velo.clubbers.ee

Tere. Panin uue keti (srami toodang) ja esmapilgul tundub kõik ok - käigud vahetuvad ilusti. Kui aga jõudu rakendada käib läbi mingi rõve jõnks ja alul kahtlustasin ghostshifti aga see ta ei ole, õige käik jääb sisse. Praegu mõtlen, et ehk on asi powerlinkis sest kuna ma esimest korda kasutan seda tundub see lihtsalt nõrgmina lülina (mis võib olla defektne näiteks?) ja vana ketiga töötas kõik laitmatult. Teine küsimus on, et kuidas aru saada/kontrollida kas oleks aeg vahetada hoopis tagakassett? Kas on võimalus, et jõuga tõmbab lihtsalt keti kriitiliselt lühikeseks kulunud hammastelt üle jõudu rakendades?

Uus kett ja vana kassett ei saa läbi lihtsalt. Sõida nii paarsada kilti ja kui ikka jamab, siis aeg kassett vahetada.

Pole ise proovinud, kas ka toimib http://www.rohloff.de/en/products/hg_ig ... index.html

Mati kirjutas:Uus kett ja vana kassett ei saa läbi lihtsalt. Sõida nii paarsada kilti ja kui ikka jamab, siis aeg kassett vahetada.

kui ikka mingitel hammakatel räigelt üle viskab, on targem kassett kohe ära vahetada.

Jäta meelde(tegelt näeb silmaga ka)milline hammaks üle viskab ja too mulle.Sörts käia ja taastame selle hammaka ära ning sõidab nagu uus.Kui käiata enam ei anna siis leiab romulast uue

metslane kirjutas:Jäta meelde(tegelt näeb silmaga ka)milline hammaks üle viskab ja too mulle.Sörts käia ja taastame selle hammaka ära ning sõidab nagu uus.Kui käiata enam ei anna siis leiab romulast uue

hmm see käia idee tundub veidi kahtlane aga kui testsõidul käisin siis kippus juba pimedaks niiet ei saanud eriti jälgida millisel kettal viskas üle aga pmst ilmselt uue kasseti järgi minek. seal usssky antud lingi viimane lause oli Cassette cogs should be checked before long trips or before replacing a chain to determine if the new chain will skip on the old cogs. Järelikult on mingil määral loomulik, et uus kett ei pruugi vana kasseti peal püsida.

tänud vastuste eest.

mul ühel kassetil 3 ja 4 hammakas rohkem vatti saanud ja uue ketiga hakkas ka üle viskama. teised hammakad on korras.

mis nende hammakate juures käiata tuleks, huvi pärast prooviks kohe, kas annab taastada seal midagi.

Lapeteus kirjutas:mul ühel kassetil 3 ja 4 hammakas rohkem vatti saanud ja uue ketiga hakkas ka üle viskama. teised hammakad on korras.

mis nende hammakate juures käiata tuleks, huvi pärast prooviks kohe, kas annab taastada seal midagi.

hamba tagakülge profiili järsemaks.

Siinkohal tuleks meeles pidada vanasõna(esimene vasikas läheb ikka aia taha)Mõnikord ka mitukümend vasikat.
Tulen jah vedava külje alt nurka nats järgi aidata.Paned käia otsa relaka ketta,mitte liiga peenikese ega paksu.Seejärellased kettal sisse töödata,nurgad ümaraks.Prillid ette ja katsetama Muidugi tuleb arvestada et erinevate kassettide hammasratta kujud on erinevad ja ka erinevate käiguvahetajate jaoks tuleb erinevalt käiata. Siis on veel palju nippe kuidas käiguvahetust sujuvamaks saada aga see läheb juba keeruliseks.

Viga võib olla ka kulunud esimeses hammasrattas. Vahetasin ka nüüd kevadel keti ja avastasin, et jõuga vajutades hakkas kett libisema. Vahetasin välja aastavanuse kasseti. Ikka sama nali. Lõppeks jõudsin selleni, et eest suur hammasratas oli "siledaks" kulunud.

Kas ma mäletan õigesti, vanematest teemadest, et kasutaja metsalne tegutseb Pärnus?

Kas ka Tallinnas on kuldsete käte ja käiaga mehi, kes kasseti eluiga pikendada suudaksid? Kallima otsa kasseti puhul tasuks see ilmselt ära.

järjekordne loll küsimus kuna pole ratta tagaotsaga peale käiguvahetaja ja pidurite ise tegelenud aga kas kasseti peal on hammasrattad eraldi? et kui lock ring vms lahti keerata saab need ükshaaval kah kätte? käiamine justkui eeldaks seda. kui jah siis võiks isegi proovida kuna vahendid on olemas selleks.

ylts kirjutas:järjekordne loll küsimus kuna pole ratta tagaotsaga peale käiguvahetaja ja pidurite ise tegelenud aga kas kasseti peal on hammasrattad eraldi? et kui lock ring vms lahti keerata saab need ükshaaval kah kätte? käiamine justkui eeldaks seda. kui jah siis võiks isegi proovida kuna vahendid on olemas selleks.

Olenevalt tootjast ja mudelist saab kas kõik kätte või ainult paar väiksemat. Ülejäänud on siis kokku needitud.

Seda on lihtne kontrollida kasvõi netist tootja lehelt specs'ide alt kui tead, mis kassett all on.

Kokkuneeditud jublakale lähened suurema hammasratta poolt Mul on selle jaoks lamellkettaga relakas.Lased needil pea maha ja saadki hammakad kätte.Siis lapiga puhtaks ja käiama.
Odavama otsa kassettidel tasub ka ära.

metslane kirjutas:Kokkuneeditud jublakale lähened suurema hammasratta poolt Mul on selle jaoks lamellkettaga relakas.Lased needil pea maha ja saadki hammakad kätte...

Puht niisama huvist küsin, et kuidas sa selle kasseti pärast jälle sama tugevalt ja jäigalt kokku tagasi saad?

kuna käiamiseks mul täna sobivat käia polnud, siis läksin lihtsamat vastupanuteed. võistlusjooksule oli vaja tekitada 8 käiguline kassett hammastega 11-34. kuna eestis seda kuskil praegu müügis pole ja kõik 8 käigulised kassetid on rauast, siis ostsin ühe 9 käigulise alumiinium hammakatega srami kasseti ja lammutasin selle tükkideks.
vanal shimano kassetil lõikasin needi pead maha ja võtsin sellelt ära selle 34 hambaga hammaka, mis läks tirrile kõige alumiseks. edasi ladusin vaheldumisi vana kasseti vahepuksid ja uue srami kasseti hammakad. eelviimane läks uuesti shimano hammakas ja kõigeväiksem jälle srami oma ning mutriga kinni. lõpptulemusena valmis siis srami ja shimano hübriid kassett, kus on 2 shimano rauast ja 6 srami alumiiniumist hammakat. käisin õhtul metsas testimas ka ja töötas ideaalselt.

Mati kirjutas:Puht niisama huvist küsin, et kuidas sa selle kasseti pärast jälle sama tugevalt ja jäigalt kokku tagasi saad?

Parafraseerides Sinu allkirja - Kes teab ja oskab, see ei küsi

Lapeteus kirjutas:kuna käiamiseks mul täna sobivat käia polnud, siis läksin lihtsamat vastupanuteed. võistlusjooksule oli vaja tekitada 8 käiguline kassett hammastega 11-34. kuna eestis seda kuskil praegu müügis pole ja kõik 8 käigulised kassetid on rauast, siis ostsin ühe 9 käigulise alumiinium hammakatega srami kasseti ja...

1. Tahaks ka näha kasvõi ühte kassetti, mis on tehtud rauast. Esimesele näitajale annan 4 õlut!
2. Milline Srami 9-käiguline kassett on alumiinium hammakatega? Milline Shimano 9-käiguline kassett on alumiinium hammakatega? Esimesele näitajale annan 4 õlut!

Shimano on kasutanud/kasutab oma kallimatel kassettidel titaani, ent kõik alumise otsa kasseti hammakad on TERASEST. Alu-st on ainult kinnitusrõngas (lockring) ja "spider". Teab keegi täpsustada või minu väiteid ümber lükata? Heameelega saaks valgustatud, kui olen senimaani millestki ilma jäänud .

ilmselt jäävad sul need õlled saamata, sest shimano kassett, mida ma lammutasin on valmistatud terasest ja srami pg970 on mingist kuradi anodeeritud sulamist.

Kerge populaarteaduslik OT
Sellist Mendelejevi tabeli elementi nagu raud saad sa lõigata näiteks või noaga.
Kui sinna sisse aga lisada veidike süsinikku (umbes 2%) siis saab sellest kokku teras.
Martään ahjus toimuvast ja muust põnevast pajatab meile nüüd Gunnar (kes ka paraku on laulu nimeks pannud "Raud-", mitte "Terasmees"): http://www.youtube.com/watch?v=ocld9vaqaCI

Vindi ja keerme teema on ka kuidagi soiku jäänud. Ja terasest hammakad vs rauast ketirattad.

Kui ma pisike olin (ja mitte ainult siis) ütles isa mulle, et ninatarkus pidi selline sitemat sorti tarkus olema.

Villem T kirjutas:Vindi ja keerme teema on ka kuidagi soiku jäänud. Ja terasest hammakad vs rauast ketirattad.

Kui ma pisike olin (ja mitte ainult siis) ütles isa mulle, et ninatarkus pidi selline sitemat sorti tarkus olema.

Vaidlen vastu.
Kunstnike, kokkade ja disaini iniestel ei ole tõesti vahet, kas auk või ava, vint või keere.
Teatud kontekstis on aga selline tähenärimine asjakohane.
Sina Villu, paraku vist ei tea sellest midagi

2% süsinikku rauasulamis on malm mis malm.
Konstruktsiooniterased on laias laastus 0,2% ja 0,5% vahel, normaalne kusagil 0,35%-0,4%.

AndreK kirjutas:

Villem T kirjutas:Vindi ja keerme teema on ka kuidagi soiku jäänud. Ja terasest hammakad vs rauast ketirattad.

Kui ma pisike olin (ja mitte ainult siis) ütles isa mulle, et ninatarkus pidi selline sitemat sorti tarkus olema.

Vaidlen vastu.
Kunstnike, kokkade ja disaini iniestel ei ole tõesti vahet, kas auk või ava, vint või keere.
Teatud kontekstis on aga selline tähenärimine asjakohane.
Sina Villu, paraku vist ei tea sellest midagi

Täpselt seda ma räägingi, et vahet pole kas hammakas või ketikas.
Titaanraamides on ka 3Al/2.5V puhul 3% alumiinimumi ja 2.5% vanaadiumi või 6Al/4V puhul üldse ainult 90% keemilist elementi nimega titaan sees, titaanraamist rääkimist see ei sega.

erikr kirjutas:2% süsinikku rauasulamis on malm mis malm.
Konstruktsiooniterased on laias laastus 0,2% ja 0,5% vahel, normaalne kusagil 0,35%-0,4%.

No ütleme, et on piiri peal. Kuni 2% on ikka teras

Raud või teras, vint või keere, hammakas või ketiratas - ma arvan, et keegi meist ei taha nende sõnade tähenduse ja kasutuse üle vaielda selliste meestega, kes vedelat magneesiumi joovad. Eks vähegi intelligentsi ilmutav eluvorm saab piisava konteksti olemasolul mõeldust aru ja teab millest jutt. Sellegipoolest võiks asju õigete nimedega nimetada.

Aga et mitte päris mööda teemast panna, siis on ka mul sarnaselt Matiga haiglane huvi:

Mati kirjutas:et kuidas sa selle kasseti pärast jälle sama tugevalt ja jäigalt kokku tagasi saad?

uudu kirjutas:...Aga et mitte päris mööda teemast panna, siis on ka mul sarnaselt Matiga haiglane huvi:

Mati kirjutas:et kuidas sa selle kasseti pärast jälle sama tugevalt ja jäigalt kokku tagasi saad?

Just, sest kõik meist ju ei ole õppinud või isehakanud insenerid Mingil põhjusel juppide tootjad on pidanud vajalikuks asjad kinni neetida ja mitte poltida nt.

Ketirattad on ju nuudi peal ja igaühel on nuudiga haakuv kuju. Pärast keerad lockringi tihedalt peale ja asi vask? Needipulga võib ju sisse tagasi panna.

pärnu rattur kirjutas:Ketirattad on ju nuudi peal ja igaühel on nuudiga haakuv kuju. Pärast keerad lockringi tihedalt peale ja asi vask? Needipulga võib ju sisse tagasi panna.

Väike lõtk jääb ka nuudi peal, vastasel juhul oleks ilge pain seda kassetti ka peale-maha saada. See väike lõtk võib ju teoreetiliselt hakata segama käiguvahetust jne.

Kui keegi vastaks selgelt, kogemusele põhinedes, parafraseerimata, et ei ole probleemi, siis on asi ants. Seniks aga ...

see srami PG970, mis ma eile ostsin oli koos ainult ühe penikese poldiga. tõenäoliselt selleks, et hammasrattad ja puksid omavahel väga sassi ei läheks ja et mugavam paigaladada oleks. muidu hoiab kinni neid ainult see lockring. eks ma pean selle kassetiga mingi aja sõitma, siis on näha kas asi on töökindel või mitte.

Räägin ka poolenisti omast kogemusest. Ka minu ratta kassettil(Sram) oli ainult 1 peenike polt(mäletamise järgi vast 2mm), mis kogu värki koos hoidis(et lihtsam peale panna/maha võtta oleks). Kahtlen, et ta arvestatavat tugevust sinna lisas, põhiline on ikka nuut.

Srami odavamatel kassettidel on võrreldes shimanoga just see kuuskantpeaga polt, mis hõlbustab kasseti puhastamist. Lisaks on hind ka shimanost parem

pärnu rattur kirjutas:Ketirattad on ju nuudi peal ja igaühel on nuudiga haakuv kuju. Pärast keerad lockringi tihedalt peale ja asi vask? Needipulga võib ju sisse tagasi panna.

pärnu rattur kirjutas:Räägin ka poolenisti omast kogemusest. Ka minu ratta kassettil(Sram) oli ainult 1 peenike polt(mäletamise järgi vast 2mm), mis kogu värki koos hoidis(et lihtsam peale panna/maha võtta oleks). Kahtlen, et ta arvestatavat tugevust sinna lisas, põhiline on ikka nuut.

uudu kirjutas:Eks vähegi intelligentsi ilmutav eluvorm saab piisava konteksti olemasolul mõeldust aru ja teab millest jutt.

Teadmiseks teadmatutele, et jalgrataste kassettide (tagumiste ketirataste kogumike ) maailm on laiem kui PG-970. Ehk aitab pilt arusaamist lihtsustada, et millest jutt käib.

Mida sina uudu sööd et nii tark oled

Mina keerasin kunagi justnimelt oma esimest 970 kassetti lahti võttes selle väikese kuuskandipea üle, kiskusin kogu kasseti lahti toore jõuga, puhastasin ära ja panin kokku tagasi ilma poldita ja sõitsin edasi mitu kuud veel sellega. Kinni keerates mingit lõtku küll kassetil nuudi peal kunagi ei tohiks jääda, lockring käibki suht kõvasti kinni-lahti tavaliselt ja sõites mingit vahet aru saada polnud. Veojõu mõttes see pisike polt või kolm küll mingit struktuuset tugevust juurde ei anna.

Panen siis ka oma tagasihoidlikku aga värskeimat kogemust. Otsisin täna ühel karbonraamiga Zipp 404-dega maanteerattal keskelt-tagant tulevat haiget naginat ja probleem ilmnes hammaka nuutides. Lahtiselt asetsevad hammakad olid söönud südamikule jäljed peale ja siis nad teinetesest sõltumatult pääsesid kasseti sees liikuma(ehkki lockring oli piisavalt kinni) ja tekitasid vastikut häält. Mäkerdasin südamiku nuudi tavotti tihedalt täis ja nagin muutus "talutavamaks". Seega, kui Srami kassett on kasvõi ühe neediga-poldiga kinni, sellise asja tekkimise võimalus on väiksem. Mudugi on enamik MTB jookse teras-raud jne. tugevamast metallist südamikuga, mitte nagu MNT kaaluvõidud

Maru kui palju elevust üks kassetike võib tekitada. Samaaegselt kuskil saarekese peal toimuv pidu igatahes kahvatub selle kõrval .

Ise sa kütsid rahva üles

pärnu rattur kirjutas:Ise sa kütsid rahva üles

Ma nüüd kogu au endale ka ei võtaks. Kuigi vähemalt sai minu jaoks teema vastuse kui sõna võtsid lõpuks ka kogemusega asjatundjad.

Lapeteus kirjutas:kuna käiamiseks mul täna sobivat käia polnud, siis läksin lihtsamat vastupanuteed. võistlusjooksule oli vaja tekitada 8 käiguline kassett hammastega 11-34. kuna eestis seda kuskil praegu müügis pole ja kõik 8 käigulised kassetid on terasest, siis ostsin ühe 9 käigulise alumiiniumsulamist hammakatega srami kasseti ja lammutasin selle tükkideks.
vanal shimano kassetil lõikasin needi pead maha ja võtsin sellelt ära selle 34 hambaga hammaka, mis läks tirrile kõige alumiseks. edasi ladusin vaheldumisi vana kasseti vahepuksid ja uue srami kasseti hammakad. eelviimane läks uuesti shimano hammakas ja kõigeväiksem jälle srami oma ning mutriga kinni. lõpptulemusena valmis siis srami ja shimano hübriid kassett....

peale 350 võistluskilomeetrit on hammasrataste nuudid tirrile päris korralikud sälgud sisse teinud. tundub, et kassetid on ikkagi teatava põhjusega kinni needitud ja kui otsest vajadust ei ole, siis neid lahti ei tasu lõigata. lockring oli korralikult kinni tõmmatud, nii et sellest ei saanud loksu sees olla.

Ehk saaks pildimaterjali, et kui tõsiselt need jäljed seal sees siis on?

eks kui ma järgmine kord kasseti puhastamiseks lahti võtan, siis teen klõpsu ka sellest

Minul on kõik kassetid, olenemata lahtisusest või kinnisusest (lockring on alati korralikult kinni), teinud DT Swissi alumiiniumnuudile iga kord väikesed täkked sisse, aga see on normaalne nähtus, ka rummutootja enda sõnul.

mul ongi see DT swissi jooks. seega peab paratamatusega leppima, kui isegi tootja ütleb sedasi.

Kui oled sellise jooksu suutnud soetada peaks raha olema ka uute kassettide jaoks
Ei ole minu kogemustele tuginedes veel midagi nendega juhtunud.Täkked tulevad ikka sisse aga ega sellepärast veel midagi katki pole.
Põhimõtteliselt ei saaks siis ka kasutada XT,XTR i kus neli väiksemat hammakat on lahtiselt?Sitt lugu küll

Ostsin uue keti ja panin vähesõitnud kasseti ka vana asemele. Algul viskas koledalt iga käiguga üle, tegin siis keti veits lühemaks sest eks liiga pikk ja lontis oli ta, nüüd kenasti pinges aga ikka viskab üle. kett ja kasset on mõlemas shimano altus-acera omad ja ei saa aru miks nad ei klapi?

jussi kirjutas:Ostsin uue keti ja panin vähesõitnud kasseti ka vana asemele. Algul viskas koledalt iga käiguga üle, tegin siis keti veits lühemaks sest eks liiga pikk ja lontis oli ta, nüüd kenasti pinges aga ikka viskab üle. kett ja kasset on mõlemas shimano altus-acera omad ja ei saa aru miks nad ei klapi?

ju see kassett ikka piisavalt kulunud on.
Või.... veendu selles, et kas ikka viskab tagant üle. Äkki viskab hoopis eest.

Väga edukalt saab kasseti hammakad heaks ka saeketi viiliga (selle jämedamaga ) . Enda rattal hakkasid ka alt teine ja kolmas hammakas uue ketiga räigelt üle andma, sai natuke viiliga hambaid järsemaks ja sügavamaks lükatud ja korras ta nüüd ongi jälle.

äkki on tirr pekkis hoopis?

Lapeteus kirjutas:peale 350 võistluskilomeetrit on hammasrataste nuudid tirrile päris korralikud sälgud sisse teinud. tundub, et kassetid on ikkagi teatava põhjusega kinni needitud ja kui otsest vajadust ei ole, siis neid lahti ei tasu lõigata. lockring oli korralikult kinni tõmmatud, nii et sellest ei saanud loksu sees olla.

See viitab just nagu sellele, et kokkuneetimisel on tõesti põhjus. Kokku neetides jaguneb rakendatav jõud kõigile hammasratastele ja konktaktpind on kordades suurem. Siis ei tohiks nuudid niiväga kuluda. Aga seda siis, kui tegemist on ikka mitmete neetidega, mitte ühe 2mm poldiga.

Kuna mul omal plaanis varsti oma vana MTB-d veidi renoveerima hakata, siis teab ka ise selliseid asju silmas pidata. Hetkel olen rattaasjas suht roheline veel.