velo.clubbers.ee

Oli vaja tagarummus laagrid vahetada. Et ZZ ja RU tihendiga laagrid lippavad kõige paremini, kuid lasevad ka sodi sisse sama edukalt, siis proovisin panna RS variandi. Too on paberil parimate sodi/vee kaitseomadustega. Juba näpuvahel pöörles laager suht uimaselt ja ka rem-pukis on nüüd tagaratas tunduvalt kehvema pöörlemisega, kui oli eelneva RU tihendiga.



RS suurem pöörlemistakistus on kirjas lk 5 tabelis ja diagrammis.
http://www.koyousa.com/brochures/pdfs/cat251ex.pdf

Hetkel jätan RS variandi külge, et näha kas ka reaalselt sõitmist segab/takistab.
Niiet kaht head asja korraga ei saa, et hästi lippaks ja oleks sodi-/veekindel.

Edit: Veel üks datasheet, kus tihendite tööpõhimõte sama, kuid tähistus erinev:

Vahetasin endal ka laagri ja RS oli tõesti ebameeldivalt tihe. Järgmine kord tegin uurimistööd, et milliseid tihendisüsteeme on olemas ja milliseid on Eestist saada. Leidsin siit:

http://www.katomsk.ee/

Sellise laagri nagu NKE 6001 2RS2.C3

See 2RS2 on täiendatud kahepoolne RS tihend mille takistus on väiksem. C3 oli suurem tolerants, mis vist kuuma kohta minevale laagrile hea on. Ma tegelikult tahtsin tavalist, aga neil polnud seda 2RS2 tihendiga koha peal.

Need käivad küll ülikergelt ringi. Esijooks on pool aastat all olnud ja hästi toiminud.

Arne

Kui Tabasalu või Ehitajate tee mäele üles joon tõmmata ja sealt vabakäiguga alla veereda kuni seismajäämiseni, siis kas distantsi erinevus RS vs. ZZ/RU laagrite komplekti vahel on üle või alla 1 meetri?

Jah see laagri tihedus annab ratta all kõvasti tunda eriti kui Mart poiss oma kerega veel sinna otsa ronib Tule taevas appi,no on mõtlemine. Kusjuures meil Pärnus on ka selliseid mehi.

Insenerid ju teadaolevalt tegelevadki tühja-tähjaga, sest ratas on juba ammu leiutatud ja valmis. Üks suur vandenõu on see inseneride värk ma ütlen.

Ilmselt vana laager (kui ta just kinni ei ole) käib paremini ringi kui uus. Mingite kilomeetrite järel võib see veerevuse erinevus kaduda või vastupidiseks muutuda? Sodi täis laager vs tiheda tihendiga laager (mis peale mõningast sõitmist on esmase pidurdusjõu kaotanud)?

metslane kirjutas:Jah see laagri tihedus annab ratta all kõvasti tunda eriti kui Mart poiss oma kerega veel sinna otsa ronib Tule taevas appi,no on mõtlemine. Kusjuures meil Pärnus on ka selliseid mehi.

maksipoiss, ei maksa siin foorumis mõningate tegelaste ilkumist ja *lbitsemist väga tähele panna. Mõistlik on see tekst enda peas talletada ebaolulise infoprügi hulka ja teemaga konstruktiivselt edasi minna .

Teemast. Olen ka ise täheldanud, et muidu laagril ja laagril on vahe sees ja päris kõva. Kui tegemist on päris tegevsportlemisega, siis ei ole vist väga mõistlik neid tihendeid üldse kasutada, vaid pärast iga sõitu laagris üle pesta, värske ÕLI peale ja tuld... saab parima veerevusega lahenduse. Eks sellisel lähenemisel ole ka omad miinused. Laagreid ei pea oma pesast küll välja võtma, ent igasugused keermed, mutrid ja poldid, mida selle proteduuri käigus peab kruttima kinni ja lahti, ajapikku kuluvad - tänu pidevale kruttimisele kiiremini.
Kallima otsa laagritel on suisa sedapsi, et tihendi ühest äärest puhub tuul vilinal sisse. Veeremine aga paraku selline, et kui ratas pukis veerema panna, siis julge 15min pöörlemist on garanteeritud.

Arne jooksu laagrid olid aga tõesti nii kerge veeremisega, et ma küsisin temalt esmalt, kas tegemist on keraamiliste laagritega...

Kui pärast iga sõitu kõik laagrid pesta ja õlitada, on aju esimene asi, mis läbi kärssab

Jooksu või väntade näpu vahel keerutamine ja muidu kenitlemine ei oma suurt pointi laagri veeretakistuse hindamisel. Selle määrab ikkagi kuuli+saale materjal (loe:kõvadus) ja nende pinnatöötluse aste, lisaks koostekvaliteet. Koormatud laagri pööramiseks rakendatav jõud nn. imaginaarse „sissepressitava lohu“ ületamiseks kontaktpinnal on kordades suurem kui tihendi hõõrdetakistuse ületamiseks tehtav töö, umbes samas suurusjärgus energiaga mis kulub määrde-abrasiivi-kaka kaasatassimiseks ja vastupanu ületamiseks kuuli tööpinnal.

Urmoga olen mäest allaveeremise katse eeldatavate tulemuste osas sama meelt kuigi samas on see reaalne katteallikas puuduolevatele samsungi wattidele

maksipoiss kirjutas:

metslane kirjutas:Jah see laagri tihedus annab ratta all kõvasti tunda eriti kui Mart poiss oma kerega veel sinna otsa ronib Tule taevas appi,no on mõtlemine. Kusjuures meil Pärnus on ka selliseid mehi.

Makspois,ma ei mõtelnud sind slle all.
Kuldar paneb ikka tarka Mitu korda lugesin ja natuke jõudis juba kohale,peab veel seedima.

Kuldariga nõus, ent juba näpuvahel võib ära öelda, millise laagriga on mõte sõtta minna ja millise võiks poeletile vedelema jätta. Muidugi on ka nö petekaid, mis näpuvahel tunduvad "oikurja-kui-edev" ent lahingsituatsioonis väntad end ogaraks.

metslane kirjutas: Kuldar paneb ikka tarka Mitu korda lugesin ja natuke jõudis juba kohale,peab veel seedima.

Mul küll jõudis esimese korraga kohale Kuldari jutt. Eks meie tarkus pärineb muidugi mõlemal TPI-st.

erikr kirjutas:

metslane kirjutas: Kuldar paneb ikka tarka Mitu korda lugesin ja natuke jõudis juba kohale,peab veel seedima.

Mul küll jõudis esimese korraga kohale Kuldari jutt. Eks meie tarkus pärineb muidugi mõlemal TPI-st.

Oleneb kas "teor-meh" kursus on kunagi õppekavva kuulunud või mitte

mitte targutamise pärast, lihtsalt pilt ütleb rohkem:


Põhiline aur läheb vot selle kausi "lükkamiseks".
Ülejäänud siin juba nimetatud tegurid sh. tihendi hõõrdetakistus, mis teema üldse algselt käima ajas, on suht kukimuki.

Eka ma sain ka juba esimese korraga aru aga lasin meelega lati alla et mitte rollist välja tulla.
Aga noh nüüd peaks siililegi asi selge olema.
Muidugi usk on võimas asi ja alati on teisitimõtlejaid

Pagana mehhaanikainsenerid.

Aga õnneks on L-teaduskond mõelnud välja Interneti ja stuffi sinna sisse ning kohvimüüjat tsiteerides: "praise the lord for online calculators".

Googlesse "ball bearing seals friction" ja esimene mittemakstud match on SKF lehelt:

http://www.skf.com/portal/skf/home/prod ... nk=1_0_37d

kus öeldakse "frictional losses arising from the seal may exceed those generated in the bearing".

Minnes edasi kalkulaatori lehele ja valides 6001, 6001-2RSL, 6001-2RSH laagrid, 26" ratta, ~100 kilose ratturi, kiiruse 30km/h ja temperatuuri 20C, saame et energiakulu nelja laagri peale (kaks esi- ja kaks tagarummus) on vastavalt tihendi tüübist sõltuvalt: 0.294W (ilma tihenditeta), 0.4W (2RSL tihendid) ja 2.148W (2RSH tihendid).

Ei ole õige, et tihendid üldse ei loe. Sellel viimasel laagril läheb tihendi ringiajamiseks kuus korda rohkem energiat kui selle kausi liigutamiseks.

Ja kui need jublakad maksavad enamvähem samapalju ja mu laager on sodi täis ja vajab vahetamist, siis mille pagana pärast peaks ma need 2W sinna rummu jätma?

Arne (talv on ju läbi, aru ma ei saa millega ma tegelen)