalt...käib küll. Eks mõne aasta pärast tuleb üks 4-5k ratas ligi võtta, mil juba paljud osad hooldusvabad jne.

sc0u7 kirjutas:Balansis ta küll pole, st käed lahti sõita on ilmvõimatu, aga ta liigub, käigud püsivad enamvähem sees, pidurid võtavad päris teravalt...käib küll. Eks mõne aasta pärast tuleb üks 4-5k ratas ligi võtta, mil juba paljud osad hooldusvabad jne.

Suhtumise järgi võib järeldada: "Mul naine näeb enam-vähem välja ja kodu püsib kuidagi koos jne".
Kui on suhtumine selline, et savi, peaasi et liigub, siis vale foorum. Miks küsida nõu, kui hiljem kõigile kuulutada, et teen ikka nii nagu õigeks pean?

Loomulikult teen nii nagu ise õigeks pean, mitte nagu teised õigeks peavad. Tegu on rattafoorumiga, ja reeglites pole kirjas, et pean olema sügavalt rattausku ja päevas vähemalt tund aega kulutama kuullaagrite lapiga hõõrumisele. Jooksvalt hoian teda ju liikvel ikka, niipalju kui vaja. Teen seda mis on mõistlik, lihtsalt ei plaani sinna mõttetult summasid matta, kui arvestada, et ka raam on vilets (ka pisut väike), ja see tähendab uut ratast.


Üldiselt rahu, sain oma küsimustele vastused ja ehk keegi veel, teema on oma eesmärgi täitnud.

Aitäh.