velo.clubbers.ee

Küsimus siis selles, et mis vahe on õhul ja lämmastikul amordi sees? Seda, et lämmastik parem, olen piisavalt kuulnud! Äkki oskab keegi ka mingi seletuse anda, miks see nii on?
Amordi pumbaga saaks täitsa edukalt sinna lämmastiku ruumi sama rõhuga õhu pressida, aga kas see toob kaasa mingeid probleeme? 100% lämmastikku ei saa sinna nagunii, mingi törts õhku jääb igaljuhul sisse...erinevus siis selles, kas lämmastikku on ~99% või 78%, on sellel tõesti tuntav vahe?

Lämmastik on kokkusurutavam ja ei soodusta oksüdeerumist?

Hommikul polnud sellist keemilist elementi nagu õhk.
Oli nii et õhk, see on 78% lämmastikku, 21% hapnikku jne.
Ehk üks variant on saada suurema lämmmastikusisaldusega õhk amordi sisse Everesti tipus. Ja peale seda, kuu aja pärast peaks rattaradadel tulema ka super tulemused. Väga suure tõenäosusega. See on siis sellisel viisil lämmastiku amordi sisse saamise hind.
Soovitan katsetada.

Ei olegi väitnud, et õhk keemiline element oleks! Oletan, et kõik ülejäänud ratturid saavad aru, mida ma teada tahan.
Mis puutub Everesti otsa ronimisse, siis iseenesest idee tundub huvitav, kuid amordi sisse suurema lämmastiku sisalduse saamiseks eelistaks kasutada ballooni, mille seest tuleb 100%lämmastik!
Oksüdeerumine peaks iseenesest õige jutt olema küll, kuid minumeelest on amordi sees kõik pinnad mingi oksüdeerumise vastase kihiga kaetud!? Või on materjalidena kasutatud selliseid sulameid, mis on väga aeglaselt oksüdeeruvad.
Kokkusurutavus ei tohiks tuntavat vahet anda (räägin ainult sellest lämmastiku kambrist, mis jääb tableti alla)
Küsimus on endiselt see, et mis vahe on puhtal lämmastikul ja tavalisel õhul? Seda, kust ja kuidas lämmastikku saab, pole vaja rääkida, tean ise ka
Mul on tekkinud kahtlus, et autorehvide ja amortide puhta lämmastikuga täitmine on pigem kellegi äriline huvi! Käsi püsti, kelle auto rehvidest imbub õhk paari kuuga välja nagu lämmastikuga rehvi täitjad väidavad!

http://www.nokitse.ee/autohooldus/kulut ... a-miinused
Amordi sees ei oska öelda.

Rehvi toetab gaasi rõhk, aga mismoodi võrdse rõhu korral erinevad gaasid rehvi erinevalt toetavad, sellest küll aru ei saa. Kui see tuleb erinevusest gaasi osakeste kuju, mõõtmete jms osas, siis kaldun arvama, et vahe on pigem arvutustes komakohtadega eristatav kui reaalselt tuntav!

Õhus on lämmastikku niigi 78%, lisaks 21% hapnikku. Lämmastiku molekulmass on 28, hapniku aatomil 32. Reaalelus käsitletakse üldiselt peaaegu kõiki gaase kõikides olukordades füüsikaliste omaduste suhtes ideaalgaasina, mis ignoreerib üldse gaasimolekulide olemasolu. Arvan, et amort annab ennem järgi igalt poolt mujalt kui gaasiruumide oksüdeerumise tõttu.

CO2 molekuli mass on muidu 46, niiet CO2 vs. õhku täis pumbatud kummidel peaks olema vahe sõiduomadustes ca 5 korda tuntavam kui lämmastik vs. õhku täis kummide puhul. Kes on sõitnud, võib öelda, kas tundsite mingit vahet või ei. Olen üsna kindel, et sõidutunnetuse erinevus põhineb ainult platseeboefektil.

Vat siin on õhk akadeemilisusest tiine!
Reaalelu on hulga lihtsam. Amordipump võimaldab kambrisse pressida vähem ja rohkem keemilisi segusid mida mina tunnetan puhta ja s..se õhuna. Ja tihemini metsas treenides tuleb amorditunnetus ka kindlamalt paremini käe sisse, kui siin Mendelejeviga nõu pidades

Kõige parem on lämmastiku sisse saada hommikul Selleks tuleb eelnevalt mõned protseduurid läbi viia.Ööseks aken kinni ja õhtusöögiks oad ja herned Hommikul voodist tõustes lööd kohe pumbaga 100%lämmastiku sisse.Lõhnab küll sita järele aga oma sitt ei haise
Natuke tarka juttu ka:Ära sa ballooniga küll sinna kallale mine!!

Tundub, ma ei olegi väga valel teel kui tahan lämmastiku kambrisse õhku pressida.
On keegi seda varjanti kasutanud?
Kuhu kallale ma ballooniga minna ei tohi ja miks?

m i k k kirjutas:Tundub, ma ei olegi väga valel teel kui tahan lämmastiku kambrisse õhku pressida.
On keegi seda varjanti kasutanud?
Kuhu kallale ma ballooniga minna ei tohi ja miks?

Metslane mõtles ilmselt seda, et balloonist otse kambrisse lämmastikku ei maksa lasta. Et lööb rõhuga liugurid pükstest pauguga välja... Eks peab sobiv reduktor ikka vahel olema.

Aga mis lämmastiku kambrist sa räägid... Tahaks ka targemaks saada. Minu amortidel sellist varianti pole.

[quote="m i k k"] Seda, et lämmastik parem, olen piisavalt kuulnud! Äkki oskab keegi ka mingi seletuse anda, miks see nii on?

Temperatuurist tulenev rõhu muutus on lämmastiku puhul väiksem.

lämmasti on üks täiesti tühine ja mõttetu keemiline element,
tähtis on kahvli süsinikusisaldus.

selle jagas ära juba Mendelejev kui ta oma tabelis süsiniku ettepoole pani.

On siin ikka palju filosoofe

Õhu puhul on põhiprobleemiks niiskuse sisaldus. Temperatuuri langedes veeaur kondenseerub. Miinuskraadidega tekkiv jää amordi sees kindlasti head ei tee.

Teoorias jah. Praktikas ei ole see probleemiks.

Amordi sisse pole küll mõtet lämmastikku aretada, kui just seda muul otstarbel ei tarvita.
Vikipeedia andmetel: Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul.

Et kõik ikka ühte moodi aru saaks-ma ei taha lämmastikku sinna õhu kambrisse aretada!
Jutt käib ikka sellest kambrist, kuhu tootja näeb ette lämmastiku (asub selles osas, kus toimub amordi tagasituleku reguleerimine)!
Niiskuse probleem on vist jah pigem teoreetiline, kuna õhu kambrisse peabki tavalise õhu pumpama. Iseasi kas amorditootjad üldse miinus kraadide peale mõtlevad
Kui Metslane mõtles, et ma lasen balloonist niipalju kui võimalik, siis OK saan aru mida sa mõtlesid Kuigi mina ei ole lämmastiku kambris veel ühtegi liugurit kohanud...
Temperatuuri muutudes püsib lämmastik tõesti stabiilsem kuid amordi "vedru" on ikkagi see õhk, mis õhu kambris käib! Lämmastiku omaduste muutus ei tohiks üldse arvestatavalt tunda anda. Miks ma nii arvan- reguleerimise osa on (vähemalt ideaalis) 100% õli täis, amordi kokku surumisel peab aga sinna õli sisse lisaks kõigele muule ka mahtuma varras, mis kolbi liigutab! Ilmselgelt 100% õli täis ruumi enam mingi varras ei mahu. Selleks ongi õli alla pandud "liikv vahesein", mille alla on omakorda 10-12 atmosfäärise rõhuga lämmastik. Ehk siis ruum on küll õli täis, kuid varda sinna sisse pressimisel suureneb kambri ruumala! Kui amorti 50mm kokku suruda, liigub "vahesein" umbes 10mm, seega lämmastiku rõhu suurenemisel näiteks 20% suureneb amordi jäikus umbes 4%.
Koolis ei old füüsika just minu lemmik aine, seega parandage kui ma midagi valesti ütlesin!
Uurisn ka ühe krossisõitja käest, mis ta asjast arvab...pidas kõige olulisemaks erinevuseks seda soojuspaisumise teemat. Aga krossika ja jalgratta amortide temperatuurid on ikka nagu öö ja päev. Krossikal pidi hea tahtmise korral isegi punaseks saama amordi metallist osad

Räägi siis lõpuks ära, mis krdi amordist jutt käib.
Mina enda piiratuses ei tea ühtki amorti, kuhu mõnda kambrisse lämmastik käib.

Fox rp2 on üks, sinna sai ilusti lämmastik sisse ka. Hetkel olen marzocchi dj2 kallal, seal oli ka suur kleepekas, et sisaldab lämmastikku. Ja neid amorte on veel palju, aga need kaks on näited minu rataste alt...

Nu vot Tagaamordid Ja meie mõtleme ja mõtleme.

Marzocchi dj2-e ma küll tagaamordi kohale panna ei oska
Äkki keegi õpetab?

Juhul kui keegi nüüd midagi väga tarka ei ütle selle lämmastiku kohta, siis kisun selle dj2-e laiali ja kokku panen ilma lämmastikuta...ma olen täitsa kindel, et enne tüdinen ma sellest amordist ära kui temaga midagi juhtub selle õhu pärast